Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Koik
Kriminaalasi
Kristjan Kriisi (Kriis) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 8. detsembri 2020 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Paavo Paal
Prokurör
Jürgen Hüva
Kriminaalasja arutamise viis
Kirjalik menetlus
Süüdistatav
Kristjan Kriis, isikukood: 38710150263; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: X; elukoht: XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; tõkend: puudub
Kaitsja
Paavo Paal
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 8. detsembri 2020 kohtuotsus Kristjan Kriisi süüdistusasjas jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
2.Kannatanu X OÜ menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 412,50 eurot (ilma käibemaksuta) jätta Kristjan Kriisi kanda.
3.Kannatanu Y OÜ menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 218,75 eurot (ilma käibemaksuta) jätta Kristjan Kriisi kanda.
4.Kannatanu Q OÜ menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 218,75 eurot (ilma käibemaksuta) jätta Kristjan Kriisi kanda.
5.Kannatanute Y OÜ ja Q OÜ esindaja taotlus Kristjan Kriisilt kannatanutele apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
6.Süüdistatava menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta süüdistatava kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.1. Harju Maakohtu 8. detsembri 2020 otsusega üldmenetluses tunnistati Kristjan Kriis süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui K. Kriis ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest. Menetluskuludena mõisteti K. Kriisilt riigi tuludesse välja sundraha 876 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; kannatanu Q OÜ valitud esindajale makstud tasu 2627,50 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu arveldusarvele; kannatanu Y OÜ valitud esindajale makstud tasu 2627,50 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu arveldusarvele ning kannatanu X OÜ valitud esindajale makstud tasu 2025 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu arveldusarvele. TsMS § 367 alusel mõisteti K. Kriisilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni Q OÜ esindajale makstud tasu hüvitamise kohase täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2627,50 eurot ning kuni Y OÜ esindajale makstud tasu hüvitamise kohase täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2627,50 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti K. Kriisilt Q OÜ kasuks välja varaline kahju 5376 eurot; Y OÜ kasuks varaline kahju 10 112,35 eurot ja X OÜ kasuks varaline kahju 18 993,60 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
2.Kristjan Kriis oli antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 04.02.2019 25.03.2019, olles C OÜ (registrikood XXXXXXXX, kustutatud äriregistrist 21.05.2019) (edaspidi C) ainuke juhatuse liige, tegi C nimel korduvaid tellimusi X OÜ, Y OÜ ja Q OÜ juures erinevate kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ning -tarvikute ostmiseks omamata samal ajal kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Selliselt toimides viis K. Kriis kannatanud oma maksevalmiduse osas eksimusse eesmärgiga saada üleantud toodete eest varalist kasu, järgmiselt: - X OÜ (edaspidi X, ajavahemikul 04.02.2019 - 26.02.2019): 04.02.2019 koostas X’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190625, mille kohaselt soovis K. Kriis C nimel osta kannatanult järgnevad tooted: Blanc single only IDU 7.0 (2.65-8.25)kW, WIFI function, R32 (2 tk); Blanc single ODU INV, R32 (2 tk); A2A, OH4, IDU, -25C, max 8,0 kW (2 tk); A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk); PVC slimduct, Ivory 2m, 75x62 mm (20 tk); FP 3317, Silent + Condensate pump Inoac PVC, 12 l/h (2 tk) ja Copper pipe ins. 3/8 ja 5/8, 20 m (1 tk), mis anti K. Kriisile üle 04.02.2019 ning X’i töötaja koostas 05.02.2019 arve nr 190585 summas 4182 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata; - 05.02.2019 koostas X’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190659, mille kohaselt soovis K. Kriis C nimel osta kannatanult järgnevad tooted: A2A, OH4, IDU, -25C, max 6,2kW (2 tk); A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk); A2A, OH4, IDU, -25, max 6,7kW (1 tk); A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk); Wall bracket 800 x 465 mm, max 140 kg (40 tk); Wall bracket 800 x 2(14)
550 mm, 140 kg (5 tk); Copper pipes ins 1/4 ja 3/8, 20 m (6 tk) ja Slim corner for flat surface 90* (30 tk), mis anti K. Kriisile üle 15.02.2019 ning X’i töötaja koostas 18.02.2019 arve nr 190804 summas 3914,40 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata; - 06.02.2019 koostas X’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190683, mille kohaselt soovis K. Kriis C nimel osta kannatanult järgnevad tooted: A2A, OH4, IDU, -25C, max 7,6 kW (1 tk) ja A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk), mis anti K. Kriisile üle 06.02.2019 ning X’i töötaja koostas 07.02.2019 arve nr 190630 summas 972 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata; - 07.02.2019 koostas X’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190716, mille kohaselt soovis K. Kriis C nimel osta kannatanult järgnevad tooted: A2A, OH4, IDU, -25C, max 6,2kW (1 tk); A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk) ja kuumtsingitud ja pulbervärvitud maaraam h=54,5 cm, max 250 kg (4 tk), mis anti K. Kriisile üle 07.02.2019 ning X’i töötaja koostas 11.02.2019 arve nr 190671 summas 1131,60 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata; - 08.02.2019 koostas X’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190755, mille kohaselt soovis K. Kriis C nimel osta kannatanult järgnevad tooted: A2A, OH4, IDU, -25C, max 6,7kW (2 tk) ja A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk), mis anti K. Kriisile üle 18.02.2019 ning X’i töötaja koostas 19.02.2019 arve nr 190822 summas 2076 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata; - 12.02.2019 koostas X’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190797, mille