lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-10830/48

Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-10830/48
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-10830/12Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja27.04.20181-17-10830/26Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja20.02.20201-17-10830/31Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.03.20201-17-10830/43Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja05.11.20201-17-10830/56Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja21.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

10. detsember 2020

Kohtuasja number

1-17-10830

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

Valeri Merila (isikukood 37508126019) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Valdo Gerassimov

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Valeri

Merila

kaitsja

Lembit

Nirgi,

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Valeri Merila kannab Tartu Vanglas talle Tartu Maakohtu 27. aprilli 2018 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 144 lg 2 ja § 121 lg-te 2 ja 3 järgi mõistetud 3 aasta 1 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 30. mail 2018 ja lõpeb 30. juunil 2021.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.24. septembril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Merila tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Vangla ega prokuratuur V. Merila vabastamist ei toetanud.
4.Tartu Maakohus jättis 5. novembri 2020 määrusega V. Merila vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. Täidetud on KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused V. Merila vabastamiseks. Samuti on positiivne, et V. Merila käitumine vanglas on olnud hea ja ta viibib avavanglas, lisaks on rahuldavad tema elutingimused vabaduses, s.o tal on elu- ja töökoht. Ometi ei saa teda vanglast vabastada. Süüdimõistetu puhul on väga

kõrge risk, et ta paneb vabaduses toime uued kuriteod. Uute kuritegude sooritamise risk tuleneb V. Merila kuriteo asjaoludest ja varasemast elukäigust. Süüdimõistetu pani oma alaealise poja suhtes mitme aasta jooksul korduvalt toime sugulise iseloomuga tegusid ja kasutas lapse suhtes ka füüsilist vägivalda. Lisaks kasutas ta füüsilist vägivalda oma abikaasa ja alaealise tütre suhtes. Kuigi V. Merila on viibinud korduvalt vangistuses, ei ole see tema käitumist püsivalt mõjutanud ja ta on kuritegude toimepanemist jätkanud. Ka on V. Merila suhtumine toimepandusse küsitav. On kiiduväärt, et ta on vangistuses erinevate riskide maandamisega mingil määral tegelenud, läbides sotsiaalprogramme ja töötades. Sellegipoolest ei ole üheselt arusaadav, kas tema suhtumises ja hoiakutes on selle tagajärjel ka muutusi toimunud ning kas ta on oma ekslikust käitumisest aru saanud. Näiteks nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et süüdimõistetu ennast seksuaalkurjategijaks ei pea ja et ta 2020. aasta augustis ja septembris toimunud sotsiaalprogrammide „Uus suund“ ning „Viha juhtimine“ jätkuvestlustest osa ei võtnud. V. Merila keeldus, sest ei näinud osalemiseks vajadust. Väheusutav on, et süüdimõistetu on programmide läbimisel omandanud niivõrd laialdased ja põhjalikud teadmised, et isegi nende kordamine ja kinnistamine ei ole vajalik. Pigem näitab selline käitumine isiku suhtumist.

5.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Merila kaitsja L. Nirgi, paludes lahendi tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu osas täheldatavad positiivsed asjaolud kaaluvad üles mistahes negatiivse. Distsiplinaarkaristused V. Merilal puuduvad. Samuti on süüdimõistetu töötanud majandustöödel ja avavanglas olles töötab ta metallitööstuses. Seega suhtub ta töösse positiivselt. Vabanemisel on töökoht talle garanteeritud. Ka eluaseme osas riske ei ole. V. Merilal pole ka sõltuvust narkootikumidest ega alkoholist. Riski pole näha ka majandusliku toimetuleku osas. V. Merilal on vabanemisfondis 1800,68 eurot ja võlgu tal ei ole. Enne vangistust V. Merila töötas ja pidas perekonda ülal üksi. Jah, süüdimõistetu küll keeldus sotsiaalprogrammide jätkuvestlustest, kuid seda keeldumist tuleb hinnata koos andmetega selle kohta, et programmis „Uus suund“ arutledes oli ta piisavalt avatud ja aktiivne ning programmis „Viha juhtimine“ esitas ta oma kodutööd õigeaegselt ja täitis vihapäevikut. V. Merila enda arvamus oli, et ta suudab pärast programmi läbimist end paremini kontrollida. Ka on oluline, et V. Merila sobib kriminaalhooldusele: kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ta ei väljenda, negatiivset suhtumist ametnikesse pole täheldatud ning vestlustel on ta viisakas ja vaba suhtleja. Ta on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Teda oleks võimalik vabastada, kohaldades talle käitumiskontrolli nõudeid. Ringkonnakohtu seisukoht
6.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumääruses pole niisugused vead sedastatavad.
7.Maakohus pööras tähelepanu süüdimõistetut positiivselt iseloomustavale infole: heale käitumisele vanglas, mis tõi kaasa tema avavanglasse üleviimise, töötamisele ja uue kuriteo toimepanemise riske vähendavates tegevustes osalemisele. Samuti märkis kohus ära V. Merila rahuldavad elutingimused vabaduses. Ka määruskaebuses ei nimeta kaitsja ühtegi asjaolu, mis esimese astme kohtul tähelepanuta võinuks jääda.
8.Kui kaitsja järeldas eelnevast, et V. Merila karistuse eesmärgid on täidetud ning vähemalt käitumiskontrolli tingimustes jätkab ta elu õiguskuulekalt, siis esimese astme kohus niisugusele seisukohale ei asunud. Nimelt nägi maakohus süüdimõistetu kuriteo toimepanemise asjaoludes ja 2(3)

