1-20-8888
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-8888 (20231602679)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
Mihhail Vtorov süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Helen Prins
Süüdistatav
Mihhail Vtorov – isikukood 39012120284, elukoht xxx, kodakondsus xxx, xxx, emakeel xxx keel, töökoht X, tõkend elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.
Süüdi tunnistada Mihhail Vtorov KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Mihhail Vtorov ei pane 1 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
kriminaalasja
materjalide
juures,
jätta
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Mihhail Vtorovit süüdistatakse selles, et tema 26.10.2020 kella 15:45 paiku, viibides xxxkorteris tõukas ühe korra enda tuttavat D. B.’i, mille tagajärjel kukkus viimane diivanile, kukkumise tagajärjel tundis kannatanu valu.
Samuti Mihhail Vtorovit süüdistatakse selles, et tema, olleks isikuks, kes on varem teise inimese suhtes kasutanud vägivalda, 30.10.2020 kella 00.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx, lõi korduvalt käega oma õde A. V. näo ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oma tegevusega pani Mihhail Vtorov toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud, lähisuhetes ja korduvalt, st pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi sätestatud kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Mihhail Vtorovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 02.12.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mihhail Vtorovi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamine KrMS § 217 alusel 30.10.2020 ja 26.10.2020-27.10.2020, s.o kokku 3 päeva vangistust. Kandmisele kuulub 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistusest ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 7 kuud 27 päeva Mihhail Vtorovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Mihhail Vtorov temale määratud 1 aasta ja 1 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Mihhail Vtorov täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 1.KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Mihhail Vtorov järgima katseajal kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 punkti 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Mihhail Vtorovile määratud 1 aasta 1 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – DVDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 129,60 eurot riigituludesse.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.