Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. veebruari 2021. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Süüdimõistetu Kaido Kaljuvald
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaido Kaljuvald tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16. juuli 2020.a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4029. Talle mõisteti KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui K. Kaljuvald ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab lisaks KarS § 75 lg 1 kohustustele ka lisakohustusi KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5 alusel. Kohustustena määrati mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholi tarvitamise häire ravile, millise vajaduse tuvastas K. Kaljuvaldil programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse raames arst. Ravile allumiseks andis K. Kaljuvald nõusoleku. Kohtuotsus jõustus 1. augustil 2020.
20. jaanuaril 2021 esitas kriminaalhooldusosakond maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata K. Kaljuvaldi karistus täitmisele. K. Kaljuvald on rikkunud mitmel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole ilmunud registreerimisele talle määratud ajal. Korduvad rikkumised seoses kohustusega mitte tarvitada alkoholi seisnevad järgmises. 11.
novembril 2020 kl 13.15 tuvastasid ametnikud K. Kaljuvaldil joobe 0,92 mg/l kohta; 20. novembril 2020 kl 13.05 tuvastasid ametnikud K. Kaljuvaldil joobe 0,501 mg/l kohta; 4. detsembril 2020 kl 09.00 tuvastati K. Kaljuvaldil registreerimise ajal joove 0,275 mg/l kohta;
10.detsembril 2020 kl 16.03 tuvastati K. Kaljuvaldil joove 1,149 mg/l kohta; 18. detsembril 2020 kl 20.35 kontrollisid politseinikud K. Kaljuvaldi tema elukohas, protokollis kirjas, et isik joobes, täpsemad andmed puuduvad. Lisaks ei ole K. Kaljuvald ilmunud registreerimisele 11. novembril, 1., 9 ja 28. detsembril 2020 ning 4. jaanuaril 2021.
3.Tartu Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. K. Kaljuvaldile Tartu Maakohtu 16. juuli 2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4029 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud vangistust, pöörati täitmisele.
4.Kohus osutas alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollidele (11. ja 20. novembril 2020 ning 4. ja 10. detsembril 2020), milles on fikseeritud joove. 18. detsembri 2020 joovet ei ole politseiametnikud fikseerinud – PPA 13. jaanuari 2021 päringu vastuse kohaselt fikseeriti 18. detsembril 2020 kl 20.30 ajal XXX juhtum: M.V. viskas K. Kaljuvaldi õllepurgiga vastu pead. Pea oli verine, Kaido oli alkoholijoobes. K. Kaljuvald selgitas kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et ta viidi 18. detsembril 2020 kainenema, kuna tal oli naisega kodus tüli ja ta oli joobes. Registreerimislehelt nähtuvad kuupäevad, mil isik ei ilmunud registreerimisele. Nendel kuupäevadel pole registreerimislehte allkirjastatud (11. november, 1., 9. ja 28. detsember 2020 ja 4. jaanuar 2021).
5.Registreerimistele mitteilmumisi selgitas K. Kaljuvald järgmiselt. 11. novembril ja 1. detsembril ei ilmunud registreerimisele alkoholijoobe tõttu. Ka alkoholikeelu rikkumist 11. ja
20.novembril ning 4. detsembril K. Kaljuvald kinnitab. 9. detsembril 2020. a aga teavitas K. Kaljuvald telefonitsi ametnikku, et on jätkuvalt alkoholi tarvitanud ega tule registreerimisele. Tervis on alkoholist nii halb, et ta ei suuda kõndida. 10. detsembri 2020. a alkoholikeelu rikkumise kohta ei ole K. Kaljuvald selgitust kirjutanud, nagu ka 9., 28. detsembri 2020 ja 4. jaanuari 2021 registreerimiskohustuste rikkumise kohta. 28. detsembril 2020 helistas K. Kaljuvald ja teavitas, et tal on terviseprobleemid, ei saa bussiga sõita ning tunnistas alkoholijoovet. 4. jaanuaril 2021. a ei ilmunud ta taas registreerimisele, helistas ja ütles, et ei suuda kõndida, tervis on halb ja ta on alkoholijoobes.