tema varasema elukäigu kohta käivates andmetes niisugust teavet, mis annab aluse karta tema kuritegude kordumist ka vaatamata eeltoodud positiivsetele teguritele.

9.Niisugusele seisukohta põhjendas maakohus veenvalt ja selgelt ning kohtukolleegium nõustub nende põhistustega. V. Merila kannab karistust oma poja kallal korduvalt sugulise iseloomuga tegude toimepanemise ning nii sama kannatanu kui ka oma tütre ja abikaasa kehalise väärkohtlemise eest. Poja seksuaalne väärkohtlemine toimus aasta jooksul vähemalt 15 korral, poja kehaline väärkohtlemine kestis aga aastaid, s.o 2011 kuni 2015. Ka vanglas on V. Merila juba koguni neljandat korda. Eelnev viitab selgelt nii V. Merila vägivaldsusele kui sellelegi, et ta ei ole lasknud end mitmetest vanglakaristustest mõjutada ja et tema kuriteod võivad korduda. Olukorras, kus mitmed vangistused on uute kuritegude ära hoidmise mõttes luhtunud, pole ju alust arvata, et see järjekordne oleks eelnevatest oluliselt mõjusam olnud.
10.Ka on maakohus asjakohaselt välja toonud, et V. Merila ei ole vangistuses teinud kõike endast olenevat hoidumaks edaspidi kuritegudest, s.o ta keeldus osalemast sotsiaalprogrammide „Uus suund“ ja „Viha juhtimine“ jätkuvestlustes. Kaitsja määruskaebuses põhjendab V. Merila taolist äraütlemist asjaoluga, et sotsiaalprogrammides töötas ta aktiivselt kaasa ja need mõjutasid teda juba piisavalt. Taoline õigustus pole veenev. Kui süüdimõistetu käitumine on teda korduvalt viinud vanglasse, on ootuspärane arvata, et olles motiveeritud õiguskuulekalt jätkamiseks, on ta valmis osa võtma kõikvõimalikest seda soodustavatest tegevustest. V. Merilal niisugust valmisolekut aga ei ole. Tema keeldumine vestlustest annab pigem põhjuse arvata, et programmides omandatu tema suhtumist ja hoiakuid ei muutnud. Taolist järeldust kinnitab seegi, et ka sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbimise järel süüdimõistetu ennast seksuaalkurjategijaks ei pea.
11.Käesoleva määruse punktides 9 ja 10 märgitud negatiivsed aspektid annavad kohtukolleegiumile põhjuse nõustuda maakohtuga, et V. Merila õiguskuulekalt jätkamise tõenäosus ei ole kuigivõrd suur. Mõningane positiivne teave – hea käitumine, töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine ning vabanemisjärgsed rahuldavad elutingimused – seda järeldust ei muuda. Ka tuleb nt V. Merila elutingimusi silmas pidades märkida, et need polnud tal sugugi halvemad ka kuritegude toimepanemise ajal, s.o tal olid elu- ja töökoht ning ta elas koos perega.
12.Ka asjaolu, et V. Merila üle teostataks kriminaalhooldust ja ta allutataks käitumiskontrollile, ei saa kaasa tuua tema ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ohuprognoos süüdimõistetu kuritegeliku käitumise kordumiseks on liialt suur selleks, et saaks lootma jääda kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli toimele.
13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. novembri 2020 määruse muutmata ja V. Merila kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Erkki Hirsnik

Aarne Sarjas

Ingeri Tamm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval