Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-19-6894
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm
Kohtuasi
J.Z-i süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 30 novembri 2020 otsus
Apellatsiooni esitaja
J.Z-i kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör J.Z Hänilene
Süüdistatav
J.Z Isikukood: XXX; elukoht: XXX; töötab piirivalvurina Politsei- ja Piirivalveametis; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Prokurör Süüdistatava kaitsja
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör J.Z Hänilene vandeadvokaat Anu Vilt
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p-st 2, 340 lg 2 p-st 1 tühistada Tartu Maakohtu 30 novembri 2020 otsus täies ulatuses. Mõista J.Z talle KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör J.Z Hänilene apellatsioon jätta rahuldamata. J.Z-i kaitsja apellatsioon rahuldada. Mõista Eesti Vabariigilt J.Z-i kasuks välja 3252 (kolm tuhat kakssada viiskümmend kaks) eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 660 eurot apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest ja 2592 eurot kohtueelsel uurimisel ja esimese astme kohtu menetluses makstud kaitsjatasu katteks).
Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
septembril 2018 kella 15.01-15.13 vahelisel ajal. Kohus leidis, et salvestisest nähtuvad isikud (kahtlustatav ja kannatanu, käesolevas asjas tunnistajateks olevad R.T. ja L.K. ) ja tegevused (dokumentide väljaprintimine, allkirjastamine) ei jäta kahtlust selles, et tegemist on vaidlusaluste menetlustoimingutega, s.o uurija J.Z-i poolt kahtlustatava R.T. u ja kannatanu L.K. i ülekuulamisega. Seega ülekuulamise protokollidesse kantud kahtlustava ja kannatanu ülekuulamise kuupäevad 16. september 2018 ei vasta tegelikkusele. Kohtu arvates on tõendatud, et vähemalt osaliselt ei vasta tegelikkusele ka kahtlustatava ja kannatanu ülekuulamise protokollidesse kantud menetlustoimingute algus- ja lõpukellaajad. Kannatanu L.K. i ülekuulamise protokolli kohaselt toimus see ajavahemikul 15.00-15.10. Kahtlustatava R.T. u ülekuulamise protokolli kohaselt on see toimunud ajavahemikul 15.1015.20. Seega tuleneb protokollidest, et ülekuulamised on toimunud üksteise järel. Tunnistajate L.K. i ja R.T. u ütlustest tuleneb, et nad viibisid uurija juures koos ühel ajal. Kohus leidis, et nimetatut kinnitavad nii L.K. i ja R.T. u ütlused kui ka 8. jaanuari 2019 asitõendi vaatlusprotokoll ja ülekuulamisruumi videosalvestisest nähtuv. Kui kannatanu ülekuulamise protokolli kantud menetlustoimingu kellaaeg valdavas ulatuses kattub kannatanu tegeliku menetlustoimingus osalemise ajaga, siis kahtlustatava ülekuulamise protokolli kantud aeg suures osas kahtlustatava tegeliku menetlustoimingus osalemise ajaga ei kattu. Ilmselgelt ei vasta tegelikkusele ka ülekuulamise protokollidest tulenev, et kannatanu ja kahtlustava ülekuulamised toimusid erinevatel aegadel. Süüdistatav on põhjendanud ülekuulamiste erinevat aega asjaoludega, et ta vormistas need protokollid erineval ajal ja kahtlustatav ning kannatanu allkirjastasid need erineval ajal. Ülekuulamisruumi videosalvestisest nähtuv aga tõendab kohtu arvates, et sisuliselt toimusid need menetlustoimingud siiski ühel ajal. Kuigi videosalvestisel puudub heli, võimaldab videos näha olev tegevus pidada toimuvat kannatanu ja kahtlustatava ühiselt toimunud ülekuulamiseks. KrMS § 146 lg 2 p-de 1 ja 7 kohaselt uurimis- ja muu menetlustoimingu protokolli nõutavad andmed on muuhulgas toimingu kuupäev ja koht, samuti algus- ja lõpuaeg. Seega on seadusandja pidanud neid andmeid olulisteks. L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollidesse on ülekuulamiste kellaajad kantud selliselt, nagu oleks ülekuulamised toimunud üksteise järel. Süüdistatava väitel, mida tõendab ka prokuröri esitatud 18. septembri 2018 kuupäeva kandva kannatanu L.K. i ülekuulamise protokolli väljatrükk menetlusinfosüsteemist, on süüdistatav MIS-i sisestanud 18. septembri 2018 kuupäeva kandva kannatanu ülekuulamise protokolli, milles uurimistoimingu alguseks on märgitud 15.00, lõpukellaaega ei ole märgitud. Kaitsja on esitanud sama protokolli väljatrüki koos faili loomise ja muutmise andmetega, mille kohaselt loodi fail 18. septembril 2018 kell 14.39 ja viimati salvestati kell 14.44. Kaitsja on esitatud ka
Osalejate mittemärkimine L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollides Süüdistuse kohaselt heidetakse J.Z-ile võltsimisena ette, et ta jättis L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollides kajastamata kahtlustatava viibimise kannatanu ülekuulamise juures ja kannatanu viibimise kahtlustatava ülekuulamise juures. J.Z-i ütluste kohaselt ei pidanud ta kannatanut kahtlustatava ülekuulamisest osavõtvaks isikuks ega kahtlustatavat kannatanu ülekuulamisest osavõtvaks isikuks. Samuti ei viinud ta läbi sisulist ülekuulamist. Seetõttu ei pidanud J.Z vajalikuks protokollidesse osalejaid lisada. Kohus tuvastas, et kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamised toimusid sisuliselt ühel ja samal ajal. Seega viibis kannatanu kahtlustatava ülekuulamise juures ja kahtlustatav kannatanu ülekuulamise juures. Kohus nõustus süüdistatavaga selles, et kannatanu kahtlustatava ülekuulamises osaleja ning kahtlustatav kannatanu ülekuulamises osaleja ei olnud. 18. septembril 2018 toimunud kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamiste juures ei pidanud KrMS-i sätetest tulenevalt kedagi osalema ega viibima. Kohus leidis, et vältimaks menetlusosaliste vastastikkust mõjutamist ning näiteks kannatanu (kes võib süüteo liigist tulenevalt olla väga haavatavas seisundis) sattumist ebamugavasse olukorda, tuleks erinevas menetlusseisundis olevate isikute (kahtlustatav ja kannatanu) samaaegset ülekuulamist vältida. Kohus asus seisukohale, et kuna kannatanu kahtlustatava ülekuulamise juures ja kahtlustatav kannatanu ülekuulamise juures faktiliselt viibis, pidanuks uurija KrMS § 146 lg 1 p 6 mõttest tulenevalt seda siiski protokollides märkima. Kuna J.Z seda ei teinud, nõustus kohus süüdistuses esitatud etteheitega, et kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise protokollides kajastatu (et ülekuulamise juures kedagi ei viibinud) ei vasta tegelikkusele. Ütlused L.K. i ülekuulamise protokollis Süüdistuse kohaselt heidetakse J.Z-ile võltsimisena ette seda, et ta kandis 18. septembril 2018 kell 15.02-15.12 toimunud L.K. i ülekuulamise protokolli L.K. i selgitused, mida L.K. tegelikult ülekuulamise käigus ei andnud. Süüdistuse aluseks olevas 16. septembri 2018 kuupäeva kandvasse L.K. i ülekuulamise protokolli on kannatanu ütlustena märgitud järgmine: „Täiendaval ülekuulamisel tahan lisada oma ütlustele seda, et oleme saavutanud R.T. uga omavahelise kokkuleppe ning me oleme ära leppinud.“ J.Z-i ütluste kohaselt sai ta R.T. u ja L.K. iga telefonitsi vesteldes teada, et viimased on saavutanud omavahel kokkuleppe ning neil üksteise vastu pretensioone ei olnud. Prokuröriga nõu pidades leiti, et see kokkuleppe oleks vaja kuidagi fikseerida ning prokuröriga kooskõlastades tegi J.Z seda ülekuulamise protokolli vormis. Tagantjärgi mõeldes oleks ta võinud anda valged paberilehed ja nad oleksid kirjutanud omakäeliselt. J.Z-i hinnangul tegelikult ei muutnud see dokument asjas mitte midagi. L.K. ja R.T. olid teadlikud, mida nad allkirjastama tulevad. Ülekuulamisruumis ütles J.Z neile, et nad on saavutanud kokkuleppe. Mõlemad noogutasid selle peale. See oli nende omavahelise kokkuleppe, nendevahelise olukorra fikseerimine. J.Z vormistas dokumendid, L.K. ja R.T. lugesid need dokumendid läbi ja nõustusid protokollide sisuga. Neil mingeid küsimusi, märkusi ei olnud. Tunnistaja R.T. u ütluste kohaselt suhtles ta peale arestimajast väljasaamist kannatanu L.K. iga Messengeris. L.K. vihjas, et tahab raha saada. Nad leppisid summas kokku ja raha üleandmine
pidi toimuma siis, kui politseis saab asjad korda ja kui uurija ütleb, et asi on lõpetatud. Kumb neist sellest uurijat teavitas, R.T. ei mäleta. Tunnistaja L.K. i ütluste kohaselt hakkas R.T. peale juhtunut mingil ajal temaga Facebookis suhtlema, soovides kompromissi. R.T. nõustus valuraha maksma, et asi kohtusse ei liiguks. Kuna uurija J.Z ütles L.K. ile, et selle asjaga on mõttetu kohtusse minna, tõendeid ei ole, tundus asi L.K. ile lootusetu ja ta nõustus R.T. u pakkumisega. L.K. teavitas J.Z-i sellest, et ta on R.T. uga saavutanud kokkuleppe. Uurija koostatud ütluste osa luges ta läbi. Ta nõustus sellega, mis dokumendis oli kirjas ja andis allkirja. Kui dokumendid olid allkirjastatud, võttis R.T. rahakotist viissada eurot ja andis L.K. ile, peale mida L.K. lahkus.
J.Z-i enda ütlustest tuleneb ja on näha ka ülekuulamisruumi videosalvestisest, et süüdistatav koostas kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise protokollid arvutis. Üldiselt teadaolevalt on arvutiekraanil õige kellaaeg kogu aeg näha. Seega ei saanud J.Z olla teadmatuses, mis kell ta menetlustoiminguid teeb. Protokollides märgitud kellaaegade järjestus (kahtlustatava ülekuulamine algas protokolli kohaselt justkui vahetult peale kannatanu ülekuulamise lõppu) viitab kohtu arvates süüdistatava teadlikule, mitte juhuslikule kellaaegade valikule, varjamaks asjaolu, et ülekuulamised toimusid koos, mida menetlusseadustik ei luba. Kohus asus seisukohale, et vähemalt kahtlustatava ülekuulamise kellaaegadena protokolli märgitu pole kooskõlas süüdistatava selgitusega, et erinevad kellaajad on seotud protokollide erineval ajal vormistamise ja menetlusosaliste poolt erineval ajal allkirjastamisega. Kahtlustava ülekuulamise protokolli menetlustoiminguna märgitud ajast valdavas ulatuses ei teinud J.Z enam ühtegi menetlustoimingut ja oli ülekuulamisruumistki lahkunud. Seega on süüdistatav ülekuulamisprotokolli tegelikkusele mittevastavad kellaajad märkinud tahtlikult. R.T. u ülekuulamise protokolli tegelikkusele mittevastava menetlustoimingu toimumise aja märkimisega täitis J.Z kohtu arvates KarS § 299 lg 1 nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu. Kohus leidis, et kannatanu L.K. i ülekuulamise protokolli kantud kellaaeg kattub valdavas ulatuses kannatanu tegeliku menetlustoimingus osalemise ajaga (erinevus on ainult 2 minutit). Kohus leidis, et sedavõrd väike erinevus tegeliku ja protokolli kantud ülekuulamise aja vahel ei ole piisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu. Ka ei pea kohus piisavaks süüteokoosseisu täitvaks asjaoluks kannatanu ülekuulamise protokolli ülekuulamise lõpuaja märkimist. Kohus nendib, et ka mõneminutiline ebatäpsus või esialgsest hooletusest tekkinud puuduse likvideerimine (protokolli märkimata jäänud kellaaja hilisem juurde kirjutamine) on kindlasti taunitavad. Kuid eelduslikult ei kahanda sellised minetused oluliselt antud menetlusdokumendi tõenduslikku väärtust. Iga väiksemgi viga menetlusdokumentide vormistamisel ei pea kaasa tooma kriminaalvastutust. Karistusõiguslik sekkumine peab lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest ja ei tohi enda alla võtta sotsiaaladekvaatseid tegusid. Kohus tuvastas, et 18. septembril 2018 toimunud kahtlustatava R.T. u ja kannatanu L.K. i ülekuulamisetel ei pidanud peale menetlustoimingule allutatud ülekuulatava enda ühtegi teist isikut osalema. Faktiliselt viibisid mõlemad küll teineteise ülekuulamise juures, kuid J.Z seda ülekuulamise protokollides ei kajastanud. Kohtu hinnangul tulnuks protokollides kajastada ka menetlustoimingu juures viibinud isikud. Staažika menetlejana oleks J.Z pidanud teadma, et menetlustoimingu protokollis tuleks peale osalejate fikseerida ka juuresviibivad isikud. Samas viitab süüdistatava arusaam asjaolule, et tal puudus tahtlus ülekuulamise protokollides kellegi menetlustoimingus osalemist varjata. Seda enam asjaolu valguses, et protokollide tekstis on üksnes kanne menetlustoimingus osalejate kohta. Seetõttu kohus leidis, et küllaldaselt pole tõendatud J.Z-i tegevuses KarS § 299 lg 1 subjektiivne koosseis. Kohus leidis, et isegi kui asuda seisukohale, et kannatanu ja kahtlustatava teineteise ülekuulamise juures viibimise varjamiseks jättis J.Z tahtlikult selle asjaolu ülekuulamise protokollides fikseerimata, oleks see ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu. Kohus leidis, et ka antud minetused eelduslikult ei kahanda oluliselt menetlusdokumentide tõenduslikku väärtust.
