Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

RESOLUTSIOON

1-19-7945

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ahto Rohtmäe ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Ahto Rohtmäed katseajal mitte tarvitama või omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.05 kuni 10.05.2019.a s.o 2 (kaks) päeva ning alates 14.06.2019.a ja seega alates 14.06.2019.a kuulub kohesele kandmisele 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kohesele kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada Mirko Aer KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Mirko Aer KarS § 266 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Mirko Aer KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06 kuni 17.07.2019.a, s.o 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Mirko Aer ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

1-19-7945

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. KrMS § 301 alusel õigeks mõista Mirko Aer süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi Süüdi tunnistada Maario Sakk KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06 kuni 16.06.2019.a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Maario Sakk ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Süüdi tunnistada R. J. KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada R. J. KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada R. J. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui R. J. ei pane 5 (viie)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-19-7945

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.06 kuni 04.06.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva ning 20.06 kuni 16.07.2019.a, s.o 27 (kakskümmend seitse) päeva, s.o kokku 29 (kakskümmend üheksa) päeva. R. J. kuulub kohesele kandmisele veel vangistus 5 (viis) kuud ja 1 (üks) päev. Kohesele kandmisele kuuluvat vangistust ilmuda R. J. kandma Viru Vanglasse kutse alusel. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Süüdi tunnistada R. T. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada R. T. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada R. T. KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 (kaks) aastat vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui R. T. ei pane 3 (kolme)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks kuni elektroonilise valve lõppemiseni 30.07.2020.a on x ning alates 31.07.2020.a x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.06 kuni 01.07.2019.a, s.o 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning 14.08.2019.a kuni 30.01.2020. s.o 5 (viis) kuud ja 16 (kuusteist) päeva, kokku 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. R. T. kuulub kohesele kandmisele veel vangistus 1 (üks) kuu ja 16 (kuusteist) päeva. Kohesele kandmisele kuuluvat vangistust ilmuda R. T. kandma Viru Vanglasse kutse alusel. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada R. T. katseajal mitte tarvitama või omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. R. T. suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis on Pärnu Maakohtu 14.01.2020.a määrusega asendatud elektroonilise valvega tühistada kohtuotsuse jõustumisel või Pärnu Maakohtu 14.01.2020.a määruses märgitud tähtaja saabumisel.

1-19-7945

Süüdi tunnistada K. T. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. Süüdi tunnistada K. T. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 (aastat) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.06 kuni 16.08.2019.a, s.o 2 (kaks) kuud. Seega kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui K. T. ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. KarS § 75 lg 2 p 21 kohustada K. T. katseajal mitte tarvitama või omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Süüdi tunnistada Egerti Talts KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Egerti Talts KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 01.08.2017.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Egerti Talts ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

1-19-7945

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Egerti Taltsi alluma elektroonilisele valvele aadressil x, tähtajaga 11 (üksteist) kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse keha külge. Kohus selgitab, et kui süüdlane võtab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Süüdi tunnistada O.-T. K. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. KarS § 87 lg 1 p 6 alusel kohaldada O.-T. K. mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile tähtajaga (1) üks aasta, mille jooksul kohustada O.-T. K. järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Jätta J. D. (ik: x) esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendid - CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - pakend nr „2“ – sõiduautost x reg.nr x võetud DNA-proov – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohutuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr „3“ – sõiduautost x reg.nr x pagasiruumist võetud DNA-proov – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr „6“ – Maario Sakki poolt vabatahtlikult üle antud veoköis – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Maario Sakile; - pakend nr „Vaatlus-pakend nr 1“ – 03.06.2019.a leitud nuga – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr „Sündmuskohavaatlus-pakend nr 1“ – 24.05.2019.a Pärnu jõe äärest leitud verekahtlase määrdumisega särk – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr „R1“ – R. J. kuuluv jope Armani verekahtlase määrdumisega varrukatel – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada R. J. kohtuotsuse jõustumisel; - PAKEND 4 – 14.06.2019.a Pikk 18 Pärnu asuvast x (x) leitud metallhülss rohelise plastikust otsaga – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - PAKEND 7 – 16.06.2019.a kahtlustatava Mirko Aer poolt vabatahtlikult üle antud püstol x (ekspertiisiaktiga nr 19E-TB0063 tunnistatud tulirelvade hulka kuuluvaks) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada;

1-19-7945

PAKEND 8 – 16.06.2019.a kahtlustatava Ahto Rohtmäe poolt vabatahtlikult üle antud õhkpüstol x cal 4.5 mm, tops valge korgiga (sisaldab metallist kuule) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 2 – plastmasskarp – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 3 – paberileht –KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 4 – kanepipurustaja – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 5 – 2 piipu – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 6 – plastmasskarp – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 1 – kilekott – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 2-5 – hõbepaberipakendid ja soosulguriga kilekotid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 2 – kaal koos 2 patareiga, 3 soonsulguriga kilekotti – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; KarS § 831 ning § 84 alusel välja mõista K. T. konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltuluna 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot. Märgitud nõude katteks kanda riigituludesse Pärnu Maakohtu 28.08.2019.a määrusega konfiskeerimise asendamiseks arestitud 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot. Menetluskulud Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel K. T. menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1302 (üks tuhat kolmsada kaks) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulud 1885.20 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis eurot ja 20 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 4647.20 (neli tuhat kuussada nelikümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel R. T. menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 2426 (kaks tuhat nelisada kakskümmend kuus) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel R. J. menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 697.25 (kuussada üheksakümmend seitse eurot ja 25 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 2157.25 (kaks tuhat ükssada viiskümmend seitse eurot ja 25 senti) eurot. O.-T. K. menetluskuludeks lugeda KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja tasu 949.20 (üheksasada nelikümmend üheksa eurot ja 20 senti) ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, kokku 1825.20 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis eurot ja 20 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta O.-T. K. menetluskulud riigi kanda. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Mirko Aerult menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 299.25 (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 289.68 (kakssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 68 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 2048.93 (kaks tuhat nelikümmend

1-19-7945

kaheksa eurot ja 93 senti) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Egerti Taltsilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 1059.60 (üks tuhat viiskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 2519.60 (kaks tuhat viissada üheksateist eurot ja 60 senti) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Ahto Rohtmäelt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 299.25 (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 2340.66 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend eurot ja 66 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 4099.91 (neli tuhat üheksakümmend üheksa eurot ja 91 senti) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Maario Sakilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 299.25 (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 1759.25 (üks tuhat seitsesada viiskümmend üheksa eurot ja 25 senti) eurot. Ahto Rohtmäel tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Ahto Rohtmäe tasub igakuiselt 341.66 (kolmsada nelikümmend üks eurot ja 66 senti) eurot ning viimasel kuul 341.65 (kolmsada nelikümmend üks eurot ja 65 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. K. T. tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et K. T. tasub igakuiselt 387.27 (kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja 27 senti) eurot ning viimasel kuul 387.23 (kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja 23 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. R. T. tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et R. T. tasub igakuiselt 202.17 (kakssada kaks eurot ja 17 senti) eurot ning viimasel kuul 202.13 (kakssada kaks eurot ja 13 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. R. J. tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et R. J. tasub igakuiselt 179.77 (ükssada seitsekümmend üheksa eurot ja 77 senti) eurot ning viimasel kuul 179.78 (ükssada seitsekümmend üheksa eurot ja 78 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mirko Aerul tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Mirko Aer tasub igakuiselt 170.74 (ükssada seitsekümmend eurot ja 74 senti) eurot ning viimasel kuul 170.79 (ükssada seitsekümmend eurot ja 79 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-19-7945

Egerti Taltsil tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Egerti Talts tasub igakuiselt 209.97 (kakssada üheksa eurot ja 97 senti) eurot ning viimasel kuul 209.93 (kakssada üheksa eurot ja 93 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maario Sakil tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Maario Sakk tasub igakuiselt 146.60 (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 60 senti) eurot ning viimasel kuul 146.65 (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 65 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele Ahto Rohtmäel viitenumber 99920700023737, K. T. viitenumber 99920700023724, R. J. viitenumber 99920700023766, R. T. viitenumber 99920700023753, Mirko Aerul viitenumber 99920700023779, Egeri Taltsil viitenumber 99920700023795 ning Maario Sakil viitenumber 99920700023740 . Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, 1-19-7945, menetluskulud. Kohtuotsus saata süüdistatavatele, nende kaitsjale, prokurörile, kannatanule J. D., K. K., G. K., M. M., G. S. ja A. L. ning tsiviilkostjatele K. R. ja J. J.. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ning karistuste täideviimise osas Viru Vanglale ja Tallinn Vanglale. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei ole prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigust lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KrMS § 319 lg 1 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 01.07.2020.a. Asjaolud I süüdistusakt 07.10.2019.a R. T.’it süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, tegutsedes ühises grupis koos R. J.’e ja O.-T. K. (K.), 24.05.2019.a enne kella 20.32 x asuva garaaži vahetus läheduses jõe kaldal, mis on avalik koht ja kus viibis kolmandaid isikuid (vähemalt E. A., E. T., M. O., K. T. jt), tungisid kallale J. D.’ile, mille käigus R. T. lõi J. D.’i tuvastamata arv kordi tuvastamata arv kohtadesse keha ja pea piirkonda, tekitades J. D.’ile füüsilist valu. R. T. käitus avalikus kohas teisi kõrvalisi ja asjasse mitte puutuvaid isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnuste suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Oma sellise tahtliku tegevusega pani R. T. toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud

1-19-7945

kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Samuti süüdistatakse R. T.’it KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vägivallateo, 11.08.2019 ajavahemikul kell 04.25 kuni 04.27 x asuva x tänaval tungis kallale K. K., mille käigus lõi R. T. eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi K. K. pea ja kehapiirkonda, tekitades K. K. füüsilist valu ja hematoomid näo ja pea piirkonnas ning suuhaava. Oma sellise tahtliku tegevusega pani R. T. toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitamise, mis on toime pandud korduvalt. Mirko Aer’u süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos Ahto Rohtmäe, Maario Sakki ja R. J. panid 11.06.2019 ajavahemikul kell 16.50-17.30 G. K. suhtes toime väljapressimise teo. Nimelt, Ahto Rohtmäe varem, s.o 2018 aasta sügisel käskis G. K. röövida Emporio Armani kauplust, mille toimepanemisest G. K. keeldus. Sellest tingituna Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. võlasumma 10 000 eurot, mis väidetavalt G. K. röövist keeldumisega Ahto Rohtmäele võlgneb. Ahto Rohtmäe, olles eelnevalt mitmel korral G. K. juba 10 000 euro maksmist vägivalla ähvardusel nõudnud, käskis 11.06.2019 G. K. istuda x kortermaja ees Maario Sakk ́i kasutuses oleva sõiduauto x reg.märgiga x tagaistmele väites, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. G. K. autosse istudes lukustati auto uksed, piirates tema vabadust ning keelati tal ust lahti teha, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa, eelnevalt tõmbas Ahto Rohtmäe G. K. kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, takistades G. K. enda ümbritsevat visuaalselt vaadata. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv ja seljas Maario Sakk’i töötunked ning R. J., kellel oli peas suusamask, kes istusid tagaistmele, ümbritsedes G. K. ning Mirko Aer surus relvataolise eseme G. K. ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 5-10 minutit. Samal ajal öeldi G. K., et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta, mille maksmist G. K. ka lubas, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk, tagaistmelt kisti välja G. K., kellele seoti Maario Sakk’i autos olnud koormarihmaga käed kinni ja keda sunniti liikuma maastikul mõned sammud edasi, samal ajal tekitati G. K. löömisega füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel väärkoheldi teda löömise teel nii käte kui jalgadega seltskonna poolt. Seejärel tulistati relvast tema kõrval 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks G. K. kõrval puusse, mille tulemusena lendas puukoort G. K. pihta. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning G. K. löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil G. K. auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis G. K. füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, G. K. seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid G. K. kõrval olevad, nii paremal pool istuv R. J. kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer G. K. muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis G. K. valu. Sõideti x maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja G. K. autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe G. K. nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas G. K., et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe G. K., et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse G. K. metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui G. K. raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati G. K. pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. Seega Mirko Aer, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, kui see on toime pandud grupi poolt ning vabaduse võtmisega, pani tahtlikult toime KarS § 214 lg 2 p 4, 5

1-19-7945

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Mirko Aer’u KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema käitles – omas ja kandis Pärnu linnas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajavahemikul, kuid vähemalt ajavahemikul 11.06.2019 kuni 16.06.2019 ebaseaduslikult tulirelvade hulka kuuluvat tööstuslikult valmistatud poolautomaatset gaasipüstolit x kaliibriga 9 mm PAK nr x. Relva liik määrati 09.07.2019 ekspertiisiaktiga nr 19E-TB0063. Mirko Aer rikkus Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Oma sellise tahtliku tegevusega pani Mirko Aer toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Ahto Rohtmäe ́d süüdistatakse selles, et tema 03.11.2018, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal Pärnu linnas Aida 7 asuvas Pärnu Keskuses käskis G. K. toidukauplusest viina varastada, ähvardades sellest keeldumise korral tema suhtes füüsilist vägivalda kasutada. G. K. ei saanud enda tahtest sõltumata viina poest varastada, misjärel sama päeva õhtul Pärnu linnas Karusselli 91 asuva Ranna Comarketi kaupluse juures käskis Ahto Rohtmäe G. K. vägivallaga ähvardades varastada kauplusest sigarette ja viina. G. K. viskas kaupluse klaasseina kiviga, mille tulemusena purunes kaupluse väline klaas, kuid poest asjade vargus ei õnnestunud, kuna kaupluse sein oli topeltklaasiga. Samuti Ahto Rohtmäe ́d süüdistatakse selles, et isikuna, kes varem toime pannud väljapressimise ja röövimise teod, koos eeluurimisega tuvastamata 4 isikuga panid 2018 aasta detsembri kuul, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal x kortermaja trepikoja ees toime väljapressimise teo vägivalda kasutades. Varalise kasu saamise ja üleandmise nõudmise eesmärgil peksid Ahto Rohtmäe ja 4 tuvastamata isikut G. K. käte ja jalgadega, tekitades G. K. füüsilist valu ning võttes ära G. K. rahakoti isikut tõendava dokumendiga ning muude isiklike asjadega ja telefoni, nõudes sealjuures raha maksmist. Samuti süüdistatakse Ahto Rohtmäe ́d selles, et isikuna, kes varem toime pannud väljapressimise teo, tema grupis ühiselt ja kooskõlastatult Maario Sakki, Mirko Aeru ja R. J. panid 11.06.2019 ajavahemikul kell 16.50-17.30 G. K. suhtes toime väljapressimise teo. Nimelt, Ahto Rohtmäe varem, s.o 2018 aasta sügisel käskis G. K. röövida Tallinna linnas Väike- karja 12 asuvat Emporio Armani kauplust, mille toimepanemisest G. K. keeldus. Sellest tingituna Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. võlasumma 10 000 eurot, mis väidetavalt G. K. röövist keeldumisega Ahto Rohtmäele võlgneb. Ahto Rohtmäe, olles eelnevalt mitmel korral G. K. juba 10 000 euro maksmist vägivalla ähvardusel nõudnud, käskis 11.06.2019 G. K. istuda kortermaja ees Maario Sakk ́i kasutuses oleva sõiduauto x reg.märgiga x tagaistmele väites, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. G. K. autosse istudes lukustati auto uksed, piirates tema vabadust ning keelati tal ust lahti teha, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa, eelnevalt tõmbas Ahto Rohtmäe G. K. kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, takistades G. K. enda ümbritsevat visuaalselt vaadata. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv ja seljas Maario Sakk’i töötunked ning R. J., kellel oli peas suusamask, kes istusid tagaistmele, ümbritsedes G. K. ning Mirko Aer surus relvataolise eseme G. K. ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 5-10 minutit. Samal ajal öeldi G. K., et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta, mille maksmist G. K. ka lubas, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk, tagaistmelt kisti välja G. K., kellele seoti Maario Sakk’i autos olnud koormarihmaga käed kinni ja keda sunniti liikuma maastikul mõned sammud edasi, samal ajal tekitati G. K. löömisega füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel väärkoheldi teda löömise teel nii käte kui jalgadega

