Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Välja mõista Aleksander Lõhmuselt kannatanu J.V. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 24 (kakskümmend neli) eurot 93 senti. Kahju tuleb kanda J.V. arveldusarvele nr XXX (XXX). KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksander Lõhmuselt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, ekspertiisikulu 570 (viissada seitsekümmend) eurot ja riigi õigusabi kulu 580 (viissada kaheksakümmend) eurot 02 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) eurot 02 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700058320. Selgitusse tuleb märkida „1-20-8332 menetluskulud, Aleksander Lõhmus“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kaks CD-R plaati Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnede helifailidega, DVD-plaat patrullipolitseiniku vormikaamera videosalvestisega ja kaart sündmuskohajälgedega.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, v.a prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I SÜÜDISTUSE SISU

Aleksander Lõhmusele on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 29.01.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8602 karistatud vägivallakuriteo toimepanemises, milline karistus on kehtiv, kasutas 27.01.2020. a kella 23.00 paiku XXX asuva XXX keldrikorrusel füüsilist vägivalda K.K. ja M.P. suhtes. Füüsiline vägivald seisnes selles, et Aleksander Lõhmus lõi maas põrandal magavale K.K. ühe korra jalaga vasakule poole rindkere piirkonda ning seejärel lõi maas magavale M.P. ühel korral rusikaga vasaku põsesarna piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Aleksander Lõhmus K.K. füüsilist valu ja rindkere kontusiooni ning M.P. füüsilist valu ja vasaku silma hematoomi. Aleksander Lõhmusele esitatud süüdistus ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi selles, et tema 05.08.2020. a kella 20:20 ajal tungis omavoliliselt akna lahtimurdmise teel sisse J.V. kuuluvasse elamusse aadressil XXX.

Lisaks on Aleksander Lõhmusele esitatud süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi selles, et tema kasutas 06.10.2020. a kella 14:25 ajal XXX asuva XXX kontori koridoris vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil füüsilist vägivalda kannatanu S.S. suhtes. Aleksander Lõhmus haaras vasaku käega kinni S.S. kõrist ning samal ajal võttis parema käega S.S. käest ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Huawei P9. S.S. nõudmise peale telefon tagastada jätkas Aleksander Lõhmus kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist. Nimetatud vägivald seisnes selles, et Aleksander Lõhmus tiris S.S. juustest ning lõi talle kahel korral jalaga kõhu piirkonda. Pärast seda läks süüdistatav koos mobiiltelefoniga välisuksest välja. Nähes sündmuskohale saabunud politseiametnikke, viskas Aleksander Lõhmus mobiiltelefoni aadressil XXX maja katusele. S.S. tundis kõrist kinni haaramisest, juustest tirimisest ja jalalöökidest valu ning temale tekitati hematoomid parema põlveliigese piirkonnas ning reiel.

II KOHTU SEISUKOHT

jalaga vasakule poole rindkere piirkonda ja maas magavale M.P. ühel korral rusikaga vasaku põsesarna piirkonda. Samuti on tuvastatud, et sellise jätkuva vägivalla kasutamisega tekitas Aleksander Lõhmus K.K. füüsilist valu ja rindkere kontusiooni ning M.P. füüsilist valu ja vasaku silma hematoomi. Seega on Aleksander Lõhmuse tegevuses olemas KarS § 121 lg-s 1 toodud koosseisu objektiivsed tunnused – teisele inimesele valu tekitamine ja tervise kahjustamine.

