Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 03.10.2018. a kohtuotsusega tunnistati Deniss Berjozkin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 7 kuu vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 29.05.2018. 11.09.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Berjozkini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning elektroonilise järelevalve kohaldamist.

tema suhtes

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Deniss Berjozkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Deniss Berjozkini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Berjozkini vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Deniss Berjozkin kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Deniss Berjozkin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 2 aasta 5 kuu, so üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isik on ennetähtaegse vabanemise korral avaldanud soovi elama asuda xxx. Kirjalik nõusolek xxx on olemas. Seal viibides osutatakse isikule majutus- ja nõustamisteenust ning võimalik on läbida 10-kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm. xxx eluruumides on võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab vanglatööstuses keevitajana ning on omandanud riigikeel B1 tasemel. Samuti on ta edukalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Iseloomustused Deniss Berjozkini osaluse kohta antud tegevustes on positiivsed ning kajastavad teda motiveeritu ja püüdlikuna. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni tegeleda murekohtadega, seljatada probleemid ning naasta õiguskuulekale teele. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on narkootikumid ja alkohol. Isiku sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamist varases nooruses. Oli umbes 14-aastane, kui tarvitas esmakordselt kanepit. Enne käesolevat vangistust oli põhinarkootikumiks fentanüül, mida tarvitas igapäevaselt ja kuni 6 korda päevas, tarvitas süstimise teel. Viimane tarvitamine oli vahetult enne kinnipidamist. Samuti on ta kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Samas on Deniss Berjozkin motiveeritud läbima rehabilitatsiooni ning soovib ise loobuda narkootikumide tarbimisest. Seetõttu soovib ta vabaneda xxx, et jätkata oma narkoprobleemiga tegelemist. Seal viibides osaleb ta nõustamisteenuses, talle tagatakse töö xxx territooriumil ning selle aja jooksul ning xxx abiga on tal võimalik astuda samme ka edasise elu korraldamiseks. Kohtuistungil märkis kinnipeetav, et ei soovi vabaneda vabadusse, teab, mis seal ees ootab ning loodab, et xxx muudab tema elu. Materjalidest nähtuvalt on ka kinnipeetava ema teada isiku soov narkosõltuvusest vabanemiseks siiras. Kohtu hinnangul on Deniss Berjozkin isikuks, kelle puhul on põhjendatud loota alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi tulemuslikkusele. Senine hoolikas käitumine vangistusasutuses ning isiku positiivset ootust kajastavad ütlused, samuti abi palumise suutlikkus, kinnitavad Deniss Berjozkini motivatsiooni ning enesekontrolli muutuste elluviimisel. Seega on põhjendatud loota, et isik suhtub tõsiselt käeolevasse võimalusse ning suudab xxx abiga saada võitu narkosõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. Kinnipeetava vabastamise kahjuks räägib küll tema varasema elukäik. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistusasutuses viibib ta teist korda. Samas on tegemist asjaoluga, mida isik ei saa muuta. Tal on võimalik vaid astuda samme edasise seadusekuulekama elu suunas. Kohtu hinnangul on ta seda tegema asunud ja just xxx abiga on Deniss Berjozkinil võimalik liikuda sõltuvust kontrolli all hoidva ja seadusekuuleka tuleviku suunas. Kuivõrd isikul on lähedastest vaid ema ja vennad, kellega on küll head suhted, kuid kelle olemasolu ei ole olnud minevikus piisav hoidmaks teda seadusekuulekal teel, võimaldabki xxx pakkuda talle vajalikku sotsiaalset lisatuge. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Seega on põhjendatud anda Deniss Berjozkinile võimalus läbides xxx rehabilitatsiooniprogramm ning tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75

sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning sel juhul või uue kuriteo toimepanemisel on ta kohtu usalduse lõplikult ära tarvitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.