lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-10499/109

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-10499/109
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1272
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-10499/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas29.11.20161-16-10499/34Tartu Maakohus Valga kohtumaja15.01.20181-16-10499/75Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.01.20191-16-10499/103Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas30.11.20201-16-10499/120Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas21.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2021

Kohtuasja number

1-16-10499

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Urmas Paabuti (isikukood 37006106035) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Urmas Paabut, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Katerin Hovi

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 30. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 29. novembri 2016 otsusega tunnistati Urmas Paabut süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Tema eelvangistuse üks päev arvati selle karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimuslikult kohaldamata, U. Paabuti katseajaks määrati 3 aastat ja teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning lg 2 p-des 2, 21 ja 8 toodud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 21. detsembril 2016.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Tartu Maakohtu 18. detsembri 2018 määrusega pöörati U. Paabuti 2 aasta 5 kuu 29 päevane vangistus täitmisele. U. Paabut oli katseajal korduvalt rikkunud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu.
3.U. Paabut asus vangistust kandma 22. juunil 2019. Tema karistusaeg lõpeb 21. detsembril 2021.
4.15. septembril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid U. Paabuti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
5.Vangla ja prokuratuur toetasid U. Paabuti vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
6.Tartu Maakohus jättis 30. novembri 2020 määrusega U. Paabuti vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.
7.Formaalsed eeldused U. Paabuti vabanemiseks elektroonilise valve alla on täidetud.
8.On positiivne, et U. Paabutil pole distsiplinaarkaristusi, ta töötab alates
18.novembrist 2019 majandusabitöölisena ning ta on teinud pingutusi narkosõltuvuse seljatamiseks: läbinud tagasilanguse ennetamise tugigrupi ja struktureeritud vestlused seoses narkootikumide tarvitamisega, samuti on ta täitnud sõltuvusteemalise töövihiku „Amfetamiin“. Vanglas on U. Paabut omandanud ka põhihariduse ja traktoristi kutse. Vabaduses on tal elu- ja töökoht, samuti on tal terviseprobleemide tõttu võimalik saada töövõimetuspensioni. U. Paabuti lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja kuus last. Suhted pereliikmete vahel on head ja hoolivad.
9.Ennetähtaegselt vanglast vabastada U. Paabutit aga siiski ei saa. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus varguste ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Karistus oli mõistetud tingimisi, kuid U. Paabut rikkus koduvalt narkootiliste ainete tarvitamise keeldu ja tema vangistus pöörati täitmisele. Karistus narkootiliste ainete käitlemise eest ja korduv narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumine katseajal annavad aluse järeldada, et U. Paabut on narkootilistest ainetest tugevas sõltuvuses. Narkosõltuvust möönis süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kalduvus tarvitada narkootikume suurendab oluliselt uute varavastaste ja ka narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise riski. U. Paabut on vangistuses aktiivselt oma narkosõltuvuse probleemiga tegelenud, mis on kahtlemata positiivne. Samas ei ole süüdimõistetu sõltuvusega võitlemiseks vabaduses piisavalt pingutusi teinud, sh on ta keeldunud võtmast endale ravile minemise kohustust. Seega ei saa U. Paabuti varasemat käitumist arvestades tekkida veendumust, et tema soov narkoprobleemiga tegeleda on nüüd siiras.
10.U. Paabuti puhul nähtub ka, et ta ei kanna reaalset vangistust mitte esimest korda. Ta on vanglas olnud korduvalt varemgi. Kuna U. Paabut ei ole vangistuses esmakordselt, siis pole alust eeldada, et kantud karistusaeg oleks oma preventiivse toime juba saavutanud. Ehk ei saa olla kindel, et vabaduses suudab U. Paabut hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest ning uute varavastaste või narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest. Uue kuriteo sooritamise riski ei maandaks ka U. Paabuti allutamine elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve all on mitmete kuritegude, nt narkootikumide käitlemise toime panemine igati võimalik. Määruskaebus
11.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse U. Paabut, paludes määruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.
