Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-19-8357 15. oktoober 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kriminaalasi Imre Sootsi (Soots) süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a otsus Imre Sootsi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm 23. september 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a otsus osas, millega tühistati Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2020. a otsus Imre Sootsi süüdi tunnistamata jätmises KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõisteti süüdistatav selle sätte järgi süüdi.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
4.Määrata Advokaadibüroole In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Imre Sootsile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
Imre Sootsi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi selles, et
6.augustil 2019 lõi ta I. N-i ühe korra noaga kaela, põhjustades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Viimase surm jäi süüdistatava tahtest sõltumata saabumata, kuna tunnistajad sekkusid ja kutsusid kiirabi.
Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2020. a otsusega tunnistati I. Soots lühimenetluses süüdi ja teda karistati 8-aastase vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 5 aasta 4 kuu pikkuse vangistuseni. Kohus leidis, et süüdistatav pani toime tapmise katse (KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2). Ta lõi joomingu käigus kannatanut ootamatult noaga kaela.
1-19-8357 Seejärel üritas süüdistatav uuesti rünnata, aga teda takistati. Kannatanul tuvastati kõrri tungiv torke-lõikehaav, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Süüdistatava tahtlus ulatus surma põhjustamiseni.
Maakohtu otsuse vaidlustas I. Sootsi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotles süüdistatava teo ümberkvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuse kergendamist.
Tartu Ringkonnakohus küsis 20. veebruaril 2020 menetlusosalistelt, kas I. Soots tuleb lisaks tapmise katsele tunnistada süüdi ka eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118 lg 1 p 1) ning kas ringkonnakohus saab seda ise teha.
Prokuratuur leidis, et ringkonnakohus on seotud apellatsiooni piiridega (KrMS § 331 lg 2) ega saa I. Sootsi tunnistada süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, kuna see raskendaks lubamatult tema olukorda. Samuti oleks süüditunnistamine lisaks tapmiskatsele ka eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises vastuolus kohtupraktikaga. Kaitsja märkis, et ta peab lähtuma süüdistatava positsioonist ega saa ringkonnakohtu küsimuste suhtes seisukohta võtta.
Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a otsusega tühistati maakohtu otsus I. Sootsi süüdi tunnistamata jätmises eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest ja ta mõisteti süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Ülejäänud osas, sealhulgas I. Sootsi süüditunnistamises KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi, jäeti maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
6.1.Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et I. Soots pani toime kannatanu tapmise katse. Samas vastutab süüdistatav ka eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 ja § 118 lg 1 p 1 moodustavad käsilolevas asjas ideaalkogumi (KarS § 63 lg 1). Kui tapmistahtlusega tegu ei põhjusta küll kannatanu surma, aga sellega tekitatakse tervisekahjustus, ei neeldu tervisekahjustus tapmise katses. Tapmise katse saab toime panna nii kahju tekitamata kui ka seda tekitades. I. Sootsi süüditunnistamine mõlema kuriteokoosseisu järgi näitab juba kohtuotsuse resolutsiooni (või karistusregistri kannet) lugedes ära, et ta tekitas tapmisele suunatud teoga eluohtliku tervisekahjustuse.
6.2.Vaatamata sellele, et apellatsiooni esitas üksnes kaitsja, võib ringkonnakohus tunnistada süüdistatava süüdi lisaks tapmise katsele ka eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises. Küll aga ei pea ringkonnakohus võimalikuks mõista karistust, mis ületab maakohtu otsusega mõistetut. Arvestades eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist ja I. Sootsi teojärgset käitumist, pole ka põhjust tema karistust kergendada.
Ringkonnakohtu otsusele lisas eriarvamuse üks ringkonnakohtunik, kes leidis, et süüdistatava käitumine tulnuks kvalifitseerida üksnes KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks või uue otsuse tegemist. Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et I. Sootsi käitumine on kvalifitseeritav nii KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 kui ka § 118 lg 1 p 1 järgi, kuna see läheb vastuollu senise kohtupraktikaga. Samuti väljus kohus lubamatult apellatsiooni piirest, raskendades süüdistatava olukorda (KrMS § 331 lg 3). Lisaks on I. Sootsile mõistetud karistus liiga karm. 2(4)
1-19-8357
Kassatsioonile vastas prokuratuur, kelle esindaja nõustub kaitsjaga osaliselt. Ringkonnakohus raskendas lubamatult süüdistatava olukorda, sest apellatsioonimenetlus toimub ainult apellatsiooni piires (KrMS § 331 lg 2) ja kriminaalasja arutamise piire tohib apellatsioonimenetluses laiendada üksnes juhul, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud (KrMS § 331 lg 3). Samuti läheb ringkonnakohtu otsus vastuollu Riigikohtu otsusega asjas nr 3-1-1-128-06.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et I. Sootsi käitumine on käsitatav üksnes tapmise katsena (KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2) ning ringkonnakohus tunnistas süüdistatava ekslikult süüdi ka eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118 lg 1 p 1).
11.Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et „[k]una tapmistahtluses sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, siis [---] olukorras, kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena“ (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-128-06, p 11).
12.Osutatud kriminaalasi on tehiolude poolest võrreldav käsilolevaga. Mõlemal juhul lõi tapmistahtlusega süüdistatav kannatanut noaga, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse, aga kannatanu surm jäi saabumata. Tapmiskatse on suurema ebaõigussisuga tegu, mis hõlmab täiel määral sama teo tagajärjel eluohtliku tervise kahjustamise ebaõiguse. Seetõttu ei moodusta KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 ja § 118 lg 1 p 1 kõnesoleval juhtumil ideaalkogumit.
13.KarS § 113 lg 1 ja § 118 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgid kattuvad osaliselt. Kuigi KarS § 118 lg 1 p 1 paikneb karistusseadustiku 9. peatüki 2. jao 2. jaotises („Tervist kahjustavad süüteod“), ei kaitse see koosseis õigushüvena ainult inimese tervist, vaid ka elu (sh KarS § 118 lg 1 p 7). Eluohtlik tervisekahjustus kätkeb ohtu, mis on lähedal võimalikule surma saabumisele, ja sellise tagajärje saavutamisele suunatud teoga rünnatakse otseselt inimese elu, ehkki rünne piirdub KarS § 118 lg 1 p 1 korral üksnes selle õigushüve ohustamisega. Lisaks on Riigikohus hiljuti selgitanud, et elu ja tervis on õigushüvedena olemuslikult seotud. Kuivõrd elu on tervisest õigushüvena kaalukam, kaitsevad elu kaitseks kehtestatud koosseisud põhimõtteliselt inimese tervist kõige intensiivsema võimaliku ründe eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. mai 2020. a otsus nr 1-19-5146/52, p 11). Nii on tapmiskoosseis ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise koosseis seotud ka tervise kahjustamise ulatuse kaudu.
14.Kokkuvõttes tuleb I. Sootsi käitumine kvalifitseerida üksnes KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Järelikult kohaldas ringkonnakohus süüdistatava süüditunnistamisel eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises valesti materiaalõigust, mis tingib kohtuotsuse osalise tühistamise. Samas saab Riigikohus kõnesoleva vea ise kõrvaldada, raskendamata süüdistatava olukorda. Eelnevale vaatamata ei pea kolleegium sarnaselt ringkonnakohtuga õigustatuks karistuse vähendamist.
15.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a otsuse osas, millega tühistati Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2020. a otsus I. Sootsi süüdi tunnistamata jätmises KarS § 118 lg 1 3(4)
1-19-8357 p 1 järgi ja mõisteti süüdistatav selle sätte järgi süüdi. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
16.Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole In Jure summas 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 4 rahuldada. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 märgitud lahendi, jääb see kulu KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.