Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Dimitri Romanov käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist;  olles andnud selleks nõusoleku, läbima psühholoogilise nõustamise;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud pereliikmed  osalema sotsiaalprogrammis Kainem ja Tervem Eesti. Määrata Dimitri Romanovi katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Dimitri Romanovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Dimitri Romanov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 02.12.2016 otsusega karistati Dimitri Romanovit KarS § 331 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 12.08.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3145 mõistetud 8 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse võrra ning isikule mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 4 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2017 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 02.12.2016 otsus osaliselt, s.o. Dimitri Romanovile KarS § 331 järgi mõistetud karistuse ja talle KarS § 65 lg 2 järgi moodustatud liitkaristuse osas. Tartu Ringkonnakohus mõistis isikule KarS § 331 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.08.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-3145 Dimitri Romanovile mõistetud karistuse, 8 aasta ja 9 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.10.2013. 14.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Dimitri Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et võimalusel soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Dimitri Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Dimitri Romanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dimitri Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Dimitri Romanov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Dimitri Romanov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 7 aastat, so 2/3 poole. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetavale ja tema abikaasa J. R. . Korteris elab käesolevalt kinnipeetava abikaasa koos ühise lapsega. Korteri üldine seisukord on hea. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab elukoht elektroonilise valve kohandamise nõuetele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning ta on osalenud probleemideta vangla tööhõives. Lisaks on ta omandanud riigikeele B1 tasemel, põhihariduse ja läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Õige Hetk. Kirjeldused programmide läbimise kohta on positiivsed. Suhtluses ametiisikutega on kinnipeetav salliv ja viisakas. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Positiivne on isiku edasise seadusekuulekuse seisukohalt ka garanteeritud töökoha olemasolu. Vabanemisjärgseks töökohaks on autotöökoda OÜ M. . Vangla iseloomustuse kohaselt ilmnes 16.06.2020 telefonivestluses ettevõtte omaniku S. V. , et firma saab pakkuda kinnipeetavale mehaaniku abi ametikohta xxx linnas. Et isik ei ole tööpõlgur ning asuks vabanemisel tööle, kinnitab ka vangistusajal tööhõives osalemine. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustavad isiku vaba aega produktiivselt. Samuti saavad isikule tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel pakkuda lähedased. Varasemalt moodustasid isiku lähivõrgustiku vaid tema tädi ning eksabikaasa, kellega koos pani ta kuriteo toime. 06.06.2017 sõlmis kinnipeetav abielu vanglas elukaaslase J. S. , 2018 sündis poeg ja oma sõnul on valmis oma elu muutma, väärtustab perekonda, täidab vanema kohustust, hoolitseb lapse põhivajaduste eest ning osaleb lapse elus. Ka kohtuistungil kinnitas Dimitri Romanov, et just esimese lapse sünd muutis teda ning pere on see, mille nimel on valmis pingutama. Isiku suhtlusringi kuulusid kuritegeliku mineviku või mõtteviisiga inimesed, kellega isik enam ei suhtle. Käesoleval ajal on ta vahetanud elukohta ning kriminaalsetest tuttavatest soovib hoiduda. Eelkirjeldatud muutused on igati kiiduväärsed ning loovad head tingimused edasiseks seadusekuulekaks eluks. Kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isiku tutvusringkonnas vähemalt olnud kriminaalse taustaga isikuid ning grupis toime pandud kuriteod viitavad mõjutatavusele, on Dimitri Romanovi puhul põhjendatud ka elukeskkonna vahetamisel kohaldada KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustust - teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud pereliikmed. Ka joovastitega seonduvad riskid on kohtu hinnangul piisavalt maandatud. Kuigi kinnipeetav on nii alkoholi, kui narkootikumide tarvitaja olnud, on ta läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi, olnud joovastitest pika vangistuse jooksul eemal ja enda hinnangul ka edaspidi motiveeritud hoiduma. Probleemolukordades toimetuleku oskusi on parendanud sotsiaalprogrammid. Seoses võimalike raskustega on ta valmis osalema ka psühhiaatrilises nõustamises ning avaldas soovi läbida Kainem ja Tervem Eesti programmi, millised kohustused kohus peab vajalikuks kinnipeetavale käitumiskontrolli ajaks määrata. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Ka isiku vabanemisjärgsed tingimused toetavad seda. Kinnipeetavat on küll karistatud raske kuriteo eest, kuid minevikku isik muuta ei saa. Võimalik on kujundada vaid tulevikku seadusekuulekas suunas. Seda on Dimitri Romanov kohtu hinnangul asunud ka tegema. Ta on kasutanud mitmeid võimalusi vangistuse jooksul omandades hariduse, osaledes tööhõives ja läbides sotsiaalprogramme. Eelnev viitab, et ta on mineviku eksimustest hoolimata tulevikus valmis elama seadusekuulekalt, milleks pakub talle lisamotivatsiooni pere ja esmasündinu. Et lapsevanemaks saamine on isikut motiveerinud õiguskuulekat eluviisi valima, näitab ka vangistustoimikust nähtuv – nimelt jäävad viimased distsiplinaarmenetlused aastasse

2017 ( laps sündis 2018). Seega on põhjendatud anda Dimitri Romanovile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.