kohaselt soovis K. Kriis C nimel osa kannatanult järgnevad tooted: A2A, OH4, IDU, -25C, max 8,0kW (2 tk); A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk) ning kuumtsingitud ja pulbervärvitud maaraami h=54,5 cm, max 250 kg (2 tk), mis anti K. Kriisile üle 13.02.2019 ning X’i töötaja koostas 15.02.2019 arve nr 190671 summas 2554,80 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata; - 15.02.2019 koostas X’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190873, mille kohaselt soovis K. Kriis C nimel osta kannatanult järgnevad tooted: A2A, OH4, IDU, -25C, max 8,0kW (2 tk); A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk); A2A, OH4, IDU, -25C, max 6,2kW (1 tk); A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk) ja Copper pipes ins 1/4 ja 3/8, 20m (1 tk), mis anti K. Kriisile üle 15.02.2019 ning X’i töötaja koostas 18.02.2019 arve nr 190805 summas 3400,80 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata; - 20.02.2019 koostas X’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190945, mille kohaselt soovis K. Kriis C nimel osta kannatanult järgnevad tooted: A2A, OH4, IDU, -25C, max 8,0kW (1 tk); A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk) ja PVC slimduct, Ivory 2m, 75x62mm (50 tk), mis anti K. Kriisile üle 20.02.2019 ning X’i töötaja koostas 21.02.2019 arve nr 190861 summas 1698 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata. Selliselt toimides sai K. Kriis enda valdusesse X-lt tooteid kogusummas 19929,60 eurot. Enne süüdistuses nimetatud tegude toimepanemist oli K. Kriis teinud kannatanule ettemaksu 936 eurot, kelmusega tekitas K. Kriis kannatanule kahju 18 993,60 eurot. Q OÜ (edaspidi FSK) töötaja koostas 25.02.2019 K. Kriisi tellimuse alusel arve nr 190260, mille kohaselt soetas K. Kriis C nimel 8 Fuji Electric RSG12KMCB siseosa ja 8 Fuji Electric ROG12KMCBN väliosa kogumaksumusega 5376 eurot. 25.02.2019 koostati saateleht nr 190247, mille kohaselt anti tooted K. Kriisile üle. Kannatanu poolt esitatud arve jäi K. Kriisi poolt tasumata. Selliselt toimides sai K. Kriis enda valdusesse FSK-lt tooteid kogusummas 5376 eurot, tekitades kelmusega kannatanule kahju 5376 eurot. Y OÜ (edaspidi Nordcel, ajavahemikul 22.02.2019 - 25.03.2019):
3(14)
- veebruaris 2019 esitas K. Kriis C nimel Nordcelile tellimuse, millega soovis kannatanult osta järgnevad tooted: kliimaseadme alusraam tsink (3 tk); isoleeritud vasktoru NORDCEL 1/4“-3/8“ 20m rull (2 tk); Kondensaadipump MINI LIME SILENT+, BBJ IVORI karbikuga (1 tk); U CROWN seinamudel 1+1 (2 tk) ning Vibrapuks 30x25 M8x23 45 sh kmpl (20 tk). Nordcel kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Cile 22.02.2019 arve nr 190390 kogusummas 2149,20 eurot. Tellitud tooted anti saatelehe nr 190192 alusel 22.02.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata; - veebruaris 2019 esitas K. Kriis C nimel Nordcelile tellimuse, millega soovis kannatanult osta järgnevad tooted: Kliimaseadme alusraam tsink (2 tk); 550x700x50 (mm) kiviplaat maaraamile (2 tk); U CROWN õhksoojuspump seinamudel 1+1 3,0(4,8) kW küttel 2,6(4,0) kW jahutusel, R410A (1 tk); U CROWN seinamudel 1+1 3,6(5,4) kW küttel 3,5(4,5) kW jahutusel, R410A (1 tk); Isoleeritud vasktoru NORDCEL 1/4“-1/2“ 20m rull (1 tk) ja Asd afa. Nordcel kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel C-le 28.02.2019 arve nr 190425 kogusummas 1819,20 eurot. Tellitud tooted anti 28.02.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata; - märtsis 2019 esitas K. Kriis C nimel Nordcelile tellimuse, millega soovis kannatanult osta järgnevad tooted: U CROWN seinamudel 1+1 (1 tk); 550x700x50 (mm) kiviplaat maaraamile (1 tk); Kliimaseadme alusraam Zn/PV 2018 (1 tk) ja Isoleeritud vasktoru NORDCEL 1/4“-3/8“ 20m rull (1 tk). Nordcel kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Cile 05.03.2019 arve nr 190456 kogusummas 966 eurot. Tellitud tooted anti saatelehe nr 190221 alusel 05.03.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata; - märtsis 2019 esitas K. Kriis C nimel Nordcelile tellimuse, millega soovis kannatanult osta järgnevad tooted: U CROWN seinamudel 1+1 (3 tk); Kliimaseadme alusraam tsink (3 tk); Isoleeritud vasktoru NORDCEL 1/4“-3/8“ 20m rull (2 tk) ja Vibrapuks 30x25 M8x23 45 sh kmpl (20 tk). Nordcel kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Cile 08.03.2019 arve nr 190488 kogusummas 2868 eurot. Tellitud tooted anti saatelehe nr 190238 alusel 08.03.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata; - märtsis 2019 esitas K. Kriis C nimel Nordcelile tellimuse, millega soovis kannatanult osta järgnevad tooted: U CROWN seinamudel 1+1 5,3(7,3) kW küttel 5,3 (5,8) kW jahutusel, R410A (1 tk); AMBER R32 õhksoojuspump seinamudel 1+1 AMBER NA18-50G10L R32 õhksoojuspump seinamudel 1+1 5,6 (9,2) kW küttel 5,6 (9,2) kW jahutusel, R32 NORDCEL APN25 külmatoru 1/4“-5/8“ (6,35mm/15,88mm) (1 tk); Isoleeritud vasktoru NORDCEL 1/4“-3/8“ 20m rull (2 tk); Isoleeritud vasktoru NORDCEL 1/4“-1/2“ 20m rull (2 tk); Kondensaadvoolik pumbale 6x9,5 mm, 25 m (1 tk); Kondensaadvoolik spiraal 16 mm, 30 m (2 tk); 550x700x50 (mm) kiviplaat maaraamile (3 tk); Kondensaadipump MINI LIME SILENT +, BBJ IVORI karbikuga (1 tk); Seinakate TM-72 TOPP LINE /60 (4 tk) ja Karbin 2m T-72 TOPP LINE /8 (8 tk). Nordcel kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Cile 25.03.2019 arve nr 190555 kogusummas 2309,70 eurot. Tellitud tooted anti 25.03.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata. Selliselt toimides sai K. Kriis enda valdusesse Nordcelilt tooteid kogusummas 10112,35 eurot, tekitades kelmusega kannatanule kahju 10112,35 eurot. Peale nimetatud tegude toimepanemist võõrandas K. Kriis 28.03.2019 äriühingu C OÜ WW kontrolli all olevale äriühingule D UÜ-le ning 01.04.2019 kutsuti K. Kriis juhatusest tagasi. 04.04.2019 koostatud ühinemislepingu nr 654 ja osanike otsuse alusel ühines C OÜ D UÜ-ga ning C OÜ kustutati äriregistrist 21.05.2019. K. Kriisi eesmärk oli end distantseerida äriühingust C OÜ ning vältida vastutust kelmuse tagajärjel saadud kauba tasumise eest.
4(14)
3.Maakohus asus otsuses kogutud tõendite hindamise järel seisukohale, et K. Kriis sai kõik süüdistuses nimetatud arvetel tellitud kaubad kätte, kuid jättis C OÜ-le esitatud arvetel märgitud maksetähtajal kaupade eest tasumata. Kohtu hinnangul on vaidlus vaid selles, kas K. Kriis sai oma valdusesse ka 28.02.2019 arvel nr 190435 ja 25.03.2019 arvel nr 190555 märgitud kaubad, sest süüdistatav selliste tellimuste tegemist ja kauba kättesaamist eitab, kuna puudub saateleht. Kohus ei nõustunud võrdlusmaterjali puudumisel süüdistatava seisukohaga ebahariliku kaubatellimuse kohta, kuivõrd osad kõnealustel arvetel märgitud kaubad kattuvad ka varem K. Kriisi poolt tellitud kaupadega. Kohus luges tõendatuks, et süüdistatav on nendel kahel arvel märgitud kaubad tellinud ja kätte saanud, saatelehtede puudumist ei lugenud kohus määravaks. Kauba tellimist ja üleandmist K. Kriisile tõendab kohtu hinnangul ka üleüldine kaupade tellimise sagedus ning järjepidevus süüdistatava poolt 2019 veebruaris ja märtsis ehk süüdistatava käitumise modus operandi. Kohus leidis, et tuvastamist on leidnud K. Kriisi tahtlus jätta kannatanutelt kaupa tellides koheselt nende eest maksmata. Süüdistatava kaitseversiooni lähtuvalt kannatanutele kauba eest mittemaksmise ja C OÜ tegevuse lõpetamise osas ei pidanud kohus usaldusväärseks. K. Kriisi kohtus antud ütluste kohaselt sai tema poolt tellitud kaupadest valdava osa tema pikaajaline klient OO, kes võttis temaga uuesti ühendust ja soovis tellida kliimaseadmeid. Tellitud ja üleantud seadmete eest jäi OO C OÜ-le aga suures osas võlgu, kadus lihtsalt mingi hetk ära. OO tasus talle kokku kõigi tellimuste eest sularahas ainult 2800 + 1500 eurot, ülejäänud seadmete peale aga palus esitada arve 2019 märtsi alguses H OÜ nimele, mida K. Kriis ka 01.03.2019 tegi. Arve H OÜ-le summas 15200 eurot + KM 20% maksetähtajaga 14 päeva, jäi H OÜ poolt tasumata. H OÜ-le väljastas K. Kriis enda sõnul 08. või 09.03.2019 ka teise arve. Saades aru, et OO on teda petnud, puudus tal võimalus kannatanutele kauba eest tasuda ja ta ei näinud muud võimalust kui C OÜ tegevus lõpetada. Kannatanuid ta tahtlikult petta ei tahtnud. Kuivõrd alles kohtuistungil selgus, et OO on 27.03.2020 surnud, ei olnud võimalik teda kohtus üle kuulata, samas ei olnud OO märgitud ei süüdistus- ega ka kaitseaktis. Miks Oi nime ei olnud kaitseaktis kirjas, pidas kohus kummaliseks, kohtus antud ütlustes ei kinnitanud süüdistatav kordagi, et tema teada oleks OO surnud. Kohus järeldas süüdistatava ütlustest, et ta teadis OO surmast juba enne kaitseakti koostamist, mistõttu polnud OO ka kaitseaktis tunnistajana märgitud, kuid mis viitab sellele, et K. Kriis kasutas OO isikut ja tema surma ära oma huvides. Arusaamatuks jäi kohtu jaoks asjaolu, miks andis süüdistatav ilma tagatiseta nii suures koguses kaupa OO-le üle ilma ettemaksuta või juba üleantud kauba eest tasu saamata ajal, kui kalendriaasta algused olid alati kliimaseadmete müügi mõttes majanduslikult rasked. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid K. Kriisi ja OO varasemat võimalikku koostööd, OO poolt kaupade tellimisi ja seadmete eest osaliselt sularahas tasumist. Süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et H OÜ 2019 märtsikuu käibedeklaratsioonist C OÜ 01.03.2019 ja 08.03.2019/09.03.2019 arvete esitamist ei nähtu. Kannatanute esindajate ütlustest nähtuvalt ei olnud peale maksetähtaegade möödumist K. Kriisi enam võimalik telefoni ega e-maili teel kätte saada ja ta vältis nendega igasugust kontakti. Et süüdistatav ei proovinudki olukorda lahendada ning H OÜ-lt väidetavat võlga sisse nõuda, viitab kohtu jaoks pigem võimalusele, et sellist võlasuhet K. Kriisi ja OO vahel tegelikult ei eksisteerinud. K. Kriis ei teinud kohtule võimalikuks enda nö alibit kontrollida. C OÜ raamatupidamisdokumentide kirjalikku üleandmise-vastuvõtmise akti kohtule ei esitatud. Tunnistaja WW ütlused temale C OÜ raamatupidamisdokumentide üleandmist ei kinnita. Just 3 päeva hiljem, s.o 28.03.2019, peale Y OÜ tellimuse kättesaamist C OÜ võõrandamist tunnistaja WW juhitud usaldusühingule viitab kohtu hinnangul sellele, et K. Kriisil ei olnud juba algselt kaupu tellides kavatsust nende eest maksta. Erinevalt kaitsjast, ei pidanud kohus C OÜ 2018. aasta majandusaasta aruannet usaldusväärseks, sest selle on 09.04.2019 digitaalselt allkirjatanud WW, kes aruande õigsust ei kontrollinud.
