Eesti Vabariigi nimel
1-20-2601
Kohtu põhjendused
Seda, et 09.03.2020 kell 12.00 XXX Tallinnas peeti kahtlustatavana kinni Andrei Begunov, kinnitab isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning vastavalt indikaatorvahendi kasutamise protokollile allutati Andrei Begunov 09.03.2020 kontrollile ning kell 12:58 oli indikaatorvahendi reaktsiooni näit 0,23 mg/l. Kuigi kohtueelses menetluses andis Andrei Begunov kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt võttis tema ema ise endal kätega kaela ümbert kinni ning tema ei ole ema kägistanud, siis kohtuistungil enam Andrei Begunov sellekohaseid ütlusi ei andnud ning tunnistas enda süüd täielikult. Andrei Begunovi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused ei haaku ka asjas kogutud tõenditega, eelkõige tunnistaja ütlustega, kes viibis samuti sündmuskohal ning nägi juhtunut pealt. Seega hinnates tõendeid kogumis on üheselt tuvastatud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas pani Andrei Begunov toime kannatanu kehalise väärkohtlemise. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, et kägistamise ajal tundis ta valu. Riigikohtu selgituste kohaselt on üldtuntud asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Kohtupraktika kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu (Riigikohtu lahend 3-1-1-29-15 p-d 11.1 ja 11.3). Kuna kägistamisest jäi kannatanu kaelale ka punetus, oli kägistamine järelikult piisavalt tugev ja seega ka kannatanule tuntav. Seda enam, et valu tekitavaks isikuks oli kannatanust tunduvalt noorem meesterahvas, kelle jõud võib olla ettearvamatu ning kohtu hinnangul pidi kannatanule valuaistingute tekkimine tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul pani Andrei Begunov teo toime otsese tahtlusega. Haarates ema kõrist ning teda ühe käega kägistades teadis Andrei Begunov, et väärkohtleb taas enda ema. Harju Maakohtu 12.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6637 tunnistati Andrei Begunov süüdi KarS § 200 lg 1 järgi, tegemist on kehtiva karistusega. 14.05.2020 otsuses 1-19-5146 tõi Riigikohus välja, et korduvus tähendab KarS § 121 lg 2 p 3 mõistes mistahes varem toime pandud tahtliku kuriteoga kehalise väärkohtlemise koosseisu täitmist. Kuna see on toimepanija isikut iseloomustav tunnus, pole seejuures oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise väärkohtlemise koosseisu (KarS § 121) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe või mitu tunnust. Paljud karistusseadustiku eriosa kuriteokoosseisud sisaldavad ühe tunnusena vägivalda, mille all mõistetakse muu hulgas sellist tegu, mis vastab kehalise väärkohtlemise koosseisule (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 1-18-5540/50, p 14). Kui isik on varem pannud toime niisuguse kuriteo (nt KarS § 200 lg 1 või § 263 lg 1 p 1), mille käigus ta täitis ühtlasi kehalise väärkohtlemise koosseisu, avaldub uues kehalises väärkohtlemises tema retsidiivsus. Et ta on varemgi toime pannud sama teo, siis näitab see kalduvust kasutada vägivalda KarS § 121 tähenduses, täites kehalise väärkohtlemise korduvuse tunnuse (punktid 9,10). Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Andrei Begunov tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1811, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Süüdistatav Andrei Begunov pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuna KarS § 121 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Andrei Begunovile saab kuriteo toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. Karistusregistri andmetel on Andrei Begunovil üks kehtiv kriminaalkaristus, mis mõisteti talle Harju Maakohtu 12.09.2019 otsusega. Nimetatud otsusega tunnistati A. Begunov süüdi KarS § 200 lg 1 järgi selle eest, et 29.04.2019 hakkas T. B A. Begunovi takistama, et viimane ei saaks televiisorit ära võtta ning kannatanu vastupanu mahasurumiseks tõukas A. Begunov enda ema T. B tugevalt selga, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale põlvedele ja paremale käele, lõi ära enda parema õla ning vigastas enda paremat labakätt. Sellise teo eest karistati A. Begunovit 2 aasta ja 2-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Kuna praeguse kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo pani A. Begunov toime 09.03.2020, siis järelikult jätkas ta uute samalaadsete kuritegude toimepanemist talle varasema kohtuotsusega kohaldatud katseajal. Kusjuures ka uues kuriteos oli kannatanuks süüdistatava enda ema, kelle suhtes A. Begunov taas vägivalda kasutas. Selline süüdistatava käitumine näitab selgelt, et varasem karistus ei ole A. Begunovi õiguskuulekust taganud ning oma eesmärki täitnud, mistõttu ei saa uue kuriteo eest mõistetav karistus olla varasemast karistusest leebem, st kergemaliigiline karistus on välistatud. Samuti ei ole A. Begunov oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Süüdistatava ebapiisavaid rahalisi vahendeid kinnitab tõend isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt 2019. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 1937 eurot. Süüdistatava väheseid rahalisi vahendeid kinnitab ka tõsiasi, et kuriteo pani A. Begunov toime ebapiisava sissetuleku tõttu, st nõudis vanematelt enda tarbeks raha. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Hinnates A. Begunovi süü suurust KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus, et tegemist oli ühe episoodiga ning kohtul puuduvad andmed, et ema kallal vägivalla tarvitamine oleks olnud niivõrd intensiivne, et kannatanu füüsiline või vaimne tervis oleks seeläbi tõsiselt kahjustada saanud. Süüdistatava teo olemus on küll äärmiselt taunitav, kuid ei anna alust hinnata süüdistatava süüd keskmisest suuremaks. Kuna Andrei Begunov on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning oma süüd tunnistanud ning kannatanu hinnangul on poeg enda teo keelatusest aru saanud, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 6 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 4 kuud vangistust. Selline karistus on piisav, et Andrei Begunov mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning kõikidele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Kuivõrd A. Begunov pani uue kuriteo toime Harju Maakohtu 12.09.2019 kohtuotsusega mõistetud katseajal, tuleb suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse
võrra, milleks on 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Seega lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning Andrei Begunov oli kinni peetud 09.03.2020, tuleb vangistuse kandmise alguseks lugeda nimetatud kuupäev ning tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel tuleb Andrei Begunovilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ja kaitsjatasu summas 304,80 eurot. Kohus võimaldab isikul tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et CD-plaat ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Andrei Begunov KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Andrei Begunovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise - Harju Maakohtu 12.09.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust võrra ning mõista Andrei Begunovile liitkaristuseks vangistus 2 aastat 5 kuud 28 päeva. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, lugeda karistuse kandmise alguseks 09.03.2020.a. KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Andrei Begunovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – kaitsjatasu kokku summas (132+172,80) 304,80 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulud kogusummas 1180,80 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 98 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99920700024532. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Asitõendid CD-plaat ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 11.06.2020.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 14.07.2020.a. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.