profiil langes kokku Aleksander Lõhmuse DNA-profiiliga (tl 155-157). Ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isik, kes 05.08.2020. a kella 20:40 ajal XXX kinnistul kinni peeti, oli Aleksander Lõhmus (tl 179-181). Süüdistatav Aleksander Lõhmus ise väitis, et ei mäleta selle episoodi kohta midagi ning et XXX ei ole tema jaoks tuttav, ta ei ole mitte kunagi sinna sattunud (tl 184-186). Kohus leiab, et Aleksander Lõhmuse eelviidatud ütlused ei anna siiski alust kahelda, et ta viibis süüdistuses märgitud ajal XXX, väänas lahti seal asunud maja akna ning tungis selle kaudu hoonesse sisse. Seda põhjusel, et asjas kogutud teised tõendid (mida kohus eelnevalt käsitles) kinnitavad seda veenvalt. Ka Aleksander Lõhmus ise on tunnistanud, et XXX avatud akna alt leitud ja kaasa võetud esemed, s.o paberkott kirjaga „meie toidukaubad“ ja selle sees olnud pudel kirjaga „Talu viin“, pudel kirjaga „Vichy“, 20eurone paberraha ning taskurätt kuuluvad temale (tl 190-191). Seega on äärmiselt ebausutav, et Aleksander Lõhmuse eelnimetatud asjad oleksid sattunud XXX kuidagi Aleksander Lõhmuse teadmata või muul viisil, kui Aleksander Lõhmuse kaudu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul igakülgset tõendamist leidnud, et 05.08.2020. a kella 20:20 ajal tungis Aleksander Lõhmus akna lahtimurdmise teel sisse aadressil XXX asuvasse hoonesse. Aleksander Lõhmusel XXX asuvasse hoonesse sisenemiseks valdaja, s.o J.V. nõusolekut ei olnud. Samuti oli see hoone ise Aleksander Lõhmuse jaoks võõras (st see ei olnud Aleksander Lõhmuse otseses või kaudses valduses). Lisaks ei tuvastanud kohus ühtki seadustest tulenevat õiguslikku alust, mis oleks välistanud Aleksander Lõhmuse tegevuse ebaseaduslikkuse. Seega esinevad Aleksander Lõhmuse tegevuses KarS § 266 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu tunnused.

haaras vasaku käega S.S. kõrist, lükkas ta vastu koridori seina ja võttis parema käega tema käest telefoni. Kõrist haaramine oli väga tugev, S.S. oli täiesti šokis ja tundis valu. Ta lükkas meesterahva endast kahe käega eemale ja käskis telefon tagasi anda. Selle peale lõi meesterahvas S.S. parema jalaga korra kõhtu. See löök oli tugev ja valus. Meesterahvas karjus: „Sina ei kutsu kedagi!“ ja haaras seejärel vasaku käega S.S. juustest. Mees rebis päris kõvasti, võib-olla jäid juuksed isegi pihku. See oli valus. S.S. sai talle käe vastu ja lõi meest parema käega eemale. Seepeale ütles mees, et sina ei kaku mind, ning lõi S.S. uuesti parema jalaga vastu kõhtu. See löök oli samuti valus ja löögist läks katki S.S. parema jala põlv ning sukapüksid. Mingil hetkel tuli nende juurde ka L.P. Seejärel läks meesterahvas uksest välja. S.S. lükkas välisukse kinni ja keeras lukku. Teine XXX, M.M, ütles, et see mees hakkab S.S. telefoniga ära minema. Selle peale tegi S.S. ukse uuesti lahti ja läks välja. Mees läks väravast välja. S.S. nägi, et politsei tuleb XXX tänavat pidi. Samuti nägi ta, et meesterahvas viskas telefoni kohe kontori kõrval asuva maja katusele. Politsei sõitis bussiga mehele kõrvale ja võttis ta kinni. Lõpuks tuli ka päästeamet, kes võttis telefoni katuselt ära (tl 1317). Kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tunnistajate L.P. ja M.M. ütlused, kes olid 06.10.2020. a XXX tööl XXX. L.P. ütluste kohaselt tuli nimetatud päeval pärastlõunasel ajal kontorisse üks keskealine meesterahvas. Mees tundus endast natuke väljas olevat, mingi joove oli tal vast ka. L.P. küsis, kuidas meest aidata saab. Too keerutas ringi ja justkui ei saanud toimuvast aru. Mees istus klienditoolile teisel pool L.P. lauda. Samal ajal helistas M.M. juba politseisse, sest mees tundus talle kahtlane. Mees ütles, et tahab korterit üürida. L.P. ütles, et nemad korteri üürimisega ei tegele. Mingil põhjusel meesterahvas ärritus, tõusis püsti, haaras kinni kliendi ja teenindaja vahelisest pleksiklaasist ning viskas selle hooga põrandale. L.P. tõusis püsti ja hüüdis XXX S.S., et tule vaata, mis siin toimub. S. tuli, läks meesterahva juurde ja palus tal teenindussaalist välja minna. Mehel olid käed rusikas, ta tundus väga agressiivne. S. kõndis meesterahvaga juba koridoris ja nad jõudsid peaaegu välisuksele, kui mees jälle ärritus, seekord S.S. peale. L.P. konflikti algust ei näinud, kuid mingil hetkel nägi ta, et meesterahvas tõukas S. ja haaras kinni tema kõrist. Seejärel sikutas juustest ja vist lõi ka jalaga. S. ütles, et see mees võttis tema mobiili ära ja läks uksest välja. S. läks talle järele. Edasi tuli juba politsei (tl 33-34). Ka M.M. ütlustest nähtub, et pärast kella 14:00 tuli kontorisse silmnähtavalt purjus meesterahvas, kes jäi keset XXX seisma. M.M. küsis mehelt, mida too soovib. Mees vastas midagi segast. L.P. kutsus mehe enda juurde. Mehe käitumisest oli aru saada, et ta on agressiivne. Ta tõstis pidevalt häält ja vaatas erinevaid esemeid, justkui tahaks neid visata või lüüa. M.M. helistas numbril 112, samal ajal üritas L.P. mehega rääkida ja maha rahustada. Mees ütles, et soovib korterit üürida. L.P. selgitas, et nemad korterit ei üüri, tegu on matusekontoriga. Selle peale käratas meesterahvas, et kas te tahate mind kasti lüüa. Järgmisel hetkel muutus mees veel agressiivsemaks ja lõi XXX kaitseks paigutatud klaasi käega põrandale. Maha kukkusid ka erinevad blanketid. L.P. kutsus S.S, kes palus mehel lahkuda. Mees hakkaski välisukse juurde minema ja nad läksid klienditeenindussaalist ära koridori. Seal tekkis mingi rüselus, S. lendas näoga vastu juhataja kabineti ust, mis oli kohe kontori välisukse vastas, ja kukkus pikali maha, kuid tõusis kohe tagasi püsti. M.M. hõikas S.S, et ta paneks ukse lukku, kuid S.S. vastas, et tema telefon on mehe käes. S.S. ja mees läksid välisuksest välja ning kuna see jäi täpselt nurga taha, siis M.M. rohkemat ei näinud. Sisuliselt kohe, kui meesterahvas väljus, tuli ka politsei (tl 30-32). S.S, L.P. ja M.M. eelkirjeldatud ütlusi kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokollid (tl 5-6, 7-8), sündmuse protokoll-arvestuskaart (tl 1-2) ja patrulli teenistusleht (tl 3). Nimetatud dokumentidest kogumis järeldub, et 06.10.2020. a tuli Häirekeskusele ja selle kaudu ka politseile info, mille kohaselt XXX ruumis räuskab joobes vanem meesterahvas. Juhtumist teatas M.M, kes kartis, et mees tuleb talle kallale. M.M. sõnul lõi mees XXX ruumis XXX (S.S.) ja võttis temalt ära mobiiltelefoni, seejärel liikus mööda XXX tänava suunas. Politseipatrulli nähes viskas mees käes

