Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. november 2020, Tallinn kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-20-2002
Kohtukoosseis
Sten Lind, Meelika Aava ja Ivi Kesküla XX süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi
Kriminaalasi
Üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 16. juuni 2020 otsus
Apellant
prokurör
Prokurör
Küllike Kask
Süüdistatav Kaitsja
XX isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX. Margus Viira
Kannatanu
YY
Jätta apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 16. juuni 2020 otsus muutmata. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroole vandeadvokaadi Margus Viira poolt XXle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Oma seisukohad on apellatsioonimenetluses esitanud kannatanu ja kaitsja.
4.1 Kannatanu YY kinnitab, et ta ei andnud XX-le pangakaarti ega luba sellega raha välja võtta. Ta leiab, et süüdistatav koos kaitsjaga valetasid. XX ei saanud talle 17. jaanuaril 2018 raha üle anda, sest ta oli sel päeval Raplas. Lisaks pangas käimisele ajas ta seal muid asju ning oli terve päeva ära. Ka ei ole ta pannud XX antud raha kuhugi sahtlisse. Kangastelgedega ta sel päeval ei tegelenud ja sellel olid niied juba varem peal. Auto ostmiseks ei ole ta kasutanud arvelt võetud raha. Veel küsib kannatanu, kas kohtunik Sten Lind võib olla tema sugulane. Lõpuks märgib kannatanu, et talle makstud 15 eurot ei kata sõidukulusid, mis tal kohtumenetlusega seoses tegelikult tekkisid.
4.2
XX kaitsja palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
Kannatanu enda ütlustest nähtub, et ta vajas abi rahaliste tehingute tegemisel pangakaardiga. Ühtlasi kinnitavad kannatanu poolt kohtuistungil antud ütlused, et väide, et ta alati on ise sisestanud pangakaardi PIN koodi, ei vasta tegelikkusele. See, et kannatanu teise pangakaardiga võeti 17. jaanuaril 2018 kell 14.26 Raplas YY pangakontolt teise pangakaardiga võetud välja 80eurot, ei tõenda, et YY oli Raplas. Kaitsja ei leia erinevalt prokurörist kohtus uuritud tõendite hulgast kannatanu ütlusi, mis kinnitaksid, et ta käis Raplas 17. jaanuaril 2018. Seega ole välistatud, et YY usaldas taaskord oma pangakaardi kolmandale isikule, kes tema huvides ja näpunäidete kohaselt raha pangakontolt välja võttis. Samas ei välista see, et YY Raplas käis, YY ja XX kohtumist samal päeval. Kohus on õigesti märkinud, et süüdistatav on suutnud reprodutseerida detailirohkelt nii asetleidnud vestlusi kui ka kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Kohtupraktikas on leitud, et tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kaitsja leiab, et vajaduse paluda XX-l raha välja võtta võis tingida auto ost. Kaitsja leiab, et maakohtu kahtlusi ei lükka ümber YY apellatsioonivastuses väidetu. Veel viitab kaitsja maakohtus esitatud tõenditele YY-l diagnoositud haiguste kohta. Kaitsja rõhutab, et ükski tunnistaja pole kinnitanud, et XX oleks talle süükspandava kuriteo toime pannud. Kohus saanuks XX süüdi mõista üksnes kannatanu enda ütlustele toetudes. Maakohus on õigesti järeldanud, et üksnes kannatanu ütlustele toetudes ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et süüdistatav võttis raha kannatanu nõusolekuta arveldusarvelt välja, sest kohtulikul uurimisel avaldatud tõendite põhjal jääb kõrvaldamata kahtlus asjaolus, et tegelikult XX võttis raha välja kannatanu palvel ja andis selle edasi tema kätte.
Maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust.
esmalt, et vist ei ostnud, Audi ost oli hiljem. Pisut hiljem ütles ta aga: „Kui oli praegu jutt sellest Audist, see maksis 400. Kuule, selle ma ostsin küll sel ajal, kui mul see raha ära kadus.“ Seoses mainitud auto ostuga märgib kohtukolleegium, et ei jaga prokuröri seisukohta, et praeguse menetluse esemeks olev raha väljavõtmine ei saanud olla auto ostuga seotud. See, et YY ütluste kohaselt maksis ta auto eest 100 euro kaupa mitme kuu jooksul, seda ei välista – vajadus maksta auto eest mitmes osas võiski olla tingitud just sellest, et kontolt välja võetud 500 eurot läks kaduma. Sarnaselt maakohtuga peab kohtukolleegium olulisimaks vastuolu YY vastustes küsimustele selle kohta, kas ta on lubanud XX-l oma raha võtta. Vastates prokuröri küsimusele, kas ta on andnud XX-le loa võtta oma arvelt raha, ütles YY: „Mitte pangast.“ Kui prokurör uuris, mis ta sellega mõtleb, selgitas YY: „Ma olin kodust ära. Ta asendas mind vahepeal kodus, haige olin. Kodus oli raha. Sealt lubasin.“ Seevastu kui kaitsja küsis, kas ta on XX-le kodus olnud raha andnud, eitas YY seda. See vastuolu on oluline, sest puudutab just küsimust, kuivõrd YY XX oma rahaasju korraldama lubas. Kui sularaha osas on YY väited vastuolulised, siis seab see kahtluse alla ka tema väite, et ta oma pangakaarti XX kätte ei andnud. Kohtukolleegiumi hinnangul on veel üks asjaolu, mis annab põhjust küsida, kas YY mäletab õigesti, et ta ei andnud kaarti raha väljavõtmiseks XX kätte, ning tegemist ei ole hiljem kujunenud arvamusega, kuidas raha ja kaart võisid kaduda. Nimelt põhjendas YY seda, miks ta arvab, et XX salaja tema arvelt raha võttis, sellega, et XX on varem kriminaalkorras karistatud. Hiljem, kaitsja viimasele küsimusele vastates lisas YY, et prokurör oli talle rääkinud, et XX olevat raha võtmist tunnistanud. Need ütlused näitavad, et kannatanu veendumust, et XX tema loata kaardiga raha välja võttis, on mõjutanud kriminaalmenetluse käigus saadud info. Öeldu ei tähenda, nagu oleks YY kohtu hinnangul valetanud. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et hiljem saadud info on aidanud YY-l veenda ennast sellises sündmuste käigus, mida ta on kohtule kirjeldanud.
on öelnud seda, et käis pärast kaardi kadumise avastamist Raplas pangakontoris. Seega näitab raha väljavõtmine sellel aadressil olevast pangaautomaadist tõesti seda, et YY käis 17. jaanuaril 2018 Rapla pangakontoris. Mis puutub YY väitesse, et ta oli Raplas terve päeva, siis seda ta oma ütlustes rääkinud ei ole ja seetõttu kohus sellest väitest lähtuda ei saa – kohus võib tugineda ainult tõenditele. Rapla ja Viluvere vahemaad arvestades ei ole välistatud, et XX ja YY samal päeval kokku said. Samas jääks sellisel juhul selgusetuks, miks pidi YY, olles just kaardi ja raha kätte saanud, võtma ette käigu Raplas olevasse pangakontorisse. Samas tuleb tõdeda, et sama kontoväljavõte tekitab küsimusi nii kannatanu kui süüdistatava versiooni osas. Süüdistatava sõnul andis kannatanu talle pangakaardi ja sedeli koos PIN-koodiga 14. jaanuaril 2018. Kannatanu ei nimeta kuu- ega nädalapäeva, mil tema arvates tema pangakaart kaduma läks, kuid ta on sidunud selle samade sündmustega, mida on 14. jaanuaril toimunutena kirjeldanud süüdistatav (mõlemad on kirjeldanud, kuidas oli vaja vett soojendada). Kannatanu sõnul avastas ta õhtupoolikul, tükk aega pärast XX lahkumist, et tema rahakott on maas. St. XX ei olnud 14. jaanuari õhtul enam YY juures ega saanud tema kaarti võtta. Samas nähtub pangakonto väljavõttest, et 14. jaanuari õhtul on kahel korral – kell 17:02 ja 17:22 – makstud Grossi Toidukaupade kaupluses sama kaardiga, millega võeti 17. jaanuaril 2018 pangaautomaadist välja 500 eurot. Samas seda, et ta oleks juba 14. jaanuaril 2018 kasutanud YY pangakaarti, XXle ette heidetud ei ole. Seega jääb kokkuvõttes ebaselgeks, millal ja millistel alustel YY pangakaart XX kätte sattus ja milliseid tehinguid ta selle kaardiga tegi.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.