1-19-7945

seltskonna poolt. Seejärel tulistati relvast tema kõrval 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks G. K. kõrval puusse, mille tulemusena lendas puukoort G. K. pihta. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning eeluurimisega G. K. löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil G. K. auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis G. K. füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, G. K. seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid G. K. kõrval olevad, nii paremal pool istuv R. J. kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer G. K. muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis G. K. valu. Sõideti x maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja G. K. autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe G. K. nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas G. K., et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe G. K., et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse G. K. metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui G. K. raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati G. K. pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. Seega Ahto Rohtmäe, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise teo ja kui see on toime pandud grupi poolt ning vabaduse võtmisega pani tahtlikult toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo. R. J.’t süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, tegutsedes ühises grupis koos R. T.’i ja O.-T. K.’iga, 24.05.2019.a enne kella 20.32 x asuva garaaži vahetus läheduses jõe kaldal, mis on avalik koht ja kus viibis kolmandaid, asjasse mittepuutuvaid iskuid, tungisid kallale J. D.’ile, mille käigus R. J. lõi J. D.’i noaga kahel korral keha piirkonda, tekitades J. D.’ile eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde tungiva haava arterite vigastuse ja ägeda verekaotusega. Oma sellise tahtliku tegevusega pani R. J. toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Samuti süüdistatakse R. J.’t KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, tema grupis ühiselt ja kooskõlastatult Maario Sakki, Mirko Aeru ja Ahto Rohtmäega panid 11.06.2019 ajavahemikul kell 16.50-17.30 G. K. suhtes toime väljapressimise teo. Nimelt, Ahto Rohtmäe varem, s.o 2018 aasta sügisel käskis G. K. röövida Tallinna linnas Väike- karja 12 asuvat Emporio Armani kauplust, mille toimepanemisest G. K. keeldus. Sellest tingituna Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. võlasumma 10 000 eurot, mis väidetavalt G. K. röövist keeldumisega Ahto Rohtmäele võlgneb. Ahto Rohtmäe, olles eelnevalt mitmel korral G. K. juba 10 000 euro maksmist vägivalla ähvardusel nõudnud, käskis 11.06.2019 G. K. istuda x kortermaja ees Maario Sakk ́i kasutuses oleva sõiduauto x reg.märgiga x tagaistmele väites, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. G. K. autosse istudes lukustati auto uksed, piirates tema vabadust ning keelati tal ust lahti teha, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa, eelnevalt tõmbas Ahto Rohtmäe G. K. kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, takistades G. K. enda ümbritsevat visuaalselt vaadata. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv ja seljas Maario Sakk’i töötunked ning R. J., kellel on peas suusamask, kes istusid tagaistmele, ümbritsedes G. K. ning Mirko Aer surus relvataolise eseme G. K. ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 510 minutit. Samal ajal öeldi G. K., et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta, mille maksmist G. K. ka lubas, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk,

1-19-7945

tagaistmelt kisti välja G. K., kellele seoti Maario Sakk’i autos olnud koormarihmaga käed kinni ja keda sunniti liikuma maastikul mõned sammud edasi, samal ajal tekitati G. K. löömisega füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel väärkoheldi teda löömise teel nii käte kui jalgadega seltskonna poolt. Seejärel tulistati relvast tema kõrval 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks G. K. kõrval puusse, mille tulemusena lendas puukoort G. K. pihta. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning G. K. löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil G. K. auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis G. K. füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, G. K. seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid G. K. kõrval olevad, nii paremal pool istuv R. J. kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer G. K. muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis G. K. valu. Sõideti x maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja G. K. autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe G. K. nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas G. K., et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe G. K., et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse G. K. metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui G. K. raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati G. K. pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. Seega R. J., varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda ja kui see on toime pandud grupi poolt ning vabaduse võtmisega pani tahtlikult toime KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maario Sakk ́i süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et isikuna, kes varem toime pannud väljapressimise teo, tema grupis ühiselt ja kooskõlastatult Ahto Rohtmäe, Mirko Aeru ja R. J. panid 11.06.2019 ajavahemikul kell 16.50-17.30 G. K. suhtes toime väljapressimise teo. Nimelt, Ahto Rohtmäe varem, s.o 2018 aasta sügisel käskis G. K. röövida Tallinna linnas Väike- karja 12 asuvat Emporio Armani kauplust, mille toimepanemisest G. K. keeldus. Sellest tingituna Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. võlasumma 10 000 eurot, mis väidetavalt G. K. röövist keeldumisega Ahto Rohtmäele võlgneb. Ahto Rohtmäe, olles eelnevalt mitmel korral G. K. juba 10 000 euro maksmist vägivalla ähvardusel nõudnud, käskis 11.06.2019 G. K. istuda x kortermaja ees Maario Sakk ́i kasutuses oleva sõiduauto x reg.märgiga x tagaistmele väites, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. G. K. autosse istudes lukustati auto uksed, piirates tema vabadust ning keelati tal ust lahti teha, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa, eelnevalt tõmbas Ahto Rohtmäe G. K. kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, takistades G. K. enda ümbritsevat visuaalselt vaadata. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv ja seljas Maario Sakk’i töötunked ning R. J., kellel oli peas suusamask, kes istusid tagaistmele, ümbritsedes G. K. ning Mirko Aer surus relvataolise eseme G. K. ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 5-10 minutit. Samal ajal öeldi G. K., et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta, mille maksmist G. K. ka lubas, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk, tagaistmelt kisti välja G. K., kellele seoti Maario Sakk’i autos olnud koormarihmaga käed kinni ja keda sunniti liikuma maastikul mõned sammud edasi, samal ajal tekitati G. K. löömisega füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel väärkoheldi teda löömise teel nii käte kui jalgadega seltskonna poolt. Seejärel tulistati relvast tema kõrval 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks G. K. kõrval puusse, mille tulemusena lendas puukoort G. K. pihta. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning G. K. löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil G. K. auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste

1-19-7945

ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis G. K. füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, G. K. seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid G. K. kõrval olevad, nii paremal pool istuv R. J. kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer G. K. muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis G. K. valu. Sõideti x maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja G. K. autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe G. K. nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas G. K., et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe G. K., et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse G. K. metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui G. K. raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati G. K. pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. Seega Maario Sakk, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise teo ja kui see on toime pandud grupi poolt ning vabaduse võtmisega, pani tahtlikult toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.-T. K.’e süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, tegutsedes ühises grupis koos R. J.’e ja R. T.’iga, 24.05.2019.a enne kella 20.32 x asuva garaaži vahetus läheduses, milline on avalik koht ja kus viibis kolmandaid, asjasse mittepuutuvaid isikuid (vähemalt E. A., E. T., M. O., K. T. jt), pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, tungides kallale J. D.’ile, mille käigus O.-T. K. lõi J. D.’i jalaga vähemalt ühel korral keha piirkonda, põhjustades J. D.’ile füüsilist valu. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnuste suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. O.-T. K. käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Oma sellise tahtliku tegevusega pani O.-T. K. toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. II süüdistusakt 09.12.2019.a R. T.’it süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et tema teadlikult ja tahtlikult: - kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid ajavahemikul 2019.a jaanuari lõpp kuni veebruari lõpp, Pärnu linnas Jaansoni rajal ja Munamäe juures asuval uisuväljaku platsil andis K. K. kolmel erineval korral ebaseaduslikult edasi iga kord 2 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt väikeses koguses, narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (edaspidi MDMA) sisaldavat halli värvi ristküliku kujulist tabletti, saades nende eest K. K. kokku 90 eurot. - 12.05.2019.a Pärnu linnas Papiniidu 42 asuva Mai Selver parklas andis alaealisele K. T. ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata suures koguses, kuid vähemalt 14,50 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on vähemalt 21% ja 15,05 grammi kollakat pulbrit, milles sisaldus 1,97 grammi amfetamiini. MDMA, kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) ning amfetamiin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

1-19-7945

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMA puhul loetakse suureks koguseks alates 1,4g, amfetamiini puhul 1,3g ning sünteetiliste kannabinoidide puhul puruna 7,5g. Ahto Rohtmäe ́d süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et tema, ajavahemikul 2019.a veebruar kuni aprill Pärnu linnas ja maakonnas käitles teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet alljärgnevalt: - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid ajavahemikul 2019.a veebruar kuni aprill, Pärnu linna ja maakonna erinevates kohtades alaealisele K. T. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt ühel korral, ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid kokku vähemalt 20 oranži värvi ümmarguse kujuga narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (edaspidi MDMA) sisaldavat tabletti, saades nende eest K. T. kokku vähemalt 120 eurot. Vähemalt kolmeteistkümnes eelpool nimetatud tabletis sisaldus kokku 1,55g MDMA-d. - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 25.02.2019.a 26.02.2019.a, Pärnu linnas Rohu tänaval alaealisele R. L. ühel korral ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt 40 oranži värvi ümmarguse kujuga narkootilist ainet MDMA sisaldavat tabletti, saades nende eest R. L. vähemalt 400 eurot. Narkootiline aine metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMA puhul loetakse suureks koguseks alates 1,4g. K. T.’d süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, käitles ajavahemikul jaanuar 2019.a kuni 21.04.2019.a ebaseaduslikult Pärnu linnas ja maakonnas teadlikult ja tahtlikult suures koguses narkootilisi aineid alljärgnevalt: - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 2019.a jaanuar kuni mai, Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas alaealisele K. S. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kümnel erineval korral, ebaseaduslikult edasi iga kord vähemalt 0,4 grammi narkootilist ainet kanep ja seega kokku vähemalt 4 grammi kanepit, saades selle eest iga kord K. S. 5 eurot ja seega kokku vähemalt 50 eurot. - andis 2019.a talvel, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu linnas, täpselt tuvastamata kohas, K.-O. K. ühel korral ebaseaduslikult edasi vähemalt 0,5 grammi pulbrilist ainet, milline sisaldas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiin. - andis 27.02.2019.a pärast kella 22.22 Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas Männimetsa tee ja Käbi tee ristmikul E. K. ühel korral ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt 6 oranži värvi ümmarguse kujuga tabletti, millistes sisaldus kokku 0,72

1-19-7945

grammi narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (edaspidi MDMA), saades selle eest E. K. vähemalt 60 eurot. - andis 27.02.2019.a pärast kella 22.22 Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas Männimetsa tee ja Käbi tee ristmikul T. M. ühel korral ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt 7 oranži värvi ümmarguse kujuga tabletti, millistes sisaldus kokku 0,83 grammi narkootilist ainet MDMA, saades selle eest T. M. vähemalt 70 eurot. - andis 30.03.2019.a pärast kella 20.35 Pärnu linnas Oja tänava kandis K.-O. K. ühel korral ebaseaduslikult edasi 1 halli värvi ristküliku kujulise tableti, milline sisaldas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata väikeses koguses narkootilist ainet MDMA, saades selle eest K.-O. K. 10 eurot. - andis 21.04.2019.a pärast kella 00.05 Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas x asuva maja vahetus läheduses M. M. ühel korral ebaseaduslikult edasi 1 halli värvi kandilise kujuga tableti, milline sisaldas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata väikeses koguses narkootilist ainet MDMA, saades selle eest M. M. vähemalt 10 eurot. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) ning amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMA puhul loetakse suureks koguseks alates 1,4g, amfetamiini puhul 1,3g ning sünteetiliste kannabinoidide puhul puruna 7,5g. Samuti süüdistatakse K. T. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema teadlikult ja tahtlikult 12.05.2019.a Pärnu linnas Papiniidu 42 asuva Mai Selver parklas omandas alaealise R. T. käest kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata suures koguses, kuid vähemalt 14,50 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on vähemalt 21% ja 15,05 grammi kollakat pulbrit, milles sisaldus 1,97 grammi amfetamiini. K. T. hoidis eelpool nimetatud omandatud narkootilisi aineid kilekoti sees Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas x krundi vastas olevas metsas kuni 13.05.2019.a kell 14.05, mil politseiametnik need sündmuskoha vaatluse käigus leidis. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) ning amfetamiin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMA puhul loetakse suureks koguseks alates 1,4g, amfetamiini puhul 1,3g ning sünteetiliste kannabinoidide puhul puruna 7,5g. Egerti Talts’i süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et

1-19-7945

tema teadlikult ja tahtlikult, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid ajavahemikul 2019.a jaanuar kuni juuni, Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, andis alaealisele K. S. iga kuu keskmiselt kahel erineval korral, ja seega kokku 12 korral, ebaseaduslikult edasi bongis suitsetamiseks kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid iga kord vähemalt 0,4 grammi ja seega kokku 4,8 grammi, narkootilist ainet kanep. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Egerti Taltsi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid ajavahemikul 2019.a jaanuar kuni juuli, Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, andis teadlikult ja tahtlikult H. K. kolmel erineval korral ebaseaduslikult edasi bongis suitsetamiseks kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid iga kord vähemalt 0,4 grammi ja seega kokku 1,2 grammi, narkootilist ainet kanep. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. III süüdistusakt 19.02.2020.a R. T. ́it süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 18.12.2018 otsusega süüdi mõistetud KarS § 121 lg 1 järgi, olles seega KarS § 121 lg 2 p 3 täheldatud isik, koos R. K. ja alaealiste R. J. ning Mirko Aeruga, 21.09.2018 kella 23.30 paiku x, x trepikojas ja x, lõi korduvalt, täpselt tuvastamata arv kordi käte, jalgade ja kaika taolise esemega ning täpselt tuvastamata viisil, samas korteris elavat M. M., millega tekitasid viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused selja-, rindkere ja pea piirkonnas verevalumite ja naha marrastuste ning vasaku silma hematoomi näol. Samuti lõi korteris viibinud ja kaklusesse sekkunud Ge. S.. korduvalt, täpselt tuvastamata arv ja viisil pea-, rindkere- ja käte piirkonda, millega tekitasid füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku käe õlavarre piirkonnas hematoomi ning naha marrastuste näol. Seega R. T., teise inimese tervisekahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani tahtlikult toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mirko Aer’u süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema koos R. K. ja alaealiste R. J. ning R. T., 21.09.2018 kella 23.30 paiku x, x ja x, lõi korduvalt, täpselt tuvastamata arv kordi käte, jalgade ja kaika taolise esemega ning täpselt tuvastamata viisil, samas korteris elavat M. M., millega tekitasid viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused selja-, rindkere- ja pea piirkonnas verevalumite ja naha marrastuste ning vasaku silma hematoomi näol. Samuti lõi grupis korteris viibinud ja kaklusesse sekkunud G. S. korduvalt, täpselt tuvastamata arv ja viisil pea-, rindkere- ja käte piirkonda, millega tekitasid füüsilist valu ja

1-19-7945

tervisekahjustuse vasaku käe õlavarre piirkonnas hematoomi ning naha marrastuste näol. Seega Mirko Aer, teise inimese tervisekahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani tahtlikult toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Mirko Aer’u KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema koos N. K.ja alaealiste K. R. ning K. T. 27.01.2019.a kella 01:30 paiku tungis lukustamata rõduukse kaudu valdaja tahte vastaselt xx asuvasse A. L. kuuluvasse eramusse ning jättis täitmata eramus viibiva J. L. poolt esitatud lahkumise nõude. Seega Mirko Aer, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega ja valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmisega, pani tahtlikult toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo R. J. ́t süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema koos R. K. ja alaealiste R. T. ning Mirko Aer’uga, 21.09.2018 kella 23.30 paiku x ja x, lõi korduvalt, täpselt tuvastamata arv kordi käte ja kaika taolise esemega ning täpselt tuvastamata viisil, samas korteris elavat M. M., millega tekitasid viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused selja-, rindkere- ja pea piirkonnas verevalumite ja naha marrastuste ning vasaku silma hematoomi näol. Samuti lõi grupis korteris viibinud ja kaklusesse sekkunud G. S.. korduvalt, täpselt tuvastamata arv ja viisil pea-, rindkere- ja käte piirkonda, millega tekitasid füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku käe õlavarre piirkonnas hematoomi ning naha marrastuste näol. Seega R. J., teise inimese tervisekahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani tahtlikult toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K. T.’t süüdistatakse KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema koos N. K. ́i ja alaealiste K. R. ning M. A. 27.01.2019.a kella 01:30 paiku tungis lukustamata rõduukse kaudu valdaja tahte vastaselt x asuvasse A. L. kuuluvasse eramusse ning jättis täitmata eramus viibiva J. L. poolt esitatud lahkumise nõude. Seega K. T., valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega ja valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmisega, pani tahtlikult toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Mirko Aer tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi osaliselt. M. Aeru kaitsja leidis, et M. Aeru käitumine 12.06.2019.a episoodis vastab KarS § 121 koosseisule, lisaks leidis kaitsja, et seaduse muudatuse tõttu ei ole leidnud kinnitust M. Aeru poolt KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, samuti leidis kaitsja, et süüdistatav ei ole toime pannud KarS § 266 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. R. T. tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi osaliselt. Kaitsja leidis, et R. T. süü KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel ei ole leidnud tõendamist. Samuti leidis kaitsja, et 21.09.2018.a episoodis puudus igasugune tahtlus G. S. löömiseks. Kaitsja hinnangul oli 24.05.2019.a episoodi puhul tegemist enesekaitsega. Ahto Rohtmäe tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. R. J. tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi osaliselt. Kaitsja hinnangul oli 24.05.2019.a episoodi puhul tegemist enesekaitsega. Kaitsja leidis, et 12.06.2019.a episood võib vastata KarS § 121 koosseisule. Samuti leidis kaitsja, et 21.09.2018.a episoodis puudus igasugune tahtlus G. S. löömiseks. Maario Sakk ennast talle etteheidetud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja leidis, et M. Saki poolt KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine tõendamist ei ole leidnud ning