oleva mobiiltelefoni XXX maja katusele. Eelnevaga on kooskõlas ka tunnistaja E.P. ütlused. Tunnistaja kinnitusel oli ta 06.10.2020.a koos J.H. XXX. Kella 14:17 said nad väljakutse aadressile XXX, kuna vanem joobes meesterahvas lärmas ja teenindaja kartis, et mees võib kallale tulla. Nad jõudsid sündmuskohale kell 14:25. Juba XXX tänavat pidi sündmuskohale sõites nägid nad eemalt, et XXX tänavas on naisterahvas, kes lehvitas neile. Naisterahvas osutas sõrmega ühele meesterahvale, kes liikus mööda XXX tänavat XXX tänava suunas. Hetkeks vaatas meesterahvas, kes oli patrulli poole seljaga, üle oma vasaku õla ja viskas kohe pärast seda käest minema mingisuguse musta värvi eseme ning liikus samamoodi kõndides edasi. Patrull sõitis mehe juurde. E.P. tundis temas koheselt ära Aleksander Lõhmuse, kuna oli varasemalt temaga tööalaselt korduvalt kokku puutunud. J.H. paigaldas Aleksander Lõhmuse politseibussi kongi. E.P. läks kannatanu juurde, kelleks osutus S.S. E.P. nägi S.S. paremal põlvel marrastust, ka tema sukad olid katki. Kannatanu selgitas, et mees oli märatsenud ja karjunud töötajate peale. Lõpuks oli mees kallale tunginud S.S. ja teda juustest tirinud ning käte ja jalgadega peksnud. Pärast oli ta S.S. käest ära võtnud telefoni. E.P. sai aru, et asi, mille Aleksander Lõhmus oli ära visanud, oligi S.S. telefon. Ta liikus sinna, kuhu telefon oli visatud. See oli liiga kõrgel ja E.P. seda ise kätte ei saanud. Telefoni toimetas katuselt alla kohale kutsustud päästeamet (tl 25-26). E.P. ütlusi kinnitavad tema ülekuulamise juurde lisatud fototabel XXX, kannatanu S.S. vigastusest ja telefonist Huawei P9 (vt tl 27-29), samuti asitõendi vaatlusprotokoll, s.o patrulli rinnakaamera videosalvestise vaatlus (vt tl 9-12). SA Tartu Ülikooli Kliinikum haigusjuhu nr XXX päeviku kanded ja fotod kinnitavad, et S.S. tuvastati 06.10.2020. a XXX asuvas kontoris toimunud ründe järgselt paremal põlveliigese piirkonnas ja reiel hematoomid ning marrastused (tl 19-23). Kuigi süüdistatav Aleksander Lõhmus ise eitab kuriteo toimepanemist, sest ta ei mäleta alkoholi tarvitamise tõttu 6. oktoobrist mitte midagi (tl 39-41), leiab kohus, et Alesander Lõhmuse süüd kinnitavad usaldusväärselt asjas kogutud teised tõendid. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et 06.10.2020. a kella 14:25 ajal XXX asuva XXX kontori koridoris haaras Aleksander Lõhmus käega kinni S.S. kõrist, põhjustades sellega valu. Samal ajal võttis Aleksander Lõhmus teise käega S.S. käest ära viimasele kuuluva mobiiltelefoni Huawei P9. S.S. nõudmisele vaatamata ei andnud Aleksander Lõhmus telefoni tagasi, vaid jätkas füüsilise vägivalla kasutamist: tiris S.S. juustest ja lõi talle kahel korral jalaga kõhu piirkonda. Sellega põhjustas Aleksander Lõhmus S.S. valu ning tekitas hematoomid paremal põlveliigese piirkonnas ja reiel. Pärast seda läks Aleksander Lõhmus mobiiltelefoniga välisuksest välja ja liikus XXX kontorist eemale. Nähes politsei saabumist ja endale järgnemist, viskas Aleksander Lõhmus telefoni XXX asuva maja katusele. Kohus leiab, et Aleksander Lõhmuse tegevuses on tuvastatud KarS § 200 lg 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused, s.o vägivalla (KarS § 121 lg 1) abil võõra vallasasja äravõtmine. Aleksander Lõhmus sai mobiiltelefoni enda valdusesse üksnes seetõttu, et ta valu tekitavalt tiris S.S. juustest ja lõi teda, murdes sellega kannatanu vastupanu. Asjaolu, et Aleksander Lõhmus viskas politsei saabudes S.S. mobiiltelefoni XXX asuva maja katusele, ei oma objektiivse koosseisu täidetuse mõttes tähtsust ega anna alust tegu kvalifitseerida kuriteokatsena (KarS § 25 lg 1). Aleksander Lõhmus viskas mobiiltelefoni ära alles siis, kui selle valdus oli vägivalla abil juba murtud ja asja vägivallaga hõivamine juriidiliselt lõpule viidud.

tahtluse määratlemisel telefoni äravõtmise ajal – seda tegi ta alles siis, kui nägi politseid kohale saabumas ja endale järgnemas. Lisaks ei ole omastamise puhul oluline, mis motiivil omastatakse. Seega ei oma tähendust see, kui Aleksander Lõhmus omastas telefoni näiteks selleks, et takistada S.S. politseisse helistada.

