1-21-284/9 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu I.T süüdistatakse selles, et tema: - 15.10.2019 kella 13:00-14:00 paiku Tartu linnas Laial tänaval liikuvas sõiduautos haaras kõrvalistmel istuval XXX K. K. il käega kaelast ja pigistas. Sellise tegevusega tekitas I.T kannatanule füüsilist valu; - ööl vastu 16.10.2019 XXX korteri koridoris tõmbas korterist lahkuda tahtva K. K. i pikali, hoidis tal käega ja küünarnukiga suud kinni. Magamistoas lükkas I.T K. K. i korduvalt põrandale ja voodile pikali, hammustas vasakust põsest, väänas ning tiris vasaku käe keskmisest sõrmest ja käelabast, lõi dressipluusiga kannatanule vastu pead ja väänas kätt. Sellise tegevusega tekitas I.T kannatanule füüsilist valu ja verevalumi 3,5x2 cm vasaku põse ülaosas; - 09.01.2020 kella 22 paiku XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K. K. i suhtes. I.T lükkas kannatanu põrandale pikali ja lõi teda vastu pead, seejärel käskis I.T kannatanul diivanile istuda ja lõi teda veel ühe korra rusikaga vastu pead. Kui kannatanu püüdis diivanilt tõusta, siis lükkas I.T kannatanu uuesti diivanile, tõmbas kannatanut juustest, hammustas huulest ja kägistas. Oma tegevusega põhjustas I.T kannatanule K. K. ile füüsilist valu ja marrastuse alahuulel; - 03.08.2020 või 04.08.2020 kella 17:00-19:00 vahelisel ajal XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda XXX K. K. i suhtes. I.T kägistas kannatanut köögirätikuga. Sellise tegevusega põhjustas I.T K. K. ile füüsilist valu; - 07.08.2020 Tartu linnas XXX korteris lõi rätikuga elukaaslast K. K. it näo piirkonda ning pigistas teda kõvasti põsest. Seejärel pani I.T rätiku ümber K. K. i kaela, istus kannatanule selja taha ja hakkas kannatanut kägistama. I.T sidus kannatanu käed nööriga selja taha kinni, kuid kannatanul õnnestus käed nöörist lahti saada. Kui kannatanul õnnestus koridori joosta, haaras I.T kinni kannatanu juustest ja tõmbas teda juustest ülesse. Kannatanu kukkus trepis 4-5 astet alla ja jooksis õue. I.T järgnes kannatanule ning lõi õues kannatanut ühe korra jalaga selja piirkonda. I.T põhjustas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Sellise tegevusega pani I.T toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise,

mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Veel süüdistatakse I.T selles, et tema: - 15.10.2019 XXX linnas ähvardas XXX K. K. it tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes selles, et I.T kella 23:40 ajal saatis internetikeskkonnas Signal XXXle K. K. ile sõnumi „Tra sa hakkad niimoodi saama rsl“ ja kella 23:44 ajal sõnumi „ma taon ärg su saad aru“ ja karjus XXX maja juures väljas XXXle, et laseb tema ja XXX ära vägistada, millistest ähvardustest sai kannatanu aru, et I.T kavatseb talle peksa anda ja muul moel väärkohelda kannatanut ja tema XXX. Kannatanul oli alust karta ähvarduste täide viimist, sest I.T oli teda juba varasemalt füüsiliselt väärkohelnud; - 09.01.2020 kella 22 paiku XXX korteris ähvardas XXX K. K. it tapmisega. I.T võttis köögist noa ja asetas selle kannatanu kõri juurde. Kannatanu tundis hirmu oma elu pärast ning tal oli alust karta ähvarduse täide viimist, sest hetk varem oli I.T kannatanu suhtes kasutanud füüsilist vägivalda; - 07.08.2020 kella 14:00-16:00 vahelisel ajal XXX asuvas korteris ähvardas XXX K. K. it tapmisega. I.T ütles kannatanule „ma tapan su ära“. Seda kuuldes tundis kannatanu hirmu oma elu pärast ning tal oli põhjust karta ähvarduse täide viimist, kuna hetk varem oli I.T kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutanud; - 13.11.2020 kella 20:40 ajal ähvardas XXX K. K. it olulises ulatuses vara rikkumisega. Nimetatud tegevus seisnes selles, et I.T saatis K. K. ile suhtlusrakenduse Signal teel ähvardava sõnumi, mille sisuks oli: „Ma panen põlema su kodu ja lahkun siit. Võin minna vangi aga sina jääd kõigest ilma nagu mina praegu“. Sõnumit lugedes tundis K. K. ohtu oma varale, sest I.T on varasemalt korduvalt ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtnud K. K. ile kuuluvat vara ning kasutanud füüsilist vägivalda kannatanu suhtes; - 13.11.2020 kella 21:08 ajal ähvardas XXX K. K. it tervisekahjustuste tekitamisega. I.T saatis K. K. ile suhtlusrakenduse Signal teel ähvardava sõnumi, mille sisuks oli: „Kui sa nussid edasi siis arvesta ma murran sul sõrmeluud ära ja taon sul hambad välja siis näed kellega oled rääkinud terve aja nii ja ma ei tee nalja minupärast tule mentide v kellega tahad“. Nimetatud sõnumit lugedes tundis K. K. ohtu oma elule ja tervisele, sest I.T on varasemalt korduvalt kasutanud K. K. i suhtes füüsilist vägivalda. Sellise tegevusega pani I.T toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega ning olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamise, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Veel süüdistatakse I.T selles, et tema: - ajavahemikul 01.01.2020-05.01.2020 võttis XXX korterist võõra vallasasja omastamise eesmärgil endale K. K. ile kuuluva kullast kaelaketi koos selle juurde kuuluva kullast kuloniga koguväärtuses 500 eurot; - ajavahemikul 11.02.2020 kuni 14.06.2020 võttis XXX korterist võõra vallasasja omastamise eesmärgil ära K. K. ile kuuluva kullast kaelaketi koos selle juurde kuuluva kullast südamekujulise ripatsi ja linnukujulise ripatsiga koguväärtusega 600 eurot;