1-19-7945

M. Sakk oli vaid autojuht. O.-T. K. tunnistas end talle etteheidetud süüdistuses süüdi. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. K. T. tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi osaliselt. Ka kaitsja leidis, et K. T. süü on osaliselt tõendatud. Egerti Talts tunnistas end talle etteheidetud süüdistuses süüdi. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Kõik süüdistatavad jäid kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. 12.05.2020.a kohtuistungil loobus prokurör Mirko Aeru suhtes KarS § 418 lg 1 järgi esitatud süüdistusest. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü kõigis ülejäänud neile etteheidetud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning taotles süüdistatavate süüdi tunnistamist, esitades omapoolse seisukoha isikute võimaliku karistuse osas, sh O.-T. K. osas KarS § 87 alusel mõjutusvahendi kohaldamiseks. Samuti esitas prokurör omapoolse seisukoha asitõendite, menetluskulude ja konfiskeeritava vara osas. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatavate süü kõigis, v.a Mirko Aer süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi, neile ette heidetavate kuritegude toimepanemisel on leidnud tõendamist ning isikud tuleb esitatud süüdistustes süüdi mõista. Kohus märgib, et käsitleb esitatud süüdistusi süüdistusakti kaupa, esitades põhjenduse süü tõendatuse kohta iga episoodi juures eraldi. I süüdistusakt 07.10.2019.a 11.06.2019.a episood G. K. väljapressimine Käesolevas kriminaalasjas on Ahto Rohtmäele, Maario Sakile, Mirko Aerule ja R. J. esitatud süüdistus selles, et nemad grupis isikult vabaduse võtmisega panid G. K. suhtes 11.06.2019.a toime väljapressimise. 14.06.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (5. kd t.l 6) nähtub, et 12.06.2020.a telefoninumbrilt x on helistatud Häirekeskusesse, milles G. K. teatab, et eile umbes õhtul viie paiku viidi ta ähvardustega seoses metsa ning peksti läbi. Samuti teatab G. K., et väljapressimised hakkasid pihta seoses Armani poe röövimisega, mida teataja ei soovinud toime panna. G. K. teatab, et eelmisel päeval viisid ta metsa Ahto Rohtmäe ja Maario Sakk, lisaks tulid metsa vahelt veel peale kaks isikut, keda kannatanu ei näinud, sest ta nägu oli kaetud. Samuti märgib G. K., et eelnevalt oli ta helistanud Ohvriabisse, kust soovitati tal helistada Häirekeskusesse. Pärnu haigla teatisest (5. kd t.l 10) nähtub, et G. K. on 12.06.2019.a pöördunud haiglasse, sest eelmisel päeval, s.o 11.06.2019.a, oli ta viidud metsa, kus teda peksti. Kannatanu on kohtueelses menetluses detailselt kirjeldanud (5. kd t.l 11-21), kuidas eelmisel päeval Ahto Rohtmäe ja Maario Sakk tulid tema juurde, tal paluti istuda autosse ning seejärel lukustati auto uksed, et kannatanu ei saaks autost väljuda. Järgnevalt kirjeldab kannatanu detailselt, kuidas liiguti metsa ning vahepeal tulid autosse veel kaks meest, keda kannatanu ei näinud, sest tal oli peas kapuuts ning selle nöörid olid eest kokku tõmmatud, et ta midagi ei näeks. Samuti kirjeldab kannatanu oma käte koormarihmaga kinni sidumist, püstolitaolise eseme n-ö ribidesse surumist, samuti püstolilasu kuulmist ning kirjeldab, kuidas teda peksti. Kannatanu on kirjeldanud ka seda, et A. Rohtmäe kehtestas talle võlasumma, kuna ta ei olnud nõus Tallinnas Armani poodi röövima. Lisaks nähtuvad kannatanu ülekuulamise juures olevast patsiendikaardist ja fotodest, et kannatanul on 12.06.2019.a tuvastatud erinevad vigastused. Seega on kannatanu detailselt kirjeldanud, kuidas 11.06.2019.a neli isikut, sh A. Rohtmäe ja M. Sakk, nõudsid talt varalise kasu üleandmist vägivalda kasutades ja sellega ähvardades. Kannatanu ütlustega haakub ka 13.06.2019.a ütluste olustikuga seostamise protokoll (5. kd t.l 22-23).

1-19-7945

Kannatanu ütlused on seostatud olustikuga ning kannatanu ütlused haakuvad täielikult olustikuga. Tunnistaja K. K. (5. kd t.l 35-37) on selgitanud, et 11.06.2019.a rääkis talle G. K., et A. Rohtmäe ja M. Sakk tahavad talle peksa anda ja metsa viia. Samuti on tunnistaja kirjeldanud, kuidas kannatanu umbes kella viie paiku lahkus toast, et kohtuda Ahto Rohtmäega. Kui kannatanu oli koju jõudnud, selgitas kannatanu tunnistajale, et ta viidi metsa, kott tõmmati pähe ning peksti läbi Ahto Rohtmäe, Maario Saki ja veel kahe mehe poolt. Samuti selgitas kannatanu tunnistajale, et ta peab õhtuks peksjatele maksma 7500 eurot, sest vastasel juhul olid peksjad lubanud läbi peksta ka kannatanu pereliikmed ning segi peksta korteri. Samuti nägi tunnistaja kannatanu erinevaid vigastusi, s.o nägu kriimustatud, sinikad kehal jms. Seega on kannatanu vahetult pärast juhtunut kirjeldanud tunnistajale temaga toimunut. Tunnistaja ja kannatanu ütlused haakuvad. Märgitust järeldub, et ka tunnistaja on kinnitanud kannatanu ütlusi ning neis ei esine vastuolusid. Samuti on tunnistaja K. J. selgitanud (5.kd t.l 40-41), et Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. n-ö võlasumma. Samuti rääkis A. Rohtmäe tunnistajale plaanist viia G. K. metsa. 11.06.2019.a rääkis A. Rohtmäe, et ta oli G. K. koos M. Aeru, M. Saki ja veel ühe isikuga metsa viinud, kannatanut ähvardanud, löönud ja püstoliga hirmutanud. Seega ka tunnistaja K. J. ütlused kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust ning haakuvad nendega. 14.06.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga (5. kd t.l 24-34) on kindlaks tehtud, et Ahto Rohtmäe on G. K. järjepidevalt suhelnud, sh 11.06.2019.a. Antud asitõendi vaatlusprotokolliga haakuvad ka sideettevõtja andmed (5. kd t.l 42-66), millest nähtub, et 11.06.2019.a on Ahto Rohtmäe suhelnud telefoni teel Mirko Aeru, R. J. ja G. K.. A. Rohtmäe on G. K. telefoni vahendusel eriti aktiivselt suhelnud 11.06.2019.a kell 15.26 kuni kell 16.46. Seega viidatud andmed kinnitavad kohtu hinnangul kannatanu ütlusi selle kohta, et A. Rohtmäe võttis temaga 11.06.2019.a kokku saamiseks ühendust telefoni teel. Samuti kinnitavad andmed, et kannatanu pidi A. Rohtmäega kohtuma kella viie paiku või veidi enne seda. Sideettevõtja andmed haakuvad täielikult kannatanu ütlustega kohtumise aja kohta. Sideettevõtjate andmetest (5. kd t.l 67-75) nähtub, et R. J. on 11.06.2019.a telefoni vahendusel korduvalt suhelnud Ahto Rohtmäega, samuti on 11.06.2019.a telefoni vahendusel Mirko Aer korduvalt suhelnud Ahto Rohtmäega. Märgitud andmetega on kohtu hinnangul leidnud vastuvaidlematut kinnitust, et vahetult enne G. K. kohtumist suhtles A. Rohtmäe telefoni vahendusel M. Aeru ja R. J.. Kriminaalmenetluses andis Mirko Aer üle stardipüstoli moodi püstoli. Ekspertiisidega (5. kd t.l 82103) on kindlaks tehtud, et tegemist oli tööstuslikult valmistatud poolautomaatse gaasipüstoli x mudel x modifikatsioon x kaliiber 9 mm PAK nr x. Antud relval ei saanud välistada Maario Saki ja Mirko Aeru DNA-d. Märgitu kinnitab kohtu hinnangul kannatanu ütlusi selle kohta, et 11.06.2019.a juhtunu käigus ähvardati teda ka relvaga. Samuti kinnitab ekspertiisi tulemus, et juhtunuga pidid olema ka seotud M. Sakk ja M. Aer, sest nende DNA-d ei saanud relval välistada. Jälitustoimingu protokollist (5. kd t.l 104-131) nähtub, et 01.07.2019.a on M. Aer ja R. T. omavahel vestelnud sellest, et A. Rohtmäe on teinud puhtsüdamliku ülestunnistuse, samuti sellest, kes kelle kohta on ütlusi andnud. Samuti räägib R. T. M. Aeruga 03.07.2019.a sellest, kuidas A. Rohtmäe G. K. näo kinni sidus ning 08.07.2019.a G. K. võla kujunemisest. Samuti 08.07.2019.a ütleb M. Aer R. T., et kõigi ütlused on erinevad ning igaüks räägib nii nagu endale parasjagu kasulik. Seega järeldub jälitustoimingutest, et 11.06.2019.a juhtunuga olid seotud M. Aer, M. Sakk, A. Rohtmäe ja R. J.. Maario Sakk on selgitanud (5. kd t.l 136-141), et 11.06.2019.a oli ta Ahto Rohtmäel autojuhiks, samuti kirjeldanud seda, kuidas G. K. metsa viidi, puu külge seoti ning peksti. Samuti M. Sakk selgitas, et juhtunuga olid veel ka seotud M. Aer ning talle tundmatu poiss. Lisaks kirjeldas M. Sakk, et kõik toimus seepärast, et A. Rohtmäe oli G. K. kehtestanud võlasumma. Samuti on kahtlustatava ütlused seostatud olustikuga (5. kd t.l 142-143). Süüdistatava ütlustest tuleneb, et 11.06.2019.a nõuti kannatanult varalise kasu, s.o A. Rohtmäe kehtestatud võla üleandmist vägivalda kasutades. Kriminaalasjas teostati M. Saki kasutuses olnud auto läbiotsimine (5. kd t.l 146-156). Autost leiti

1-19-7945

muuhulgas koormarihm, mida kannatanu hinnangul kasutati tema kätte kinni sidumiseks. Samuti nähtub sarnase punase auto liikumine Pärnu Ehitajate tee kandis 11.06.2019.a kella poole viie paiku (5. kd t.l 7-9). Seega koormarihma leidmine M. Saki autost ja tema auto liikumine Ehitajate tee kandis haakuvad taaskord kannatanu ütlustega, kinnitades seega kannatanu ütluste usaldusväärsust ja tõelevastavust. Ahto Rohtmäe on samuti kirjeldanud (5. kd t.l 185-194), kuidas ta 11.06.2019.a kutsus G. autosse ning hiljem tulid autosse ka M. Aer ning R. J.. Samuti kirjeldab A. Rohtmäe kannatanu käte kinni sidumist, tema peksmist ja sündmuse ajal relva kasutamist. Samuti tunnistab A. Rohtmäe, et kannatanu metsa viimine toimus n-ö võla tõttu. Eelnevast järeldub, et ka A. Rohtmäe ise on kinnitanud 11.06.2019.a toimunud välja pressimist, samuti relva kasutamist. Mirko Aer on väitnud (5. kd t.l 260-262, 264-267), et 11.06.2019.a sõideti niisama ringi ning ta lõi G. K. ühe korra, kuid muu kohta M. Aer väidetavalt ei teadnud midagi. Samas püstoli üle andmisel (5. kd t.l 264) on M. Aer tunnistanud, et kasutas seda G. K. hirmutamiseks. R. J. on selgitanud ( 5. kd t.l 312-317), et istusid M. Aeruga ühel juunikuupäeval M. Saki juhitud autosse, milles viibis ka A. Rohtmäe ning G. K., kellel oli kapuuts, mis oli eest nööridega kinni tõmmatud, peas. Samuti kirjeldab ta G. K. kätte kinni sidumist. Samas väidab R. J., et ta ei tea, mis G. K. metsas tehti ning mis rahast jutt käis. R. J. ütleb, et autosse istudes pani ta pähe suusamaski. Kohus leiab, et kriminaaltoimikust järeldub üheselt ja kahtlusteta, et 11.06.2019.a episoodiga olid seotud Ahto Rohtmäe, Maario Sakk, R. J. ja Mirko Aer. Samuti järeldub, et A. Rohtmäe oli G. K. kehtestanud n-ö võlasumma, sest G. K. oli keeldunud Armani poodi röövimast. Tuleb möönda, et süüdistatavate A. Rohtmäe, M. Saki, R. J. ja M. Aeru ütlused on vastuolulised, nt M. Aer sisuliselt eitab kõike, väites, et lihtsalt sõideti ringi, M. Sakk tunnistab vaid autojuhiks olemist, R. J. väidab, et ei tea, mis metsas juhtus jne. Samas on kohus veendunud, et sündmusega olid seotud nimetatud neli isikut ning neil kõigil oli oma roll juhtunus. Kohtu hinnangul on vastuolud ütlustes tingitud sellest, et igaüks püüdis rääkida nii nagu endale parasjagu kasulik, pisendades enda rolli juhtunus. Viimati nimetatut kinnitab ka jälitustoimingu protokoll (5. kd t.l 128), kus M. Aer ütleb R. T., et kõik annavad erinevaid ütlusi, et kes räägib nii nagu asi on, kes valetab jne. Samuti järeldub jälitustoimingu protokollist, et tegelikult on kõige täpsemalt 11.06.2019.a juhtunust süüdistatavatest rääkinud A. Rohtmäe. Selliseks järelduseks annab näiteks alust see, kui 01.07.2019.a R. T. ütleb M. Aerule (5. kd t.l 116), et Ahto rääkis kõik, tegi puhtsüdamliku ülestunnistuse, samuti näiteks 02.07.2019.a ütleb R. T. K. P. (5. kd t.l 117) „Mm see seepärast, et Ahto pani kõik maha.“ Hinnates käesoleva episoodi tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et 11.06.2019.a võeti G. K. autosse, milles viibis A. Rohtmäe ning mida juhtis M. Sakk. Seejärel lukustati auto uksed ning kannatanul lahkuda ei lubatud, veidi aega sõideti temaga, seejärel sisenesid autosse M. Aer ja R. J. ning järgnevalt viis kogu seltskond G. K. metsa. G. K. seoti käed koormarihmaga kinni ning teda ähvardati relvaga, samuti teda peksti. Selline metsa viimine, relvaga ähvardamine ja peksmine toimus seetõttu, et A. Rohtmäe nõudis G. K. talle kehtestatud võla maksmist. A. Rohtmäe poolt kehtestatud võlg oli ilmselgelt ebaseaduslik. Õiguskord ei tunnusta olukorda, kus kuriteo mittetoimepanemine toob kaasa rahalise kohustuse. Antud juhul aga nõuti võlga justnimelt seepärast, et G. K. oli keeldunud toime panemast vargust/röövi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud, et A. Rohtmäe koos M. Saki, R. J. ja M. Aeruga nõudsid G. K. võla maksmist, s.o varalise kasu üleandmist, kusjuures ähvardati relvaga ning kasutati füüsilist vägivalda, s.o G. K. on tuvastatud pärast 11.06.2019.a erinevad vigastused. Samuti G. K. kartis oma elu pärast, mh et teda lastaksegi maha. Seega lisaks G. K. kehalisele väärkohtlemisele tundis kannatanu ka oma elu pärast reaalset hirmu. Kuna 11.06.2019.a juhtumi käigus kasutati relva, sh lasti ka õhku, siis kohtu hinnangul oli kannatanul igati põhjendatud karta oma elu pärast ning arvata, et nõudmiste mittetäitmise korral võidakse teda ka tulistada. Samuti nõudmiste täitmiseks kasutati G. K. suhtes vägivalda, s.o teda löödi. Kannatanu kartuse reaalsust kinnitab ka näiteks asjaolu, et relvast lasti õhku ehk näidati valmidust ka reaalselt