5(14)
K. Kriis kasutas ära olukorda, kus C OÜ oli aastaid olnud kannatanute koostööpartner, kelle vastu oli kannatanutel tekkinud usaldus, kes oli olnud maksevõimeline ja kellel oli maksevalmidus tellitud ja üleantud kaupade eest tasuda. Süüdistuses märgitud ajal aga K. Kriisil sellist valmidust ei olnud ning ta ei kavatsenudki kannatanutele kauba eest maksta. Sellise tegevusega moonutas K. Kriis tegelikke asjaolusid ehk pani kannatanud uskuma, et ta maksab tellitud kliimaseadmete eest, kuigi tegelikult seda teha ei kavatsenud, s.t ta pani toime petmise. Petmise tagajärjel tekkis kannatanutel eksimus, mille tulemusena tegid nad varakäsutuse, andes K. Kriisile üle kliimaseadmeid kokku summas 34 481,95 eurot. Karistuse mõistmise osas leidis kohus, et K. Kriisi süü on keskmine või natuke alla selle. Süüdistatava eesmärgiks oli saada kelmuse tulemusena võimalikult palju varalist kasu. Süü suurust iseloomustab negatiivselt see, et n-ö õigustava kaitseversiooni loomiseks kasutas süüdistatav surnud isiku identiteeti ja nime ning asjaolu, et peale kuriteo toimepanemist üritas K. Kriis C OÜ-d variisikule võõrandades vastutusest vabaneda. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et kuivõrd kuriteo toimepanemisest on möödunud juba peaaegu kaks aastat, mistõttu on avalik menetlushuvi asja vastu langenud, on võimalik K. Kriisile mõista karistus natuke alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistus 2 aastat 6 kuud. Samas ei ole mõistetava karistuse ärakandmine põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus pidas võimalikuks jätta süüdistatav tema isikuandmete tõttu käitumiskontrollile allutamata ja kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, katseajaga 3 aastat. Kaitsja apellatsioon
4.Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja. Apellatsiooni sisust tulenevalt vaidlustab kaitsja maakohtu otsuse materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja hinnangul ei nähtu K. Kriisile esitatud süüdistust kinnitavatest tõenditest, et K. Kriis tellis süüdistusaktis nimetatud kaubad, kavatsuseta jätta nende eest tasumata. Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et ta tellis kauba arusaamisega, et C OÜ tellitud kauba eest ka tasub. Prokurör ei ole esitanud ühtegi otsest tõendit, mis süüdistatava sellekohased väited ümber lükkaks. K. Kriis on selgitanud ka seda, et tellimused esitas ta oma äripartneri OO tellimuse alusel ning C OÜ osa võõrandamise mõte tekkis tal siis, kui selgus, et tellitud seadmete eest C OÜ-le ei tasutud. Kaitsja leiab, et kohtu järeldus K. Kriisi ütluste ebausaldusväärsusest ja tõendamatusest OO-lt saadud tellimuse osas ei põhine tõendite kogumis hindamisel. Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et OO-le andis ta kaubad esimest korda üle 15.02.2019 X arve nr 190805 osas. K. Kriis on ka selgitanud, kellele ta varasemate kuupäevadega kaupa tarnis ja et nende eest tasumised nähtuvad C OÜ pangakontolt. Nende ütlustega kohus arvestanud ei ole, lisaks on kohus põhjendamatult jätnud arvestamata ka teiste tõenditega, mis kinnitavad Kriisi ütlusi. Kaitsja hinnangul on meelevaldne kohtu käsitlus küsimuses, mis puudutab OO surma ja selle avaldamist kohtuistungil K. Kriisi poolt. Süüdistatav selgitas oma pikaajalisi ärisuhteid OO-ga ja sellest tulenevalt talle kaupade krediiti andmist ning ka seda, kuidas varasemad tööd olid tasutud, kuid selles osas ei ole kohus süüdistatava ütlustega arvestanud. Põhjendamatult on kohus kohtuotsuse punktis 8.5 tuginenud H OÜ 2019 märtsikuu käibedeklaratsioonile, sest seda ei ole esitanud OO ning isegi juhul, kui tal oli kavatsus jätta kauba eest tasumata, ei oleks ta ilmselt lasknud kauba eest esitatud arvet H OÜ maksuarvestuses deklareerida. Põhjus, miks süüdistatav ei asunud ise võlgnevust sisse nõudma on seletatav sellega, et ta oli oma selgituse kohaselt äriühinguga seotud probleemidest väsinud. Pöördumine likvideerija poole pärast tellimuste esitamist ei tõenda aga ka kaudselt kauba tellimist ilma kavatsuseta kauba eest tasuda.
6(14)
Süüdistatav on selgitanud, et pärast probleemide tekkimist nägi ta likvideerijas lahendust C OÜ probleemidele. Likvideerimine on Äriseadustikus ettenähtud tegevus ning selle teenuse osutamine või kasutamine ei ole ebaseaduslik. Maakohus on lubamatult pannud tõendamiskoormise süüdistatavale, jättes tähelepanuta, et kõigepealt peab kohus hindama süüdistuse tõendeid. Jättes süüdistuse tõendid hindamata on kohus lihtsalt öelnud, et K. Kriisi jutt ei ole usutav ja seepärast mõistame ta süüdi. Maakohus, kohaldades ebaõigesti materiaalõigust, on otsuses ebaõigesti tuginenud väidetavale Y OÜ tellimusele, mille kohta on väljastatud 25. märtsi 2019 arve nr 190555, sest sellist tellimust ei ole K. Kriis kunagi esitanud ega sellel märgitud kaupa ei ole talle üle antud. Kuigi kaitsja esitas kohtule tõendid, et C OÜ-l oli vara (2020 oli liiklusregistrisse kantud C OÜ nimel mootorsõiduk ja fototabeli selle mootorsõiduki kohta), mida tõendavad lisaks ka süüdistatava ütlused, asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et C OÜ likvideerimise kokkuleppimisel K. Kriisi ja WW vahel oli C OÜ varatu. Miks kohus kaitsja poolt esitatud tõenditega ei arvestanud, otsusest ei nähtu. Kaitsja hinnangul on kohus, tuginedes kannatanu esindaja poolt esitatud teises asjas tehtud kohtuotsuses viidatud asjaoludele, väljunud süüdistusakti piiridest, mis on käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena ja materiaalõiguse väära kohaldamisega. Ka on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata C OÜ majandusaasta aruandega, viidates ebaolulistele vigadele. K. Kriis on selgitanud, et majandusaasta aruande koostas raamatupidaja, mida on kaudselt kinnitanud ka WW. Tõendiga arvestamata jätmine on meelevaldne ega arvesta teisi tõendeid, mis majandusaasta aruande andmeid kinnitavad (C OÜ pangakonto väljavõte ja tellimuste loetelu müüjatelt). Jätkuvalt leiab kaitsja, et kohtu järeldus, mille kohaselt tellis K. Kriis Y OÜ-lt 28. veebruaril 2019 arvel nr 190435 ja 25. märtsi 2019 arvel nr 190555 näidatud kaubad ja/või sai need kätte, on väär ega põhine mitte ühelgi otsesel ega kaudsel tõendil. K. Kriisi ütlusi ei ole millegagi ümber lükatud. Arvete nr 190435 ja 190555 osas ei ole vormistatud saatelehte. Kannatanu seadusliku esindaja DD ütlustest nähtuvalt tema arvetel nimetatud kaupa ei väljastanud ega teadnud midagi arvetel nimetatud kauba kohta. Sellises olukorras oleks pidanud maakohus K. Kriisi Y OÜ arvetel nr 190435 ja 190555 nimetatud kauba tellimise või vastuvõtmise osas õigeks mõistma. Kohtu oletused, miks ja kuidas süüdistatav siiski võis kauba tellida, on käsitletav kui süütuse presumptsiooni ja in dubio pro reo põhimõtte rikkumine. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks on arvetel nr 190435 ja 190555 toodud ära väidetavalt kaubal järel käinud auto numbrid, mitte koostatud saatelehed. Apellant palub maakohtu süüdimõistev otsus tühistada ja mõista uue otsusega K. Kriis talle esitatud süüdistuse järgi õigeks. Valitud kaitsjale makstud tasu palub välja mõista riigilt süüdistatava kasuks.