- ajavahemikul augusti lõpust kuni septembri alguseni 2020 võttis XXX korterist võõra vallasasja omastamise eesmärgil ära K. K. ile kuuluva kullast kaelaketi koos selle juurde kuuluva südamekujulise ripatsiga koguväärtusega 500 eurot. Sellise tegevusega pani I.T toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn, süüdistatav I.T ja tema kaitsja jurist Arvo Junti sõlmisid kokkuleppe järgnevas. I.T tuleb tunnistada süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning teda tuleb karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud, KarS § 120 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada vangistusega 1 aasta, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda tuleb karistada vangistusega 8 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb I.T-le mõistetud üksikkaristustest suurendada raskeimat ning I.T-le tuleb mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda I.T eelvangistuses viibitud aeg 16.10.2019, 9.01.-11.01.2020 ja 7.08.-9.08.2020, s.o kokku 7 päeva karistusaja hulka ning I.T-le tuleb lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel peab I.T mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates I.T kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.11.2020. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel I.T-le mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistust 1 aasta 8 kuud 23 päeva, kui I.T ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 1, 4, 5 ja 8 sätestatud kohustusi mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (välja arvatud arsti poolt välja kirjutatud ravimid), 1 kuu jooksul alates koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest otsida endale töökoh a või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele, 1 kuu jooksul alates koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest registreerida ennast psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ettenähud ravile ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. I.T peab KarS § 75 lg 4 alusel vabatahtlikult võetud kohustusena 1 kuu jooksul alates koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest registreerima ennast Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse nõustamisele ning osalema teraapias. Kuna I.T on avaldanud, et tal puuduvad menetluskulude tasumiseks säästud, ta on viibinud vahi all ning menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib üle tema majanduslike võimaluste, siis tuleb I.T-l võimaldada menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. I.T-le on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad

kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. I.T kuulub KarS § 121 lg 2 p 2, 3; § 120 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 198 eurot (vandeadvokaat A. Pärtelile 52,20 eurot ja vandeadvokaadi abi A. Kellole 145,80 eurot) ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada I.T-l menetluskulud kokku summas 1074 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kannatanu K. K. on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 10-1 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. Kohus peab siinkohal I.T-le vajalikuks lisaks selgitada, et katseaja tingimuste rikkumiseks loetakse muuhulgas seda, kui I.T ei osale psühhiaatri vastuvõtul, hasartmängusõltuvuse nõustamisel, teraapias ja sotsiaalprogrammis. Rikkumiseks loetakse ka see, kui I.T omal algatusel katkestab ravil osalemise, nõustamisel osalemise, teraapias osalemise ja sotsiaalprogrammis osalemise. Seega on I.T-l kohustus alluda ravil, nõustamisel, teraapias ja sotsiaalprogrammis spetsialistide korraldusele nende läbiviimise aja ja mahu osas ning nendel osalemine peab lõppema alles spetsialistide vastaval korraldusel. (allkirjastatud digitaalselt)