Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

5.1 Tõendeid (kannatanute ja nende seaduslike esindajate ütlused, tunnistajate E.K. i, I.P. i ja L.M. i ütlused, süüdistatava K. Kallari ütlused) kogumis hinnates luges maakohus tõendatuks, et ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni toimus XXX majas koosviibimine, kus osalesid teiste hulgas ka alaealised E.I. , A.P. , V.P. ja süüdistatav K. Kallari ning selle koosviibimise käigus toimus muuhulgas alkoholi tarvitamine. 5.2 Kohus tuvastas uuritud tõendite alusel, et kannatanud viibisid süüdistuses märgitud ajal, so ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni süüdistuses märgitud kohas, so XXX majas. 5.3 Kannatanud ja tunnistajad L.M. ja I.P. kinnitasid, et ajal, mil E.K. i elukohas viibisid alaealised, tarvitati seal alkoholi. Seda tunnistas ka süüdistatav. 5.4 Kannatanute väitel tarvitasid alkoholi ka nemad. Et alaealised alkoholi tarvitasid, on kinnitanud ka tunnistajad I.P. ja L.M. . Süüdistatav on eitanud, et tema nähes alaealised alkoholi tarvitasid. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et süüdistatav viibis eemal alati just sellel hetkel, kui keegi alaealistest alkoholi tarvitas. Keegi kannatanutest pole väitnud, et nad oleksid alkoholi tarvitamiseks laualt alkoholi kaasa võtnud ja kuhugi mujale (näiteks teise tuppa) läinud. 5.5 Asjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas alaealiste alkoholi tarvitamine leidis aset täisealiste (kaasa arvatud K. Kallari) poolt alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamise tulemusena. Tunnistaja I.P. ja süüdistatav K. Kallari on kinnitanud, et alaealistele keegi alkoholi ei pakkunud. Maakohus nentis, et muud tõendid asjaolu osas, kas täisealised alaealistele sõnaselgelt alkoholi pakkusid või otseselt kätte ulatasid, on napid. I.P. mingit alkoholi pakkumist ei mäleta. Ka A.P. ei ole kinnitanud alkoholi pakkumist, kuid pudelite ringikäimist on ta kinnitanud. Alkoholipudeli ringikäimist on kinnitanud ka tunnistaja L.M. . Alkoholipudeli seltskonnas ringikäimiseks pidi üks inimene teisele selle kätte ulatama. Tunnistaja L.M. i kinnitusel kõlas alkoholi tarvitamise käigus ka küsimus „kes tahab“. Samas pole tunnistaja küsijat osanud konkretiseerida. E.I. aga kinnitas, et K. Kallari küsis temalt „kas tahate“. Seega tuvastas maakohus vähemalt kaks isikut (E.I. ja L.M. ), kes kinnitasid, et alkoholi tarvitamise käigus kõlas alkoholi soovijate väljaselgitamisele suunatud küsimus. Küll aga tuleneb kõigi kannatanute ütlustest, et alkoholi võis laualt võtta igaüks, kes soovis ja seda nad ka tegid. 5.6 Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et 29.09.2018 õhtul ja ööl vastu 30.09.2018 E.K. i pool asetleidnut võib pidada täisealiste (kelle hulgas oli ka K. Kallari) ning alaealiste (E.I. , A.P. ja V.P. ) ühiseks alkoholi tarvitamiseks. Nagu kohus eespool tuvastas, tarvitasid alkoholi nii täiskasvanud isikud kui ka alaealised (v.a L.M. ). Kuigi alaealised liikusid majas ka ringi, toimus nende alkoholi tarvitamine täiskasvanute juures, kus oli laud alkoholiga. Ühise laua juures olevas ja suhteliselt väikses seltskonnas (kümmekond inimest) alkoholi pitsidesse välja kallamist või alkoholipudeli üksteisele edasiandmist saab maakohtu arvates ühemõtteliselt pidada alkoholi tarvitamise ettepaneku tegemiseks, seda isegi juhul, kui otsest verbaalset ettepanekut ei kaasne. Kuigi alaealised võtsid laualt ka ise alkoholi, sai see võimalikuks täiskasvanute (teiste hulgas K. Kallari) vaikival heakskiidul. Oma käitumisega andsid täiskasvanud (teiste hulgas K. Kallari) alaealistele üheselt mõista, et alaealiste alkoholi tarvitamine on antud seltskonnas lubatud. Kuna alaealistele oma east tingituna pole alkohol muidu kättesaadav, tekitas selline olukord (alkohol oli vabalt kättesaadav, alkoholi tarvitavad täiskasvanud aktsepteerisid alaealiste alkoholi tarvitamist) kohtu arvates alaealistel kahtlemata soovi alkoholi tarvitada.

