Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Samuti N.O-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 03.11.2020 kella 23.15 paiku xxx asuvas korteris haaras mõlema käega verbaalse konflikti käigus abikaasal L N kõrist kinni ja kägistas, millega tekitas L N füüsilist valu. Samuti N.O-d süüdistatakse sellest, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 08.12.2020 umbes kella 18.00 paiku, korteris, mis asub aadressil xxx, verbaalse konflikti käigus abikaasa L N, üritas ta L N mobiiltelefoni käest ära võtta, seejärel ta haaras L N paremast käest kinni ja hakkas väänama kätt, kuid tal ei õnnestunud telefoni ära võtma. Seejärel N.O võttis L N kätega kõrist kinni ja hakkas kägistama, peale seda tiris L N juustest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kehavigastusi - parema käe küünarnukki piirkonnas pindmine marrastus, kaela piirkonnas punetus ja marrastused. Oma tegevusega pani N.O toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud, lähisuhetes ja korduvalt, st pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi sätestatud kuriteo. Men etl uskä ik ja koh tuo tsu se põ hj en dus ed Süüdistatav N.O , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.01.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N.O süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamine KrMS § 217 alusel 03.11.202004.11.2020, s.o kokku 2 päeva vangistust. Kandmisele kuulub 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistusest ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 9 kuud 28 päeva N.O suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et N.O temale määratud 1 aasta ja 2 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab N.O täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 1. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada N.O järgima katseajal kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 punkti 8 kohaselt osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.O-le määratud 1 aasta 2 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD-plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 129,60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.