1-19-7945

relva kasutada, samuti kasutati kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanu pidas oma tervist/elu ohustatuks. Füüsilise vägivalla kasutamise ja relvaga ähvardamisega tekitati kannatanus hirmutunne, samuti põhjustas füüsiline vägivald kannatanule valu ja kehavigastusi. Relvaga ähvardamise reaalsust ei vähenda asjaolu, et kas antud juhul kasutatud relvaga oli võimalik ka tegelikult inimesele kahju tekitada või mitte. Nimelt on ekspert asunud seisukohale (5. kd t.l 85), et relv ei ole esitatud kujul laskekõlbulik. Kannatanu ei saanud ega pidanudki kuidagi teadma, et kasutati mittelaskekõlbulikku gaasipüstolit, mh kannatanu nägu oli kaetud, mistõttu ei näinud ta ümbritsevat. Antud juhul oli tegemist olukorraga, kus kaetud näoga isikule suruti relva meenutav ese n-ö ribidesse ning lasti õhku, samuti kasutati kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, s.o teda löödi. Kohus on veendunud, et selliste vigastustega, mis tekitati 11.06.2019.a juhtunu käigus kannatanule, kaasneb vältimatult ka valuaisting. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et kui löömise tagajärjel on verevalumid kehal, on ilmselgelt põhjustatud valuaisting, samuti sellise vägivalla kasutamise tagajärjel tekivad erinevad vigastused, sh hematoomid jms. Eelnevaga on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et G. K. nõuti varalise kasu (A. Rohtmäe poolt kehtestatud võla) üleandmist vägivalda kasutades, s.o relvaga ähvardades ja füüsilist vägivalda kasutades. Samuti võeti G. K. väljapressimise käigus vabadus, s.o autosse istumisel lukustati uksed ning G. K. ei saanud autost lahkuda, samuti istusid mõlemale poole G. K. isikud, s.o G. K. loodi liikumistakistus. Auto uste lukustamist on kinnitanud G. K. ning arvestades tuvastatud sündmuste käiku ning, et kannatanu ütlused haakuvad ka teiste tõenditega, nt tunnistajate K. K., K. J. ütlustega jms, ei ole kohtul alust kahelda ka kannatanu ütlustes tema vabaduse võtmise kohta. Samuti on R. J. kinnitanud, et G. K. istus tema ja M. Aeru vahel tagaistmel. Kohtu hinnangul on kõik neli, s.o A. Rohtmäe, M. Sakk, M. Aer ja R. J. kaastäideviijad. Kohus leiab, et ka M. Sakk, M. Aer ja R. J. olid teadlikud, et toimub kehtestatud ebaseadusliku võla nõudmine. M. Sakk on ülekuulamisel selgitanud, et oli teadlik G. võlast ning A. Rohtmäe kutsus teda sõitma ja ütles, et lähme hirmutame G.. Samuti on M. Sakk kirjeldanud, kuidas kõik koos metsa läksid. Lisaks on K. K. andnud ütlusi selle kohta, et kannatanu rääkis talle, et A. Rohtmäe ja M. Sakk tahavad ta metsa viia ja talle peksa anda seoses ühe poe röövimisega, millega kannatanu ei olnud nõus. Seega pidi kohtu hinnangul M. Sakk ilmselgelt olema teadlik, et A. Rohtmäe oli G. K. kehtestanud võla ning 11.06.2019.a mindi selle maksmist nõudma. Samuti teadis kohtu hinnangul võlast ja selle nõudmisest R. J.. Esiteks on A. Rohtmäe ja R. J. 11.06.2019.a korduvalt telefoni vahendusel suhelnud (5. kd t.l 71-72). Samuti, R. J. sisenes autosse metsavahelisel teel ning ta oli kaasa võtnud suusamaski, mille pani pähe. Kirjeldatust järeldub kohtu hinnangul üheselt, et R. J. ei sattunud autosse n-ö juhuslikult, vaid ta teadis täpselt mis ja miks toimub. Arvestades, et enne juhtunut on R. J. ja A. Rohtmäe omavahel telefoni teel suhelnud, siis ilmselgelt pidi R. J. olema toimuvast teadlik, sh et toimub võla nõudmine, samuti toimus telefoni teel ilmselgelt toimuva suhtes kokkuleppe tegemine, s.o millal, kus ja miks R. J. auto peale võetakse. Kui R. J. ei oleks olnud toimuvast teadlik, puudunuks tal ka igasugune vajadus kaasa võtta suvisel ajal, s.o. juunikuus oma näo varjamiseks suusamask. Kohus on veendunud, et ka M. Aer oli teadlik võlast ja selle nõudmisest. Nii nagu R. J. on ka M. Aer 11.06.2019.a A. Rohtmäega telefoni vahendusel korduvalt suhelnud (5. kd t.l 72-73). Arvestades, et enne juhtunut on M. Aer ja A. Rohtmäe omavahel telefoni teel suhelnud, siis ilmselgelt pidi M. Aer olema toimuvast teadlik, et toimub võla nõudmine, samuti toimus telefoni teel ilmselgelt toimuva suhtes kokkuleppe tegemine, s.o millal, kus ja miks M. Aer auto peale võetakse. Seejuures on märkimisväärne, et M. Aer on helistanud A. Rohtmäele 11.06.2019.a kell 16:55:30 ning kõne ajal oli M. Aer x levipiirkonnas. Märgitud tugijaama asukoht kattub sellega, et väljapressimiseks kasutatud x nähti liikumas Pärnus Ehitajate tee piirkonnas. Samuti kattub kõne teo toimepanemise aja ja kohaga ning sellega, et M. Aer ja R. J. sisenesid autosse metsa vahel. Samuti võttis M. Aer kaasa relva. Juhul,

1-19-7945

kui M. Aer ei oleks teadnud toimuvast, puudunuks tal igasugune vajadus võtta kaasa relv. Lisaks oli M. Aer laenanud M. Saki tunked, mis ta pärast juhtunut kohe tagastas. Tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega ning analüüsides neid, on kohus veendunud, et nii Maario Sakk, Ronan J. kui ka Mirko Aer teadsid täpselt miks ja kuhu koos Ahto Rohtmäega minnakse. Kriminaaltoimikust joonistub selgelt välja, et tegutseti eelneva kokkuleppe kohaselt ning igaühel oli oma osa ja panus teo täideviimisel. Selliste eelnevate kokkulepete olemasolu kinnitavad kohtu hinnangul üheselt ja kahtlusteta sideettevõtja andmed (5. kd t.l 42-75), millest nähtub, et A. Rohtmäe on 11.06.2019.a suhelnud nii M. Saki, R. J. kui M. Aeruga. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolud viitavad selgelt teo kaastäideviimisele. Süüdistatavatel oli ühine teootsus, milleks oli sundida G. K. vägivalda kasutades tasuma A. Rohtmäele viimase kehtestatud võlg, ja tegutseti selle järgi. Samas selline ühine teootsus ei eeldagi isikute võrdset rolli või panust teo toime panemisel. Piisab kui tegutsetakse teootsuse elluviimiseks. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad olid antud kuriteos kaastäideviijad. Juhul, kui antud asjas ei oleks olnud kaastäideviimist, siis ilmselt ei oleks kuritegu vähemalt sellisel kujul toime pandud. Kõigil süüdistataval oli oma osa kuriteo toime panemisel. Antud episoodis on tuvastatav igal sammul kõigi nelja süüdistatava ühine ja kooskõlastatud tegevus. Mitte keegi ei esita küsimusi, mida ja miks tehakse, seejuures rolle segamini ajamata. Ühelgi süüdistataval ei teki küsimust, miks metsa sõidetakse, mis seal juhtuma hakkab, samuti ei esitada küsimusi kannatanu koormarihmaga kinni sidumisel, peksmisel, puu külge tõmbamisel ega relva kasutamisel. Kõigil oli oma teopanus, mis oli vajalik lõppeesmärgi saavutamiseks. Võib olla ei teadnud teised süüdistatavad täpset võlasummat, mida kannatanult nõuti, kuid kohus on veendunud, et kõik süüdistatavad olid A. Rohtmäe poolt kehtestatud võlast teadlikud. Seetõttu puuduvad ka igasugused alused M. Aeru ja R. J. käitumise kvalifitseerimiseks antud episoodi osas KarS § 121 järgi. M. Sakk oli enda hinnangul vaid autojuht. Samas, jälgides sündmuste käiku, tuleb ka M. Sakile siiski omistada kaastäideviija roll. M. Sakk oli teadlik kuhu ja miks minnakse, samuti järeldub tõenditest, et metsa mindi koos ehk ka M. Sakil oli oma osa väljapressimise toimepanemisel. M. Sakk ei jäänud metsa minemise ajal näiteks autosse. Ka M. Saki kohalolek võimendas veelgi kannatanu jaoks olukorra tõsidust, kuna koos M. Sakiga oli väljapressijaid neli mitte kolm. Lisaks oli M. Sakk see, kes laenas M. Aerule väljapressimise ajaks oma tunkepüksid (5. kd t.l 144-145) ning samuti oli M. Sakk see, kes andis oma autost koormarihma (5. kd t.l 149-156) kannatanu käte kinni sidumiseks. Seega kohtu hinnangul ei piirdunud M. Saki roll vaid autojuhiks olemisega. Samuti ka R. J. ja M. Aer olid kaastäideviijad. Sellist seisukohta kinnitab süüdistatavate ettevalmistus. Nimelt R. J. oli kaasa võtnud suusamaski, kattes sellega oma näo. M. Aer oli laenanud M. Saki tunkepüksid, mis ta tagastas kohe sündmusejärgselt, samuti võttis M. Aer kaasa relva, millega kannatanus suuremat hirmu ja tõsiseltvõetavust tekitada. Kohus on veendunud, et kõik süüdistatavad teadsid miks ja kuhu minnakse ning neil oli vastav eelnev kokkuleppe. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab kasvõi süüdistatavate korduv omavaheline suhtlus samal päeval enne juhtunut, s.o väljapressimise toimepanemist. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et süüdistatavad, s.o A. Rohtmäe, M. Sakk, R. J. ja M. Aer, on toime pannud 11.06.2019.a G. K. suhtes väljapressimise grupis ja vabaduse võtmisega. Arvestades toime pandud tegu ning kriminaalasjas kogutud tõendeid, ei ole kohtul alust kahelda teo ühises toimepanemises. Eelnevast järeldub, et süüdistatavate käitumine vastab KarS § 214 lg 2 p 4, 5 objektiivsele koosseisule. 11.06.2019.a tegu on toime pandud kavatsetult. Toimikust nähtub selgelt, et süüdistatavate A. Rohtmäe, M. Sakk, R. J. ja M. Aeru eesmärgiks oli mõjutada G. K. relvaga ähvardades ja vägivalda kasutades tasuma A. Rohtmäele viimase kehtestatud ebaseaduslikku võlga. Kõik süüdistatavad tegutsesid eelnimetatud eesmärgi saavutamise nimel. Seetõttu on tuvastatud, et subjektiivsest küljest pandi tegu toime kavatsetult.

1-19-7945

Lähtudes eeltoodust, on M. Aer toime pannud KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lähtudes eeltoodust, on R. J. toime pannud Kars § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maario Sakk on Pärnu Maakohtu 07.06.2016.a otsusega karistatud KarS § 214 lg 2 p 1 järgi. Seega on M. Saki puhul tegemist varem väljapressimise toime pannud isikuga ehk KarS § 214 lg 2 p 1 nimetatud isikuga. Lähtudes eeltoodust, on M. Sakk toime pannud KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatavate poolt neile KarS § 214 järgi, s.o Mirko Aer KarS § 214 lg 2 p 4, 5, R. J. KarS § 214 lg 2 p 4, 5 ja Maario Sakk KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5, inkrimineeritud kuritegude toimepanemine. 2018.a november ja detsember episoodid seoses G. K. väljapressimisega Lisaks 11.06.2019.a väljapressimise toimepanemisele heidetakse Ahto Rohtmäele ette G. K. suhtes väljapressimiste toime panemist ka 03.11.2018.a ja 2018.a detsembris. Kannatanu on kirjeldanud, kuidas A. Rohtmäe käskis tal viina varastada või lubas A. Rohtmäe kannatanule peksa anda. Samuti kirjeldab kannatanu, kuidas 2018.a detsembris tungisid talle neli noormeest, kellest üks oli A. Rohtmäe, trepikoja juures kallale, teda visati kiviga ning peksti. Lisaks kirjeldab kannatanu, kuidas R. T. oli käskinud tal võla ära maksta ning A. Rohtmäe ütles, et sellest Armani poest me veel räägime. Samuti kannatanu kinnitusel võeti talt ära rahakott ja telefon. Arvestades, et kannatanu ütlused 11.06.2019.a episoodi kohta haakuvad teiste antud episoodi tõenditega ehk kannatanu ütlused 11.06.2019.a episoodi osas on usaldusväärsed, ei ole kohtul alust kahelda ka eelmärgitud osas kannatanu ütluste usaldusväärsuses. A. Rohtmäe ise on tunnistanud G. K. kohtumist 2018.a novembri alguses, samas väidab süüdistatav, et kannatanu oli ise pakkunud, et võib A. Rohtmäele viina varastada. 2018.a detsembri episoodi kohta on A. Rohtmäe tunnistanud, et kannatanule kehtestati võlg. Samuti on süüdistatav tunnistanud G. K. löömist trepikoja juures. Ka on R. T. (4. kd t.l 183-185) selgitanud, et 2018.a detsembris kohtus A. Rohtmäe G. K. ning käis mingi võla jutt. Tuginedes kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, on kohus veendunud, et A. Rohtmäe käskis G. K. varastada alkoholi ning varguse mitte toimepanemisel lubas kannatanu suhtes kasutada vägivalda. Samuti nähtub kriminaaltoimikust üheselt, et A. Rohtmäe oli kannatanule kehtestanud võla, mille maksmist ta nõudis. Samuti 2018.a detsembri episoodi osas on ka A. Rohtmäe ise tunnistanud kannatanu suhtes vägivalla kasutamist ning R. T. on kinnitanud, et räägiti võlast. Hinnates tõendeid kogumis, ei ole kohtul alust kahelda, et 2018.a novembris nõudis A. Rohtmäe vägivallaga ähvardades G. K. viina varastamist ning 2018.a detsembris oli A. Rohtmäe eesmärgiks mõjutada G. K. vägivalda kasutades tasuma A. Rohtmäele viimase kehtestatud ebaseaduslikku võlga. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud, et A. Rohtmäe käskis G. K. 2018.a novembris vägivallaga ähvardades varastada viina ning 2018.a detsembris nõudis vägivalda kasutades kehtestatud võla maksmist. Seega on A. Rohtmäe vägivalda kasutades nõudnud varalise kasu üleandmist, s.o viin ja võlg. Kohtu hinnangul oli 2018.a novembri episoodi osas kannatanul igati põhjendatud karta ka ähvarduse täideviimist, kuna kannatanu oli teadlik süüdistatava kalduvusest kuritegelikule käitumisele, s.o süüdistatav oli kannatanult varasemalt nõudnud varguse toime panemist. Samuti on kannatanu selgitanud, et ühel hetkel ei läinud ta enam kooli, sest kartis A. Rohtmäelt peksa saada. Eelnevaga on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et G. K. nõuti 2018.a novembris ja detsembris varalise kasu (viina ja A. Rohtmäe poolt kehtestatud võla) üleandmist vägivalda kasutades, sh 2018.a novembris füüsilise vägivallaga ähvardades ja 2018.a detsembris füüsilist vägivalda kasutades.

1-19-7945

Eelpooltoodust tulenevalt on A. Rohtmäe G. K. suhtes pannud toime väljapressimised 2018.a novembris ja detsembris ning 11.06.2019.a, kusjuures viimane episood on toime pandud vabaduse võtmisega ja grupis. Kohu hinnangul tegutses A. Rohtmäe kavatsetult. Toimikust nähtub selgelt, et selline ebaseaduslikult kehtestatud võla nõudmine toimus pikema aja vältel. A. Rohtmäe eesmärgiks oli ilmselgelt mõjutada G. K. ähvardades ja vägivalda kasutades tasuma süüdistatava kehtestatud ebaseaduslikku võlga, samuti nõudis ta vägivallaga ähvardades alkoholi. Selline varalise kasu ülenadmise nõudmine vägivalda kasutades ja sellega ähvardades on ilmselgelt teadlik tegevus. Seetõttu on tuvastatud, et subjektiivsest küljest pandi teod toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist Ahto Rohtmäe poolt talle KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemine. Mirko Aer süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi (11.06.2019.a episood) Mirko Aerule on käesolevas kriminaalasjas muuhulgas esitatud süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi. 12.05.2020.a toimunud kohtuistungil loobus prokurör nimetatud süüdistusest. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 301, tuleb M. Aer süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi õigeks mõista. 24.05.2019.a episood Käesolevas kriminaalasjas on R. T., O.-T. K. ning R. J. esitatud süüdistus vägivalla kasutamises J. D. suhtes. R. J. käitumine on kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning R. T. ja O.-T. K. käitumine on kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (4. kd t.l 3-13) nähtub, et 24.05.2019.a on sündmuskohal tuvastatud maapinnal ja pingil verekahtlane määrdumine, samuti on tuvastatud verekahtlase määrdumisega särk. J. D. on selgitanud (4. kd t.l 14-22), kuidas 24.05.2019.a veedeti aega Pärnu kesklinnas Pärnu jõe ääres. Ühel hetkel tekkis konflikt võõraste seltskonnaga. Kannatanu väidab, et esmalt löödi teda näopiirkonda, mille peale ta selg ees taganes, kuid temale lähenesid kolm agressiivset noormeest. Kannatanu lõi ühte noormeest näopiirkonda, kellega tal tekkis rüselus ja kukuti maha. Samal ajal lõid teda kaks teist noormeest. Ühel hetkel eemaldusid kannatanust kolm noormeest. Pärast noormeeste eemaldumist avastas kannatanu, et tal on noahaavad. Kannatanu vigastused on nähtavad ka fotodelt, sh on kannatanul vasak silm sinine ning õmmeldud haavad (4. kd t.l 23-25). Asitõendi vaatlusprotokollist (4. kd t.l 46) nähtub, et pärast juhtunut on erinevatelt telefoninumbritelt helistatud Häirekeskusesse. Tunnistaja E. A. on selgitanud (4. kd t.l 47-50), kuidas 24.05.2019.a veedeti aega Pärnu jõe ääres. Ühel hetkel tekkis kõrval pingil istunud seltskonnaga konflikt, kellelt kannatanu läks aru pärima ning järgnevalt nägi tunnistaja, kuidas kannatanu selg ees taganes. Tunnistaja nägi, kuidas R. T. ja veel kaks isikut lõid kannatanut pea ja keha piirkonda. Kannatanul oli kolme noormehega füüsiline konflikt. Pärast juhtunut nägi tunnistaja, et kannatanul olid kõhu ja selja peal noahaavad. Ka teenistuslehelt ja ettekandest (4. kd t.l 51-53) nähtub, et 24.05.2019.a on olnud väljakutse seoses noa rünnakuga. Samuti on noarünnakuga seotud väljakutset kinnitanud politseinik V. P. (4. kd t.l 54). Tunnistaja E. T. on kirjeldanud (4. kd t.l 54-57), et 24.05.2019.a veedeti aega Pärnu jõe ääres. Ühel hetkel tekkis kannatanul konflikt teise seltskonnaga ning läks kakluseks. Tunnistaja kinnitusel taganes kannatanu selg ees ründajate eest. Tunnistaja kinnitusel olid kannatanute ründajateks R. T., R. J. ja O.-T. K.. Kui kannatanu püsti tõusis, nägi tunnistaja, et kannatanu selg oli verine ning tal olid haavad. Tunnistaja helistas Häirekeskusesse. Samuti on tunnistaja M. O. (4. kd t.l 58-60) kirjeldanud Pärnu jõe ääres viibimist ning et ühel hetkel

1-19-7945

tekkis kannatanul teise seltskonnaga konflikt ning R. T., O.-T. K. ja R. J. ründasid kannatanut. Tunnistaja nägi, kuidas R. J. lõi kannatanut noaga. Tunnistaja K. T. on kirjeldanud (4. kd t.l 64-66) samuti 24.05.2019.a jõe ääres juhtunut. Tunnistaja kinnitusel taganes kannatanu ühel hetkel selg ees ning talle järgnes agressiivne R. T., keda kannatanu enesekaitseks lõi. Seejärel lähenesid kannatanule ka R. J. ja O.-T. K.. Tunnistaja kinnitab, et kannatanu lähedal viibisid eelnimetatud kolm isikut, samas tunnistaja ei näinud täpselt toimunut. Samuti on tunnistaja K. S. kirjeldanud (4. kd t.l 67-69) konflikti tekkimist, sh esimesena lõi kannatanut R. T., mille peale kannatanu taganes selg ees ning talle järgnes R. T. ning veidi ajapärast ka R. J. ja O.-T. K.. Tunnistaja nägi kannatanu noaga löömist, kuid ei osanud täpsustada, kas noaga lööjaks oli R. J. või O.-T. K.. Ka on tunnistajad K. G. (4. kd t.l 70-71) ja T. K. (4. kd t.l 72-74) näinud kannatanu noahaavasid vahetult pärast juhtunut. T. K. ka fotografeeris kannatanu vigastused vahetult pärast juhtunut (4. kd t.l 75-77). Tunnistaja S. L. nägi (4. kd t.l 78-79), et kannatanu juurest eemaldusid noormehed ning kannatanu särk oli eest ja tagant verine, samuti nägi tunnistaja A.-M. P. (4. kd t.l 80-82), et kannatanu ümber seisid ühel hetkel kolm noormeest ning järgmisena nägi tunnistaja, et kannatanu särk oli üleni verine. Ka nägi kannatanu verist särki tunnistaja J.-E. E. (4. kd t.l 83-85). Lisaks on tunnistaja M. U. kirjeldanud (4. kd 94-95), et jõe ääres oli tekkimas konflikt, mistõttu tema lahkus. Tunnistaja M. A. on kirjeldanud (4. kd t.l 86-88), kuidas konflikti tekkides lõi esimesena kannatanu ning kannatanu liikus R. T., R. J. ja O.-T. K. eemale. M. A. möönab, et R. J. võis kannatanut noaga lüüa. Samuti nägi tunnistaja kannatanu verist särki. Ka on tunnistaja K. R. väitnud (4. kd 91-93), et esimesena lõi pinkide juures kannatanu R. T.. Kannatanu taganes ning R. J. ja R. T. järgnesid. R. T. lõi kannatanut ning koos kukuti maha. Järgnevalt nägi tunnistaja, kuidas R. J. tegi kannatanu kehapiirkonda kaks lööki. Seejärel lähenes O.-T. K., kes lõi kannatanut jalaga keha piirkonda. Konflikti lõppedes nägi tunnistaja, et kannatanu särk oli verine. Mõni aeg hiljem nägi tunnistaja sanatoorium Tervise taga pargis R. J. käes verist nuga. Tunnistaja nägi, kuidas R. J. peitis noa liivas oleva rehvi sisse. Ka on tunnistaja K. P. kinnitanud (4. kd t.l 98-100), et konflikti tekkides lõi kannatanu esimesena R. T., mille peale kannatanu taganes selg ees ning talle järgnes R. T.. R. T. ja kannatanu vahel tekkis füüsiline konflikt ning neile lähenes ühel hetkel O.-T. K., kes lõi kannatanut jalaga. Tunnistaja nägi, kuidas R. J. lõi kannatanut kahel korral ning pärast seda oli kannatanu särk verine. Pärast juhtunut kinnitas R. J. tunnistajale, et ta oli kannatanut noaga löönud. Asitõendi vaatlusprotokolliga (4. kd t.l 102-104) on tuvastatud isikute, sh süüdistatavate, liikumine Pärnu jõe suunas. Asitõendi vaatlusprotokolliga (4. kd t.l 105-109) on kinnistust leidnud R. J. juhatatud kohast liivas oleva rehvi seest noa leidmine. Ekspertiisiga (4. kd t.l 110-116) on kindlaks tehtud, et ekspertiisiks esitatud T-särgil olevad torke-lõikevigastused võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noa ehk liivas olevast rehvist leitud noaga. Kannatanu T-särki, nuga ning R. J. kantud jopet on vaadeldud 25.07.2019.a (5. kd t.l 118-124). Tunnistaja K. R. on selgitanud (4.kd t.l 61-62), et R. J. kannab musta värvi kapuutsiga Armani jopet. Kannatanu T-särgil on tuvastatud verekahtlane määrdumine riidekahjustused (augud) särgi esi- ja tagaosal. Samuti on tuvastatud R. J. jope varruka osas verekahtlane määrdumine. Jopel tuvastatud verekahtlane määrdumine viitab selgelt sellele, et kannatanu noaga lööjaks pidi olema R. J.. On tõenäoline, eluliselt usutav ja loogiline, et R. J. jope varrukas määrdus noaga löömise käigus verega. Ka on R. J. ise kohtueelses menetluses tunnistanud kannatanu noaga löömist (4. kd t. l 132; 138-140). Samas on R. J. väitnud, et konflikti alguses esmalt ründas kannatanu R. T.. O.-T. K. on tunnistanud (4. kd t.l 159-161), et lõi kannatanut ühe korra jalaga. R. T. on väitnud (4. kd t.l 180-185), et esmalt lõi kannatanu teda, misjärel meesterahvas taganes. R. T. järgnes taganevale meesterahvale, kelle juurde jõudes kannatanu lõi R. T. ning neil tekkis füüsiline konflikt. R. T. nägi püsti tõustes, et kannatanu särk oli verine.

1-19-7945

Käesoleva episoodi isikulistest tõenditest järeldub üheselt ja kahtlusteta, et 24.05.2019.a tekkis kannatanul ühel hetkel konflikt R. T. ning tema sõprade seltskonnaga. Konflikt päädis sellega, et R. T. lõi korduvalt kannatanut. Samuti ühel hetkel lõi R. J. kannatanut noaga ning O.-T. K. lõi kannatanut vähemalt ühe korra jalaga. Pärnu haigla teatisest (4. kd t.l 26) ja haigusloo väljavõttest (4. kd t.l 27-28) nähtub, et kannatanul on 24.05.2019.a juhtunujärgselt tuvastatud torkehaavad. Ekspertiisiga (4. kd t.l 36-45) on kindlaks tehtud, et kannatanul olid pärast juhtunut rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav 9. ja 10. interkostaalarteri ja vasaku kopsu vigastusega ning kõhuõõnde mittetungiv torke-lõikehaav parema puusa piirkonnas. Samuti on ekspert asunud seisukohale, et lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.08.2020.a määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 on antud vigastused eluohtlikud. Seega on ekspertiisiga üheselt ja kahtlusteta kinnitust leidnud, et 24.05.2019.a noalöögid põhjustasid kannatanule tervisekahjustuse, mis oli eluohtlik. KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt loetakse raskeks tervisekahjustuseks tervisehäire, mis on eluohtlik. Antud juhul on kannatanul tuvastatud KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes raske tervisekahjustus. Nimelt on ekspert asunud seisukohale, et tervisekahjustused olid eluohtlikud. Eelviidatud järeldub, et kuna R. J. noa löögid põhjustasid kannatanule eluohtlikud vigastused, vastab tema käitumine KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsele koosseisule. Analüüsides sündmuste käiku nähtub, et kuigi kannatanu ründajaid oli kolm, ei vastuta O.-T. K. ja R. T. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kaastäideviijatena. Süüdistatavatel ei olnud ühist teootsust, vaid igaüks tegutses n-ö oma äranägemise järgi ning liitus rünnakuga omaalgastuslikult. Antud juhul puudub ühine ja kooskõlastatud tegevus. Seega vastab KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsele koosseisule ainult R. J. käitumine. O.-T. K. ja R. T. heidetakse ette KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemist. Isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24). Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga (lg 1 p 1), kui selle käigus pannakse toime mõni 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (KarS §-d 120-122) vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Antud juhtum leidis aset avalikus kohas. Pärnu jõe kallas vastab KorS § 54 kirjeldatud avaliku koha mõistele. Tuvastatud on, et R. T. lõi kannatanut korduvalt ning O.-T. K. lõi kannatanut vähemalt ühel korral jalaga. Kohus on seisukohal, et R. T. poolt teostatud löömine ning O.-T. K. jalaga löömine tekitab ilmselgelt valuaistingu, samuti võivad kohtu hinnangul sellise löömisega kaasneda tervisekahjustused, s.o hematoomid jms. Seega on käesoleval juhul leidnud aset kehaline väärkohtlemine, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 sätestatud vägivallakuriteona ehk on rikutud KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Lisaks toimus kannatanu löömine avalikus kohas teiste isikute juuresolekul. Tunnistaja A.-M. P. (4. kd t.l 80-82) on andnud ütlusi selle kohta, et tema keeras pea ära, kuna talle sellised asjad ei meeldi. Kohtu hinnangul näitab tunnistaja selline pea ärakeeramine, et juhtunu häiris teda. Seega on tuvastatud, et 24.05.2019.a toimunud häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid, s.o vähemalt ühte isikut. Eeltoodust tulenevalt vastab R. T. ja O.-T. K. käitumine KarS § 263 objektiivsele koosseisule. Kriminaalasjas on R. T. ja O.-T. K. tunnistanud kannatanu löömist, samuti on R. J. tunnistanud kannatanu noaga löömist. Seega kriminaalasjas sisuliselt puudub vaidlus antud kuriteoepisoodi objektiivse koosseisu osas. Samas lahknevad isikute ütlused selles osas, kuidas sai alguse füüsiline konflikt. Kriminaaltoimikust joonistub selgelt välja see, et. kannatanu sõpruskond ja temaga jõe ääres viibinud isikud väidavad, et esmalt ründas R. T. kannatanut pinkide juures, samas süüdistatavad ja nende sõpruskond väidavad, et esimesena lõi pinkide juures hoopis kannatanu R. T.. Süüdistatavad väidavad

1-19-7945

seega antud juhul, et tegutsesid hädakaitses. Konflikti alguse osas on ütlused vastuolulised, s.o kes keda esimesena lõi. Samas kohtu hinnangul tuleb tõenäolisemaks pidada, et pinkide juures lõi esimesena R. T. kannatanut, sest pärast juhtunut on kannatanul tuvastatud hematoom vasaku silma juures (4. kd t.l 18). Kohtu hinnangul haakub antud vigastus pigem sellega, et esimesena lõi R. T. kannatanut mitte kannatanu R. T.. Samas, kuna R. T. ja kannatanu konflikt jätkus ka pinkide juurest eemaldumisel, s.o R. T. lõi korduvalt kannatanut, ei saa siiski antud vigastuse põhjal teha tõsikindlat järeldust, et esimeseks lööjaks oli justnimelt R. T., sest eksisteerib siiski ka võimalus, et kannatanu sai silma piirkonda vigastuse löömise käigus, mis toimus pinkidest eemal. Samas tunnistajate ütlustest järeldub kahtlusteta, et pärast konflikti algust pinkide juures taganes kannatanu selg ees ning talle järgnesid süüdistatavad. Kannatanu selg ees taganemist on kinnitanud nii kannatanuga ühes seltskonnas viibinud isikud kui ka süüdistatavaga ühes seltskonnas viibinud isikud. Kannatanu selg ees taganemist on kinnitanud näiteks E. A., E. T., K. T., K. S., K. R. ning K. P.. Seega isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et esimesena lõi kannatanu pinkide juures R. T. mitte vastupidi, siis sellel hetkel, kui kannatanu asus selg ees taganema, oli R. T. lõppenud igasugune hädakaitseseisund. Kui kannatanu oli asunud taganema, ei olnud enam R. T. suhtes vahetut või vahetult eelseisvat rünnet, mida ta oleks olnud õigustatud tõrjuma. Seetõttu R. T. tegevus, mis järgnes kannatanu taganemisele, ei vasta ilmselgelt KarS § 28 mõttes hädakaitsele. Kui R. T. suhtes võib hädakaitset konflikti alguses möönda, kuna ei ole võimalik päris üheselt ja kahtlusteta tuvastada, et kes keda esimesena lõi, siis R. J. ja O.-T. K. puudus mistahes ajahetkel üldse igasugune võimalik hädakaitse. Sündmuste arenedes ei ähvardanud R. J. ja O.-T. K. ühelgi ajahetkel vahetult või vahetult eelseisev oht, mida nad oleks olnud õigustatud tõrjuma. Hinnates tõendeid kogumis, järeldub kohtu hinnangul, et kui kannatanu oli asunud taganema, asusid teda ründama R. T., R. J. ja O.-T. K.. Kannatanu ei ole eitanud, et taganemisel lõi ta R. T.. Kohtu hinnangul oli kannatanu tegutsemine õigustatud ega ületanud hädakaitse piire. Arvestades 24.05.2019.a aset leidnud sündmuste käiku ning, et kannatanule lähenesid kolm agressiivselt meelestatud noormeest, saab iga keskmine mõistlik inimene aru, et kannatanut ähvardas selles olukorras reaalne oht, mistõttu oli kannatanu tegutsemine õigustatud ning kohtu hinnangul oli tegemist KarS § 28 mõttes hädakaitsega. Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et viited hädakaitsest on paljasõnalised, tõendamata ja üksnes ennast õigustatavad. Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab § 118 lg 1 kohaldamisel arvestama §-s 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus. Seega on antud juhul vaja tuvastada subjektiivse koosseisu osas, et süüdistataval oli tahtlus noaga löömise ja tervisekahjustuse tekitamise osas ning tagajärje ehk raske tervisekahjustuse osas vähemalt ettevaatamatus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on noaga löömine ja kehavigastuse tekitamine toime pandud tahtlikult ning raske tervisekahjustuse suhtes oli isik vähemalt ettevaatamatu. Kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et R. J. lõi kannatanut kahel korral noaga. Kohus on veendunud, et kehavigastuse tekitamise osas tegutses R. J. tahtlikult. Süüdistatav tahtis ja soovis isikule kehavigastuse tekitada, sest R. J. lõi kannatanut noaga. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et teise isiku korduva noaga löömisega kaasneb vältimatult kehavigastus. Selline teise inimese korduv noaga löömine on kahtlusteta KarS § 16 mõttes tahtlik. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli noaga löömise ja tervisekahjustuse tekitamise osas vähemalt otsene tahtlus. Samas leiab kohus, et süüdistatava eesmärgiks ei olnud raske tervisekahjustuse tekitamine. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal võib järeldada, et süüdistatav lihtsalt lõi kannatanut noaga, valimata kohta, kuhu ta kannatanut lööb. Paraku noaga löömiste tagajärjeks oli eluohtlik vigastus. Süüdistatav oleks pidanud kohusetundliku ja

