Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 30.12.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jegor Barkanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 23.01.2018. a kohtuotsusega tunnistati Jegor Barkanov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust ning rahaline karistus 54 päevamäära ehk 172,80 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt kuulub rahaline karistus täideviimisele iseseisvalt. Karistuse kandmise algus oli 28.02.2017. a ja lõpp on 29.10.2022. a. Jegor Barkanovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kuus kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta teist korda. Kuritegude ettevalmistuse muster kordub, üldjuhul kuritegusid ette ei planeeri ning käitub impulsiivselt ning hetkeajendil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, mõjutatavus, impulsiivsus, tagajärgedele mittemõtlmine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning sotsiaalsete oskuste arendamise programmi. Alates 17.07.2019 viibib isik avavanglas, kus ta töötab järelevalveta väljaspool avavanglat ettevõttes OÜ H2H. Samuti on kinnipeetav käinud järelevalveta väljaspool vanglat Töötukassas ning Tallinna Perekonnaseisuametis abielu sõlmimas. Lisaks väljaspool vanglat töötamisele teeb kinnipeetav avavanglas sees majandustöid juuksurina nädalavahetustel. Samuti on ta varem ühel korral käinud ka lühiajalisel väljasõidul, mis möödus probleemideta ja täitis oma eesmärgid. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xx. Tegemist on kõigi mugavustega kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Hetkel elavad sellel elamispinnal kinnipeetava ema ja noorem õde ning kinnipeetava abikaasa on teavitanud, et kavatseb koos kinnipeetavaga samuti nimetatud aadressil elama hakata. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas vabanemisel garanteeritud töökoht ettevõttes X OÜ, kuhu ta võetakse ametlikult tööle autolukksepana. K-Raha andmetel 05.12.2019 seisuga on kinnipeetaval rahalisi nõudeid 5344,43 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 830,16 eurot. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud tööhõives majandustöödel, avavanglas töötab juuksurina. Samuti töötab ta väljaspool avavanglat ettevõttes X. Kinnipeetava ema ja abikaasa on valmis teda toetama ennetähtaegse vabanemise korral. Jegor Barkanov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Marika Reintop esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Jegor Barkanovi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et vaatamata sellele, et vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava vabanemist, tuleks siiski anda talle võimalus. Tegemist on 24-aastase noormehega, kes viibib avavanglas ja käib tööl, millega ta on näidanud, et teda võib usaldada. Avavanglas viibimise ajal ei ole ühtegi probleemi tekkinud. Samuti on toimunud ühel korral lühiajaline väljasõit, mis möödus ka probleemideta. Vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses on olemas töökoht,

elukoht, lähisugulased ja abikaasa. Kaitsja palub rahuldada kinnipeetava taotluse ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Jegor Barkanovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jegor Barkanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Jegor Barkanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Jegor Barkanovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab, et kinnipeetav on vanglas viibinud mitu aastat ning alates 07.07.2019 on ta avavanglas, kus temaga probleeme ei ole esinenud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et tegemist on noore ja tööka isikuga, kes töötab järelevalveta väljaspool avavanglat ning lisaks sellele teeb tööd ka vanglas nädalavahetustel juuksurina. Kuigi isik kuritarvitab alkoholi, siis ei nähtu, et tal oleks sõltuvusi diagnoositud. Oluliseks peab kohus ka kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isikul on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas ning ta tunnistab avavanglas, et alkohol on mõjutanud tema senist elukäiku ning leiab, et edasist elu tahab jätkata alkovabalt. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ning isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Jegor Barkanovil olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Jegor Barkanov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa

kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.