1-18-7798 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. oktoobri 2020 määrus S.L-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu S.L (isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Deniss määruskaebused
Matvejev,
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Narva Esimene Advokaadibüroo kaudu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot 60 senti, vandeadvokaat Deniss Matvejevile süüdimõistetu S.L-ile määratud korras kaitse teostamise eest.
3.Menetluskulud jäävad süüdimõistetu S.L-i kanda. Süüdimõistetu S.L-il tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
Viru Maakohtu 05.10.2018 otsusega karistati S.L-i KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 3 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 23.11.2016 otsusega mõistetud karistuse (2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamine, s.o 05.10.2018. Karistuse kandmise aja lõpp 30.06.2021.
2.Viru Maakohtu 08.10.2020 määrusega jäeti S.L ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused S.L-i vabastamiseks on täidetud. Materiaalsete eelduste täitmata jätmise osas olid maakohtu seisukohad kokkuvõtlikult järgmised.
2.1.Maakohus leidis, et süüdimõistetut iseloomustab positiivselt sotsiaalprogrammis Eluviisitreening koos jätkutegevusega osalemine, ta õpib riigikeelt, osaleb tegevustes psühholoogiga, täidab töökohustust ning mõistab töötamise vajalikkust. S.L-il on vabanedes olemas kindel elukoht ja toetavad pereliikmed. Iseloomustuse kohaselt on motiveeritud tegelema võlakohustusega, ametnikega suhtleb viisakalt, analüüsib endast lähtuvaid riske, valmis minema alkoholismiravile ning loobuma suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega.
2.2.Maakohus analüüsis kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis ning leidis, et vabastamine ei ole põhjendatud. Tutvudes S.L-i kriminaalasja materjalidega nähtub, et S.L pani talle süüks arvatud kuriteo toime ajavahemikul, mis moodustas tema varasema varavastaste käitumisaktidega omavahelise süstemaatilise seose. Vargused pandi toime kauplustest ning varastatud esemeteks oli n-ö kange alkohol. Iseloomustusest nähtuvalt S.L-i selgituste järgi igapäevase tarvitajana nädala keskel tarvitab ta alkoholiks õlut ning nädalavahetusel kangemat alkoholi. Arvestades süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevaid tegusid, ilmneb vastuolu S.L-i tegude ja sõnade vahel – ta on kanget alkoholi varastanud nädala algul. Kohus on mõistnud S.L-ile liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, kuna süüdimõistetu on peale esimest süüdimõistva kohtuotsuse tegemist pidanud kohaseks taas toime panna uued kuriteod. S.L-i on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 23.11.2016 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 209 lg 2 p-de 1, 4 (kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 1, 5) järgi ning karistust võimaldati kanda vabaduses tingimisi allumisega käitumiskontrollile. Seejuures ei möödunud kriminaalhooldus nõuetekohaselt ning mõistetud karistus tuli täitmisele pöörata. Talle teadaoleval põhjusel on S.L korduvalt lubanud endale käitumist viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise. Seejuures ei ole eelmise kohtuotse järgi tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja mõistetud vanglakaristus S.L-i käitumisele mingit mõju avaldanud ning S.L on jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu puudub alus eeldada, et kriminaalhooldus mööduks süüdimõistetul edukalt.
2.3.Kuigi süüdimõistetu on väidetavalt analüüsinud enda käitumist ja teinud sellest järelduse, näitab vastupidist süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristus – avavanglas viibimisel kõrvalekaldumine etteantud trajektoorist. Vangla usaldas süüdimõistetut ja pidas tema käitumist vangistuses vääriliseks, et usaldada teda ümberpaigutamiseks avavanglasse. S.L kuritarvitas talle antud usaldust. Tutvudes distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaoludega järeldub kokkuvõtvalt, et S.L on käitunud vastavalt endast lähtuvatele soovidele, jättes arvestamata kehtivad piirangud. S.L on taas demonstreerinud, et ta on võimeline usaldust kuritarvitama ning analoogiliselt kriminaalhooldusel viibimisega on toime pannud rikkumise, käitudes enda soovide kohaselt. Ka distsiplinaarkaristus näitab, kuidas isik ennast vanglas üleval on pidanud. S.L peab ise kohaseks otsustada, kuidas on kohane talle käituda ning tal esineb soovimatus alluda vanglas kehtivale õiguskorrale. Maakohus leidis, et S.L on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et S.L suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekalt. S.L on isegi jõudnud järeldusele, et tema puhul on kohane viibida vangla kinnises osakonnas, esitades 05.12.2019 avalduse enda üleviimiseks
avavanglast vangla kinnisesse osakonda. Arvestades S.L-i varasemat elukäiku ja distsiplinaarsüüteo toimepanemise aega ning peale avavangla osakonda kinnises osakonnas viibitud aega, on maakohus seisukohal, et möödunud aeg ei ole piisav, millest saab teha järeldused, et S.L on oma tegudele andnud sellised hinnangud, et need on püsivad ning kinnipeetav on vabanemise korral suuteline täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi.