otsusega (kriminaalasi nr 1-20-3980) mõisteti 6 kuu pikkune tingimisi vangistus koos käitumiskontrollile määramisega. Seegi asjaolu Aleksander Lõhmuse käitumist ei mõjutanud, sest Aleksander Lõhmus jätkas ka katseajal kuritegude toimepanemist. Lisaks lõpetati Politsei- ja Piirivalveameti 17.09.2020. a määrusega Aleksander Lõhmuse suhtes kriminaalmenetlus kahtlustatuna varguse toimepanemises 13.09.2020. a, kuna oli alust arvata, et teos esinevad väärteo tunnused (tl 125). Ainuüksi eelnimetatud asjaolud ilmestavad Aleksander Lõhmuse ükskõikset ja hoolimatut suhtumist talle varasemalt mõistetud karistustesse, aga ka õiguskorda üldiselt. Ilmselgelt on Aleksander Lõhmus omaks võtnud kuritegelikud käitumis- ja mõtteviisid ning õigusvastane käitumine on tema jaoks saanud tavapäraseks. Kohus peab oluliseks arvestada ka Aleksander Lõhmuse suhtumist toimepandusse, aga ka tema isikut. Aleksander Lõhmuse ebausaldusväärseid ja ennast õigustavaid ütlusi, samuti tema üleolevat ning lugupidamatut käitumist nii kohtuistungil, kui ka kriminaalhooldusosakonnas (tl 126) arvestades on ilmne, et süüdistatav ei ole senini aru saanud oma kuritegudest ega mõistnud nendeni viinud põhjuseid ja teadvustanud nendega kaasnenud negatiivseid tagajärgi. Seda vaatamata Aleksander Lõhmuse raskele tervislikule seisundile (tl 46-66, 69, 72-79, 83-84). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksander Lõhmuse puhul on mitte üksnes KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, vaid teistegi puhul kohaseks karistusliigiks üksnes vangistus. Samas saab süü suurusest lähtudes mõista karistused oluliselt alla vastavate sanktsioonide keskmist määra. Kohus leiab, et sellises määras karistused täidavad ka karistamise üldpreventiivseid eesmärke. Kuna kohus menetleb käesolevat kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb Aleksander Lõhmusele mõistetud põhikaristusi KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Eelnevast lähtuvalt tuleb Aleksander Lõhmusele KarS § 121 lg 2 p 3 järgse kuriteo eest mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust vähendada 1/3 ehk 4 kuu vangistuse võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Kuna KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud tegu oli toime pandud enne Aleksander Lõhmuse suhtes tehtud viimast, s.o Tartu Maakohtu 18.06.2020. a otsust kriminaalasjas nr 1-20-3980, tuleb KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel osaliselt liita Aleksander Lõhmusele Tartu Maakohtu 18.06.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3980 mõistetud karistuse, s.o 5 kuu 24 päeva vangistusega. Seega kohtuotsuste kogumis tuleb Aleksander Lõhmusele liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1 järgse kuriteo eest tuleb Aleksander Lõhmusele mõista karistuseks 10 kuud vangistust ning KarS § 200 lg 1 järgse kuriteo eest 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb karistused liita, suurendades üksikkaristustest raskemat. Aleksander Lõhmusele tuleb liitkaristuseks mõista 3 aastat 6 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust, võrra. Aleksander Lõhmusele tuleb karistuseks mõista 2 aastat 4 kuud vangistust. Kuna Aleksander Lõhmus pani KarS § 266 lg 2 p 1 ja KarS § 200 lg 1 järgsed kuriteod toime katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Aleksander Lõhmusele mõistetud karistust käesoleva kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, s.o 1 aasta vangistuse võrra. Aleksander Lõhmusele tuleb kohtuotsuste kogumis mõista liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka 3 päeva, mille jooksul Aleksander Lõhmus oli 05.-07.08.2020. a kahtlustatavana kinni peetud. Seega tuleb Aleksander Lõhmuse ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Aleksander Lõhmuse karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates tema kinnipidamisest 06.10.2020. a. Aleksander Lõhmus viibib käesolevalt vahi all. Seega tema suhtes kohaldatud tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi

Kriminaalasjas on kannatanuks J.V, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. Kannatanu J.V. on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks kokku 24,93 euro ulatuses. Nimetatud varaline kahju seisneb uue aknafiksaatori ja aknaklaasi soetamismaksumuses ning aknaklaasi transpordikulus (tl 138-139, 140-141). Kohus leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes tuleb rahuldada. Hagiavaldustes kirjeldatud kahju näol on tegu otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 ja 3 mõttes, hõlmates praegusel juhul kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid. Kohus on seisukohal, et igakülgset tõendamist on leidnud kannatanule varalise kahju tekitamine. See on tuvastatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, mis kinnitavad, et Aleksander Lõhmus tungis akna lõhkumise kaudu J.V. kuuluvasse majja. Kuna J.V. pidi Aleksander Lõhmuse poolt lõhutud akna taastamiseks tegema kulusid – ostma uue aknafiksaatori ja -klaasi ning selle klaasi ka oma elukohta laskma transportida –, siis on süüdistatava tegevus kannatanule tekkinud varalise kahjuga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on Aleksander Lõhmus tekitanud kannatanule kahju õigusvastaselt ja ta on selles süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis vastutab kohtu hinnangul J.V. tekitatud kahju eest just Aleksander Lõhmus. Kahju ulatuse tõendamiseks esitas J.V. aknafiksaatori ja -klaasi ostuarve ning transporditeenuse arve (vt tl 140-141), millest nähtub, et uus aknafiksaator maksis 7 eurot, aknaklaas 2,99 eurot ning aknaklaasi transport 14,94 eurot (kõik summad sisaldavad käibemaksu). Kohus leiab, et tegu on uute samaväärsete asjade soetamiseks tehtavate vajalike ja mõistlike kuludega (VÕS § 132 lg 1) ning järelikult on tsiviilhagis toodud kahjunõue täielikult põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 132 lg 1 alusel välja mõista Aleksander Lõhmuselt kannatanu J.V. kasuks varalise kahju nõude katteks 24,93 eurot. Kahju tuleb hüvitada tsiviilhagis toodud kannatanu arveldusarvele (tl 138). Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 38,40 eurot (tl 42-43), 43,20 eurot (tl 95-97), 32,40 eurot (tl 187-189), 121,50 (tl 201-202) ja 64,80 eurot (tl 205-206) ning kohtumenetluses 279,72 eurot. Kokku 580,02 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 570 eurot (tl 161). Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020. a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1460 eurot. Menetluskulud kokku on 2610,02 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Aleksander Lõhmuselt. Menetluskulude vähendamise või ositi tasumise taotlust kohtule ei esitatud. Kannatanute taotlused teavitamiseks

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanud S.S, J.V. ja K.K. taotlenud, et neid teavitatakse Aleksander Lõhmuse vahistamisest vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (tl 15, 137, 170). Kohus leiab, et S.S, J.V. ja K.K. teavitamine Aleksander Lõhmuse vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest võib kannatanute suhtes ära hoida ohu, et süüdistatav rikub nende kehalist, varalist või kodu puutumatust. Siinkohal arvestab kohus kannatanute suhtes toimepandud kuritegude iseloomu, Aleksander Lõhmuse varasemat kuritegelikku minevikku, aga ka vähest motivatsiooni seniste käitumismustrite muutmiseks. Aleksander Lõhmus on ilmselgelt kergesti ärrituv ja vähese enesekontrollivõimega ning ta tarvitab alkoholi. Samuti on äärmiselt tõenäoline, et Aleksander Lõhmus võib suure tõenäosusega edaspidiseltki kuuluda XXX asuva XXX elanike hulka ja ringi liikuda XXX piirkonnas või tunda varalist kitsikust, mida leevendada elumajadesse sisstungimise ning sealt varastamisega. Seega tuleb KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel määrata, et kannatanuid S.S, J.V. ja K.K. tuleb teavitada Aleksander Lõhmuse vahistusest või ennetähtaegsest vabastamisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest kontaktaadressidel, mida kannatanud on avaldanud. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks kaks CD-R plaati Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnede helifailidega (pakendid nr 1 ja nr 3), DVD-plaat patrullipolitseiniku vormikaamera videosalvestisega (pakend VK1) ja kaart sündmuskohajälgedega (pakend SK1). Kõik asitõendid asuvad kriminaalasja kohtutoimiku juures. Kohus leiab, et eelnimetatud asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.