5.7 Alkoholi tarvitavate täiskasvanute poolt (kelle hulgas oli ka K. Kallari) endaga samas seltskonnas viibinud alaealistel alkoholi tarvitamise võimaldamine on vaadeldav alaealiste kaasamisena ühisele alkoholi tarvitamisele. Vähemalt ühe alaealise - E.I. i poole pöördus K. Kallari ka konkreetse küsimusega, kas viimane alkoholi tahab. Asjaolu valguses, et alaealistel on alkoholi tarbimine keelatud, on kohatu pöörduda neist kellegi poole isegi küsimusega „kas tahate“. Maakohus tuvastas ka K. Kallari teadlikkuse seltskonnas viibinud noorte alaealisusest. Maakohtu hinnangul on K. Kallari teadvalt kaasanud alkoholi tarvitamisele alaealisi (kohtuotsuse lk 7). Maakohtu arvates pidid täiskasvanud (sh K. Kallari) vähemalt pidama võimalikuks, et alaealised kujunenud olukorda ära kasutades hakkavad samuti alkoholi tarbima. Kohtu arvates pani K. Kallari süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 5.8 Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et K. Kallari süüdistuses märgitud ajal ja kohas kallutas alaealisi E.I. i, A.P. it ja V.P. it alkoholi tarvitama. K. Kallari võimaldas endaga samas seltskonnas viibinud alaealistel alkoholi tarvitada ning vähemalt ühele alaealisele (E.I. ) ka pakkus alkoholi. Kohus kvalifitseeris K. Kallari toimepandu alaealiste kallutamisena alkoholi tarvitamisele, so KarS § 182 järgi (kuni 30.06.2019 kehtinud redaktsioonis). Toimepandu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi.

6.4 Maakohtu hinnangul asjaolu, et katkine pudelikael oli vahetult peale pauku (heli, mida kuulsid I.P. , ja N.J. ) süüdistatava käes (mida on kinnitanud süüdistatav, kannatanu K.K. ja tunnistajad N.J. ja I.P. ), viitab see mõtteliselt süüdistatavale kui pudeliga lööjale. Kuna pudel löögi tagajärjel purunes, on igati loogiline, et purunenud pudelikael jäigi lööja kätte. K. Kallari on küll väitnud, et ta võttis pudelikaela kellelgi jõuga käest ära, kuid kohtu hinnangul ei olnud tal selleks piisavalt aega. Asjaolu valguses, et K.K. u käsi sai vigastada, kui ta püüdis süüdistatavalt katkist pudelikaela ära võtta, on küsitav, kuidas õnnestus K. Kallaril üldse katkine pudelikael teise inimese käest ennast vigastamata ära võtta. 6.5 Kannatanu K.K. u ja tunnistajate I.P. i ja N.J. e ütlustega leidis kinnitust see, et K.K. u pea, samuti õlad oli peale väidetavat löömist kaetud klaasikildudega ja kilde oli ka K.K. u juures maas. K.K. u ja tunnistajate N.J. e, I.P. i ja E.K. i ütlustest tulenevalt kutsuti K.K. ule peale N.J. e pool juhtunut arstiabi. Kiirabikaardist nähtub, et 26.10.2018 hilisõhtul osutati arstiabi K.K. ule, kellel on kindlaks tehtud paremal käsivarrel umbes 4x1 cm suurune haav, lagipeas umbes 1 cm suurune pindmine haav, juustes klaasikillud. Maakohtu arvates