Viru Vangla materjalid Q.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Q.V isikukood XXX; kannab karistust Viru Vanglas
Kohtuistungil osalenud isikud
süüdimõistetu kaitsja
Q.V (videokonverentsi teel) Deniss Matvejev
RESOLUTSIOON
Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Q.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Mõista Q.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 206 eurot ja 40 senti (kakssada kuus eurot ja 40 senti), mis tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700051986 ning selgitus „Q.V , 1-18-7798, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Viru Maakohtu 05.10.2018 otsusega tunnistati Q.V süüdi ja talle mõisteti karistuseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 3 kuu pikkune vangistus. Kohaldades KarS § 65 lg 2, mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.10.2018. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 30.10.2018.
2.25.09.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Q.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Q.V karistusaeg algas 05.10.2018, see lõppeb 30.06.2021 ja KarS § 76 lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 26.09.2020. Q.V isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.
3.Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Q.V ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4.Kohtuistungil avaldas Q.V , et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et vabanemise korral on nõus alluma käitumiskontrollile, läbima sotsiaalprogrammi, alluma alkoholiravile, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Võlakohustusi on summas 2 226 eurot. Vabanemise korral on olemas töökoht autoremonditöökojas Töötukassa praktikakohana. Töötasu andmed puuduvad. Q.V avaldab, et on paranenud ja oma elu üle järele mõelnud. Vabanemise korral läheb Töötukassasse praktikakoha kohta uurima.
5.Kaitsja toetas süüdimõistetu seisukohta, märkides täiendavalt, et alused ennetähtaegseks vabanemiseks on olemas. Vabastamise üle otsustamisel tuleb kaaluda kõiki asjaolusid kogumis. Käitumine vanglas kogumina räägib vabastamise kasuks, vaatamata kehtivale distsiplinaarkaristusele. Kaitsealune on motiveeritud oma käitumist parandama. Töössesuhtumine on positiivne. Samm-sammult on süüdimõistetu liikumas õiguskuuleka elustiili poole. Menetluskulud palub kaitsja määrata tasumisele ühe aasta jooksul.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Q.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
7.Viru Maakohtu 05.10.2018 otsusega tunnistati Q.V süüdi ja talle mõisteti karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 23.11.2016 kohtuotsusega. Viru Maakohtu 23.11.2016 otsusega tunnistati Q.V süüdi esimese astme kuriteo toimepanemise eest KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 209 lg 2 p 1, 4 (kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 1, 5) järgi. Seega Q.V kannab karistust mh tahtliku esimese asme kuriteo toimepanemise eest. Riigikohus on 28.11.2018 lahendi nr 1-16-2295 p-s 22 öelnud: kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust.
1-18-7798 KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Q.V on ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Seega Q.V puhul tuleb nentida formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Q.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist.
8.Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-151167, p 23).
9.Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
10.Saab nõustuda, et Q.V käitumises vangistuses on paljugi postiivset. Q.V on vangistuse viibides osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ühes programmi jätkutegevustega, õpib riigikeelt, osaleb tegevustes psühholoogiga, täidab töökohustusi ning mõistab töökohustuste täitmise vajalikkust. Q.V-le on vabanemisel tagatud elukoht ja olemas on toetavad pereliikmed. Iseloomustuse kohaselt on motiveeritud tegelema võlakohustustega. Ametnikega suheldes on viisakas. Analüüsib endast lähtuvaid riskitegureid. Valmisolek on minna alkoholismiravile ning loobuda suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Q.V ennetähtaegseks vabastamiseks.
11.KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Q.V karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.