6.K. Kaljuvaldile koostati 4. novembril 2020. a kirjalik hoiatus seoses alkoholikeelu rikkumisega 4. novembril 2020 ja registreerimisele mitteilmumisega 26., 28. oktoobril ja 2. novembril 2020. 27. novembril 2020. a pidi K. Kaljuvald minema „Tervem ja kainem Eesti“ esmasele hindamisele, ent seoses alkoholi tarvitamisega ei olnud ta võimeline vastuvõtule pöörduma. K. Kaljuvald on sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ planeeritavas nimekirjas. 30. detsembril 2020 teostas sotsiaaltööspetsialist kodukülastuse isiku elukohta, isik oli joobes. 18. jaanuaril 2021 teavitas K. Kaljuvald, et on alates 10. jaanuarist 2021 haiglas ravil, ravi pikkust ei osanud isik öelda. Ravi kestus kuni 15. jaanuar 2021.
7.Erakorralisest ettekandest nähtub, et K. Kaljuvald on järjepidavalt rikkunud nii kohustust mitte tarvitada alkoholi kui ka registreerimiskohustust. Kuigi isikule määrati kohtuotsusega kohustus asuda „Kainem ja tervem Eesti“ ravile, ei ole ta ravile asunud alkoholi tarvitamise probleemide tõttu. Arvestades ka käesoleva ettekande aluseks olnud rikkumiste rohkust, ei olnud kohtul mingitki usku sellesse, et K. Kaljuvald oleks valmis või suuteline oma seniseid käitumismustreid muutma. Lisaks nähtub PPA vastuskirjast, et alkoholijoobes olles K. Kaljuvald tülitseb oma elukaaslasega. Selline käitumine võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kuna isik ei ole 2020. a detsembrist kuni 2021 jaanuarini osalenud viiel registreerimisel, ei ole tema suhtes võimalik efektiivselt kriminaalhooldust läbi viia. Arvestades -2-
kriminaalhoolduse käiku, korduvaid rikkumisi ja K. Kaljuvaldi suhtumist kriminaalhooldusesse, ei pidanud kohus võimalikuks kriminaalhooldusega jätkata. Karistuse täitmisele pööramine on vältimatult vajalik, kuivõrd isikul puudub motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks. K. Kaljuvald rikub süstemaatiliselt kohtuotsusega temale pandud kriminaalhoolduse nõudeid, tunnistades ka ise, et on pidevalt alkoholijoobes.
MÄÄRUSKAEBUS
8.K. Kaljuvald palub Tartu Maakohtu määruse tühistada ja anda talle veel ühe võimaluse.
9.K. Kaljuvald ei ole kohtumäärusega nõus viiel põhjusel: esiteks toodi 2-aasta tagusest ajas välja, et kui ta pidi minema programmi „Tervem ja kainem Eesti“, oli ta alkoholijoobes. See ei ole tõsi, sest programmi ei võeta purjus inimesi. Teiseks: K. Kaljuvald võtab psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimeid, mis aitavad tal rahulikult magada. Alkoholism on haigus. Saates K. Kaljuvaldi vanglasse, ei saa ta teha tööd ega perekonda aidata. Kolmandaks: K. Kaljuvald tuli 10. oktoobril 2020. a töölt koju ja hakkas alkoholi tarvitama ning lukustas end koduseinte vahele. K. Kaljuvald oli teada saanud, et kaks tema tuttavat on alkoholi tõttu surnud ning kolmas on haiglas. Peale 4 kuud joomist soovis K. Kaljuvald ise kaineks saada, kui aga väga halb hakkas, võttis ta paar suutäit viina. 10. jaanuaril 2021. a vajus K. Kaljuvald naise juuresolekul kokku ning viimane kutsus kiirabi. K. Kaljuvald oli kaine. Neljandaks: kohtulahendis on välja toodud, et 18. jaanuaril 2021. a teavitas K. Kaljuvald, et on haiglas ning ei osanud öelda, millal ravi lõpeb. K. Kaljuvald toob välja, et ei käinud registreerimisel 11. novembril, 1., 9. ja 28. detsembril 2020 ja 4. jaanuaril 2021, kuna ta arvas, et on alkoholijoobes. Samas K. Kaljuvald helistas ja kokku lepiti uued registreerimisajad. Viiendaks: K. Kaljuvaldil on kaks last. Sel ajal, kui 5-aastast last peab hommikuti viima 2 km kaugusele ja õhtul tagasi, vaatab K. Kaljuvald 2-nädalase lapse järele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
11.K. Kaljuvaldile heidetakse ette korduvat alkoholikeelu rikkumist ning registreerimiskohustuse korduvat rikkumist. K. Kaljuvald neid rikkumisi ei vaidlusta. Küll aga tunnistab ta alkoholiprobleemi olemasolu ning soovi sellega tegeleda. Samuti selgitab K. Kaljuvald, et ta ei ilmunud registreerimistele, kuna oli alkoholijoobes, ent helistas ja leppis kokku uued registreerimisajad. Ta palub anda endale uue võimaluse.
12.Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab KarS § 76
-3-
lg 4 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamisega või KarS § 75 lgs 2 loetletud täiendavate kohustuste määramisega.
13.Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et K. Kaljuvaldi rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. K. Kaljuvaldi kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline - esimest korda hoiatati teda kirjalikult 4. novembril 2020. a seoses alkoholikeelu rikkumisega 4. novembril ja registreerimisele mitteilmumisega 26., 28. oktoobril ja 2. novembril 2020. Sellele vaatamata rikkumised jätkusid. K. Kaljuvaldi rikkumised ei olnud vältimatud ega vabandatavad. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes ja istungil avaldatu näitavad K. Kaljuvaldi suutmatust kohtulahendiga määratud kohustusi täita. Ringkonnakohtu jaoks ei tingi maakohtu määruse tühistamist ka asjaolu, et määruskaebusele lisas K. Kaljuvald tõendi, mille kohaselt pöördus ta 16. veebruaril 2021. a vaimse tervise õe vastuvõtule ning soovib jätkata ambulatoorsete vastuvõttudega programmis „Tervem ja kainem Eesti“. Määruskaebuse ringkonnakohtule esitas K. Kaljuvald 17. veebruaril 2021, mistõttu ei saa välistada, et ta pöördus vastuvõtule karistuse täitmisele pööramise kartuses. Arvestades isiku varasemat käitumist ja suuri alkoholiprobleeme, ei pruugi K. Kaljuvald olla programmi läbimiseks suuteline isegi veel ühe võimaluse saamisel. K. Kaljuvaldile ei heideta ette 2 aasta tagust programmi ilmumata jätmist purjuspäi, vaid maakohus on viidanud 27. novembrile 2020. a, mil K. Kaljuvald pidi minema „Tervem ja kainem Eesti“ esmasele hindamisele, ent seoses alkoholi tarvitamisega ei olnud ta võimeline vastuvõtule pöörduma.
14.Maakohus tuvastatu pinnalt võib öelda, et K. Kaljuvaldi rikkumised olid tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle. Mõjuvaid põhjusi rikkumiste toimepanemiseks K. Kaljuvaldil ei ole. Asjaolu, et isik helistab kriminaalhooldajale ja teavitab, et ei tule alkoholijoobe tõttu registreerima ning lepib kokku uue aja, ei ole mõjuv kohtuotsuse mittetäitmiseks. K. Kaljuvald ei ole eitanud alkoholismi probleemi, ent leiab, et vangistus võtab temalt võimaluse teha tööd ja perekonda aidata. Kohtukolleegium märgib, et kui puudub usk, et isik suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita, siis on ainsaks võimaluseks vangistuse täitmisele pööramine. Seda eriti arvestades asjaolu, et alkoholi liigtarvitamine võib K. Kaljuvaldi puhul päädida uue kuriteo toimepanemisega. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud rikkumiste tagajärgi, on ta neist teadlik ja võtab rikkumiste toimepanemisega ka riski, et karistuse täitmisele pööramisel satuvad raskesse olukorda tema lähedased.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.