5.Kaitsja apellatsioonile lisaks esitas enda kirjalikud seisukohad K. Kriis, leides, et teda on ebaõigesti süüdi mõistetud. Tegusid, milles teda süüdistatakse, ei ole ta toime pannud. Ta ei ole tellinud kaupa kavatsuseta nende eest tasumata jätta. Süüdistatav leiab, et kohus ei ole arvestanud teda õigustavate tõenditega ja leidnud tõenditesse süvenemata ebaõigesti, et C OÜ 2018 aastaaruanne ei ole usaldusväärne. Võrreldes C OÜ 2018 pangakonto kandeid majandusaasta aruandega, peaks olema arusaadav, et aruandes kajastatavad numbrid vastavad reaalsusele.
6.Vastuseks kaitsja apellatsioonile esitas enda kirjalikud seisukohad kannatanu X OÜ lepinguline esindaja, kes leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja maakohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigust vääralt kohaldanud ega menetlusõigust rikkunud. Kannatanu esindaja hinnangul lükkavad kogutud tõendeid kogumis veenvalt ümber K. Kriisi väite, et tal oli kõnealuste kaupade tellimise ajal soov või arusaamine, et C OÜ nende eest ka tasub. Otsuses analüüsitud tõendite kogum kinnitab, et süüdistatav tellis kaubad teadmisega, et nende eest ei maksta. Hinnatud tõenditest ei tulene, et OO oleks üleüldse K. Kriisilt midagi tellinud ning
7(14)
apellatsioonis OO K. Kriisi äripartneriks nimetamine osutab üheselt sellele, et OO versioon on välja mõeldud. Apellant, viidates väidetavale eksimusele, et maakohus ei ole käsitlenud, kellele C OÜ tarnis kaupu enne 15.02.2019, ei ole seda etteheidet ka ise kuidagi otsuse sisulise poolega sidunud. Kannatanu esindaja ei nõustu kaitsjaga selles, et maakohus on istungil OO surmast teadmise ja teadasaamise nimetanud „meelevaldseks“. Juhul, kui K. Kriis tegelikult ei teadnud OO surmast, nagu ta püüdis ristküsitlusel muljet jätta, siis oleks olnud ainumõeldavalt loogiline, et OO oleks olnud kaitse poolt taotletud tunnistajate hulgas. Kui aga K. Kriis tegelikult teadis OO surmast, oleks olnud loogiline, et see oleks ristküsitlusel välja tulnud juba kaitsja küsimustele vastates, hiljemalt aga prokuröri või kannatanute esindajate küsimustele vastates. K. Kriisi ütlused on selles mõttes näitavad, et kogu OO versioon on tegelikult väljamõeldis ning seda versiooni esitades on K. Kriis püüdnud lihtsalt kohut eksitada. Selline tegevus ja käitumine omakorda muudavad loomulikult veelgi vähem usaldusväärseks ka K. Kriisi muud ütlused. Apellandi seisukoht, justkui oleks C OÜ likvideeritud või K. Kriis tellinud likvideerimise teenust ei vasta tõele. Tegemist ei ole olnud mitte likvideerimisega, vaid K. Kriisi teadliku tegevusega selleks, et muuta võlausaldajatele (ja ka uurimisorganitele) võimalikult keeruliseks selle väljaselgitamine, mis tegelikult on toimunud. Just see on oma sisult see teenus, mille süüdistatav WW-lt tellis. Kohtule esitatud tagaseljaotsus on KrMS § 297 korras esitatud tõend, mis on ilmselgelt asjakohane, kuna seondub K. Kriisile etteheidetavate tegudega ja aitab õigesti mõista nende tegude asjaolusid ja konteksti. Kohus ei ole süüdistuse piiridest väljunud, sest K. Kriis ei ole süüdi mõistetud viidatud tagaseljaotsuses kirjeldatud tegude eest. Majandusaasta aruanne C OÜ tegevustest ja seisust ei vasta tõele. Maakohus leidis õigesti, et see on koostatud „libalikvideerimise“ kontekstis ja eesmärgiga.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2021 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 26. veebruarini 2021. Määratud tähtajaks esitasid enda kirjalikud seisukohad apellatsioonile prokuratuur ja kannatanu Q OÜ ja Y OÜ esindaja. Süüdistatava kaitsja, kannatanu X OÜ lepinguline esindaja ning kannatanute Q OÜ ja Y OÜ lepinguline esindaja esitasid menetluskulude nimekirja.
7.1.Prokurör vaidleb süüdistatava kaitsja kaebusele vastu ning leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Prokurör palub jätta maakohtu otsus muutmata. Kohus on otsuses analüüsinud kõiki uuritud tõendeid, andes neile hinnangu, mille alusel on võimalik jõuda jälgitavalt veendumusele, et K. Kriis on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud. Prokuröri hinnangul leiab apellant ebaõigesti, nagu ei peaks ega tohiks süüdistatav mitte üheski situatsioonis olla kohustatud oma süütust tõendama. Ei piisa ainuüksi sellest, kui süüdistusversioonile esitatakse ükskõik mistahes vastuväide, millest piisaks süüdistuse ümberlükkamiseks, olenemata asjaolust, kuidas kaitseväide haakub ülejäänud tõendikogumiga või on eluliselt usutav. Kohus on otsuse põhjendustes keskendunud läbivalt K. Kriisi poolt väidetule ning kõrvutanud neid süüdistuse ja ka kaitsja poolt esitatud tõenditega. Tulenevalt tõendite analüüsist on üheselt mõistetav, et süüdistatav esitas suusõnaliselt versiooni, mille kohta süüdistatav ega kaitsja ei ole suutnud esitada ühtegi seda kinnitavat tõendit ega loonud olukorda, mis võimaldanuks kohtul neid väiteid kontrollida. Selliselt toimides on mindud otseselt vastuollu korduvalt Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohaga, mille kohaselt teatud olukordades on ka süüdistatav kohustatud tõendama asjaolusid, millele ta soovib tugineda või vähemalt looma olukorra nende kontrollimiseks. Sellele on viidanud nii prokurör kohtuvaidlustes kui ka maakohus otsuses. Olenemata K. Kriisi kaitsjale antud küsimuses viite andmisest ning ka eeldusest, et kriminaalmenetluses kaitsjana osalev professionaalne kvalifitseeritud jurist peaks olema kursis vähemalt olulisemate Riigikohtu lahenditega, on apellant jätnud selle jätkuvalt tähelepanuta. 8(14)
Samas soovib prokuratuur juhtida apellatsioonist tulenevalt ringkonnakohtu tähelepanu kaitsja poolt tehtud etteheidetele mõistete „menetlusõiguse oluline rikkumine“ ja „materiaalõiguse väär kohaldamine“ kasutamisel ühe või teise tõendi hindamisel ning nendest järeldustele jõudmisel. Sellist laadi järeldused apellatsioonis viitavad prokuratuuri hinnangul kaitsja ilmselgetele puudustele õigusalastes teadmistes ning tõstatavad küsimuse isiku sobivusest kaitsjana. Samuti võib selles valguses jõuda tõdemuseni, et sellises olukorras ei saa rääkida süüdistatava õiguste igakülgsest kaitsest, mis on omistatav ka prokuratuurile ja kohtule, kuid eelkõige kaitsjale.
