Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 09.01.2017. a otsusega tunnistati Martin Ojamaa süüdi Kars § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 12.09.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning Martin Ojamaale mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja mõistetud vangistuse alguseks loeti 30.08.2016. a.

25.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Ojamaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Martin Ojamaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla arvamusega ja ei toeta Martin Ojamaa tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, kaitsja seisukohtadega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Martin Ojamaa vangistusest vabatahtliku elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Martin Ojamaa kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Martin Ojamaa temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat 2 kuud, so üle 2/3. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Materjalidest nähtuvalt asuks vabanemise korral isik elama aadressil xxx, kus elab isiku ema. Tegemist on heas seisukorras 2-toalise korteriga, kus on olemas kõik eluks vajalik. T. O. andis nõusoleku selle kohta, et Martin Ojamaa asub elama aadressile xxx, tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve all. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv

distsiplinaarkaristus helistamiseeskirjade rikkumise eest, kuid tegemist ei olnud ohtliku üleastumisega – Martin Ojamaa kasutas teise kinnipeetava kaarti emale helistamiseks, kuivõrd temal endal sai kõneaeg otsa. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „12 Sammu“, „Jõud muutuda“ ning „Õige Hetk“. Tagasiside programmides osaluse kohta on positiivne ning isikut kirjeldatakse aktiivse ja motiveeritud osalejana. Samuti on Martin Ojamaa osalenud vangla majandustöödel, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, täitnud kanepiteemalise töövihiku ning omandanud kutsehariduse puidupingitöölise erialal. Eelnevast nähtub, et isik on kasutanud vangistusasutuses viibitud aega maksimaalselt produktiivselt ning enda edasise seadusekuulekuse hüvanguks. Seega viitab isiku käitumine vangistuse jooksul selgelt tema soovile edaspidi elada seadusekuulekalt ning temas toimunud vastavale arengule. Seadusekuulekale teele naasmisel on abiks ka toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema, onutütar ja onupoeg, kellega suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava ema sõnul helistavad nad omavahel iga nädal ning on toimunud ka kokkusaamisi. Samuti on isiku ema valmis teda esialgu majanduslikult vabanemisel toetama. Kriminaalsete tuttavatega ja kuriteokaaslastega kinnipeetav enam ei suhtle enda kinnitusel, kuna ei soovi naasta vanglasse. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale probleemsetel hetkedel tuge ning motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel. Positiivne on ka isikul vabanemisel kindla töökoha olemasolu. Ennetähtaegsel vabanemisel on isikul olemas töökoht R. OÜ-s. E-äriregistri 15.07.2020.a andmetel on firma registreeritud tegevusalaks ajutise tööjõu rent. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ehitustöölisena. Ka vangistusasutuses töötamine kinnitab, et Martin Ojamaa ei ole tööpõlgur. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustavad isiku aega produktiivselt. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumid. Esimene kokkupuude narkootikumidega oli umbes kahekümneaastaselt, kui proovis sõpradega kanepit. Teisi narkootikume on küll proovinud, aga ei meeldi. Samas on kiiduväärt, et isik tunnistab sõltuvust kanepist ning on olnud valmis sellega tegelema. Vangla hinnangul tõusis rehabilitatsiooni tulemusel märgatavalt teadlikkus sõltuvusprobleemi olemusest ja motivatsioon oma eluviisis muudatusi teha. Kinnipeetav teadvustab sõltuvuse tunnuseid, uimastitarbimise riskiga seotud olukordi ning tehnikaid nende vältimiseks ja hakkama saamiseks. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Asja materjalidest nähtub, et isikus on toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas ning isik on valmis ka ise pingutama selle nimel, et edaspidi elada õiguskuulekalt. Kinnipeetavat iseloomustav materjal ning tema tegevused vangistusasutuses on positiivsed, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud isikut usaldada ning anda talle võimalus tõestada endale, lähedastele ja kohtule, et ta suudab keerata elus uue lehekülje ning jätkata seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine ning elektrooniline järelevalve annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni

kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.