asjaolu, et K.K. u peas on 26.10.2018 hilisõhtul olnud klaasikillud, teeb usaldusväärseks kannatanu K.K. u väite, et K. Kallari lõi temale pudeliga pähe. Kuna pudel purunes, on loogiline, et kilde jäi kannatanule pähe ja kilde oli tema juures maas. Süüdistatava väide, et mõni klaasikild lendas kannatanu pähe siis, kui pudeliga löödi pähe süüdistavat, ei olnud maakohtu arvates eluliselt usutav. Süüdistatava väidet, et pudelipõhi oli tema dressipluusi kapuutsi sees, ei kinnita ükski teine tõend. Pealegi pidanuks pudeli purunemisel süüdistatava kapuutsi sees olema rohkem kilde kui ainult pudelipõhi. 6.6 Kiirabikaardi kohaselt on arstliku läbivaatuse käigus K.K. ul kindlaks tehtud paremal käsivarrel umbes 4x1 cm suurune haav, lagipeas umbes 1 cm suurune pindmine haav, juustes klaasikillud. 19.12.2018 isiku ekspertiisiaktis nr 18E-LÕ10105 (tl 66-71) antud eksperdiarvamuse kohaselt K.K. ul esinevad järgmised vigastused: lõikehaav paremal küünarvarrel, pindmine lõikehaav lagipeas. Peavigastus võib olla tekitatud löögist teravat serva omava esemega, näiteks löögist pudeliga pähe purunenud klaasikilluga ning parema käe vigastus teravat serva omava esemega, näiteks purunenud pudeli kaelaga. Kõik K.K. u vigastused võivad olla tekitatud 26.10.2018. Kiirabikaardis on märgitud ja ka ekspert on kinnitanud, et K.K. ul oli 26.10.2018 õhtul lisaks käehaavale ka pindmine lõikehaav lagipeas. Vaatamata sellele, et K.K. u peas olnud haava olemasolu on selgunud alles arstliku läbivaatuse käigus, on alust seostada seda vigastust samuti 26.10.2018 õhtul N.J. e pool juhtunuga, s.o kannatanule pudeliga pähe löömisega. Kannatanu peas olnud vigastuse asukoht (lagipeas) ja suurus ja raskus (umbes 1 cm suurune pindmine lõikehaav), on maakohtu arvates kooskõlas kannatanu ütlustega ning vigastuse tekkimine kannatanu kirjeldatud viisil on täiesti võimalik. Maakohtu arvates K.K. u lagipeas pindmise lõikehaava olemasolu suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust, et süüdistatav lõi teda pudeliga pähe. Süüdistatava väide, et kannatanu peas olnud lõikehaav võis tekkida süüdistavale pähe löödud pudeli killust, mis lendas kannatanu pähe, ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks. 6.7 Süüdistatava väidet, et 26.10.2018 õhtul hoopis talle lõi keegi pudeliga pähe, ei kinnitanud ükski samas viibinud isikutest. Samas tõi maakohus välja, et K. Kallari ütlusi kinnitasid tunnistajad S.-C.P. ja R.A. . Maakohus märkis, et tunnistajad S.-C.P. ja R.A. ei viibinud sündmuskohal, vaid on K. Kallari vigastada saamisest teada saanud K. Kallari enda vahendusel. Samas seda, et K. Kallari oli viga saanud just N.J. e pool ühise alkoholi tarvitamise käigus, nimetatud vahendlike tunnistajate ütlused otseselt ei tõenda.