7.2.Kannatanute Q OÜ ja Y OÜ lepinguline esindaja, nõustudes otsuses esitatud põhjendustega ja tõenditele antud hinnangutega, palub jätta kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohus on õiguspäraselt tuvastanud süüdistatava ütluste vastuolulisuse ja vastuolu kogutud kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et Y OÜ on väljastanud C OÜ-le arved nr 190435 ja 190555 kas ekslikult või pahatahtlikult on alusetu. Süüdistatav avaldas kohtuistungil üksnes seda, et ta ei tunnista nende kahe tellimuse kättesaamist, kuna puudub saateleht. Et arvete nr 190435 ja 190555 osas on apellatsioonkaebuses esitatud uusi väiteid, mille kohta ei ole kannatanu saanud menetluse jooksul oma seisukohta avaldada ega seda tõendada, tuleb kaebuses esitatud uued väited jätta arvestamata. Maakohus on õigesti tuvastanud Y OÜ-le ja Q OÜ-le kuriteoga tekitatud varalise kahju. Kannatanute lepinguline esindaja palub K. Kriisilt Y OÜ kasuks välja mõista menetluskulud summas 218,75 eurot (ilma käibemaksuta) ja Q OÜ kasuks menetluskulud summas 218,75 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti kohustada K. Kriisi tasuma kannatanutele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kannatanutele osutatud õigusteenuse eest on esitatud arvete nr 202012172 ja nr 22102035 alusel tasutud ABC Kliima OÜ poolt.
7.3.Kannatanu X OÜ lepingulise esindaja poolt esitatud apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kirjaliku õigusabilepingu alusel kannatanule õigusabi eest esitatud arve summas 412,50 eurot (ilma käibemaksuta).
7.4.Apellandi menetluskulude tasutaotluse kohaselt on kaitsja osutanud apellatsioonimenetluses K. Kriisile õigusabi kokkulepitud koondtasuga ja 8.01.2021 on esitatud süüdistatavale arve töömahu eest 10 tunni ulatuses summas 1500 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud tasu on muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
8.Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses süüdistatava kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega, kriminaaltoimiku materjalidega ja prokuratuuri ning kannatanute kirjalike seisukohtadega leiab, et apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja K. Kriisi õigeksmõistmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, kohus on veenvalt ja kõiki olulisi asjaolusid hinnates põhistanud, miks annavad kogutud tõendid kogumis aluse järeldada, et K. Kriis on kelmuse toimepanemises süüdi.
9.Vastuseks kaitsja apellatsioonile kordab kohtukolleegium sissejuhatavalt kohtupraktikas kinnistunud põhimõtet, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muu hulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (modus operandi). Kohtuotsusest peab sõnaselgelt tulenema, et kohus on arvestanud kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ja mis võivad mõjutada tõendite hindamist (vt RKKK nr 3-1-1-16-04; 3-
9(14)
1-1-92-11). Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et menetletava kaasuse õigeks lahendamiseks on äärmiselt oluline tuvastada, kas K. Kriisil, tellides kannatanutelt süüdistuses nimetatud ajavahemikul kaupa, esines juba tellimusi esitades tahtlus jätta nende eest tasumata või tekkis tal selline tahtlus ja/või objektiivne takistus tasumata jätmiseks alles hiljem, mis välistab kuriteokoosseisu mitterealiseerumise. Nõustudes kohtu poolt tuvastatuga, et süüdistataval puudus tahe tellitud ja talle üle antud kaupade eest tasuda ning et ta ei kavatsenudki kannatanutele kauba eest maksta, realiseeris K. Kriis enda käitumisega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu.
10.KarS § 209 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et C OÜ, kelle ainus juhatuse liige oli K. Kriis, oli X OÜ ning Q OÜ pikaajaline koostööpartner, keda kannatanud usaldasid osaühingu senise maksevalmiduse põhjal, mistõttu andsid nad K. Kriisile C OÜ poolt tellitud kaupu üle ka ilma saatelehtedeta. Et aasta algus on ettevõtjale süüdistatava ütluste kohaselt majanduslikult raske, kasutas süüdistatav ära senise pikaajalise koostöö tulemusel tekkinud usalduslikud suhted kannatanutega, tellides kliimaseadmeid – ja tarvikuid 8-l korral X OÜ-lt, maksumusega 19 929,60 eurot; ühel juhul Q OÜ- lt maksumusega 5376 eurot ja 5-l korral Y OÜ-lt maksumusega 10 112, 35 eurot. Saades lühikese aja jooksul tellitud kaubad kätte ja pannes kannatanud uskuma, et C OÜ nende eest maksetähtaja jooksul ka tasub, jättis ta nende eest aga tahtlikult tasumata, viies kannatanud eksimusse, mille tulemusena tegid nad varakäsutuse, andes K. Kriisile üle kliimaseadmeid kokku maksumusega 34 481,95 eurot, tekitades endale sellega varalise kahju.
11.Samas ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis käsitletud tõlgendusega K. Kriisil süü puudumisest. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Olukord, kus apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (vt nt Riigikohus otsus asjas nr 3-1-1107-12). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki kohtule esitatud ja kohtus hinnatud tõendeid omavahel kõrvutanud, asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ning nende kogumis hindamise tulemusena asunud K. Kriisi süüd kinnitavatest tõenditest tehtud õigetele järeldustele. Kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohaga on maakohus kõiki süüdistatava ja kaitsja kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses käsitlenud ja analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt kummutanud. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea kohtukolleegium nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsioonis ei ole kaitsja toonud välja ühtegi uut faktilist asjaolu, mida maakohtule asja arutamise ajal teada ei olnud. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1). Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium seetõttu üksnes järgmist.