2.4.Süüdimõistetul on probleeme alkoholiga ja viimase süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt on ta toime pannud alkoholivarguse. S.L on oma käitumisega näidanud, et ta on aldis alluma hetkeemotsiooni ajel oma sõltuvusele. Alkoholi pole ta käesolevalt tarvitanud, sest on olnud range järelevalve tingimustes. Alkoholi on tarvitanud pikaajaliselt, väidab küll probleemist arusaamist, kuid ei ole ette võtnud samme, mis annaksid garantii, et endise elu juurde naasta ei soovi. S.L-i varasem käitumine võitluses alkoholiga piisavat edulootust ei sisenda.
2.5.Maakohus hindas küll positiivseks süüdimõistetu soovi asuda tööle, kuid tuleb arvestada, et S.L-i töötamine on varasemalt ebaõnnestunud just alkoholi tõttu. Isegi töökohustuste täitmine ei ole piisavaks motivaatoriks, et hoiduda alkoholi tarbimisest. Samuti on süüdimõistetul märkimisväärne võlakohustus. Isiku materiaalse toimetuleku oskus ja harjumus tarvitada alkoholi annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele. Asjaolud kogumis ei tekita kohtus veendumust, et isikut on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebused
3.Viru Maakohtu 08.10.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S.L , kes palub ennast vabastada tingimisi ennetähtaegselt, kuna ta ei ole nõus maakohtu määrusega. S.L toob välja, et tal on elu- ja töökoht, tal on probleeme alkoholiga, kuid ta teab ka, et tal ei ole rohkem alkoholisõltuvust, samuti on ta nõus minema ravile. Tal on ainult 1 distsiplinaarkaristus avavanglas. Rikkumist toime pannes ta ei mõelnud, et see on rikkumine. Üks rikkumine ei näita, et S.L ei suuda elada seaduse järgi. Oleks parem kui S.L peaks alluma kriminaalhooldusele. Kui kohus arvab, et S.L soovib kuritegudega jätkata, siis miks kohus ei taha teda kontrollida.
4.Viru Maakohtu 08.10.2020 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu S.L-i kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada S.L-i ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Kaitsja leiab, et kuigi maakohus on põhjalikult asjaolud välja toonud, on ta teinud kogumis põhjendamatud järeldused. Vaatamata sellele, et süüdimõistetul on mitte suur rahaline võlg summas 2200 eurot leiab maakohus, et süüdimõistetul on uue kuriteo toimepanemise risk ka vaatamata sellele, et süüdimõistetul on võimalused riigi hüvitise ja abi saamiseks materiaalse ebakindla olukorra vähendamiseks. Läbitud sotsiaalprogrammid ja vestlused peaksid aitama kaasa sellele, et vabaduses olles S.L ei tarvita alkoholi, kuna ta saab teadmisi sellest loobumiseks ja enda eluviisi korrigeerimiseks. Sellele peaks kaasa aitama ka kohustusi, mida on võimalik S.L-ile määrata. Maakohtu veendumuse kujunemine ei ole jälgitav ning kuna see ei ole jälgitav, siis ei ole maakohtu määrus põhistatud. Lisaks märgitakse määruskaebuses, et „Kui ringkonnakohus otsustab süüdimõistetu vabasta, siis tuleb arvestada, et tema majanduslikud võimalused on piiratud ja seetõttu tuleb anda talle võimalus maksta riigi õigusabi kulude summa ühe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest“.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebused on ilmselgelt põhjendamatud, ja jätab need seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas.
6.Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määruse analüüsile ja määruskaebuse koostamisele 180 minutit, mille eest taotleb tasu 194,40 eurot, sh käibemaks 32,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Kaitsja on sisuliselt loonud olukorras, kus kohtul ei ole võimalik kontrollida, kui pikk aeg kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja kui pikk aeg määruskaebuse koostamisele. Arvestades, et maakohtu määrus oli põhjalik ja mahukas ning määruskaebus ei ole pikk, selles korratakse märkimisväärselt üle maakohtu seisukohti ning selle argumentide asjakohasust, siis on ringkonnakohtu hinnangul kokku põhjendatud rahuldada kaitsjatasutaotlus 120 minuti ulatuses, s.o 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud hüvitada S.L-il . Kaitsja märgib, et kuna süüdimõistetu majanduslikud võimalused on piiratud, siis tuleks anda talle võimalus tasuda menetluskulusid 1 aasta jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud asjaolu põhjendatud ei ole ning selle tõendamiseks ei ole esitatud ka ühtegi tõendit. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.