12.U. Paabut möönab, et ta on tõepoolest narkosõltlane. Tema arvates on aga oluline, et ta on täitnud individuaalset täitmiskava ning mingeid täiendavaid programme ja tegevusi vangistusasutusel talle enam pakkuda pole. Seoses Covid-19 levikuga on lõpetatud ka igasugused vabatahtlikud tugigrupid, mingitki rehabilitatsiooni ei toimu.
13.U. Paabut peab ka oluliseks, et elektroonilist valvet saaks talle rakendada kuni karistusaja lõpuni. Elektrooniline valve tagaks tema üle kontrolli. Samuti oleks võimalik määrata talle lisakohustusi, millega tagataks see, et ta jätkaks tegelemist sõltuvusprobleemiga.
14.U. Paabut selgitab ka, et varasemalt keeldus ta seoses sõltuvusega statsionaarsele ravile minemast seetõttu, et perekonnas ei oleks tema sellist tegevust mõistetud. Kaheldamatult oleks ravi rehabilitatsioonikeskuses olnud riigi seisukohalt tõhusam ning kaheldamatult oleks vabanemine rehabilitatsioonikeskusesse tõhusam ka antud hetkel, kuid sellise sammu astumist ei ole ta siiani suutnud perele põhjendada ning peresidemed on olulised elu lõpuni. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Süüdimõistetut saab ennetähtaegselt vanglast vabastada vaid juhul, kui on alust eeldada, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt. Maakohtul on süüdimõistetu tulevase käitumise prognoosi tehes ulatuslik otsustusvabadus. Esimese astme kohus jättis U. Paabuti vangistusse, kuna leidis, et tema puhul positiivset retsidiivsusprognoosi teha ei saa. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus sellisele järeldusele tulles lähtunud kohastest kaalutlustest ja ringkonnakohtul pole alust neid ümber lükata: mõned kaalukad asjaolud viitavad tõsisele uute kuritegude ohule.
16.Olgu kõigepealt välja toodud U. Paabuti korduv vanglas viibimine. Nimelt on U. Paabut vangistuses koguni kaheksandat korda. Taolised vangla ja vabaduse vahel n-ö voorimised näitavad, et U. Paabutit ei ole vangistused mõjutanud. Pole põhjust arvata, et just praegune vangistus saab olema varasematest oluliselt mõjusam ning suunaks süüdimõistetu õiguskuulekale teele.
17.Veel pööras maakohus põhjendatult suurt tähelepanu asjaolule, et U. Paabut on narkosõltlane. Sõltuvuskäitumine kaheldamatult suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Tõsi, U. Paabut on väljendanud motivatsiooni narkootikumidest edaspidi hoiduda: ta on vanglas aktiivselt kaasa töötanud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja tugigrupis „12 sammu“, samuti on ta täitnud amfetamiini teemalise töövihiku. Kuigi süüdimõistetu on enda sõltuvuskäitumisega tegelenud, ei saa paraku aga siiski kindel olla, et ta vabaduses suudab või ka tahab pingutamist jätkata. U. Paabut on pikaajaline tarvitaja. Vangla koostatud kirjalikust iseloomustusest selguvalt sai tema tarvitamiskäitumine alguse juba 1996. aastal, st veerand sajandit tagasi. U. Paabut on sõltlane, ta oli enne vangistusse tulemist igapäevane tarvitaja. Tema põhinarkootikumiks oli amfetamiin. Samuti on oluline, et vähemalt seni pole U. Paabut tarvitamise vältimise poole just eriliselt püüelnud. Süüdimõistetu sai kohtuotsusega võimaluse jääda vabadusse. Vaatamata otsusega pandud vastavale keelule tarvitas ta korduvalt narkootikume. Tema abistamiseks kaalus kohus võimalust panna talle kohustus minna ravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kuid U. Paabut polnud sellise kohustuse määramisega nõus (vt Tartu Maakohtu 2. veebruari 2018 määrus). Hirm vanglasse mineku ees U. Paabutit ei heidutanud ning tema tarvitamiskorrad jätkusid. Tartu Maakohtu 18. detsembri 2018 määrusega pöörati tema karistus täitmisele. Määruskaebusest nähtuvalt ei väljenda süüdimõistetu ka praegu valmisolekut raviasutusse pöördumiseks. Ta põhjendab niisugust hoiakut perekonna soovide ja vajadustega. Isegi kui see nii on, ei muuda see asjaolu, et U. Paabuti äärmiselt suure narkoprobleemiga meditsiinilisel viisil tegelema ei hakataks.
18.Eeltoodud põhjusel, s.o arvestades, et U. Paabuti mõjutamisel on luhtunud korduvad vangistused ning uue kuriteo riskitegur – narkosõltuvus – on endiselt aktuaalne, ei näe kohtukolleegium alust öelda, et U. Paabuti retsidiivsust puudutav maakohtu kaalutlusotsustus oleks väär.
19.Taolisel viisil tekkinud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei lükka ümber ei see, et süüdimõistetu on vanglas end ülal pidanud hästi ja täitnud individuaalset täitmiskava, ega seegi, et tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Elu- ja töökoht ning perekond olid süüdimõistetul juba kuritegude toimepanemise ajal. Ka käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine ei anna garantiid, et U. Paabut jätkab seaduskuulekalt. Narkootiliste ainete tarvitamist ja nt narkokuritegude toimepanemist nende meetmetega välistada ei saa. Samuti ei tõsta U. Paabuti edasise õiguskuulekuse tõenäosust tõik, et (vähemalt süüdimõistetu enda sõnul) vangla talle täiendavaid sotsiaalprogramme ei võimalda.
20.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Erkki Hirsnik

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja