Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Arseni Tartule on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema 31.05.2019. a kella 03.30 paiku XXX korteris väänas XXX J. M. i käsi, mille tagajärjel kannatanu paiskus selili voodile, kus Arseni Tartu surus oma küünarvarre kannatanu kaelale. J. M. il õnnestus Arseni Tartu haardest vabaneda ja ta tõusis voodist püsti. Seejärel Arseni Tartu surus parema käe kaks sõrme J. M. ile kahel korral silmadesse. Rabelemise käigus Arseni Tartu kukkus voodisse pikali, kus ta lõi vasaku jalaga näkku vastu kannatanu paremat põske. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustas Arseni Tartu J. M. ile füüsilist valu ja silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse ja küünarvarre muud pindmised vigastused. Lisaks on Arseni Tartule esitatud süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 27.08.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6862 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, 17. 09.2019. a kella 02:37 ajal Tartu linnas Peetri tänav 88 juures juhtis mootorsõidukit Volvo S60, registreerimisnumbriga XXX, olles narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliidi (THC-COOH) ja amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Arseni Tartu rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis, mis tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

KOHTU SEISUKOHT

kohtusid kannatanu ja süüdistatav 31.05.2019. a varahommikul, umbes 3-4 vahel, kui Arseni Tartu koju tuli.

Tunnistaja H. L. a ütluste kohaselt ärkas ta varahommikul, umbes 3-4 vahel. Teda äratas M. M. i XXX, kes kutsus teda appi. Tunnistaja ei saanud aru, mis toimub, kõndis köögi poole, nägi kähmlust J. M. i ja Arseni Tartu vahel (J. M. oli surutud vastu seina, Arseni Tartu hoidis kätest kinni). Tunnistaja oli šokis, ei osanud midagi teha. Tunnistaja teab, et J. M. i telefon kukkus maha, oli katki, J. M. tõugati vastu seina ja siis kõnniti minema. Tunnistaja nägi, et Arseni Tartu lõi J. M. it paremale näo piirkonda labakäe või rusikaga. J. M. helistas politseisse. Hiljem on tunnistaja selle kohta J. M. ilt küsinud, kuid J. M. ei ole talle vastanud. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et kannatanu J. M. i ütlused on usaldusväärsed, s.o kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Lisaks sellele, et kannatanu J. M. i ütlusi kinnitavad teised kirjalikud tõendid ja asjas üle kuulatud tunnistajad, peab kohus oluliseks, et kannatanu versioon toimunust on olnud ka järjepidevalt samalaadne. Nii nähtub ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust, et kannatanu on rääkinud kägistamisest, sõrmede silmadesse surumisest ja jalaga näkku löömisest (tl 38-40). Häirekeskuse kõnesalvestisest järeldub, et kannatanu on enda löömisest rääkinud ka Häirekeskusele helistades. J. M. on helistades olnud ilmselgelt emotsionaalne ja endast väljas. Samas kinnitavad kannatanu J. M. i ütlusi ka M. M. i ja H. L. a ütlused. Kohtu hinnangul saab Arseni Tartu ütlusi tõendikogumi hulka arvestada ainult osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Arseni Tartu ütlustest järelduvalt on Arseni Tartu kinnitanud järgmiste asjaolude esinemist: 30.05.2019. a, kui oli XXX lõpetamine oli neil J. M. iga tüli; Arseni Tartu läks koju 31.05.2019. a varahommikul; magamistuppa jõudes võis ta ukse lahti lükata nii, et see läks vastu seina või voodit (mitte ei löönud pauguga ust lahti); J. M. läks kööki XXXle piima tegema; J. M. nõudis Arseni Tartu käest kaarti ja hakkas Arseni Tartu taskutest seda otsima; Arseni Tartu võttis kannatanult telefoni ära, see läks katki; Arseni Tartu surus kannatanule sõrmed silma, kuna kannatanu ei rippus tal kaelas, ei lasknud Arseni Tartul tööle minna (väidetavalt toimus see koridoris enne kui Arseni Tartu lahkus). Kui eeltoodud asjaolud haakuvad üldjoontes teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, siis on hulgaliselt Arseni Tartu ütlustest nähtuvaid asjaolusid, mis on kannatanu J. M. i ütlustega vastuolus. Näiteks on Arseni Tartu väitnud, et ta oli kaine (tal oli sel ajal kohtotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeld), tema läks kööki sööma ja 15 minutit ei toimunud midagi. Köögis takistas Arseni Tartu J. M. il tema taskutes otsimist, hoides kannatanu kätest kinni. Peale kööki liiguti elutuppa, seal oli väike kaklus - Arseni Tartu lükkas kannatanu diivanile (kuna kannatanul oli kombeks Arseni Tartut külje pealt rünnata). Magamistoas lükkas kannatanu Arseni Tartut, selja tagant, Arseni Tartu kukkus voodi peale, siis võib-olla läks Arseni Tartu jalg kuskile vastu, Arseni Tartu isegi ei näinud. Kannatanu rebis Arseni Tartu jope katki. Kohus leiab, et Arseni Tartu vastuolulistest ütlustest järeldub ilmselgelt, et soov enda tegevust õigustada ja süüd vähendada. Väga mitmetes aspektides on Arseni Tartu ütlused kannatanu ja tunnistajate ütlustega kooskõlas. Üksnes asjaolud, mis puudutavad kannatanuga füüsilise konflikti algust ja kulgu, on ütlustes diametraalselt erinevad. Kohus peab siiski oluliseks, et kui füüsilise konflikti ajal on valdavalt olnud Arseni Tartu ja J. M. tõepoolest kahekesti, on sündmuse lõpupoole konflikti sekkunud ning seda vahetult näinud tunnistajad M. M. ja H. L. . Kumbki tunnistajatest ei ole rääkinud konfliktist koridoris, seal sõrmede silmadesse surumisest või jope katki rebimisest. Vastupidi, tunnistaja H. L. ale jäi mulje, et seina äärde on surutud ja hoitakse kätest J. M. it. Samuti nägi tunnistaja seda, kuidas Arseni Tartu J. M. it lõi. Tunnistaja M. M. sekkus konflikti juba varasemalt, s.o siis, kui oldi veel köögis. Oluline on seegi, et Arseni Tartu on teatud osas vägivalla kasutamist J. M. i suhtes tunnistanud – sõrmede silmadesse surumist, kukkumise ajal kannatanule jala näkku sattumise võimalikkust. Kohtu hinnangul ei ole aga selgitused vägivalla kasutamise põhjuste (surus sõrmed silma

enesekaitseks, kogemata voodile kukkudes võis jalg kannatanu näkku sattuda) kohta eluliselt usutavad. Isegi, kui Arseni Tartu väited enesekaitse kohta oleksid õiged, jääb täiesti arusaamatuks, miks on vaja haardest vabanemise eesmärgil inimesele sõrmi silmadesse suruda. Olukorras, kus Arseni Tartul oli vaja kannatanu haardest vabaneda, saanuks ta muul viisil seda oluliselt edukamalt ja tulemuslikumalt teha. Arseni Tartul oli ilmselge füüsilise eelis kannatanu suhtes. Seega sõrmede silmadesse surumine haardest vabanemise eesmärgil ei ole kohtu hinnangul lihtsalt usutav. Samuti ei saa pidada usutavaks Arseni Tartu versiooni sellest, justkui tema jalg võis kogemata kannatanu nägu tabada ajal, kui ta oli kukkumas kõhuli voodile (kannatanu lükkamise tagajärjel). Kohtu hinnangul ei ole mingil juhul eluliselt usutav, et inimene, kes kukub kõhuli voodile võib jalaga tabada näkku voodi kõrval püsti seisvat täiskasvanud inimest. See jääb kohtule sügavalt arusaamatuks, miks või kuidas peab seda Arseni Tartu ise võimalikuks.

Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt teostas ta koos D. H.iga liiklusjärelevalvet Puiestee tänaval Tartu linnas. Nad nägid sõidukit Volvo, mis kaldus vastassuunda ja tegi järsu pöörde Peetri tänava poole. Sõiduki kontrollimisel tuvastasid, et sõidukis oli 4 inimest koos juhiga. Tööalaselt tuttavad inimesed (seoses narkootikumidega). Kuna isik käitus kummaliselt, alkoholile indikaatorvahend ei reageerinud ja isikul oli varasem taust narkootikumidega, siis otsustati narkojoovet kontrollida. Arseni Tartu viidi teise patrullekipaaži poolt ekspertiisi (üks sõidukis viibinud isikutest tuli toimetada arestimajja). Tunnistaja koostas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et Arseni Tartu kõrvaldati juhtimiselt 17.09.2019. a kell 02.37 põhjusel, et on alus arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid (tl 41). Seda, et Arseni Tartul tuvastati narkojoove, kinnitab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos lisadega. Arseni Tartu uriinist leiti tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti (THC-COOH) ja amfetamiini. Hinnangut andes on arst-kohtutoksikoloogiaekspert arvesse võtnud ka fikseeritud joobele iseloomulikku kliinilist leidu (sh isiku välimust ja käitumist) (tl 48-51). Arseni Tartu juhtis sõidukit Volvo S60, mis registriandmete kohaselt kuulub J. M.le (tl 95). Õiendist järelduvalt on Arseni Tartul kehtiv B-kategooria juhtimisõigus, mis on taastatud 21.06.2019. a (tl 94). Arseni Tartu ütlused narkootiliste ainete tarvitamise osas on olnud vastuolulised. Kohtus ütlusi andes arvab Arseni Tartu, et tarvitas narkootilisi aineid 2 päeva enne mootorsõiduki juhtimist. Oleks ta päev enne tarvitanud, siis ei oleks ta kaine olnud. Kohtueelses menetluses selgitas Arseni Tartu, et tarvitas amfetamiini eelmisel õhtul. SA Tartu Ülikooli Kliinikumis on Arseni Tartu avaldanud, et tarvitas amfetamiini 3 päeva tagasi (tl 50). Kriminaalhooldajale on Arseni Tartu avaldanud, et tarvitas 2 päeva enne sõitmist (tl 98-102). Seega ei ole ilmselgelt Arseni Tartu kohtus antud ütlused narkootiliste ainete tarvitamise osas usaldusväärsed. Arseni Tartu on erinevatel aegadel selgitanud narkootiliste ainete tarvitamist erinevalt. Taaskord on ilmne, et eesmärgiks on enda süü vähendamine ja vastutuse kergendamine. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et Arseni Tartu enda ütluste järgi mõistis ja sai aru, et autos viibinud teised isikud olid „pilves“, „midagi joonud“. Arvestades Arseni Tartu kokkupuuteid ja pikaajalist probleemi narkootikumide tarvitamisega, ei ole lihtsalt usutav, et Arseni Tartu koos autos olnud seltskonnaga ise narkootilisi aineid tarvitanud ei olnud. Tegemist ei olnud Arseni Tartu jaoks juhuslike inimestega, vaid tema tuttavatega. Pealegi, Arseni Tartu juhitava sõiduki kinnipidamise põhjuseks oli ebaadekvaatne sõidustiil. Olukorras, kus Arseni Tartu tervisega oli kõik korras, ei ole arusaadav, mille tõttu sõiduk vastassuunavööndisse kaldus ja järsu pöörde tegi.

seega sõiduvahendit juhtima asudes eesmärgiks teha seda just nimelt narkojoobe seisundis, olles teadlik, et narkojoobes juhtimine on lubamatu.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Arseni Tartu puhul on kohaseks karistusliigiks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistust alla keskmise määra, s.o 10 kuud. Kuna Arseni Tartu on kuriteo toime pannud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Arseni Tartule kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1001 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust (tl 92-93), võrra. Arseni Tartule tuleb liitkaristuseks mõista 2 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 424 lg 2 järgi on Arseni Tartu puhul kohaseks karistusliigiks vangistust alla keskmise määra, s.o 6 kuud vangistust. Arseni Tartule tuleb mõista liitkaristus, suurendades osaliselt raskemat karistust. Arseni Tartule tuleb mõista liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KrMS § 414 lg 1,2 alusel Arseni Tartu vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Arseni Tartule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 32), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.