12.Q.V tunnistati Viru Maakohtu 05.10.2018 kohtuotsusega süüdi võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Tutvudes Q.V kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et Q.V pani talle süüks arvatud kuriteo toime ajavahemikul, mis moodustas tema varasema varavasteste käitumisaktidega omavahelise süstemaatilise seose. Vargused pandi toime kauplustest ning varastatud esemeteks oli n-ö kange alkohol. Iseloomustusest nähtuvalt on Q.V selgituste järgi igapäevase tarvitajana nädala keskel tarvitatavaks alkoholiks olnud õlu ning nädalavahetusel kangem alkohol. Arvestades süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevaid tegusid, ilmneb vastuolu Q.V tegude ja sõnade vahel – Q.V on kanget alkoholi varastanud nädala algul. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub seegi, et Q.V puhul ei ole tegemist ainsa süüdimõistva kohtuotsusega. Kohus on mõistnud Q.V-le liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, kuna Q.V on peale esimest süüdimõistva kohtuotsuse tegemist pidanud kohaseks taas toime panna uued kuriteod. Eeltoodust järeldub, et Q.V ei ole väärtustanud enda kõrval olevaid isikuid ja nende vara ning nende ootust
1-18-7798 turvatundele. Endale teadaoleval põhjusel on Q.V korduvalt lubanud käituda viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise.
13.Nagu märgitud, Viru Maakohtu 05.10.2018 kohtuotsus ei ole ainsaks Q.V suhtes tehtud süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Nii on Q.V varasemaltki süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.11.2016 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 209 lg 2 p 1, 4 (kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 1, 5) järgi. Q.V-le mõistetud liitkaristusena vangistus anti võimalus kanda vabaduses, tingimisi ühes allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Q.V käitumiskontrolli nõuetele ei allunud ning kriminaalhooldusametnik esitas taotluse täiendavate kohustuste määramiseks. Kuna Q.V peale esmakordset erakorralise ettekande esitamist jätkas kohustuste ja nõuete eiramist, siis pöörati mõistetud karistus täitmisele. Seega Q.V on oma käitumisega korduvalt näidanud, et süüdimõistev kohtuotsus ühes eelvangistuses viibimise kogemuse ning käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele allutamisega ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Q.V ei ole väärtustanud ühiskonna ootust õiguskuulekale käitumisele. Endale teadaoleval põhjusel on Q.V korduvalt lubanud endale käitumist viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise. Seejuures ei ole eelmise kohtuotse järgi tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja mõistetud vanglakaristus Q.V käitumisele mingit mõju avaldanud ning Q.V on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodust lähtudes kohtul puudub usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldus mööduks edukalt.
14.Q.V on avaldanud, et on analüüsinud oma varasema käitumise põhjuseid ja teinud sellest järeldused. Kui lähtuda, et Q.V on ümber hinnanud oma varasema käitumise, siis ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangla iseloomustuses toodud distsiplinaarkaristust tuleb seisukoha kujundamisel arvestada. Nimelt nähtub kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuste määramine rikkumise toimepanemise eest: avavanglas viibimisel kõrvalekaldumine etteantud trajektoorist. Seega on vangla hinnanud Q.V käitumise vangistuses vääriliseks, et usaldada avavanglasse ümberpaigutamist. Avavanglas viibimisel on süüdimõistetul võimalus etteantud kriteeriume jälgides viibida väljaspool vanglat. Q.V talle antud usaldust kuritarvitas ning mille eest on talle määratud distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristus on kehtiv ja jõus. Tutvudes distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaoludega järeldub kokkuvõtvalt, et Q.V on käitunud vastavalt endast lähtuvatele soovidele, jättes arvestamata kehtivad piirangud. Seega on Q.V taas demonstreerinud, et on võimeline usaldust kuritarvitama ning analoogiliselt kriminaalhooldusel viibimisega on toime pannud rikkumise, käitudes enda soovide kohaselt. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21). Isikule määratud distsiplinaarkaristus just näitab seda, kuidas süüdimõistetu on end vangistuse ajal üleval pidanud. Q.V käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega näitab, et nimetatud meetmed ei suutnud ohjata Q.V käitumist. Q.V peab ise kohaseks otsustada, kuidas on kohane talle käituda. Q.V-l esineb soovimatus alluda vanglas kehtivale õiguskorrale. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et Q.V on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et Q.V suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad Q.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Q.V on isegi jõudnud järeldusele, et tema puhuselt on kohane viibida vangla kinnises osakonnas, esitades 05.12.2019 avalduse enda üleviimiseks avavanglast vangla kinnisesse osakonda. Q.V on paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonnast
1-18-7798 ümber karistuse kandmise jätkamiseks Viru Vangla kinnisesse osakonda. Arvestades Q.V varasemat elukäiku ning distsiplinaarsüüteo toimepanemise aega ning peale avavangla osakonda kinnises osakonnast viibitud aega, on kohus seisukohal, et möödunud aeg ei ole piisav, millest saab teha järeldused, et Q.V on oma tegudele andnud sellised hinnangud, et need on püsivad ning kinnipeetav on vabanemise korral suuteline täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi.