12.Kaitsja apellatsioon on kohati vastuoluline nii oma sisult kui teisalt ka süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustega. Üheselt jääb apellatsiooni tekstist arusaamatuks, kas kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist kogu K. Kriisile esitatud süüdistuse mahus või üksnes osaliselt, so kannatanult Y OÜ arvetel nr 190435 ja 190555 märgitud kaupade tellimise ja vastuvõtmise osas. Samas on kaitsja enda kaebuses läbivalt viidanud Y OÜ 28.02.2019 arve valele numbrile. 10(14)
Toimikust (kd II, tl 10) nähtuvalt on C OÜ-le esitatud arve õigeks numbriks 190425, mitte aga nr 190435. Süüdistatav on kohtuistungil ütlusi andes möönnud kannatanutelt enda poolt tellitud kaupade kättesaamist, välja arvatud Y OÜ arvetel nr 190425 ja 190555 märgitud kaubad, sest nende kättesaamise kohta puudusid saatelehed. Kaitsja väited, et saatelehtede puudumine Y OÜ 28.02.2019 arve nr 190425 ja 25.03.2019 arve 190555 alusel märgitud kaupade kättesaamisel kinnitab, et K. Kriis pole neid kaupu tellinud ega kätte saanud, on ümber lükatud tunnistaja DD ütlustega, mille kohaselt ei koostatud pikaajalistele klientidele kauba üleandmisel alati saatelehti vaid piirduti üksnes meili teel arve väljastamisega. Kuna Y OÜ laotöötajad tundsid ja teadsid K. Kriisi kui pikaajalist püsiklienti, siis saatelehti talle kauba üleandmisel alati ka ei koostatud. Tunnistaja DD kinnitas tuginedes laotöötajate selgitustele, et ka kõnealuste tellimuste puhul anti need kaubad just K. Kriisile laos üle. Lisaks DD ütlustele (kd I, tl 63) K. Kriisi poolt C OÜ nimel kliimaseadmete ja -tarvikute süüdistuses nimetatud ajal tellimise, kauba kättesaamise ja selle eest tasumata jätmises osas tõendavad ka kannatanute Q OÜ seadusliku esindaja GG ütlused (kd I, tl 61) ning OÜ X seadusliku esindaja UU (kd I, tl 65) ja müügidirektor PP ütlused (kd I, tl 69), et C OÜ nimel esitas K. Kriis kauba tellimusi neile kas telefoni või e-posti teel ning kui tema poolt tellitud kaup oli laos komplekteeritud, võis C OÜ esindaja (tavaliselt K. Kriis ise) minna müüjate lattu kaubale järele. Tavapäraselt allkirjastati kaupade üleandmisel saateleht ning peale kauba üleandmist väljastati C OÜ-le tasumiseks arve. Seega on kaitsja väide, et süüdistatav ei ole tema poolt tellitud kaupu kätte saanud paljasõnaline ja tõendamata.
13.Sarnaselt maakohtu poolt tuvastatuga leiab kohtukolleegium, et K. Kriisi ütlused ei ole usaldusväärsed ja need on vastuolus teiste kohtuistungil hinnatud tõenditega. Kauba tellimist ja üleandmist süüdistatavale kinnitab K. Kriisi poolt kaupade tellimise sagedus ning järjepidevus süüdistuses märgitud ajal ehk süüdistatava käitumise modus operandi. Kohtuistungil antud ütlusest nähtuvalt tellis K. Kriis kaupadest valdava osa tema pikaajaline klient OO, kes võttis temaga 2018 lõpus ühendust, soovides hakata tellima kliimaseadmeid (ilma paigalduseta) Viimsi kalatehase ruumidesse ning kelle jaoks ta tellis ja andis isiklikult saatelehe alusel üle kokku 23 komplekti kütteseadmeid. Samuti nähtub süüdistatava ütlustest, et OO tasus talle kõigi seadmete eest kokku sularahas 4200 eurot ja palus ülejäänud maksumuse osas esitada arve 2019 märtsi alguses H OÜ nimele, kes jättis aga esitatud arve alusel C OÜ-le kliimaseadmete eest tasumata. Et ka tema poolt
8.või 9. märtsil 2019 H OÜ-le esitatud täiendav arve jäi 14 päeva jooksul tasumata, sai ta aru, et OO on kelm ja kuna tal ei olnud võimalust kannatanutele enda poolt tellitud kauba eest maksta, ei näinud ta muud võimalust kui C OÜ tegevus lõpetada. Kohtuistungil selgus esmakordselt, et tegelikult on OO nimeline isik juba 27.03.2020 surnud. Oluline nagu maakohus otsuses välja tõi, on siinjuures asjaolu, et süüdistatav ei kinnitanud kohtus antud ütlustes kordagi, et tema teada on OO surnud, samuti ei olnud OO märgitud ka kaitseaktis. Seega kasutas süüdistatav teadlikult OO isikut ja tema surma oma huvides ära ning tema ütlused OO kohta ei ole tõesed. Et ei K. Kriis ega apellant ei avaldanud OO nimelise isiku kohta enne kohtumenetlust andmeid, oli välistatud süüdistaja ja kohtu võimalus kontrollida tema poolt esitatud kaitseversiooni. Süüdistatav ei ole loonud tegelikkuses menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida toodud väidete õigsust ning ei ole teinud menetlejale kättesaadavaks andmeid, mis võimaldasid esitatud kaitsepositsiooni hinnata. Seega taas on ainetu rääkida K. Kriisi süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Apellant jätab tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha (vt RKKKo nr 3-1-1-8507), mille kohaselt juhul kui süüdistatav otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seda enam ei nähtu ka H OÜ 2019 märtsikuu käibedeklaratsiooni lisast C OÜ poolt 01.03.2019 esitatud arvet summas 15200 eurot + km 20% (kd II, tl 208) või C OÜ 8. või 9. märtsi 2019
11(14)
väidetavat arvet, mille K. Kriis enda sõnul H OÜ-le samuti väljastas, mis omakorda kinnitab veenvalt kohtu järeldust K. Kriisi ütluste ebausaldusväärsusest.
14.K. Kriisi poolt 3 päeva pärast Y OÜ-lt tellitud kaupade kättesaamist C OÜ võõrandamine tunnistaja WW juhitud usaldusühingule kinnitab süüdistusversiooni paikapidavust selles, et süüdistataval ei olnud juba algselt kaupu tellides kavatsust nende eest tasuda. Samas ei saanud K. Kriisile olla samal ajal teadmata C OÜ vastu esitatud haginõue tsiviilasjas nr 2-19-4925, milles 29.06.2019 tehtud tagaseljaotsuse esitas kohtule kannatanu X OÜ esindaja ning mis seondub süüdistatavale käesolevas asjas etteheidetavate tegudega, aidates toimepandud kelmuse asjaolusid ja konteksti õigesti mõista. Kohus, võttes selle tagaseljaotsuse tõendina vastu, ei väljunud süüdistatavat kelmuse toimepanemises süüdi mõistes süüdistuse piiridest nagu kaitsja ebaõigesti leiab, sest maakohus ei mõistnud K. Kriisi kelmuse toimepanemises süüdi viidatud tagaseljaotsuses kirjeldatud tegude eest. Samas kinnitavad ka tsiviilasjas nr 2-19-4925 esitatud tellimused ja kauba üleandmised K. Kriisi käitumismustrit, sest need on toime pandud käesolevas asjas esitatud süüdistuses märgituga samal ajal. Süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja WW kohtuistungil antud ütlused, et K. Kriis talle C OÜ raamatupidamisdokumente üle ei andnud, samas on süüdistatav ise kinnitanud, et kõik raamatupidamisdokumendid ta WW-le üle andis. Raamatupidamisdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti kohtule aga esitatud ei ole, mistõttu lõi K. Kriis taaskord kohtule kaitseversioone esitades olukorra, mida ükski kohtule esitatud tõend ei kinnitanud. Süüdistatava kaitsetees ei haaku seega olemuslikult kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga ja on ainetu rääkida K. Kriisi süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (RKKK nr 1-18-86 p 58). K. Kriisi poolt kannatanute petmine ehk tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine viis X OÜ, Y OÜ ning Q OÜ eksitusse, milles viimased uskusid, et kauba eest tasub C OÜ peale selle kättesaamist ning tegid seetõttu varakäsutuse kliimaseadmete kui vara valduse süüdistatavale üleandmise näol, mis lõppkokkuvõttes viis kannatanute varalise seisu kahjustumisele.
