Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

mõisteti temale karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Jevgeni Štšerbakovile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati seda karistust Jevgeni Štšerbakovile Tartu Maakohtu 08.02.2017. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 4 kuu pikkuse vangistusega, ning, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Jevgeni Štšerbakov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi (11.02.2017. a episood) ja mõisteti temale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust eelnevalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ehk 4 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati karistusaega lugema alates Jevgeni Štšerbakovi kinnipidamisest 01.03.2017. a. Kohtuotsus jõustus 30.03.2018. 08.072020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Štšerbakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Jevgeni Štšerbakov vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jevgeni Štšerbakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jevgeni Štšerbakov tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Štšerbakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Jevgeni Štšerbakov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2\3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Jevgeni Štšerbakov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 3 aastat 6 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et kindlat elukohta pole. Enne vangistust elas sotsiaalmajas. Võimalus olevat elama minna xxx. Pärast vabanemist uuriks võimalusi minna xxx rehabilitatsioonikeskusesse. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et J. Štšerbakov soovib vabaneda xxx, et minna ravile. xxx külas asub xxx. xxx sotsiaaltöötaja M. J. ütles telefonivestluses, et kinnipeetav ei ole teenusele registreeritud. Seega puudub isikul vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Aadressil xxx asuvat varjupaika ei saa pidada alaliseks elukohaks KarS § 75 mõttes. Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mida korraldab kohaliku omavalitsuse üksus ja mille eesmärk on kindlustada ajutine ööbimiskoht täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Arvestades süüdlase vaimset seisundit on äärmiselt oluline, et tal oleks vangistusest vabanemise järel tagatud kindel ja kontrollitud elukoht, parimad selleks on sõltuvusega tegelevad rehabilitatsioonikeskused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Štšerbakov tuleb jätta temale Harju Maakohtu 23.01.2018 otsusega nr 1-17-7963 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.