1-19-7945

tähelepaneliku suhtumise korral mõistma, et teist isikut kahel korral noaga lüües, võib ta põhjustada eluohtliku kehavigastuse. Iga kohusetundlik ja tähelepanelik inimene mõistab, et kui teist isikut lüüakse kahel korral niivõrd ohtliku terariistaga kui nuga, siis võib sellega kaasneda oht isiku elule. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus süüdistatav on tekitanud tahtlikult tervisekahjustuse, mille eluohtlikkusest ta aru ei saanud, kuid oleks pidanud saama. Seega R. J. on KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud teo toimepannud vähemalt hooletusega. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 lg 1 p 1 koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikus, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS §

1-19-7945

11.08.2019.a x juures K. K.. K. K. löömist R. T. poolt on kinnitanud mitmed tunnistajad, nt K. P., M. S., A. K., samuti on löömist kinnitanud ka süüdistatav ise. Pärast peksmist tuvastati K. K. vigastused näopiirkonnas. Kohus on veendunud, et selliste vigastustega kaasneb vältimatult ka valuaisting. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et kui löömise tagajärjel on vigastused näol, on ilmselgelt põhjustatud valuaisting, samuti sellise vägivalla kasutamise tagajärjel tekivad erinevad tervisekahjustused, sh hematoomid jms. Korduvus KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 3 mõttes. Korduvus on karistusõiguslik mõiste ning tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Peksmine kui korduv löömine ühe episoodi raames jääb põhikoosseisu raamidesse ega moodusta käesolevat kvalifikatsiooni. Eelnevalt leidis tuvastamist, et 24.05.2019.a pani R. T. toime avaliku korra raske rikkumise, mis avaldus J. D. kehalises väärkohtlemises avalikus kohas, millega häiriti kõrvalisi isikuid. Samuti on R. T. Pärnu Maakohtu 18.12.2018.a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 järgi. Seega esineb R. T. osas eriline isikutunnus, mistõttu on tegemist korduvusega KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et süüdistatav on K. K. 11.08.2019.a. kehaliselt väärkohelnud ning süüdistatava tegevus põhjustas kannatanule valu ning tekkisid tervisekahjustused. Samuti on kinnitust leidnud, et R. T. on ka varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise. Seega vastab R. T. käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivsele koosseisule. Kohus on seisukohal, et R. T. on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. R. T. pidi teadma või vähemalt möönma, et kannatanu löömine põhjustab kannatanule valu ja tervisekahjustusi hematoomide, tursete vms näol. Kohus leiab, et teise inimese löömine on kahtlusteta KarS § 16 mõttes tahtlik. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist R. T. talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ette heidetava kuriteo toimepanemine. II süüdistusakt 09.12.2019.a Esmalt märgib kohus, et kriminaaltoimikust joonistub selgelt, üheselt ja kahtlusteta välja süüdistatavate üleüldine seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollist (I kd t.l 19-168) selgelt süüdistatavate omavaheline korduv suhtlemine, samuti süüdistatavate suhtlemine teiste isikutega. Arvestades kriminaalasja konteksti ning hinnates jälitustoimingu protokolliga koostoimes teiste tõenditega, järeldub protokollist üheselt, et isikud arutavad omavahel narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, sh omamist, valdamist, edasiandmist, kriminaaltulu teenimist, samuti nähtub protokollist ebaseadusliku tegevuse organiseeritus ja korduvus. Ka 08.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd t.l 1-43) nähtub A. Rohtmäe, K. T. ja R. omavaheline suhtlus, samuti vestleb A. Rohtmäe R. L.. Hinnates vestlusi kogumis teiste tõenditega, järeldub, et vesteldakse narkootiliste ainete käitlemisest, nt kasutaja x küsib A. Rohtmäelt, kas junne pole pakkuda v, tahtsin kivi võtta aga läbi rsk jms. R. T. heidetakse ette K. K. kolmel korral kokku vähemalt 6 MDMA-d sisaldava tableti edasiandmist ning K. T. 14.50 g kanepiõisikute ja 15.05g kollaka pulbri, mis sisaldas 1,97 g amfetamiini, edasiandmist. R. T. poolt K. K. narkootiliste ainete edasiandmine K. K. on kinnitanud (ii kd t.l 104-105), et on süüdistuses märgitud ajal kolmel erineval korral R. T. saanud korraga 2 narkootilist ainet sisaldavat tabletti. Ühe tableti eest maksis tunnistaja süüdistatavale 15 eurot ehk kokku 15x6=90 eurot. Seega on tunnistaja kinnitanud süüdistatavalt kuue tableti saamist. Süüdistatav K. K. narkootiliste ainete üleandmist tunnistanud ei ole.

1-19-7945

R. T. seotust narkootiliste ainetega kinnitavad jälitustoimingu protokoll (I kd t.l 19-168), millest muuhulgas nähtub R. T. suhtlemine teiste süüdistatavatega, mh arutatakse omavahel narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, sh omamist, valdamist, edasiandmist, ning kriminaaltulu teenimist, samuti ebaseadusliku tegevuse organiseeritus ja korduvus. Arvestades kriminaaltoimikust välja joonistuvat üldist R. T. seotust narkootiliste ainetega, ei ole kohtul alust tunnistaja ütlustes kahelda. Seega on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et R. T. on K. K. üle andud 6 narkootilist ainet sisaldavat tabletti. R. T. poolt K. T. narkootiliste ainete edasiandmine Sideettevõtja andmetest (II kd t.l 66-75, II kd t.l 111-116) nähtub, et 12.05.2019.a on R. T. korduvalt suhelnud K. T.. Samuti nähtub, et R. T. on 12.05.2019.a kell 12:34 kõne ajal viibinud masti asukohas x levialas. Nimetatud mast asub kaardirakenduse Google maps andmete kohaselt K. T. elukohast (II kd t.l 142) x umbes 2 km kaugusel. R. T. ja K. T. omavaheline suhtlus 12.05.2019.a on kinnitust leidnud ka jälitustoimingutega (I kd t.l 98-99). 13.05.2019.a leiti K. T. elukoha x vastas olevast metsast kilekott, milles olid minigripp kotid ja hõbepaber (II kd t.l 76-77). Asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd t.l 78-81) on kinnistust leidnud, et kilekott sisaldas 5 hõbepaberipakendit rohelise taimse puruga kaaluga 5g ning 17 minigripp kotti valge pulbrilise ainega kaaluga 18.5g. Pulbriline aine reageeris amfetamiini kiirtestile. Lisaks oli leitud ja ära võetud kilekotis 13 soonsulguriga kilekotti rohelise taimse puruga kaaluga 16.6g. Ekspertiisiga (II kd t.l 82-83, 87-95, 97) on kindlaks tehtud, et ühel soonsulguriga kilekotil oli R. T. DNA ning kahel kilekotil ei saanud välistada K. T. DNA-d. Samuti on ekspertiisiga (II kd t.l 98-100) kindlaks tehtud, et K. T. elukoha lähedalt metsast leitud kilekotis olnud rohelise taimeosad olid 3.96+10.54=14.5g kanepiõisikud, mille THC sisaldus oli vastavalt 21% ja 27%. Samuti kollakas pulber 14.22+0.83=15.05g sisaldas vastavalt 1.88g amfetamiini ja 0.091g amfetamiini ehk kokku 1.88+0.091=1.971g amfetamiini. R. T. on selgitanud (II kd t.l 106-110), et 14.05.2019.a helistas talle K. T., et küsida, kas R. T. varastas metsast ta kanepi ja amfetamiini ära. Samas on R. T. eitanud, et viidatud kanepi ja amfetamiini oleks ta K. T. andnud. Teisalt on süüdistatav oma ütlustes siiski möönnud, et oli teadlik, et K. T. oli kanepit ja amfetamiini. Ka on K. T. kinnitanud (II kd t.l 201-204), et sai eelpool viidatud narkootilised ained, s.o kanep ja amfetamiin, just R. T. käest. Kuigi esimesel ülekuulamisel on K. T. väitnud, et sai narkootilised ained T. L., tuleb siiski ütlusi R. T. ainete saamise kohta pidada usaldusväärsemaks. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis viitaks, et K. T. oleks ained saanud T. L., samas on kriminaalasjas kogutud ka teisi tõendeid, mis seovad R. T. K. T. leitud narkootiliste ainetega. Nimelt on K. T. ja R. T. omavahel korduvalt 12.05.2019.a suhelnud, mh on R. T. nimetatud päeval viibinud sideettevõtja andmete alusel K. T. elukoha vahetus läheduses. Samuti leiti ühelt soonsulguriga kilekotilt R. T. DNA-d. Viimati märgitu viitab selgelt sellele, et antud narkootilisi aineid pidi ilmselgelt käitlema ka R. T., sest vastasel juhul ei oleks pakendilt tema DNA-d leitud. Samuti on ka R. T. ise möönnud, et oli teadlik, et K. T. valduses on kanep ja amfetamiin, sest K. T. kahtlustas, et metsast võttis ained ära just R. T.. Samuti R. T. kuulub K. T. sõpruskonda, mistõttu ilmselgelt ei soovinud K. T. esimesele ülekuulamisel anda ütlusi R. T. vastu, vaid väitis esmalt, et sai narkootilised ainet T. L.. Hinnates R. T. teadmist K. T. narkootilistest ainetest koostoimes teiste tõenditega, sh K. T. kinnitust, et ta sai narkootilised ained R. T., R. T. DNA leidmist narkootilise aine pakendilt ning kriminaaltoimikust nähtuvat R. T. üldist seotust narkootiliste ainetega, on kohtu hinnangul ainuvõimalik järeldus, et K. T. sai kanepiõisikud, s.o 14.5g, ja kollaka pulbri kaaluga 15.05g, mis sisaldas 1.97g amfetamiini, justnimelt R. T.. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et antud juhul on leidnud kinnitust, et R. T. on K. T. edasi andnud 14.5g kanepiõisikuid ning kollaka pulbri, mis sisaldas 1.97g amfetamiini. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või

1-19-7945

seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Teabenõude vastusest (III kd t.l 65-66) nähtub, et kanepi puhul loetakse suureks koguseks kogust alates 7.5 g ning amfetamiini puhul on suur kogus alates 1.3g. Kuna antud juhul on tõendamist leidnud, et R. T. on käidelnud vähemalt 14.5g kanepit, 1.97g amfetamiini ja 6 narkootilist ainet sisaldavat tabletti, on tegemist KarS § 184 mõttes suure kogusega. Eelpooltoodust järeldub, et R. T. käitumine vastab KarS § 184 lg 1 objektiivsele koosseisule. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud kavatsetult. Ilmselgelt R. T. teadis, et toimus narkootiliste ainete käitlemine ehk toimus teadlik ja eesmärgistatud tegevus. Mitte ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei anna alust kahelda narkootiliste ainete tahtlikus ja teadlikus käitlemises. Seega R. T. eesmärgiks oli narkootiliste ainete käitlemine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist R. T. poolt talle KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo toimepanemine. Ahto Rohtmäele heidetakse ette K. T. 20 tableti, millest 13 tabletti sisaldasid 1.55g MDMA-d, edasiandmist ning R. L. 40 MDMA-d sisaldava tableti edasiandmist. Tunnistaja R. L. on kinnitanud (I kd t.l 225-226), et sai 2019.a veebruaris Ahto Rohtmäe käest 40 oranži MDMA tabletti, mille eest ta maksis vähemalt 400 eurot. Tunnistaja kinnitusel kaotas ta 22 tabletti Endla bussipeatuse juures ära. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud (I kd t.l 227), et viidatud 22 tabletti leidsid K. P. ja K. L.. Ekspertiisiga on tuvastamist leidnud (I kd t.l 228-229), et oranž tablett ja tableti tükid sisaldasid 0.19g MDMA-d. K. T. on 18.07.2019.a ülekuulamisel (II kd t.l 201-204) selgitanud, et on A. Rohtmäe käest saanud umbes 20 tabletti, samas 30.07.2019.a ülekuulamisel (II kd t.l 205-207) on K. T. selgitanud, et on A. Rohtmäelt saanud vähemalt 50 MDMA-d sisaldavat tabletti. Kuna K. T. ütlused saadud tablettide koguste kohta kahel ülekuulamisel erinevad, tuleb järeldada, et K. T. on A. Rohtmäelt saanud vähemalt 20 tabletti, kuna nimetatud kogus haakub ka A. Rohtmäe ütlustega. Ahto Rohtmäe (II kd t.l 44-49) on tunnistanud, et on K. T. andnud edasi umbes 20 tabletti ning R. L. on edasi andnud umbes 40 tabletti. Samuti on A. Rohtmäe tunnistanud, et ta teab, et edasi antud tabletid sisaldavad narkootilist ainet. Lisaks on A. Rohtmäe selgitanud, et müüs tablette hinnaga u 1015 eurot üks tablett. A. Rohtmäe seotust narkootiliste ainetega on kinnitanud ka tunnistaja G. K. (II kd t.l 50-53), kirjeldades, kuidas A. Rohtmäe soovis, et tunnistaja hakkaks käima Lätis ja Leedus narkootilisi aineid sisaldavatel pakkidel järel. Tunnistaja ütlustega haakub ka 08.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd t.l 54-56), mille kohaselt on 05.06.2019.a Pärnus Tallinna mnt, Rääma ja Jannseni tänava ristil märgatud tunnistaja kirjeldatud punast x. Märgitud autoga sõideti tunnistaja kinnitusel 05.06.2019.a õhtul K. P. juurde, kellelt tunnistaja sai kaks minigrip kotti valge pulbrilise ainega, mis tunnistaja hinnangul oli segatud amfetamiin. Pulbritaolise aine eest maksis tunnistaja A. Rohtmäele 40 eurot. Samuti on märgitud ajal viidatud autoga K. P. juurde sõitmist ja G. K. kohtumist kinnitanud Maario Sakk (II kd t.l 57-58). Eelpooltoodust järeldub üheselt ja kahtluseta, et A. Rohtmäe on R. L. edasi andnud 40 MDMA-d sisaldavat tabletti. Märgitut on kinnitanud nii A. Rohtmäe kui ka R. L. ise. Samuti järeldub kahtlusteta, et A. Rohtmäe on K. T. edasiandnud vähemalt 20 MDMA-d sisaldavat tabletti. Tablettide edasi andmist K. T. on kinnitanud nii A. Rohtmäe kui ka K. T.. K. T. on oma ülekuulamistel kinnitanud (II kd t.l 201-210), et müüs A. Rohtmäelt saadud MDMA-d sisaldanud tabletid edasi. Kriminaalasjas puuduvad igasugused viited sellele, et K. T. oleks peale A. Rohtmäe kelleltki veel saanud MDMA tablette. Märgitust järeldub, et K. T. poolt E. K. ja T. M. edasi antud kokku 13 tabletti, mis sisaldasid kokku 0.83+0.72=1.55g MDMA-d pidid samuti pärinema Ahto Rohtmäelt. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Ahto Rohtmäe on K T edasi andnud 20 tableti, mis sisaldasid vähemalt 1.55 g MDMA-d. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või