6.8 Süüdistuse kohaselt tekitas K. Kallari K.K. ule paremal küünarvarrel olnud lõikehaava katkise pudelikaelaga paremasse kätte löömisega. Maakohtu arvates ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks kannatanut katkise pudelikaelaga kätte löönud või teinud ka mingi muu liigutuse (vehkinud vms), mis tõi kaasa kannatanu käe vigastamise. Maakohus mõistis K. Kallari süüdistuses KarS § 119 lg 1 järgi õigeks. 6.9 Küll aga luges maakohus tõendatuks, et K. Kallari süüdistuses märgitud ajal ja kohas lõi K.K. ut tahtlikult ühel korral viinapudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes ning K.K. ul tekkis tervisekahjustus, s.o lagipeas pindmine lõikehaav. Teisele inimesele tugevalt klaaspudeliga pähe lüües saab kohtu hinnangul iga normaalse elukogemusega inimene aru, et löögi tagajärjel võib pudel puruneda ja killud võivad kannatanut vigastada. Seega tekitas K. Kallari kannatanule tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega.

Kuna K. Kallari on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, ei pidanud maakohus põhjendatuks kummagi süüteo eest kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamist, vaid K. Kallarit tuleb karistada vangistusega. Kehalise väärkohtlemise eest mõistetav karistus võib süü suurust arvestades olla sanktsiooni keskmisest väiksem. Kuna süüdistatav kasutas samal õhtul füüsilist vägivalda lühikese aja jooksul kahe erineva isiku suhtes, ei saa karistus olla ka väga lühiajaline. Kolme alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest pidas kohus põhjendatuks K. Kallarile karistuse mõista sanktsiooni keskmisele lähedases määras. Kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, pidas kohus põhjendatuks liitkaristuse mõista asperatsioonipõhimõtet rakendades. Kaitsja apellatsioon

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

nimetada. Samas on alaealine E.I. öelnud, et nimelt K. Kallari küsis temalt „kas tahate“. Analüüsitud tõenditest järeldas maakohus põhjendatult, et vähemalt kaks isikut – E.I. ja L.M. kinnitasid, et kõlas joomishuviliste väljaselgitamise küsimus. Samas kõigi kannatanute ütlustest nähtub, et alkoholi sai ja võis laualt võtta kes aga soovis ning seda tehtigi. 17.5 Kokkuvõttes toimus 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni XXX alevikus E.K. i kodus täisealiste ja alaealiste ühine alkoholi tarvitamine (va alaealine L.M. ). Alkoholi tarvitati nimelt täiskasvanute juures, kus oli kaetud laud ning kus oli ka alkohol. Kuigi tõenditest järeldub, et alaealised võtsid alkoholi ka ise, sai see võimalikuks täisealiste, teistehulgas K. Kallari heakskiidul, nagu märkis asjakohaselt maakohus. Alkoholi tarvitamine alaealiste poolt saigi võimalikuks täiskasvanute tõttu. Näiteks rääkis A.P. , et alkohol oli lauas ja pudel liikus ringi. Tema ise võttis laualt pudeli ja jõi. Igaüks võis võtta. (tl 98-99). 17.6 Maakohus oli seisukohal, et alkoholi tarvitatavate täiskasvanute poolt, kelle seas oli ka süüdistatav K. Kallari, seltskonnas viibivatele alaealistele alkoholi tarvitamise võimaldamine, on vaadeldav alaealiste kaasamisena ühisele alkoholi tarvitamisele. E.I. i poole pöördus K. Kallari ka küsimusega, kas viimane tahab alkoholi. 17.7 Vastuseks apellatsioonis märgitule selle kohta, et millegipärast korteriomaniku suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, kuid K. Kallari suhtes viidi kriminaalmenetlus läbi, mis ei olevat õige, märgib kohtukolleegium järgmist. Vastavalt KrMS § 268 lg-le 1 toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Käesoleva kriminaalasja esemeks on K. Kallarile esitatud süüdistused, sealhulgas ka KarS § 182 järgi. Seega pidi maakohus kohtule esitatud tõendite kogumi alusel tegema kindlaks, kas K. Kallari pani toime süüdistuses kirjeldatud kuriteod. Prokuratuuri kirjalikust seisukohast selgub seegi, et E.K. i suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel avaliku huvi puudumise tõttu, kuna süü ei ole suur ning ja I.P. i suhtes KrMS § 203 alusel karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Seega asus prokuratuur seisukohale, et ka E.K. i ja I.P. i tegevuses on tuvastatud KarS § 182 koosseis. (vt prokuröri seisukoht). 17.8 Kaitsja arvates on lause „kas tahate“ mitmeti mõistetav ning ebapiisav K. Kallari süüstamiseks. Kohtukolleegiumile jääb kaitsja eeltoodud arvamus arusaamatuks. Milliselt võiks küsimust „kas tahate“ mõista, kaebaja ei selgita. Kohtukolleegiumi hinnangul on eeltoodud küsimuse näol üheselt mõistetavalt tegemist alkoholi pakkumisega, seda olukorras, kus näiteks täidetakse pitse või ulatatakse pudel. Maakohtu seisukohad ei ole oletuslikud, vaid põhinevad kogutud tõendite hindamisel ning K. Kallari süü on tuvastatud põhjendatult.

