Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1 (3)

ärakandmata osa, mis on 3 kuud 8 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Vladimir Lesnõhhi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 08.11.2018. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.04.2021. Tartu Vangla edastas 09.02.2021 kohtule Vladimir Lesnõhhi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist. Vladimir Lesnõhh selgitas kohtuistungil, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht. Ta teab, et pärast vabanemist on tal võimalik taotleda elukohajärgselt linnavalitsuselt sotsiaalpinda. Süüdimõistetu lisas, et kui kohus otsustab talle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, ei kavatse tema sellega kaasnevaid kontrollnõudeid täita. Prokuröri hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk jätkuvalt väga kõrge juhul kui Vladimir Lesnõhh ei muuda oma eluviisi. Lisaks märkis prokurör, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks on elukoha olemasolu. Kuna Vladimir Lesnõhhil sellist elukohta ei ole, mida kohus saaks määrusesse märkida, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Vladimir Lesnõhh kannab hetkel 2 aasta 5 kuu 8 päeva pikkust liitkaristust ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega Harju Maakohtu 10.12.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9563. Süüdimõistetu vabaneb vangistuse täies ulatuses ära kandmise järel. Seega on täidetud formaalsed alused Vladimir Lesnõhhi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Vladimir Lesnõhhi on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Praegu kannab ta karistust varguste ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise eest. Varasemad karistused ei ole Vladimir Lesnõhhi käitumist ja hoiakuid muutnud- seda kinnitab asjaolu, et süüdimõistetu kannab vanglakaristust juba kaheteistkümnendat korda. Õigusvastast käitumist on mõjutanud eelkõige sõltuvust tekitavate ainete tarvitamine ning sellega kaasnev kuritegelik eluviis. Kuriteoriskide maandamiseks on Vladimir Lesnõhh käesoleva vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud tagasilangust puudutava tugigrupi töös. Lisaks on ta osalenud tööhõives. Samas on ta keeldunud põhihariduse omandamisest ning riigikeele õppest, mis võiksid tema toimetulekut vabaduses positiivselt mõjutada.

2 (3)

Sõltuvusprobleemi lahendamiseks on Vladimir Lesnõhh saanud metadoonravi (ka eelnevate vangistuste ajal). Varasemalt on ta vabaduses paralleelselt metadoonraviga jätkanud narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetava sõnul on ta käesoleva vangistuse ajal ka metadoonist loobunud ning ta tahaks edaspidi uimastite tarvitamisest hoiduda. Vaatamata sellele, et Vladimir Lesnõhh on vangistuse teises pooles ennast näidanud pigem heast küljest ning ka tema plaanid vabaduses on suunatud kuritegelikust käitumisest hoidumisele, püsib jätkuvalt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seda näitab eelkõige tema suhtumine kehtivatesse normidesse ja eluolu korraldamisse. Kohtuistungil avaldas Lesnõhh, et riik peaks eelkõige hoolitsema selle eest, et tal vabanedes oleks olemas elukoht. vangistusega on ta sattunud olukorda, kus tal on vabanemisfondis raha nii vähesel määral, et sellest jätkub vaid üheks päevaks ja ta on sunnitud uuesti varastama. Käirtumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ei kavtase ta täita. Eelnevast tuleneb, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Vladimir Lesnõhhi suhtes oleks igati põhjendatud ja vajalik, et suunata teda õiguskuulekale teele ja osutada muuhulgas ka abi resotsialiseerumisel. Samas ei ole see võimalik, kuna süüdimõistetul puudub selline elukoht, mida kohus saaks kinnipeetava vabanemisjärgse elukohana määrusesse märkida. On positiivne, et 18.01.2021 on süüdimõistetu saanud otsuse, mis tagab talle vabanemisjärgselt sotsiaalpinna Tallinnas Nõmme linnaosa poolt pakutava rehabiliteerimisteenuse raames, kuid kõik tingimused täpsustatakse alles lepingu sõlmimisel. Praegu ei ole kohtul rohkem andmeid võimaliku elukoha ning selle sobivuse kohta kriminaalhoolduse teostamiseks. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kokkuvõttes jätab kohus Vladimir Lesnõhhi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata, kuna süüdimõistetul puudub hetkel vabanemisjärgne elukoht. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.