1-19-7945

seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. M. M. on selgitanud (II kd t.l 130-131), et tema hinnangul sai ta ühest MDMA-d sisaldanud tabletist narkojoobe. Tunnistaja ütluste kohaselt andis tableti tarvitamine talle energiat juurde, samuti hakkas ta endale asju ette kujutama, samas järgmisel päeval oli tal väga halb olla. Teabenõude vastusest (III kd t.l 65-66) nähtub, et MDMA puhul loetakse suureks koguseks kogust alates 1.4g. Antud juhul on tõendamist leidnud, et A. Rohtmäe on R. L. ja K. T. edasi andnud vähemalt 60 MDMA-d sisaldanud tabletti. Samuti on kinnitust leidnud, et A. Rohtmäe on K. T. edasi andnud tablette, mis sisaldasid vähemalt 1.55g MDMA-d. Lisaks on tunnistaja kinnitanud, et tema hinnangul tekitas üks tablett joobe. Seega võttes arvesse, et käideldud on 60 tabletti, mis sisaldasid vähemalt 1.55g MDMA-d, kusjuures tunnistaja hinnangul sai ühest tabletist ühe joobe, siis on ilmselgelt tegemist KarS § 184 mõttes suure kogusega. Eelpooltoodust järeldub, et Ahto Rohtmäe käitumine vastab KarS § 184 lg 1 objektiivsele koosseisule. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud kavatsetult. A. Rohtmäe ilmselgelt teadis, et toimus narkootiliste ainete käitlemine ehk toimus teadlik ja eesmärgistatud tegevus. Mitte ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei anna alust kahelda narkootiliste ainete tahtlikus ja teadlikus käitlemises. Seega A. Rohtmäe eesmärgiks oli narkootiliste ainete käitlemine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist Ahto Rohtmäe poolt talle KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. K. T. heidetakse ette K. S. vähemalt 4g kanepi edasiandmist, K.-O. K. 0,5g pulbrilise aine, mis sisaldas amfetamiini, ja ühe MDMA-d sisaldava tableti edasiandmist, E. K. 6 tableti, mis sisaldas 0.72g MDMA-d, edasiandmist, T. M. 7 tableti, mis sisaldas 0.83g MDMA-d, edasiandmist ning M. M. ühe MDMA-d sisaldava tableti edasiandmist. Samuti heidetakse ette R. T. saadud 14.50g kanepiõisikute ja 15.05g kollaka pulbri, mis sisaldas 1,97g amfetamiini, käitlemist. K. T. poolt E. K. 6 tableti ja T. M. 7 tableti edasiandmine Jälitustoiminguprotokollist (I kd t.l 34-36) nähtub, et 27.02.2019.a veidi peale poolt kümmet õhtul suhtleb S. A. S. K. T.. Kell 22.22 kohtub K. T. meesterahvastega, kes tulid K. T. elukoha juurde autoga x reg. märgiga x. Viidatud sõiduauto peatatakse kell 22:41 politsei poolt. Autos olnud isikutena tuvastatakse G. R., E. K., T. M. ja S. A. S.. T. M., S. A. S. ja E. K. tuvastati narkootiliste ainete tarvitamine (I kd t.l 169-173). Samuti võeti T. M. ära soonsulguriga kilekott koos 7 tabletiga ning E. K. võeti ära karp 6 tabletiga (I kd t.l 174-181). Ekspertiisiga (I kd t.l 182-185) on kindlaks tehtud, et T. M. ära võetud 7 tabletti sisaldasid 0.83g MDMA-d ning E. K. ära võetud 6 tabletti sisaldasid 0.72g MDMA-d. S.-A. S. on kinnitanud (I kd t.l 189-191) kohtumist K. T. ning et E. K. olid pärast Tammistest lahkumist käes mingid tabletid. Samuti on T. M. selgitanud (I kd t.l 196-198), et ostis Tammistes noormehe käest tablette. Ka nägi tunnistaja, et ka E. K. ostis noormehe käest tablette. Lisaks tuvastati T. M. narkootiliste ainete tarvitamine, mistõttu alustati ka tema suhtes väärteomenetlus (I kd t.l 192-195). Ka on tunnistaja G. R. selgitanud (I kd t.l 204-206), et E. K. palvel mindi Tammistesse, kuna ta pidi kellegagi kokku saama. Samuti leiti autost karp tablettidega (I kd t.l 200-202), mis tunnistaja hinnangul võisid kuuluda E. K.. Ka on E. K. kinnitanud (I kd t.l 213-217), et ostis Tammistes noormehe käest oranžid tabletid. Samuti on E. K. kinnitanud, et autost kõrvalistuja küljetaskust leitud tabletid kuulusid talle. Ka tuvastati isikul narkootiliste ainete tarvitamine (I kd t.l 207). E. K. ja M. M. narkootiliste ainete edasiandmist on kinnitanud ka K. T. (II kd t.l 205-207). Viidatud tõenditest järeldub üheselt ja kahtlusteta, et 27.02.2019.a kohtusid T. M. ja E. K. K. T. ning ostsid talt oranžid tabletid, mis sisaldasid narkootilist ainet MDMA-d vastavalt 0.83g ja 0.72g ehk kokku 1.55 g. Seetõttu on antud kriminaalasjas leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et K. T. on edasi

1-19-7945

andnud T. M. 7 MDMA-d sisaldavat tabletti ning E. K. 6 MDMA-d sisaldavat tablett. Edasi antud 13 tabletti sisaldasid kokku 1.55g MDMA-d. K. T. poolt R. T. saadud 14.50g kanepiõisikute ja 15.05g kollaka pulbri, mis sisaldas 1,97g amfetamiini, käitlemine. Eelnevalt leidis tuvastamist, et R. T. andis K. T. edasi 14.50g kanepiõisikuid ja 15.05g kollakat pulbrit, mis sisaldas 1,97g amfetamiini. Märgitud aineid hoidis K. T. oma elukoha lähedal metsas, kust need leidis ja võttis ära politsei. Seetõttu on leidnud ka üheselt ja kahtlusteta tuvastamist K. T. poolt viidatud ainete käitlemine. K. T. poolt K.-O. K. 0,5g pulbrilise aine, mis sisaldas amfetamiini, ja ühe MDMA-d sisaldava tableti edasiandmine K.-O. K. on kinnitanud (II kd t.l 123-125), et on K. T. saanud 0.5g amfetamiini ning ühe narkootilist ainet sisaldava tableti. K.-O. K. narkootiliste ainete edasiandmist on kinnitanud ka K. T. (II kd t.l 205207). Tuginedes tunnistaja ja K. T. ütlustele, on kohtu hinnangul leidnud tõsikindlat tuvastamist, et K. T. on K.-O. Ki. edasi andnud 0.5g pulbrilist ainet, mis sisaldas amfetamiini, ja ühe MDMA-d sisaldava tableti. K. T. poolt M. M. ühe MDMA-d sisaldava tableti edasiandmine Tunnistaja M. M. on selgitanud (II kd t.l 130-131), et on ühel korral ostnud K. T. ühe narkootilist ainet sisaldava tableti, mille eest maksis vähemalt 10 eurot. M. M. narkootilise aine edasiandmist on kinnitanud ka K. T. (II kd t.l 205-207). Tuginedes tunnistaja ja K. T. ütlustele, on kohtu hinnangul leidnud tõsikindlat tuvastamist, et K. T. on M. M. edasi andnud ühe MDMA-d sisaldava tableti. K. T. poolt K. S. vähemalt 4g kanepi edasiandmine Tunnistaja K. S. on andnud ütlusi (II kd t.l 132-134), et tarvitas ta koos K. T. 2019.a jaanuar kuni mai igakuiselt kahel korral kanepit. Kohtudes võttis K. T. kaasa alati vähemalt 0.8g kanepit, mis koos ära tarvitati. Tunnistaja ütlustest järeldub, et K. T. ja K. S. tarvitasid koos kanepit vähemalt 2x5=10 korral. Kuna K. T. võttis alati kaasa vähemalt 0.8g kanepit, mis tarvitati koos ära, saab järeldada, et K. T. andis igal korral K. S. edasi 0.4g kanepit. Viidatust järeldub seega, et K. T. on K. S. edasi andnud vähemalt 0.4x10=4g kanepit. K. S. narkootilise aine edasiandmist on kinnitanud ka K. T. (II kd t.l 205-207). Tuginedes tunnistaja ja K. T. ütlustele, on kohtu hinnangul leidnud tõsikindlat tuvastamist, et K. T. on K. S. edasi andnud vähemalt 4g kanepit. Lisaks eelnevalt viidatud tõenditele on kogutud ka teisi tõendeid, mis viitavad K. T. narkootiliste ainete käitlemisele. Tunnistaja D. J., kelle ütluste kohaselt (II kd t.l 128-129) on ta teadlik, et K. T. tegeleb narkootiliste ainete müügiga, samuti on ta ise soovinud osta K. T. amfetamiini, kuid ei saanud. Samuti K. T. seotusele narkootiliste ainetega on viidanud tunnistaja A. P. (II kd t.l 135-137). Lisaks viitavad K. T. narkootiliste ainete käitlemisele ka läbiotsimisel (II kd t.l 144-155) leitud esemed, s.o kaal, minigripkilekotid. Samuti leiti sularaha 165 eurot (II kd t.l 156-159), mis kanti tagatiskontole (II kd t.l 160-162). K. T. elukohast leitud esemeid vaadeldi 21.06.2019.a (II kd t.l 171-174) ning ühes minigrippkilekotis olnud pulbriline aine reageeris amfetamiini kiirtestile. Eelnevast järeldub, et on leidnud tõendamist, et K. T. on kokku ebaseaduslikult käidelnud 14.5+4=18.5g kanepit, edasi andnud 15 tabletti, mis sisaldasid vähemalt 1.55g MDMA-d, samuti käidelnud 15.55 g pulbrilist ainet, mis sisaldas vähemalt 1.97g amfetamiini. Teabenõude vastusest (III kd t.l 65-66) nähtub, et MDMA puhul loetakse suureks koguseks kogust alates 1.4g, kanepi puhul alates 7.5g ning amfetamiini puhul alates 1.3g. Kuna antud juhul on tõendamist leidnud 1.55g MDMA, 18.5g kanepi ja 1.97g amfetamiini käitlemine, on tegemist KarS §

1-19-7945

184 mõttes suure kogusega. K. T. on Pärnu Maakohtu 06.12.2018.a otsusega (III kd t.l 26-27) süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi. Seega on K. T. puhul tegemist varem narkokuriteo toime pannud isikuga ehk KarS § 184 lg 2 p 2 nimetatud isikuga. Seetõttu eelkirjeldatud suures koguses narkootilise aine korduv käitlemine vastab KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivsele koosseisule. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud kavatsetult. K. T. ilmselgelt teadis, et toimus narkootiliste ainete käitlemine ehk toimus teadlik ja eesmärgistatud tegevus. Mitte ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei anna alust kahelda narkootiliste ainete tahtlikus ja teadlikus käitlemises. Kriminaaltoimikust nähtub selgelt, et K. T. eesmärgiks oli narkootiliste ainete käitlemine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist K. T. poolt talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ette heidetava kuriteo toimepanemine. Egerti Taltsile heidetakse ette H. K. 3 korral kokku 1.2g kanepi edasiandmist. Tunnistaja H.K. on selgitanud (II kd t.l 139-141), et ta on E. Taltsiga kokku umbes kolmel korral suitsetanud kanepit. Kohtudes võttis E. Talts kaasa umbes 0.8g kanepit, mis koos võrdselt ära tarvitati. Samuti tuvastati ka 01.08.2019.a tunnistajal THC tarvitamine (II kd t.l 138). Tunnistaja ütlustest järeldub, et H. K. ja E. Talts tarvitasid koos kanepit vähemalt kolmel korral. Kuna E. Talts võttis igal korral kaasa umbes 0.8g kanepit, mis tarvitati koos võrdselt ära, saab järeldada, et E. Talts andis igal korral H. K. edasi 0.4g kanepit. Viidatust järeldub seega, et E. Talts on H. K. edasi andnud vähemalt 0.4x3=1.2g kanepit. H. K. narkootilise aine edasiandmist on kinnitanud ka Egerti Talts (II kd t.l 211213). Tuginedes tunnistaja ja E. Taltsi ütlustele, on kohtu hinnangul leidnud tõsikindlat tuvastamist, et E. Talts on H. K. edasi andnud väikeses koguses narkootilist ainet kanep. Egerti Talts on Pärnu Maakohtu 01.08.2017.a otsusega (III kd t.l 56-58) karistatud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega on E. Taltsi puhul tegemist varem narkokuriteo toime pannud isikuga ehk KarS § 183 lg 2 p 2 nimetatud isikuga. Seega eelkirjeldatud väikeses koguses narkootilise aine edasi andmine vastab KarS § 183 lg 2 p 2 objektiivsele koosseisule. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Egerti Talts andis teadlikult ja tahtlikult H. K. korduvalt edasi narkootilist ainet väikeses koguses. Seega E. Talts teadis ja tahtis või vähemalt möönas, et sellise narkootilise aine korduva edasiandmisega võib ta toime panna õigusrikkumise, s.o kuriteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist Egerti Taltsi poolt KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine Egerti Taltsile heidetakse ette K. S. 12 korral kokku 4.8g kanepi edasiandmist. Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt (II kd t.l 132-134) tarvitas ta koos E. Taltsiga 2019.a jaanuar kuni juuni igakuiselt kahel korral kanepit. Kohtudes võttis E. Talts kaasa alati 0.8g kanepit, mis koos ära tarvitati. Tunnistaja ütlustest järeldub, et E. Talts ja K. S. tarvitasid koos kanepit vähemalt 2x6=12 korral. Kuna E. Talts võttis alati kaasa 0.8g kanepit, mis tarvitati koos ära, saab järeldada, et E. Talts andis igal korral K. S. edasi 0.4g kanepit. Viidatust järeldub seega, et E. Talts on K. S. edasi andnud vähemalt 0.4x12=4.8g kanepit. K. S. narkootilise aine edasiandmist on kinnitanud ka Egerti Talts (II kd t.l 211-213). Egerti Taltsi seotust narkootiliste ainetega on kinnitanud ka tunnistaja A. P. (II kd t.l 135-137). Ütluste kohaselt on tunnistaja teadlik, et Egerti tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega. Tuginedes tunnistaja K. S. ja E. Taltsi ütlustele, on kohtu hinnangul leidnud tõsikindlat tuvastamist, et E. Talts on K. S. edasi andnud vähemalt 4.8g kanepit. Egerti Talts on Pärnu Maakohtu 01.08.2017.a otsusega (III kd t.l 56-58) karistatud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega on E. Taltsi puhul tegemist varem

1-19-7945

narkokuriteo toime pannud isikuga ehk KarS § 185 lg 2 p 2 nimetatud isikuga. Seega eelpool kirjeldatud korduvalt väikeses koguses narkootilise aine edasi andmine alaealisele vastab KarS § 185 lg 2 p 2 objektiivsele koosseisule. Kohus leiab, et E. Talts on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Egerti Talts andis teadlikult ja tahtlikult K. S. korduvalt edasi narkootilist ainet väikeses koguses. K. S. oli 2019.a jaanuar kuni juuni veel alla 18-aastane ning isik sai täisealiseks alles 27.11.2019.a (II kd t.l 132). E. Talts on väitnud, et ta ei teadnud täpselt, kas K. S. on alaealine või mitte. Samas nii K. S. kui ka E. Talts on kinnitanud, et tunnevad üksteist juba aastaid. Seega ei pea kohus eluliselt usutavaks, et E. Talts ei teadnud, et K. S. on alaealine. Samuti on ka E. Talts ise möönnud, et K. S. võis olla alaealine. Nimelt on E. Talts ülekuulamisel öelnud, et mina ei tea täpselt, kas tema on juba 18-aastane või mitte. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E. Talts pidi vähemalt võimalikuks pidama, et K. S. on alaealine. Seega E. Talts pidi vähemalt võimalikuks pidama, et toimub korduv narkootilise aine edasiandmine alaealisele. Seetõttu on leidnud tuvastamist, et E. Talts vähemalt möönas, et sellise narkootilise aine korduva edasiandmisega võib ta toime panna õigusrikkumise, s.o kuriteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist Egerti Taltsi poolt KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. III süüdistusakt 19.02.2020.a 27.01.2019.a episood, s.o Mirko Aeru ja K. T. sissetungmine eramusse Mirko Aerule ja K. T. heidetakse ette 27.01.2019.a sissetungimist A. L. kuuluvasse eramusse ning J. L. lahkumisnõude täitmata jätmist. A. L. on kinnitanud (7. kd t.l 4-5), et 26-27. jaanuar 2019.a toimus poja sünnipäevapidu ning poja selgituste kohaselt oli kella 3 paiku majja tunginud peole kutsumata noormehed. Isikud sisenesid läbi lukustamata värava ning seejärel siseneti majja läbi lukustamata ukse. Poja kinnitusel olid sissetungijateks ka K. T. ja M. Aer. J. L. on selgitanud (7. kd t.l 7-9), et tema sünnipäeval sisenesid suletud kuid lukustamata terrassi sissepääsust Mirko Aer, K. T. ja veel üks võõras noormees. J. L. palus seepeale isikutel lahkuda, kuid M. Aer, K. T. ja võõras noormees ei lahkunud. J. L. suundus enda tuppa, et mõelda, mida edasi teha, kuna noormehed lahkumisnõuet ei täitnud. J. L. oli ära u 4-5 minutit, misjärel kuulis karjumist. Elutuppa tagasi jõudes nägi ta, et K. T., M. Aer ja võõras noormees olid lahkunud, kuid P. R. oli pea vasakult poolt verine. J. L. kinnitusel teadis K. T., et maja kuhu nad sisenesid, oli J. L. elukoht. P. R. on selgitanud (7. kd t.l 11-18), et ta viibis J. L. sünnipäeval ning ühel hetkel sisenesid majja elutoas asuvast veranda uksest võõrad noormehed. P. R. sai aru, et J. L. ei soovinud neid oma koju. P. R. on ühena J. L. elukohta sisenenud isikutest ära tundnud Mirko Aeru (7. kd t.l 23). Ka nähtub teenistuslehelt (7. kd t.l 28), et J. L. elukohta on olnud väljakutse seoses P. R. kirjeldatud intsidendiga. Ka on tunnistaja K. M. T. kinnitanud (7. kd t.l 29), et J. L. sünnipäeval sisenesid majja seltskond noori, kellel nii J. L. kui ka tunnistaja palusid lahkuda, kuid lahkumisnõudele ei reageeritud. Tunnistaja on selgitanud, et majja sisenenud noormehed olid M. Aer, T., K. ja K.. K. T. ja M. Aeru majja sisenemist ning seda, et neil paluti lahkuda, kuid sellest ei tehtud välja, on kinnitanud ka J. K. O. (7. kd t.l 31). Samuti on E. R. selgitanud (7. kd t.l 32), et ühel hetkel sisenesid majja noormehed, keda ei soovitud peole. Samuti on tunnistaja J. R. kinnitanud (7. kd t.l 33), et ühel hetkel saabusid J. L. sünnipäevale kustumata noormehed, kellel paluti lahkuda. Ka on tunnistaja O. R. kinnitanud (7. kd t.l 34), et peole saabusid kutsumata noormehed ning neil paluti lahkuda. Samuti tunnistaja R. L. selgitas (7. kd t.l 35), et sünnipäevale saabusid ühel hetkel kutsumata külalised. Tunnistaja O. I. on kinnitanud (7. kd t.l 36), kuidas ta nägi, et võõrad noormehed sisenesid terrassi ukse kaudu majja. Tunnistaja kinnitustel oli tegemist kutsumata külalistega, kellel paluti ka lahkuda, kuid lahkumisnõuet ei täidetud. Tunnistaja M. L. on kirjeldanud (7. kd t.l 37), kuidas ühel hetkel jalutasid terrassi uksest sisse noormehed, sh K. T. ja M. Aer. J. L. palus tunnistajal minna teise tuppa ning tunnistaja

