Kriminaalasi nr 1-13-9965
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. märts 2021 Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-9965
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Taotlus
Oleg Slõšenkovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 37306190277, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub
Jätta läbi vaatamata Tartu Vangla materjalid Oleg Slõšenkovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Harju Maakohtu 06.01.2014. a otsusega tunnistati Oleg Slõšenkov süüdi KarS § 143 lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, KarS § 179 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust, KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 122 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja KarS § 120 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Oleg Slõšenkovile liitkaristuseks 12 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Oleg Slõšenkovile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Oleg Slõšenkovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Oleg Slõšenkov pidi ära kandma 7 aasta 11 kuu 24 päeva pikkuse vangistuse. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.05.2013 ja lõppeb 07.05.2021.
1 (2)
Tartu Vangla esitas 02.03.2021 Tartu Maakohtule Oleg Slõšenkovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puudub vabanemise korral elukoht. Kinnipeetaval on pärast vabanemist võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega elamispinna saamiseks. Seni on võimalik vaid vältimatu sotsiaalabi ehk varjupaiga- või öömajateenus. Käesoleva aasta veebruarikuus arutas kohus Tartu Vangla taotlust Oleg Slõšenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et elukohta tal vabaduses ei ole. Süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. VangS § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuna Oleg Slõšenkovil elukoht puudub, ei oleks võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada isegi siis kui kohus seda põhjendatuks peaks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tartu Vangla materjalid Oleg Slõšenkovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.