Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

-

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määratud kohustusi: - ei tarvita alkoholi; - osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

C.V , 14.10.2020 kella 23.30 paiku aadressil xxx asuvas korteris tõukas oma elukaaslast V S, mille tulemusena kukkus kannatanu põrandale ja lõi oma pea ära vastu lauda. Samuti purunesid kannatanul ees olnud prillid. Teo tagajärjel tundis kannatanu V S füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi peapiirkonda. Samuti C.V 04.12.2020 ajavahemikul 23.30 kuni 00.00 xxx lõi elukaaslast V S ajalehega nina piirkonda. Teo tagajärjel tundis kannatanu V S füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – kriimustuse nina peale.

Seega pani C.V oma tahtlike tegudega toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav C.V ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist kaheksakuulise vangistusega. Mõistetud karistusest tuleb kantuks lugeda eelvangistuses viibitud kolm päeva ning ülejäänud osas jätta KarS § 74 sätteid kohaldades karistus tingimuslikult täitmisele pööramata pooleteiseaastase katseajaga. Süüdistatav määratakse kriminaalhooldaja järelevalve alla, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Süüdistatavalt mõistetakse välja kriminaalmenetluse kulud 1054,80 eurot (sundraha 876 eurot, kaitsjatasu 178,80 eurot) ning ta peab tasuma need ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub C.V talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes sõlmitud karistus. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses ja viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.