peaks tekkima põrutushaav, mitte lõikehaav, mis tähendab, et haav ei tekkinud mitte löögist pudeliga pähe, vaid mingil muul põhjusel. 18.3 Maakohus tuvastas, et N.J. e elukohas toimunud koosviibimisel tekkis K. Kallari ja K.K. u vahel tüli, millele tegi lõpu N.J. ning tülitsejad rahunesid. (K. Kallari ütluste kohaselt tekkis nagelemine K.K. uga telefoni pärast, mille käigus lubas ta K.K. u keele kahvliga laua külge kinni lüüa). Pärast rahunemist joodi edasi, mõni magas (E.K. ). 18.4 K. Kallari esitas maakohtus versiooni, et hoopis teda löödi pudeliga pähe ja ta võttis lööjalt purunenud pudelikaela käest. Samas keeldus süüdistatav ütlemast, kes teda lõi ja kellelt ta pudelikaela käest võttis. Maakohus analüüsis süüdistatava versiooni usutavust ning kokkuvõttes sedastas, et K. Kallari väidet tõendid selgelt ei kinnita. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et K. Kallari versiooni usutavuse muudab kaheldavaks asjaolu, et ta keeldus ütlemast, kes teda väidetavalt lõi ja kellelt ta pudelikaela käest võttis. Ka apellatsioonimenetlus ei ole selles asjaolus selgust toonud. Maakohtuga saab nõustuda selleski, et kannatanu versioon aga on kinnitust leidnud. Siinkohal ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu sellekohast tõendite analüüsi korrata, sest seda saab lugeda maakohtu otsusest (vt maakohtu otsuse lk 10). 18.5 Vaidlust ei ole asjaolus, et pudelikael oli K. Kallari käes. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et nimetatud asjaolu osundab ühemõtteliselt K. Kallarile kui pudeliga lööjale. Maakohus ei pidanud usutavaks süüdistatava väidet selle kohta, et pudelikael oli tema käes, sest ta võttis selle teda löönud isikult käest. Tunnistajad N.J. ja I.P. rääkisid, et pärast pauku (löögiheli) pani K. Kallari katkise pudelikaela lauale. Jääb küsitavaks, kuidas õnnestus süüdistataval väidetavalt teda löönud isikult katkine pudelikael kiiresti enda kätte saada oma kätt vigastamata. 18.6 Apellatsioonis arvatakse, et K. Kallarile tehtud löögist pudeliga pähe võisid killud sattuda K.K. u juustesse. Kaitsja arvab, et kui kannatanut oleks löödud pudeliga pähe, oleks pidanud tekkima põrutushaav, mitte lõikehaav. Ka K. Kallari on samal seisukohal. 18.7 Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt pakutud hüpotees selle kohta, kuidas sattusid pudelikillud K.K. u juustesse, on oletuslik. Isiku ekspertiisiakti nr 18E-LÕ10105 kohaselt tuvastas ekspert muuhulgas K.K. u lagipeas pindmise lõigehaava (u 1 cm pikkune). Peavigastus võib olla tekitatud löögist teravat serva omava esemega, näiteks löögist pudeliga pähe purunenud klaasikilluga (tl 66-71). Eksperdi seisukoht on kohtukolleegiumile selge ning üheselt mõistetav – peavigastuse tekkepõhjuseks oli löök pähe. Vastupidiselt kaitsjale, ei pea kohtukolleegium ennast eksperdiga võrreldes pädevamaks, et eksperdi arvamus ümber lükata. Kaebusest ei nähtu, millistele andmetele tugineb kaitsja väites, et kannatanul oleks pidanud tekkima põrutushaav. Kaebeväited on oletuslikud ning maakohtu põhistusi need ümber ei lükka.

