Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vladislav Sofjakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vladislav Sofjakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladislav Sofjakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vladislav Sofjakov kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vladislav Sofjakov on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on ka rahvastikuregistrijärgse elukohaga. Võimalik samale aadressile elama asuda ka ennetähtaegsel vabanemisel. Korter kuulub isiku emale L. S.. Tegemist on 4toalise korteriga, mis on normaalses seisukorras. Seega on olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise eelduseks. Olenemata elukoha olemasolust ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist aga teised asjaolud. Kriminaalkorras karistatud 5 korral, tõsi, arhiveeritud on 4 karistust. Vanglakaristust kannab teist korda. Praegu kannab karistust narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Narkootikume on käidelnud etteplaneeritult. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvus, majandusliku kasu saamine, kriminaalne suhtlusringkond ning kuritegelikud hoiakud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täielikult täitmata - süüdimõistetul on hetkel 7 kehtivat distsiplinaarkaristust valdavalt allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest, samuti on hoidnud kambris ravimeid. Ka karistused rikkumiste eest pole üksnes noomitused vms kergemaliigilised, sest 3 korral on süüdlane 5-7 päevaks kartserisse paigutatud. Seegi näitab, et rikkumised on tõsisemat laadi, millised vajavad otsustavat sekkumist. Lisaks on vähemalt ühel korral vangistuse jooksul tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid: 20.12.2018 – 08.04.2019, kuna ründas ametnikku. Vangistusasutuse iseloomustuses on märgitud, et ka alates 20.01.2020 ametniku vastase füüsilise ründe ohu tõttu on kohaldatud julgeolekumeetmeid, kuid vangistusasutuse toimikust seda ei nähtu. Eelnevat kokku võttes ei saa kuidagi väita, et isiku käitumine vangistuse jooksul näitaks tema suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Vastupidi, kohtu hinnangul pole süüdlane oma senisest käitumisest mingeid järeldusi teinud ning senine karistuse kandmine pole mõju avaldanud. Süüdlase puhul eksisteerib selgelt suur risk, et ta ei soostu ennetähtaegsel vabanemisel kehtestatavatest reeglitest kinni pidama, mis võib viia kas kriminaalhoolduse tingimuste rikkumiseni või koguni uute seaduserikkumisteni. Vabanemisel kindlat töökohta pole, milline sisustaks isiku vaba aega produktiivselt, toetaks tema majanduslikku toimetulekut ning pakuks motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel. V.Sofjakov plaanib end arvele võtta Töötukassas. Töö leidmiseni on rahaliselt nõus toetama vanemad ning ema on seda teinud ka vangistuse ajal. Sõnades väljendab töötamisse positiivset suhtumist, mõistab selle vajalikkust ning on seda valmis tegema. Enne vangistust oli isikul püsiv sissetulek ehitajana OÜ-s xxx, kuid majanduslikku toimetulekut mõjutas uimastisõltuvus ja võlad. Sõltuvuse rahuldamiseks kulus valdav osa sissetulekust ning pani majandusliku kasu saamiseks toime pannud varavastaseid- ja narkokuritegusid. Võlgnevusi on rohkem kui 10000.€. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ka kindla töö olemasolu ei takista süüdlasel tagasilangemast kuritegelikule teele, kuna ka enne vangistust omas karistatu kindlat töökohta, kuid see ei takistanud õigusrikkumiste toimepanemist. Kuigi lähedastega on head ja toetavad suhted, ei ole tegemist asjaoluga, mida ei eksisteerinud varasemalt. Ka vangistusasutusse tagasi sattumise oht ei ole teda varasemalt rikkumistest eemale hoidnud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud kaks sõltuvust käsitlevat sotsiaalprogrammi ning avaldanud soovi liituda MTÜ Lunest poolt läbiviidava projektiga Sütik. Samas ei saa ennetähtaegse vabastamise jaatamiseks üksnes sellele argumendile toetuda ning pealegi saab süüdlane pärast karistuse ärakandmist rehabilitatsiooniga vabatahtlikult jätkata ning see näitakski tema tõsist soovi end muuta. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Materjalidest ei nähtu isikul piisavalt tugev tahtejõud ning valmidus ja oskus probleemolukordadele adekvaatseid lahendusi leida. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ning isik oleks suuteline kriminaalhooldusele edukalt alluma.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.