(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.01.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-122573
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 895,79 euro, intresside 85,44 euro, hooldustasude 13 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, viiviste 72,43 ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1357,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), asukoht XXX, 10145 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa, AGVision OÜ; e-post: xxx Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Ühisraha OÜ vahel 23.09.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping nr Y231005001, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, intressiga 28% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, ning lepingu ülesütlemiseni viis jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli 2024 osamaksete tasumata jätmine. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi. 23.04.2024 saatis võlausaldaja lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava võlgnevuse tasumise tähtajaga (14 päeva) ning 16.05.2024 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude 10.06.2024 hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale dokumente korduvalt kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kui kätte toimetamine ebaõnnestus. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 21.11.2024 e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 21.11.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 07.12.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (27.12.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 2 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hageja on hagiavalduse alusel kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 660 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (660 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab 5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 100 eurot (ilma km-ta) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Seega määrab kohus hageja hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 100 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.