Kohus tuvastas, et 18. septembril 2018 kandis J.Z kannatanu L.K. i ülekuulamise protokolli ütlused, mida viimane ülekuulamise käigus ei andnud, kuid mille sisu oli uurijal kannatanuga varem telefonitsi läbi räägitud. Ülekuulamise kui menetlustoimingu eesmärk on koguda tõendeid ülekuulatava ütluste näol. Sellest eesmärgist tulenevalt tuleb ülekuulamise protokolli kirja panna ülekuulatava enda ütlused. Ülekuulamist ei saa läbi viia ülekuulatavata ning eelnevalt ette valmistatud ütlused võivad ülekuulatava seada teatud surve alla allkirjastada juba ametniku poolt ette valmistatud ütlused (isegi kui nende mõte on õige). Käesoleval juhul on ka see nii olnud, sest tunnistaja L.K. i kohtuistungil avaldatust tuleneb, et ise oleks ta tahtnud ütlused teisiti sõnastada. Kohus leidis, et kajastades 18. septembril 2018 toimunud kannatanu L.K. i ülekuulamise protokollis kannatanu ütlusi, mida kannatanu sellel hetkel ja kohas ei öelnud, on J.Z toime pannud võltsimise vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades süüdistatava ametiseisundit, pikaajalist staaži ning eeldades sellega seoses ka tema piisavaid teadmisi süüteomenetluse reeglitest, mis puudutavad just tõendite kogumist, ei ole mingit alust rääkida koosseisueksimusest ning tahtluse puudumisest.
Prokuratuuri apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, kes palub Tartu Maakohtu otsuse osaliselt tühistada, s.o J.Z-i õigeksmõistmises L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollides ülekuulamise juures viibinud isikute märkimata jätmise osas. Apellatsiooni kohaselt tuvastas maakohus, et kannatanu viibis kahtlustatava ülekuulamise juures ja kahtlustatav kannatanu ülekuulamise juures ning seetõttu pidanuks uurija KrMS § 146 lg 1 p 6 mõttest tulenevalt seda protokollides märkima. Kuna J.Z seda ei teinud, nõustus kohus süüdistuses esitatud etteheitega, et kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise protokollides kajastatu (et ülekuulamise juures kedagi ei viibinud) ei vasta tegelikkusele. Samas leidis kohus, et nende asjaolude ülekuulamise protokollides fikseerimata jätmine on ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu. Prokurör ei nõustu maakohtuga selles, et juuresviibijate protokollis märkimata jätmine on ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu ning et J.Z-il puudus tahtlus selles osas protokolle võltsida. Prokurör on seisukohal, et kohtuistungil kogutud tõenditest nähtub, et J.Z jättis protokollides tahtlikult kajastamata, et kannatanu L.K. i ülekuulamise juures viibis kahtlustatav R.T. ja kahtlustatav R.T. u ülekuulamise juures viibis kannatanu L.K. . Prokurör on seisukohal, et objektiivne pilt näitab, et ülekuulamise protokollide võltsimisel on olnud kindel eesmärk – varjata kahtlustatava ja kannatanu üheaegset viibimist uurija juures, mis peab olema elementaarse menetluse loogika juures välistatud. Selline olukord saab seaduslikult aset leida ainult juhul, kui viiakse läbi KrMS § 77 ettenähtud menetlustoimingut- vastastamist. Kandes ülekuulamise protokolli ebaõigeid andmeid toimingute aegade ning juuresviibijate kohta, on uurija ise väga hästi mõistnud sellise toimingu lubamatust ning seda dokumendi võltsimise teel varjanud. Kui uurimistoimingu protokolli jääb märkimata kahe vastandliku menetlusseisundiga isiku osalemine ühes toimingus, on tegemist teadliku valikuga ja järelikult ei ole tegemist juhusega
või eksimusega. Kõnealune valik asetub võltsimise skeemis teiste teadlike valikute kõrval kindlat mustrit järgivale kohale. Antud juhul ei ole protokollidega tutvujal võimalik aru saada, et lisaks protokollis märgitud ülekuulatavale ja uurijale oleks selle toimingu juures keegi veel viibinud, mis ei moonuta ainult menetlusdokumentide formaalset külge, vaid kogu toimingu sisulist olemust. Prokurör on seisukohal, et juuresviibijate ülekuulamise protokollis kajastamata jätmine on kantud samast soovist – varjata ülekuulamiste üheagset läbiviimist. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada J.Z-i selgitusi, et ta ei pidanud juures viibinud isikuid protokollides kajastama, kuna tema arvates ei olnud nad uurimistoimingus osalejad. Prokurör on seisukohal, et J.Z , olles pikka aega töötanud uurijana ning omades seeläbi põhjalikke teadmisi kriminaalmenetluse regulatsioonist ja praktikast, oli teadlik sellest, et uurimistoimingu protokollist peavad nähtuma selle tingimused ja käik, sh kes viibisid uurimistoimingu juures. Jättes juuresviibijad protokollides kajastamata, kandis J.Z tahtlikult protokollidesse ebaõigeid andmeid ning ta tegutses seejuures vähemalt otsese tahtlusega. Kaitsja apellatsioon Apellatsioonis palub kaitsja tühistada maakohtu otsus osaliselt s.o osas, millega J.Z tunnistati KarS § 299 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati ning mõista J.Z õigeks. Kuivõrd kaitsja taotleb J.Z-i täielikku õigeksmõistmist temale KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, siis palub kaitsja õigeksmõistva otsuse korral õigusabi kulu J.Z-i kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt. Maakohus asus seisukohale, et J.Z , kajastades 18. septembril 2018 toimunud kannatanu L.K. i ülekuulamise protokollis kannatanu ütlusi, mida kannatanu sellel hetkel ja kohas ei öelnud, on toime pannud võltsimise vähemalt kaudse tahtlusega. Ka leidis kohus, et J.Z on ametiisikuna toime pannud dokumendi võltsimise, mis seisnes selles, et J.Z märkis 18. septembril 2018 toimunud kahtlustatava R.T. u ülekuulamise protokolli ülekuulamise ajana kell 15.10-15.20, kuigi tegelikult toimus R.T. u ülekuulamine kell 15.02-15.12. Kaitsja ei nõustu