korterist ära, tulid I.P. , E.K. ja K. Kallari N.J. e korterisse. 19.3 Maakohtus oli vaidlus selle üle, mis juhtus kannatanu ja süüdistatava vahel. Kannatanu selgitas, et tema oli veel koridoris, kui tuli K. Kallari N.J. elt telefonilaadijat küsima. N.J. läks laadijat tooma. K. Kallari sai kannatanu peale pahaseks, sest kannatanu seisis ukse peal ega lasknud K. Kallarit tuppa. Nagu sõnastas seda kannatanu – K. Kallari pani talle paugu – lõi rusikaga vastu kõri. Kõri valutas mitu päeva. 19.4 K. Kallari rääkis maakohtus, et I.P. seisis uksepeal ees. Kannatanut ta rusikaga ei löönud vaid lükkas käega õlast. I.P. tõmbas õla tagasi ja K. Kallari sõrmed võisid puudutada I.P. i kõri. 19.5 Apellatsioonis toetab kaitsja K. Kallari positsiooni, et tegemist oli vaid tõukamisega, mitte löömisega. 19.6 Maakohus tuvastas, et K. Kallari lõi K.K. ule vastu kõri, mitte ei tõuganud. Maakohtu hinnangul toetavad kannatanu väidetut ka tunnistaja N.J. e ütlused. Tunnistaja rääkis sellest, et kui ta läks tuppa telefonilaadijat tooma, tekkis I.P. i ja K. Kallari vahel tüli. K. Kallari justkui süüdistas I.P. it milleski. Löömist tunnistaja ise ei näinud. Maakohus asus seisukohale, et kuna tunnistaja N.J. e ja I.P. i ütlused kattuvad, on need seetõttu ka usaldusväärsed. Kohus tõdes, et ühekordne löök mingit erilist heli ei tekita, mistõttu ei saanud tunnistaja ka seda kuulda. Küll aga kuulis ta tüli kannatanu ja süüdistatava vahel. I.P. tunnistajale kohe löömisest ei rääkinud, kuid rääkis talle hommikul mingist kallale tungimisest. Maakohus leidis põhjendatult, et kannatanu ütluste alusel saab lugeda tõendatuks, et K. Kallari nimelt lõi I.P. it vastu kõri, mitte ei tõuganud õlast. Õlg ja kõri on täiesti erinevad kohad inimese kehal, mistõttu pole põhjust arvata, et I.P. asjas segamini kohad, mida K. Kallari valu tekitavalt puutus. Samuti on täiesti erinevad teod õlast tõukamine ja vastu kõri löömine, mistõttu puudub põhjendatud kahtlus selles, et kannatanu eksis K. Kallari teoviisis. Maakohus tunnistas K. Kallari põhjendatult süüdi süüdistuses märgitud ajal ja kohas I.P. i kehalises väärkohtlemises ning kuna K. Kallari pani toime kaks kehalise väärkohtlemise tegu (K.K. u ja I.P. i suhtes), siis kvalifitseeris kohus tema teod KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigesti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.