Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

karistusest jäi kanda 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui Vitaliy Utenko ei pane 1 aasta 6 kuu katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Vitaliy Utenkole määrati KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 4 alusel kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus ja läbida hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Vitaliy Utenko kriminaalhooldus algas 23.06.2020 ja lõppeb 05.12.2021. 19.11.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Vitaliy Utenko kohta erakorralise ettekande, ettepanekuga määrata täiendava kohustusena teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT). Analüüs oleks soovitatav teostada vähemalt iga kolme kuu tagant. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on hooldusalusel esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmise ja alkoholi tarvitamisest hoidumisega. Isik teatas, et ei saa tulla 08.07.2020 haiguse tõttu registreerimisele. Samal päeval läbi viidud kodukülastuse käigus selgus, et isik ei ole kodus. Vitaliy Utenko ei tulnud registreerima ka 01.10.2020 ning ametnik teostas alkoholi tarvitamise kontrolli, tuvastades hooldusalusel joobe 1,387 mg/l. Samuti ei tulnud süüdimõistetu registreerimisele 19.10.2020 väidetava haiguse tõttu. Ta suunati perearsti juurde, kelle vastuvõtule ta 22.10.2020 ei jõudnud, sest oli enda sõnul alkoholijoobes. Vitaliy Utenko osaleb „Kainem ja tervem Eesti“ raviprogrammis ning on korduvalt käinud vaimse tervise õe vastuvõttudel. Paaril korral on ta jätnud vastuvõtule ka ilmumata. Distsiplineerimaks Vitaliy Utenkot alkoholi tarvitamisest hoiduma, taotleb kriminaalhooldusametnik vereanalüüsi andmise kohustuse määramist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Vitaliy Utenkol esinenud probleeme alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamisega ning alkoholi tarvitamisest tingituna ka registreerimiskohustuse täitmisega. Kriminaalhooldusametnik on esitanud taotluse Vitaliy Utenkole laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustuse määramiseks, et distsiplineerida isikut alkoholi tarvitamisest hoiduma ja omada paremat ülevaadet Vitaliy Utenko alkoholi tarvitamisest. Peamine põhjus, miks Vitaliy Utenkol esinevad raskused kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega, on alkoholi liigtarvitamine. Käesolevalt on isik motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Ta on pärast mõningast pausi pöördunud novembris uuesti psühhiaatriakliinikusse vaimse tervise õe vastuvõtule ja erakorralisest ettekandest nähtuvalt on hooldusalune ise seisukohal, et peab alkoholi tarvitamisest loobuma. Selleks, et tagada parem kontroll Vitaliy Utenko edasise käitumise üle ja toetada teda oma sõltuvusprobleemiga tegelemisel, on otstarbekas määrata kriminaalhooldusametniku poolt taotletud lisakohustus. Laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustus on meede, mis võib aidata kaasa sõltuvusprobleemiga isiku resotsialiseerumisele ja õiguskuulekale käitumisele

2 (3)

ning mille rakendamisele on soosivat suhtumist avaldanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 07.03.2019. a määrus nr 1-09-14104 p 25). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Vitaliy Utenkole kohustuse kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Analüüside tegemise eest tasub süüdimõistetu. Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetu alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdimõisttu poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.