maakohtu käsitlusega osas, mis puudutab L.K. i ülekuulamisprotokollis talletatud ütlusi. Kohus on otsuses märkinud, et peab äärmiselt taunitavaks ülekuulamise protokolli ütluste osa ettevalmistamist kuna see võib ülekuulatava seada teatud surve alla allkirjastada juba ametniku poolt ette valmistatud ütlused. Kohtu hinnangul käesoleval juhul see nii ka oli. Kaitsja on kategooriliselt sellise lähenemise vastu ning leiab, et selline tegevus ei ole kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Eeltäidetud protokoll oli nähtav üksnes uurijale, L.K. il puudus ülekuulamise ajal igasugune info selle kohta, milline protokoll on J.Z-il arvutis avatud ning milliste andmetega ja millises mahus on see juba ette valmistatud. Tegemist oli J.Z-i poolt koostatud mustandiga. Videosalvestiselt nähtub, et J.Z küsib isikutelt midagi, mille peale viimased noogutavad. Seadus ei reguleeri, millises vormis peab menetleja ülekuulamisel küsimusi esitama. Kaitsja leiab, et on täiesti tavapärane, et ülekuulamise protokollid on eeltäidetud. Lisaks formaalsustele (kuupäev, asja nr, kellaaeg jmt) on võimalusel täidetud ankeet, formuleeritud küsimused ja mõnikord ka vastused. Seda näiteks juhul, kui isik on üle kuulatud väärteomenetluses ning kus
on tekkinud vajadus vormistada samad ütlused kriminaalmenetluses. Aja säästmise mõttes on sellisel juhul ütlused protokollis juba olemas ning menetleja parandab ja täpsustab neid toimingu käigus. Käesoleval juhul oli kõigile asjaosalistele teada, millisel eesmärgil sel päeval kokku saadakse. Nn kokkuleppe saavutamisest teavitas uurijat L.K. ise. Keegi teda selleks ei survestanud. Midagi ebaseaduslikku ei ole selles, kui J.Z , eelnevat infot teades, valmistas selle lühikese ütluste osa ette. L.K. seda ei näinud, mistõttu ei saanud ta ka kuidagi sellest ettevalmistatud protokollist mõjutatud olla. Käesolevas asjas tõendina uuritud videosalvestist ja J.Z-i kohtus antud ütlusi (kohtuistungi protokolli lk 23) analüüsides saab kaitsja arvates üheselt järeldada, et J.Z esitas R.T. ule ja L.K. ile küsimuse, mille peale viimased noogutasid, mis üldteada tähenduses on jaatus. Seega mõistsid isikud üheselt ja selgelt, mida neilt küsiti ega teinud omapoolseid täpsustusi. R.T. ja L.K. olid menetlustoimingu ajal täisealised ja igati arusaamisvõimelised isikud. Mõlemad lugesid enda protokolli läbi, täitsid omakäeliselt märkuste lahtri ja kinnitasid enda allkirjaga protokolli sisuga nõustumist. Mingeid täiendusi või ümbersõnastusi kumbki ei teinud. Maakohtu otsusest ei nähtu kohtu poolt selgesõnalist ja arusaadavat hinnangut L.K. i eelnevale tegevusele, st hinnangut sellele, miks jättis L.K. kasutamata enda seadusliku õiguse juba kirjapandud ütlusi täpsustada, parandada või muuta. Kohtu hinnang L.K. i survestamisele eeltäidetud protokolliga ei ole asjakohane, sest L.K. protokolli mustandit ei näinud. Dokumenti välja printides on seal aga juba ütlused, mida isikul on võimalik täpsustada ja muuta. Videosalvestiselt ei nähtu, et L.K. i oleks survestatud peanoogutusega uurija küsimusele vastama või kuidagi teisiti nõustuma sellega, mida ta tol hetkel õigeks ei pidanud. Maakohtu arvates viitab L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollides näidatud kellaaegade järjestus J.Z-i teadlikule, mitte juhuslikule kellaaegade valikule, varjamaks asjaolu, et ülekuulamised toimusid koos, mida menetlusseadustik ei luba. Kohus leiab, et J.Z on ülekuulamisprotokolli tegelikkusele mittevastavad kellaajad märkinud tahtlikult. Kaitsja leiab, et asjas kogutud tõenditega ei ole ümber lükatud J.Z-i selgitused selle kohta, kuidas toimus protokollidesse kellaaegade kandmine. Toimingu lõpu kellaaega ei märkinud J.Z protokollidele ülekuulamisruumis, vaid hiljem kabinetis. Mittemärkimise põhjuseks on J.Z nimetanud unustamise, mis eluliselt on usutav. Ka videosalvestiselt ei nähtu, et J.Z oleks need kellaajad märkinud ülekuulamisruumis. J.Z-i ütlusi kinnitab ka asjaolu, et menetlustoimingu lõpu kellaajad mõlemas protokollis on kirjutatud käsitsi. Erinevalt kohtust, on kaitsja seisukohal, et menetlustoimingu saab lugeda lõppenuks alles selle allkirjastamisega. Seega pole sisuliselt korrektne, kui ülekuulamise lõpu kellaaeg märgitakse protokolli enne dokumendi väljaprintimist ja isikule tutvumiseks andmist. Peale dokumendi printimist loeb isik enda protokolli ja teeb vastavad märkused. Seega toiming sellel hetkel veel kestab. Videosalvestiselt on näha, et toimingu lõppedes ja L.K. i lahkumise järel jääb R.T. veel J.Z-iga rääkima, mis tõenäoliselt juhtis eemale ka J.Z-i tähelepanu kellaaja fikseerimise vajadusest. Olukorras kus kellajad olid protokollile märkimata, ei jäänud J.Z-il muud üle, kui märkida need nö mälu järgi. Kuivõrd tegemist ei olnud pikkade ja sisuliste ülekuulamistega, siis tuletas
ta need toimingu algusaega ja kabinetti jõudmise ja protokollide kontrollimise aja seisu arvestades. Apellant on seisukohal, et antud juhul ei oma kellajas eksimine sellist sisulist tähendust, mille tõttu oleks toimingu pidanud uuesti läbi viima. Samuti ei ole kuidagi tõendatud J.Z-i tahtlus varjata kellaaegadega isikute üheaegset ülekuulamist. Soovides varjata isikute üheaegset ülekuulamisel viibimist, oleks J.Z pidanud L.K. i ülekuulamise lõpuajaks märkima vähemalt 15.09, sest protokollide kohaselt toimus kell.15.10 mõlema ülekuulamine (L.K. i ülekuulamine lõppes ja R.T. u ülekuulamine algas). Eluliselt on usutav, et J.Z, alustades menetlustoiminguid ja märkides ära toimingu alguse kellaajad, pidas silmas asjaolu, et protokollid vormistatakse siiski eraldi kummagi isiku jaoks ja need allkirjastatakse samuti eraldi. J.Z on tuletanud toimingule planeeritava aja, samuti hiljem toimingu lõpu aja vastavalt enda ajatajule. Arusaadavalt teadis J.Z , et ülekuulamisruumis toimuvat salvestatakse, mistõttu on oletus sellest, et J.Z soovis varjata isikute üheaegset ülekuulamist, ebaloogiline ega haaku tegelike asjaoludega.
Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada täies ulatuses. KrMS § 340 lg 2 p 1 alusel tuleb J.Z talle KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokuratuuri apellatsioon Maakohus mõistis J.Z õigeks talle KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, milles teda süüdistati L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollides ülekuulamise juures viibivate isikute märkimata jätmises. Kohus leidis, et J.Z-i taolises käitumises pole tõendamist leidnud KarS § 199 lg 1 ettenähtud teokoosseis. Maakohtu taolise otsustuse vaidlustas prokuratuur. Apellatsioonis ei nõustu prokuratuur maakohtuga selles, et toimingu juures viibivate isikute protokollis märkimata jätmine on ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu ning et J.Z-il puudus tahtlus selles osas protokolle võltsida. Prokuratuur leiab, et tulenevalt KrMS § 146 lg 2 p 6, peab protokolli märkima uurimistoimingus osalenud muu isiku menetlusseisundi. Prokurör on seisukohal, et objektiivne pilt näitab, et ülekuulamisprotokollide võltsimisel on olnud kindel eesmärk varjata kannatanu ja kahtlustatava üheaegset viibimist uurija juures. Kandes ülekuulamise protokolli ebaõigeid andmeid juuresviibijate kohta, on uurija mõistnud sellise tegevuse lubamatust ning seda dokumendi võltsimise teel varjanud. Tegemist on teadliku valega ning järelikult ei ole tegemist juhuse või eksimusega. Hinnates prokuratuuri apellatsioonis esitatud väiteid, märgib ringkonnakohus esmalt järgmist. Ringkonnakohus möönab, et lahendades J.Z-i süüküsimust nimetatud kuriteoepisoodis on maakohus, analüüsides J.Z-i tegevuses KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivse külje esinemist, esitanud vastuolulisi seisukohti.
Esmalt leiab maakohus kohtuotsuses (tl 92 p), et kriminaalasjas on tõendamist leidnud R.T. u ja L.K. i üheaegne ülekuulamine, s.o L.K. viibis R.T. u ülekuulamise juures ja vastupidi. Kuivõrd J.Z nimetatud asjaolu ülekuulamisprotokollides ei kajastanud, siis nõustus maakohus süüdistuse etteheitega, et kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise protokollides kajastatu ei vasta tegelikkusele. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus seega sisuliselt tuvastanud, et J.Z dokumendi koostajana kandis autentsesse dokumenti (ülekuulamise protokolli) sisult ebaõiged andmed (märkis, et L.K. i ei viibinud R.T. u ja R.T. ei viibinud L.K. i ülekuulamise juures). Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates tuvastanud J.Z-i käitumises võltsimise objektiivse teokoosseisu. Samas kohtuotsuse alajaotuses, kus kohus annab omapoolse õigusliku hinnangu J.Z-i tegevusele, on maakohus leidnud, et “isegi kui asuda seisukohale, et kannatanu ja kahtlustatava teineteise ülekuulamise juures viibimise varjamiseks jättis J.Z selle asjaolu ülekuulamise protokollis fikseerimata, oleks see ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu“. Seejuures on maakohus piirdunud vaid eelnimetatud deklaratiivse väitega ega ole esitanud omapoolseid põhistusi, miks nimetatu fikseerimata jätmine ei ole piisav täitmaks KrS § 299 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivset teokoosseisu. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et L.K. ja R.T. viibisid ülekuulamisruumis üheaegselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KrMS § 146 lg 2 p 6 mõttest tulenevalt tulnuks J.Z-il ülekuulamise protokolli märkida, et L.K. viibis R.T. uga läbiviidava toimingu juures ja vastupidi. R.T. u kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt (tl 34) on J.Z kandud ülekuulamise protokolli reale, kuhu protokollis märgitakse uurimistoimingus osalejad (punkt 4) „ei osale kedagi“. L.K. i kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt (tl 33) on J.Z ülalnimetatud rea jätnud tühjaks ning reale, kus tulnuks fikseerida kannatanut saatva isiku hoiatus märkinud „-„, s.o kriipsu. Seega on ringkonnakohtu arvates J.Z ka L.K. i ülekuulamise protokollis üheselt märkinud, et L.K. i ülekuulamise juures kedagi peale tema ja L.K. i ei viibinud. Ülaltoodust saab ringkonnakohtu arvates teha tõsikindla järelduse, et kuivõrd L.K. viibis R.T. uga läbiviidava toimingu juures ja vastupidi ning kuivõrd J.Z märkis toimingute protokolli, et nende läbiviimise juures teisi isikuid ei viibinud, siis kandis J.Z protokollidesse ebaõiged andmed. Seega esineb J.Z-i tegevuses KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivne teokoosseis. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus prokuratuuri seisukohaga, nagu jätnuks J.Z ülekuulamisprotokolli juures viibinud isikud märkimata vähemalt otsese tahtlusega ning teinud seda eesmärgiga varjata kannatanu ja kahtlustatava üheaegset ülekuulamist. J.Z on prokuröri küsimustele vastates selgitanud, et tema arusaama kohaselt ta kannatanu ja kahtlustatava suhtes sisulist ülekuulamist läbi ei viinudki. Ta vaid vormistas kirjalikult L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe ja selle fikseerimiseks kasutas ta ülekuulamise protokolli vormi ja seda prokuröri soovitusel. Seetõttu ei pidanud ta vajalikuks kanda L.K. i ülekuulamise protokolli R.T. ku ja R.T. u ülekuulamisprotokolli L.K. i, kui ülekuulamistel osalenud isikuid. Kuna sisulist ülekuulamist ei toimunud, siis ei pidanud ta neid ka osalejateks.
Ringkonnakohus, nõustuvalt maakohtuga, leiab samuti, et J.Z-i ütlustest tulenevalt puudus tal tahtlus ülekuulamisprotokollide võltsimiseks nimetatud osas. J.Z-i ütlustest tulenevalt ei pidanud ta 18. septembril 2018 toimunud L.K. i ja R.T. uga toimunud vestlust sisuliseks ülekuulamiseks, vaid ainult L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe kirjalikuks fikseerimiseks. Taolisest arusaamast lähtuvalt on igati loogiline järeldada, et J.Z ei pidanud L.K. i ja R.T. ku ka KrMS § 146 lg 2 p 6 nimetatud „menetlustoimingus osalenud muuks isikuks“. Seetõttu ei pidanud J.Z vajalikuks L.K. i ja R.T. ku juuresviibijatena ülekuulamisprotokollis märkida ning märkis, et kedagi peale tema ja toimingule allutatud isiku selle juures ei viibinud. Ringkonnakohtu arvates ei ole, arvestades selleks hetkeks kriminaalasja nr 18261000777 menetlemisel kujunenud olukorda, alust kahelda J.Z-i nimetatud ütlustes. Otsus kriminaalasja lõpetamise kohta oli ju selleks hetkeks sisuliselt juba vastu võetud ning prokuröri soovitusel vajas kirjalikku vormistamist üksnes L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkulepe. Seega leiab ringkonnakohus, et kuivõrd J.Z ei pidanud L.K. i ja R.T. uga 18. septembril 2018 toimingut nende ülekuulamiseks, kuigi kasutas selleks ülekuulamisprotokolli vormi, vaid toiminguks mille käigus ta fikseeris kirjalikult L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe, siis on J.Z-i taoline arutluskäik igati loogiline. Eeltoodust aga järeldub, et J.Z-il puudus tahtlus kanda ülekuulamisprotokolli sisult ebaõigeid andmeid. Ringkonnakohus ei suuda esile tuua ka ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks pidanuks J.Z soovima kanda ülekuulamise protokollidesse ebaõigeid andmeid. Teisisõnu, miks pidanuks J.Z teadvalt, s.o tahtlikult jätma L.K. i ja R.T. u nimed ülekuulamisprotokolli kandmata. L.K. i nime märkimine R.T. u ülekuulamisprotokollis ja R.T. u nime märkimine L.K. i ülekuulamise protokollis ei omanud kriminaalasjas nr 18261000777 selleks hetkeks vastuvõetud otsuse suhtes ju mingit kaalu (otsus asja lõpetamiseks oli vastuvõetud). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud väitega, nagu jätnuks J.Z juuresviibijad ülekuulamise protokollis märkimata soovist varjata kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise üheaegset läbiviimist. Ringkonnakohtule on mõistetamatu, miks oli J.Z-il 18. septembril 2018 L.K. i ja R.T. uga toimingut läbi viies vaja varjata kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise üheaegset läbiviimist. Kuigi kahe isiku samaaegne ülekuulamine ei ole mõistlik ja seda tuleks vältida, ei välista kriminaalmenetluse seadustiku sätted sõnaselgelt sellist võimalust. Sama mõistetamatu on, mida soovis J.Z võltsimise hetkel oma teoga saavutada. Ei ole eluliselt usutav, et J.Z , kartes saada ülekuulamise läbiviimise reeglite rikkumise eest ametkondlikult võib-olla kunagi karistada, oli valmis selle vältimiseks riskima kuriteo toimepanemisega. Seda enam, et väidetava võltsimisteo toimepanemise hetkeks oli prokuratuuri poolt vastuvõetud otsus, et kriminaalasjas nr 18261000777 menetlus lõpetatakse (mida ka tehti ja mida ei vaidlustatud). Prokuratuuri poolt J.Z-ile omistatud eesmärk, varjata ülekuulamise üheaegset läbiviimist, on ringkonnakohtu jaoks seda arusaamatum, et J.Z oli teadlik L.K. i ja R.T. u suhtes läviidud toimingu videosalvestamisest.
Seega ei oleks ülekuulamise protokolli teadlik võltsimine prokuratuuri poolt esile toodud eesmärgil J.Z-i kuidagi „aidanud“, sest kannatanu ja kahtlustatava üheaegne ülekuulamine oli ju videosalvestise alusel hõlpsasti kontrollitav. Eeltoodu annab ringkonnakohtu arvates aluse järelduseks, et lähtudes oma arusaamast ei pidanud J.Z K.K. i ja R.T. uga läbiviidud toimingut nende sisuliseks ülekuulamiseks ning sellest tulenevalt ei pidanud ta ka vajalikuks neid ülekuulamise protokollidesse juuresviibijatena kanda. Seega puudus J.Z-il tahtlus võltsida L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokolle, märkides nendes, et R.T. u ülekuulamise juures kedagi ei viibinud ning L.K. i ülekuulamise protokolli sellekohasesse lahtrisse kriipsu. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata. Kaitsja apellatsioon Ütlused L.K. i ülekuulamise protokollis Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on J.Z-i põhjendamatult KarS § 299 lg 1 järgi süüdi tunnistanud selles, et ta kandis L.K. i ülekuulamise protokolli ütlused, milliseid L.K. 18. septembril 2018 läbiviidud toimingu käigus sellel hetkel ja kohas ei andnud. Kokkuvõtvalt põhjendab kaitsja oma taotlust väitega, et mitte midagi ebaseaduslikku ei ole selles, et J.Z , eelnevat informatsiooni teades, valmistas ette ülekuulamise protokolli mustandi, millesse kandis ka L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe sisu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli 18. septembriks 2018 kriminaalasja nr 18261000777 menetlemisel kujunenud olukord, kus J.Z oli teostanud vajalikud uurimistoimingud ning teinud nende tulemused teatavaks prokurörile. Ühise nõupidamise käigus asus prokuratuur seisukohale, et kriminaalasjas puudub kohtuperspektiiv. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et enne kriminaalasja lõpetamise määruse koostamist, teatas esmalt L.K. ja seejärel R.T. telefoni teel J.Z-ile , et nad on leppinud ning neil ei ole üksteise vastu pretensioone. L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppest andis J.Z teada ka prokurörile, kes soovitas saavutatud kokkuleppe protokolli vormis fikseerida. Kokkuleppe fikseerimiseks leppis J.Z L.K. i ja R.T. uga 18. septembril 2018 kokku kohtumise, selgitades seejuures mõlemale, et kokkusaamine toimub kokkuleppe vormistamiseks. J.Z-i ütluste kohaselt oli L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe sisu talle teada ja kuivõrd mõlemaga oli selles osas läbiräägitud, siis valmistas ta enne nendega toimingu läbiviimist ülekuulamise protokollid ette. Protokolli kandis ta ka kokkuleppe sisu, et L.K. ja R.T. on saavutanud kokkuleppe ja neil teineteise vastu pretensioone ei ole. Toimingu käigus lugesid nii L.K. kui ka R.T. protokollid läbi ja kinnitasid selle õigsust. J.Z-i taolisi ütlusi kinnitavad ka L.K. ja R.T. . Nii on L.K. kinnitanud, et peale seda, kui nad olid R.T. uga saavutanud kokkuleppe, helistas ta J.Z-ile ja andis viimasele sellest teada. Kuskil kaks nädalat hiljem kutsuti ta uurija juurde. Uurija (J.Z ) andis neile mõlemale (ka R.T. ule) protokollid läbi lugeda. Ta luges protokolli läbi, seal oli kõik õigesti kirjas ja ta kirjutas alla.
Vastates prokuröri küsimusel, millise viimane esitas L.K. i ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kinnitas L.K. , et kohtueelsel uurimisel toimunud ülekuulamisel ta tõepoolest väitis, et 18. septembril 2018 toimunud ülekuulamisel ei rääkinud ta uurija juures midagi. L.K. kinnitas, et kohtueesel uurimisel ütlusi andes mäletas ta paremini. R.T. on sarnaselt J.Z-ile ja L.K. ile andnud ütlusi, et nad saavutasid L.K. iga kokkuleppe. Ta andis sellest telefoni teel teada ka J.Z-ile . Neid kutsuti uurija juurde. Seal küsiti, kas nad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Anti mingi paber, kus oli kirjas, et neil pretensioone ei ole. Luges selle läbi, nõustus seal kirjas olevaga ja kirjutas alla. Seega on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et J.Z oli teadlik L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppest ja selle sisust. Nimetatud kokkuleppe sisu kandis J.Z oma sõnadega ülekuulamisprotokolli. L.K. i ja R.T. uga kohtumisel esitas J.Z ettevalmistatud protokolli L.K. ile tutvumiseks. L.K. luges selle läbi, nõustus protokolli kantu sisuga ning kirjutas protokollile alla. Kohtupraktikas on omaksvõetud seisukoht, et intellektuaalse võltsimisega (milles J.Z-i süüdistatakse) on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt RKKKo otsus asjas nr 1-16-5757). Ringkonnakohus leiab, et J.Z ei kandnud 18. septembril 2018 L.K. i ülekuulamise protokolli ebaõigeid andmeid. L.K. on oma ütlustes kinnitanud, et J.Z-i poolt ülekuulamise protokolli kirjutatu vastas tegelikkusele. Nad olid tõepoolest R.T. uga saavutanud kokkuleppe ning mingeid pretensioone tal tol hetkel R.T. u vastu ei olnud. Ka on L.K. kinnitanud, et kuivõrd protokolli kantu oli õige, siis ta ka allkirjastas protokolli. Ringkonnakohtu arvates, erinevalt maakohtust, ei anna asjaolu, et L.K. 18. septembril 2018 toimunud toimingu käigus J.Z-ile konkreetselt oma sõnadega R.T. uga saavutatud kokkulepet ei väljendanud, alust väiteks, et J.Z kandis ülekuulamisprotokolli sisult ebaõigeid andmeid. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 299 lg 1 ettenähtud võltsimise objektiivse teokoosseisu jaatamiseks on oluline isiku poolt ebaõigete andmete kandmine dokumenti. Käsitletava süüdistuse kontekstis saab ringkonnakohtu arvates ebaõigete andmetena, mille sisu on kas õige või vale, vaadelda L.K. i väiteid R.T. uga saavutatud kokkuleppe kohta s.o kas L.K. ja R.T. leppisid kokku, et neil ei ole teineteisele pretensioone. Antud juhul on L.K. ja ka R.T. kinnitanud, et nad saavutasid 18. septembriks 2018 kokkuleppe ning neil teineteisele pretensioone ei olnud. Seega ei ole J.Z kandnud ülekuulamise protokolli L.K. i ütlusi, mis oleksid oma sisult ebaõiged. Ringkonnakohus leiab, erinevalt maakohtust, et asjaolu kuidas jõuab dokumendi koostamiseks õigustatud isikuni informatsioon, millise ta kannab dokumenti, ei oma dokumendi sisu õigeks või valeks hindamisel tähtsust. Teisisõnu ei oma antud juhul võltsimise objektiivse teokoosseisu tuvastamisel tähtsust asjaolu, kas L.K. 18. septembril 2018 läbiviidud toimingu käigus kinnitas R.T. uga saavutatud kokkulepet seda suuliselt J.Z-ile väljendades või kinnitas saavutatud kokkuleppe õigsust ainult peanoogutusega.
Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd KarS § 299 lg 1 ettenähtud dokumendi võltsimise objektiivne külg näeb ette vastutuse dokumenti sisult ebaõigete andmise kandmise eest, J.Z aga kandis L.K. i ülekuulamisprotokolli andmed, mis vastasid oma sisult L.K. i varem antud ütlustele, siis ei esine J.Z-i tegevuses dokumendi võltsimise teokoosseisu objektiivset külge. R.T. u ülekuulamise protokolli selle toimumise alguse ja lõpu kohta tegelikkusele mittevastavate kellaaegade märkimine. Kriminaalasjas pole vaidlust selles, et R.T. u ülekuulamisprotokolli kandis J.Z toimingu alguse kellaajaks 15.10 ja lõppemise kellaajaks 15.20. J.Z on selgitanud, et R.T. u ülekuulamisprotokolli valmistas ta ette enne R.T. u tegelikku ülekuulamist. Ta kandis eelnevalt ülekuulamisprotokolli nii selle toimumise alguskellaaja, R.T. u ankeetandmed, kui ka ülekuulamise sisu (saavutatud kokkuleppe sisu). J.Z-i ütluste kohaselt küsis ta ülekuulamisruumis üle, kas L.K. ja R.T. kinnitavad saavutatud kokkulepet ja saanud vastava kinnituse, printis need ettevalmistatud protokollid arvutist välja ning andis L.K. ile ja R.T. ule tutvumiseks ja allkirjastamiseks. J.Z-i ütluste kohaselt unustas ta protokollidesse märkida nende lõpukellaajad ning lisas need mälu järgi hiljem oma kabinetis. Ka selgitas J.Z , et kuivõrd isikud üheaegselt protokolle ei allkirjastanud, allkirjastamisel oli ajaline vahe, siis on neis märgitud ka toimingute toimumise erinevad kellaajad. J.Z-i eeltoodud ütlusi ei ole asja menetlemisel kahtluse alla seatud ning ka ringkonnakohtul puudub alus neis kahelda. Lähtudes J.Z-i ütlustest saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et R.T. u ülekuulamisprotokolli kandis J.Z selle alguse kellaajaks 15.10 juba enne tegelikku toimingu algust. Selle lõppemise kellaaja tuletas J.Z , arvestades toimingu kestvust, aga mälu järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.T. u ülekuulamise kestvuse kellaajad ülekuulamisprotokollis ei vasta tegelikkusele, seega need on ebaõiged. Vastuseks kaitsja apellatsioonile märgib ringkonnakohus üksnes seda, et kuivõrd J.Z viis toimingud L.K. i ja R.T. uga läbi üheaegselt, siis on põhjendamatu väita, nagu toimunuks protokollida allkirjastamine osalejate poolt erinevatel aegadel. Arvestades R.T. u ülekuulamise protokolli kantud kellaaegu on taoline väide seda enam põhjendamatu, sest videosalvestiselt nähtuvalt allkirjastas R.T. talle läbilugemiseks esitatud protokolli esimesena ning mõned sekundid hiljem tegi seda ka L.K. . Samas leiab ringkonnakohus, et ametiisiku poolt ebaõigete andmete kandmine dokumenti ei saa alati endaga kaasa tuua vastutust võltsimise eest KarS § 299 tähenduses. Otsustamaks, kas tegemist on ebaõigete andmete kandmisega dokumenti, millele peab järgnema kriminaalvastutus, tuleb ringkonnakohtu arvates kaaluda nende ebaõigete andmete kaalukust dokumendi sisu suhtes, s.o kas dokumenti kantud ebaõiged andmed muudavad selle sisu ebaõigeks, võltsituks. Kolleegiumi arvates ei omanud R.T. u ülekuulamise protokolli kantud toimingu alguse ja lõpu kellaaeg mingitki tähtsust selle sisu osas, sest nii L.K. kui ka R.T. kinnitasid ülekuulamise protokolli kantud kokkuleppe õigsust. Teisisõnu, tegelikkusele mittevastavad kellaajad R.T. u ülekuulamise protokollis ei muutnud protokolli kantud R.T. u väiteid ebaõigeteks ega selle sisu
valeks. Ka kriminaalasja nr 18261000777 lahendamise osas ei omanud nimetatud kellaajad mingitki tähendust, sest protokolli sisuks, s.o asjaoluks mis omas tähtsus, oli L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe fikseerimine. KarS § 299 lg 1 objektiivne teokoosseis väljendub võltsimises, s.o dokumenti ebaõigete andmete kandmises. Ringkonnakohtu arvates kahjustas J.Z-i poolt R.T. u ülekuulamise protokolli ülekuulamise tegelikule toimumisele mittevastava ajavahemiku märkimine, olemuslikult vähe protokolli adekvaatsust ning taoliste andmete kandmine ülekuulamisprotokolli ei ületa piiri, mis oleks vajalik rääkimaks kuriteo toimepanemisest J.Z-i poolt. Vähemolulistele rikkumistele on võimalik reageerida ka leebemate meetmetega (nt distsiplinaarvastutus). Ringkonnakohus leiab, et väheoluliste ja seega ka dokumendi adekvaatsust olemuslikult vähe muutvate ebaõigete andmete kandmise kriminaalkorras karistatavaks lugemine poleks karistusõiguse ultima ratio-põhimõtet arvestades õigustatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R.T. u ülekuulamise protokolli tegelikkusele mittevastavate kellaaegade kandmine ei ole taolise kaaluga asjaolu, mis täidaks KarS § 299 lg 1 ettenähtud võltsimise objektiivse teokoosseisu. Kohtukulu Tartu Maakohtu 30. novembri 2020 kohtuotsusega on J.Z-i valitud kaitsja A. Vildi kaitsjatasu suuruseks määratud 2592 eurot s.h käibemaks. Nimetatud summa koosneb kohtueelsel uurimisel õigusabi osutamise tasust 480 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi tasust 2112 eurot. Kohus leidis, et J.Z-i valitud kaitsja tasu on mõistliku suurusega. Kaitsja näidatud ajakulu pidas kohus asja mahtu ning keerukust arvestades vajalikuks ja põhjendatuks (tl 97). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsustusega. Esitatud apellatsioonis on valitud kaitsja A. Vilt esitanud ringkonnakohtule taotluse õigusabi tasu ulatuse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja õigusabi osutamisele 5 tundi (tunnitasu 110 eurot + käibemaks), mille eest palub määrata kaitsjatasu suuruseks 660 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja põhjendatud ning see tuleb taotletud summas rahuldada. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus mõistab J.Z-i õigeks ja teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb riigil J.Z-i poolt tehtud kulutused õigusabile KrMS § 181 lg 1 ja § 185 lg 1 ning § 175 lg 1 p 1 alusel J.Z-ile hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.