15.Kohtukolleegium asub sarnaselt maakohtuga seisukohale, et kriminaalasjas hinnatud tõendite pinnalt on K. Kriisi süü temale etteheidetava kuriteo toimepanemisel tõendamist leidnud. Maakohus on tõendite kogumis hindamisel kõiki apellandi kaitseargumente otsuse tegemisel hinnanud ja arvesse võtnud ning need hinnatud tõenditega kummutanud, mistõttu ei esine K. Kriisile KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud kelmuse süüteokoosseisu osas põhjendatud kahtlusi, mida tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-18-10 p 8).
16.Kohtumenetluse pooltel apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluste lahendamisel leiab kohtukolleegium järgmist. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale ja valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Menetlusosalise poolt valitud kaitsjale või esindajale makstav tasu on menetluskulu olenemata asjaolust, kas menetlusosaline on selle tasu menetluskulude küsimuse otsustamise momendiks juba ära maksnud või mitte. Piisab sellest, kui menetlusosalisel on tekkinud tasu maksmise kohustus. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 185 lg 2 lause 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kaitsja esitas apellatsiooni K. Kriisi huvides.
12(14)
16.1.Kannatanu X OÜ lepingulise esindaja O. Saame poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kirjaliku õigusabilepingu alusel kannatanule õigusabi eest esitatud arve summas 412,50 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kannatanu poolt Advokaadibüroole Concordia OÜ tasutud. Õigusabiteenuste nimekirjast nähtuvalt on kannatanule osutatud õigusteenust seoses apellatsioonile vastamisega kokku 2 tunni ja 30 minuti ulatuses, maksumusega 412,50 eurot (ilma käibemaksuta), tunnihinnaga 150 eurot. Kohtukolleegium peab kannatanu esindaja tasutaotlusest tulenevalt kannatanule osutatud õigusabile kulunud aega põhjendatuks ja taotletava tasu suurust mõistlikuks. X OÜ lepingulise esindaja taotlus apellatsioonimenetluses kannatanule menetluskulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele. Et ringkonnakohus teeb süüdistatava kaitsja apellatsioonist tulenevalt KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb kannatanu X OÜ poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 412,50 eurot (ilma käibemaksuta) jätta KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava K. Kriisi kanda.
16.2.Kannatanute Y OÜ ja Q OÜ lepinguline esindaja K.-K. Sepper palub apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks K. Kriisilt välja mõista Y OÜ kasuks 218,75 eurot (ilma käibemaksuta) ja Q OÜ kasuks 218,75 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusteenuste nimekirjast nähtuvalt on Y OÜ-le ja Q OÜ-le osutatud õigusteenust seoses apellatsioonile vastamisega kokku 3 tunni ja 30 minuti ulatuses, maksumusega 437,50 eurot (ilma käibemaksuta), tunnihinnaga 125 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on kannatanute esindaja tasutaotlusest tulenevalt kannatanutele osutatud õigusabile kulunud aega põhjendatud ja taotletava tasu suurus mõistlik. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nr 202012172 ja 22102035 nähtuvalt on ABC Kliima OÜ kannatanutele osutatud õigusteenuste osutamise eest väljastatud arvete alusel ka tasunud. Tulenevalt kannatanute Y OÜ ja Q OÜ esindaja taotlusest kohustada K. Kriisi tasuma kannatanutele apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, selgitab kohtukolleegium järgmist. Menetluskulude hüvitamist apellatsioonimenetluses reguleerib KrMS § 185, mille lõike 2 esimese lause kohaselt juhul kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. KrMS § 180 lg-s 1 sätestatu kohaselt süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Maakohus rahuldas kannatanute esindaja tsiviilhagid K. Kriisi vastu täielikult ja neid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kuulu kannatanute lepingulise esindaja taotlus nõuda K. Kriisilt Y OÜ-le ja Q OÜ-le apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, rahuldamisele ja see tuleb jätta rahuldamata. Kannatanute esindajal apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu tuleneb mitte kannatanute tsiviilhagi rahuldamise temaatikast, vaid K. Kriisi kaitsja apellatsiooni analüüsile, kaebusega tutvumisele ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud ajast, mida ei saa kuidagi lugeda tsiviilhagi nõudeavaldusega seotud menetluskuluks KrMS § 182 lõike 2 mõttes. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole VÕS § 113 seega süüteomenetluses süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult kohaldatav, mistõttu puudub kannatanute esindaja taotluse rahuldamiseks seaduslik alus. Et ringkonnakohus teeb süüdistatava kaitsja apellatsioonist tulenevalt KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb kannatanute Y OÜ ja Q OÜ poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 437,50 eurot (ilma käibemaksuta) jätta KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava K. Kriisi kanda.
13(14)
16.3.Süüdistatava valitud kaitsja P. Paal esitas tasutaotluse apellatsioonimenetluses K. Kriisile osutatud õigusabi eest tasumiseks. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kaitsja osutanud süüdistatavale õigusabi seoses apellatsiooni esitamisega arvestuslikult 10 töötunni ulatuses. Vastavalt K. Kriisiga sõlmitud kokkuleppele, kuulub menetluskulude eest tasumisele koondtasuna 1500 eurot (sh käibemaks). Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p 9). Kohtukolleegium peab süüdistatava kaitsja tasutaotlusest tulenevalt süüdistatava kaitseks kulunud aega põhjendatuks ja taotletava tasu suurust mõistlikuks. Et ringkonnakohus jätab süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni rahuldamata ehk teeb tulenevalt KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad süüdistatava K. Kriisi menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 1500 eurot (sh käibemaks) KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava enda kanda.
17.Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellandi poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ning § 344 - 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 08. detsembri 2020 otsuse Kristjan Kriisi süüdistusasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.