Tartu Maakohus 10 .märts 2021, Valga kohtumaja 1-16-1105
Täitmiskohtunik
Annemarie Gerassimov
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kaie Kaseorg -
Prokurör
Kersti Liiva ( arvamus esitatud kirjalikult )
kriminaalasi
Tartu Vangla materjalid Y.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Kohtuistung
Y.T isikukood: XXX, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: puudub Karistusaja algus ja lõpp: 12.01.2019 - 14.06.2021 kaugkohtuistung 10.03.2021
Jätta Y.T temale Tartu Maakohtu 10.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1105 mõistetud ja Tartu Maakohtu 06.02.2019 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohus karistas Y.T-d 10.02.2016. a otsusega KarS § 424 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, arvas KarS § 68 lg 1 alusel 2 eelvangistuses viibitud päeva karistusaja hulka ja luges kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.08.2015. a otsusega mõistetud 2 aasta 7 kuu 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõistis kohtuotsuste
kogumis liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 11.02.2016. Kohtuotsus jõustus 26.02.2016. Tartu Maakohus pööras 06.02.2019 määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel Y.T-le 10.02.2016 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 12.01.2019. 09.02.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Y.T isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Süüdimõistetu ei soovi ennetähtaegset vabastamist , karistusaja tahab lõpuni kanda, et siirduda Hispaaniasse.. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Y.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Y.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, on seisukohal, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi enne tähtaega. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Y.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Y.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Y.T kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Y.T temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS § -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et rahvastikuregistrijärgne aadress on xxx. Enne praegust vangistust vabanes elektroonilise järelevalve alla xxx . Seal viibis kaks nädalat, misjärel lahkus elukohast ning eemaldas endalt jalavõru. Edasi läk s xxx tänavale sõbra juurde elama, pärast
seda sõitis Pärnusse ning Tallinnasse, kus viibis kuni kinnipidamiseni. Hetkel vabanemisjärgselt eluase puudub. Kinnipeetav ei soovinud esitada vanglale andmeid oma tulevase elukoha kohta peale vabanemist, millest tulenevalt polnud kriminaalhooldajal võimalik ka elukoha sobivuse kontrolli teostada. Süüdlane põhjendas seda asjaoluga, et ei soovi tingimisi vabaneda, sest peale vangistuse lõppu sõidab kohe Hispaaniasse. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et ei soovi enne tähtaegselt vabaneda , soovib karistuse lõpuni kanda ja siirduda Hispaaniasse. Seega puudub isikul ennetähtaegseks vabastamiseks nõutav kindel elukoht ning samuti on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus ei saaks olema edukas, kuna Y.T ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et jätta Y.T temale Tartu Maakohtu 10.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1105 mõistetud ja Tartu Maakohtu 06.02.2019 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.