15.Lisaks märgib kohus, et Q.V on viimatise süüdimõisva kohtuotsuse järgi karistatud alkoholi varguse toimepanemise eest, isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus ning distsiplinaarsüüteo toimepanemise aluseks on suitsetamise soov. On üldteada, et nii alkohol kui suitsetamine on sõltuvused. Q.V objektiivselt avaldunud käitumine näitab, et on altis alluma hetkeemotsiooni ajel oma sõltuvusele. Q.V-le on iseloomulik kuritegude toimepanemine joobeseisundis, varastada alkoholi. Karistuse kandmise ajal ei ole Q.V alkoholi tarvitanud range järelevalve tõttu ja seetõttu on olnud võimalus elada alkoholivaba elu, kuid sõltuvusvaba elu on Q.V elanud vaid vangistuse kandmise ajal. Kui isikule on iseloomulik varasemalt alkoholi tarvitamine, alkoholi on tarvitatud pikaajaliselt/igapäevaselt ja kui alkoholi tarbimine on kuritegude toimepanemise põhjuseks ning olles seejuures mõjutatav isik (iseloomustuses kirjeldatuna), siis prognoos seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin. Q.V küll mõistab enda probleemi üht algallikat, soovi tarbida alkoholi, kuid samas ta ei ole ette võtnud samme, mis annavad garantii, et endise elu juurde naasmist ei toimuks. Üldteada on, et alkoholi tarvitamisest loobumine nõuab kõrget enesemotivatsiooni. Q.V varasem käitumine võitluses alkoholi tarbimisega selleks piisavat edulootust ei sisenda. Isiku lubadused käituda edaspidi seadusekuulekalt ja hoiduda alkoholi tarvitamisest, ei ole piisaval määral veenvad.
16.Q.V-l on soov vabanemise korral asuda tööle. Kahtlusteta töö tegemine tagab piisava ratsionaalse ajakasutuse ning on üheks faktoriks, mis võib tagada, et isikul jääb vähem vaba aega ja seega on ka väikem võimalus toime panna uusi kuritegusid väiksem. Seoses töö tegemisega on põhjust taaskord peatuda alkoholi tarbimisel. On ju alkoholi tarbimine olnud just selleks põhjuseks mistõttu Q.V varasemad töösuhted on jäänud lühiajalisteks. Q.V varasem käitumine näitab, et isegi töökohustuste täitmise kohustus ei ole piisavaks motivaatoriks, et hoiduda alkoholi tarbimisest ja alkoholi tarbimine on Q.V puhuselt kuritegude toimepanemise põhjuseks. Siiski peab möönma, et Q.V-le on iseloomulik töötamine ning töötamine ka mitteametlikult vaheldumisi töötuse perioodiga ning töötamist saab kahtlusteta pidada positiivseks asjaoluks. Kuid töötamise perspektiivile ei saa anda ülemäära suurt positiivset osakaalu.
19.Q.V-l on võlakohustusi enam kui 2 200 euro väärtuses. Arvestades võlakohustuste suurust, püsib uue kuriteo toimepanemise risk. Vaatamata töövõime osalisest kaoutusest tuleneva riigipoolse hüvitise saamise võimalusele, on materiaalne ebakindlus asjaolu, mis võib tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult. Q.V materiaalne toimetulek, ühes harjumusega tarbida alkoholi annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele.
20.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Q.V vabanemist toetavatele asjaoludele, on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis Q.V ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja Q.V valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja taotlus õigusabi osutamisele kulunud aja ja tegevuste osas on põhjendatud ja rahuldamisele kuuluv. Arvestades Q.V majanduslikku olukorda, sh vangistuse
1-18-7798 tingimustes töötasu teenimise võimalust, kuid siiski piiratud mahus, peab kohus asjakohaseks anda Q.V-le võimalus tasuda väljamõistetud meneltuskulud ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.