1-19-7945

kinnitusel sai ta aru, et J. L. palub saabunud võõrastel noormeestel lahkuda. Samuti palus tunnistaja ise ühel hetkel saabunud isikutel lahkuda. Ka on tunnistaja M. O. kinnitanud (7. kd t.l 38), et nägi, kuidas tuppa sisenesid M. Aer ja K. T.. Lisaks on tunnistaja M. K. selgitanud (7. kd t.l 39-41), et ühel hetkel läksid osa noormehi, kes tema sünnipäeval viibisid, Tammistesse. N. K. on üheselt kinnitanud (7. kd t.l, 43), et ta läks koos K. T. ja M. Aeruga Tammistesse, kus siseneti ühe maja hoovi. Isik on kinnitanud, et maja ees olevad noored ütlesid, et nad ei läheks sinna, kuid vaatamata keelule siseneti siiski hoovi. Samuti kinnitab N. K., et ka terrassil viibides paluti neil lahkuda, kuid lahkumisnõuet nad ei täitnud. Ka kinnitab N. K., et ühel hetkel siseneti majja, kuigi neid sinna ei kutsutud. Süüdistatav K. T. on tunnistanud sissetungimise toimepanemist (7. kd t.l 56-57). Juhtunu kohta selgitas K. T., et siseneti hoovi ning seejärel verandale. K. T. kinnitab, et J. L. palus neil lahkuda. Samuti on K. T. kinnitanud, et Mirko Aer käis toas. K. R. on kirjeldanud (7. kd t.l 63), et läks koos K. T. ja M. Aeruga Tammistes ühele sünnipäevale. Rõdule jõudes küsiti, kas nad võivad sinna jääda ja majja minna, kuid neile vastati eitavalt. Süüdistatav Mirko Aer on kinnitanud (7. kd t.l 70-72) sündmuskohal viibimist koos K. T., samuti on kinnitanud, et rõdul viibides selgus, et neid ei soovita peole. Süüdistatav väidab, et tal lubati majja siseneda vee joomiseks. Kohtu hinnangul järeldub eelnevalt viidatud isikulistest tõenditest üheselt ja kahtlusteta, et ühel hetkel saabusid J. L. sünnipäevapeole kutsumata noormeeste seltskond, sh K. T. ja M. Aer. Samuti järeldub ütlustest üheselt, et ühel hetkel sisenes kutsumata külalised majja, sh K. T. ja M. Aer. Nimelt on süüdistatavate majja sisenemist kinnitanud näiteks J. L.. K. M. T., J. K. O., M. L. ja M. O.. Samuti on M. Aeru majja sisenemist kinnitanud P. R.. Veel enam ka K. T. ja M. Aer on ise kinnitanud, et nad viibisid ka toas. Samuti järeldub kriminaalasjas ütlusi andnud isikute ütlustest üheselt, et saabunud noormeestel, sh K. T. ja M. Aer, paluti lahkuda. Sellise lahkumisnõude esitamist on kinnitanud J. L., K. M. T., J. K. O., J. R., O. R., O. I. ja M. L.. Samuti kinnitavad tunnistajad, et vaatamata lahkumisnõude esitamisele, saabunud noormehed, sh K. T. ja M. Aer, ei lahkunud. Vastupidiselt saabunud seltskonnal tekkis füüsiline konflikt P. R. ning lahkuti alles pärast füüsilise konflikti toimumist. Kohus leiab, et M. Aeru selgitused, et teda lubati tuppa jooma on paljasõnalised, tõendamata ning üksnes ennast õigustavad. Mitmed tunnistajad kinnitavad, et M. Aer sisenes majja, vaatamata sellele, et neil paluti lahkuda. Nii A. L., J. L. kui ka M. L. on kinnitanud, et maja puhul, kuhu K. T. ja M. Aer sisenesid, oli tegemist nende elukohaga. Eelnevast tuleneb kahtlusteta, et käesolevalt on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et K. T. ja Mirko Aer sisenesid valdaja tahte vastaselt elumajja ning jätsid esitatud lahkumisnõude täitmata. Isegi juhul, kui M. Aer käis köögis joomas, oli sissetungimine toime pandud juba enne seda, s.o tuppa sisenemisega. Kohtu hinnangul ei oma ka tähtust, kas toas olles, s.o pärast lahkumisnõude esitamist, lubati M. Aer kööki nagu väidab süüdistatav või mitte. Lahkumisnõue oli isikutele J. L. poolt esitatud ning seda nad ei täitnud. Samuti nähtub peol viibinud isikute ütlustest, et peole saabunud noormehi kardeti, kuna teati, et tegemist on vägivaldsusele kalduvate isikutega. Märgitust aga järeldub, et kuna lahkumisnõudele ei reageeritud ning peolised, teades sissetungijate tausta, ei julgenud ilmselt isikuid ka enam täiendavalt keelama hakata. Käesoleval juhul ei vasta süüdistatavate tegevus ühelegi seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annaks isikutele õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi, veel enam süüdistatavad jätsid täitamata ka neile esitatud lahkumisnõude. Seega süüdistatavate sisenemine x asuvasse eramusse oli KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik. Eelnevast järeldub, et K. T. ja M. Aeru käitumine vastab KarS § 266 lg 2 p 1 objektiivsele koosseisule. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatavad sisenesid teadlikult võõrasse eramusse. Juba aeda sisenedes ütlesid aias viibinud külalised, et nad lahkuks ja nad ei ole

1-19-7945

peole oodatud ega kutsutud. Saabunud isikud külaliste märkustele ei reageerinud ning sisenesid siiski majja. Majas jätsid nad täitmata J. L. lahkumisnõude. Seega M. Aer ja K. T. pidid olema täielikult teadlikud sellest, et neid ei soovita peole ning neil puudub igasugune õigus x asuvasse eramusse sisenemiseks. Seega süüdistatavad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ja teadsid, et need saabuvad. Süüdistatavad teadsid, et tegemist on võõra eramuga, kuid otsustasid siiski eramusse lukustamata ukse kaudu siseneda. Võõrasse eramusse sisenemine toimus täiesti teadlikult. Seega süüdistatavad soovisid ja tahtisid siseneda võõrasse eluruumi. Samuti jäeti täitmata esitatud lahkumisnõue. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist Mirko Aeru ja K. T. poolt neile KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ette heidetava kuriteo toimepanemine. 21.09.2018.a episood, s.o M. M. ja G. S. kehaline väärkohtlemine R. T., Mirko Aerule ja R. J. heidetakse ette 21.09.2018.a M. M. ja G. S. kehalist väärkohtlemist. Tunnistaja S. K. on selgitanud (6. kd t.l 2-4), et 21.09.2018.a oli väljakutse aadressile x. Sündmuskohal nägi tunnistaja verd ning segipaisatud mööblit, samuti nägi vigastusi M. M. näos. M. M. selgitas talle, et teda peksti ning G. S. oli kaklusele vahele läinud, mistõttu sai ka tema paar lööki. Samuti nähtub verekahtlane määrdumine korteris ja M. M. vigastused fotodelt (6. kd t.l 5-9). Samuti kinnitavad M. M. vigastusi kiirabikaart (6. kd t.l 10). Lisaks nähtub väljakutse aadressile x, seoses kaklusega ka teenistuslehelt (6. kd t.l 11-12). Samuti nähtub ettekandest (6. kd t.l 13), et sündmuskohalt nähti lahkumas kolme inimest, kellel ühel käes puust kurika taoline ese. Kannatanu G. S. on selgitanud (6. kd t.l 14-16, 21-22), et ühel hetkel tuli 21.09.2018.a korterisse x R. T., Mirko Aer ja R. J. ning veel kaks noormeest, kes hakkasid lihtsalt M. M. lööma. Kannatanu läks kaklusele vahele, mistõttu löödi ka teda. Fotodelt (6. kd t.l 17) nähtuvad kannatanu vigastused. Ka on kannatanu ründajatena äratundmiseks esitamisel tuvastanud R. T., R. J. ja Mirko Aeru (6. kd t.l 2328). Samuti on M. M. kirjeldanud (6. kd t.l 18-20), et 21.09.2018.a tulid ühel hetkel korterisse noormehed, kes hakkasid teda lihtsalt peksma. Peksmist nägi pealt G. S., kes tuli vahel ja sai ka seetõttu löökidega pihta. Tunnistaja M. M. on selgitanud (6. kd t.l 35-36), et 21.09.2018.a oli ta purjus ning ühel hetkel käis nende elukohas politsei, kuid tunnistaja ei teadnud täpselt miks. Samas ärgates nägi tunnistaja, et tema vend, s.o M. M., oli peksa saanud ja tal olid silmaalused sinised. Samuti tunnistaja K. R. on kirjeldanud (6. kd t.l 37-38) M. M. peksmist ning G. S. lükkamist. Tunnistaja R. P. (6. kd t.l 39-40) on kirjeldanud, kuidas Mirko Aer, R. J., R. T., R. K. ja veel keegi sisenesid M. M. elukohta ning ründasid M. M.. Peksmisele läks vahele M. M. tüdruksõber, keda lükati. Ka on K. A. kirjeldanud (6. kd t.l 4142), kuidas rünnati M. M.. Samuti on M.-A. V. kirjeldanud (6. kd t.l 43-44) M. M. ründamist. Lisaks on R. L. (6. kd t.l 53-54) tunnistanud 2018.a sügisel M. M. juures viibimist muuhulgas koos Mirko Aeru, R. J. ja R. T.. Ka on R. K. tunnistanud (6. kd t.l 63-65) 21.09.2018.a M. M. juures käimist. R. J. (6. kd t.l 66-67), R. T. (6. kd t.l 71-72) ja Mirko Aer (6. kd t.l 77-78) ennast neile ette heidetavas kuriteos süüdi ei ole tunnistanud. Samas avaldasid kohtus, et antud episoodi osas puudus G. S. kehalise väärkohtlemise osas igasugune tahtlus. Vaatamata, et süüdistatavad end süüdi tunnistanud ei ole, järeldub viidatud tõenditest üheselt ja kahtlusteta, et 21.09.2018.a toimus M. M. peksmine, kaklust püüdis lahutada G. S., kes sai ka seetõttu löökidega pihta, mh G. S. lükati. Tunnistaja R. P. ja G. S. on kinnitanud, et M. M. elukohta sisenesid teiste seas ka Mirko Aer, R. J. ja R. T., samuti on märgitud isikud ka M. Aeru, R. T. ja R. J. peksjatena tuvastanud. Samuti M.-A. V. on peksjatena tuvastanud ka R. J. ja R. T.. Hinnates tõendeid kogumis on kohus veendunud, et M. Aer, R. T. ja R. J. osalesid 21.09.2018.a toimunud peksmises. Samuti on pärast juhtumit tuvastatud vigastused M. M. ja G. S.. Kohus on

1-19-7945

veendunud, et selliste kannatanutel tuvastatud vigastustega kaasneb vältimatult ka valuaisting. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et kui löömise tagajärjel on vigastused muuhulgas näol, on ilmselgelt põhjustatud valuaisting, samuti sellise vägivalla kasutamise tagajärjel tekivad erinevad vigastused, sh hematoomid jms. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad olid antud kuriteos kaastäideviijad. Juhul, kui antud asjas ei oleks olnud kaastäideviimist, siis ilmselt ei oleks kuritegu vähemalt sellisel kujul toime pandud. Kõigil süüdistataval oli oma osa kuriteo toime panemisel. Kohtu hinnangul toimus antud juhul ühine ja kooskõlastatud peksmine. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et süüdistatavad, s.o M. Aer, R. T. ja R. J. on, 21.09.2018.a toime pannud kehalise väärkohtlemise. Eelnevast järeldub, et Mirko Aeru ja R. J. käitumine vastab KarS § 121 lg 1 objektiivsele koosseisule. Korduvus KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 3 mõttes. Korduvus on karistusõiguslik mõiste ning tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Peksmine kui korduv löömine ühe episoodi raames jääb põhikoosseisu raamidesse ega moodusta käesolevat kvalifikatsiooni. 18.12.2018.a Pärnu Maakohtu otsusega on tuvastamist leidnud, et R. T. on ka 04.10.2017.a pannud toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega 21.09.2018.a episoodi osas esineb R. T. eriline isikutunnus, mistõttu on tegemist korduva teoga KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Eelnevast järeldub, et R. T. käitumine vastab KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivsele koosseisule. Kohus on seisukohal, et R. T., R. J. ja M. Aer on M. M. kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatavad pidid teadma või vähemalt möönma, et kannatanu löömine põhjustab M. M. valu ja tervisekahjustusi hematoomide, tursete vms näol. Kohus leiab, et teise inimese löömine on kahtlusteta KarS § 16 mõttes tahtlik. Samas leiab kohus, et G. S. kehaline väärkohtlemine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatavad pidid ilmselgelt nägema, et G. S. sekkus peksmisse, püüdes seda lõpetada. Kohtu hinnangul oli G. S. tegevus igati õigustatud ja asjakohane, kuivõrd toimus talle lähedase isiku peksmine ning G. S. ei saa ette heita peksmisse sekkumist ja püüdu seda lõpetada. Vaatamata G. S. sekkumisele, jätkus M. M. peksmine. Seega, kuna süüdistatavad jätkasid M. M. peksmist ka pärast G. S. sekkumist, pidid nad vähemalt möönma, et G. S. sekkumisel ja peksmise jätkumisel võib peksmise käigus saada löökidega pihta ka G. S.. Seega süüdistatavad pidi vähemalt võimalikuks pidama, et peksmises võib kannatada saada ka G. S.. Seetõttu on leidnud tuvastamist, et süüdistatavad vähemalt möönsid G. S. võimalikku kehalist väärkohtlemist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist Mirko Aeru ja R. J. poolt KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, samuti on tõendamist leidnud R. T. poolt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Süü ja karistus Ahto Rohtmäe Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Ahto Rohtmäe pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust

1-19-7945

mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud A. Rohtmäe puhul karistust raskendavaid asjaolusid. Samas esineb kuritegude puhul KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Samuti tuleb arvestada sellega, et enamike etteheidetud kuritegude, s.o narkokuriteod ning 03.11.2018.a ja 2018.a detsembri väljapressimised, toimepanemise ajal oli Ahto Rohtmäe veel alaealine. Kohus leiab, et A. Rohtmäe süüd tegude toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust, karistust kergendavat asjaolu, enamike tegude toimepanemist alaealisena, siis tuleb Ahto Rohtmäe süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ning karistuseks mõista kuus aastat vangistust. Süüdi tunnistada Ahto Rohtmäe KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõista kaks aastat vangistust. Liitkaristusena KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi mõistab kohus A. Rohtmäele kuueaastase vangistuse. Kohus loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kohtu hinnangul ei ole teod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema karistuse suurendamist. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista neli aastat vangistust. Suurema osa kuritegude toimepanemise ajal oli A. Rohtmäe veel alaealine. Alaealisena teod toime pannud isiku puhul peaks reaalne vangistus olema viimane ja äärmuslik abinõu tema õiguskuulekale teele suunamiseks ning eelistada tuleks muid alternatiivseid meetmeid. Märgitud kaalutlustel leiab kohus, et mõistetud vangistus tuleb määrata osaliselt kohesele kandmisele ning ülejäänud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Seega võttes arvesse isiku alaealisust tegude toime panemise ajal, tema senist elukäiku, süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, tuleb kohesele kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata üks aasta ja kuus kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o kaks aastat ja kuus kuud, jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegusid ja nende asjaolusid ning reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse pikkust, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks neli aastat. Samuti leiab kohus, et katseaeg tuleb määrata, arvestades toime pandud tegusid, kohustusega alluda käitumiskontrollile. Seega KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata kohesele kandmisele kuuluvaks vangistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistus ning ülejäänud vangistus, s.o kaks aastat ja kuus kuud, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ahto Rohtmäe ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks leiab kohus, et kuna A. Rohtmäe on toime pannud narkootiliste ainete käitlemise, tuleb talle määrata KarS § 75 lg 2 p 21 alusel ka lisakohustus mitte tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vastav lisakohustus aitab lisaks katseajale täiendavalt mõjutada isikut hoiduma uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.05 kuni 10.05.2019.a ning alates 14.06.2019.a ja seega alates 14.06.2019.a kuulub kohesele kandmisele üks aasta viis kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Mirko Aer

1-19-7945

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Mirko Aer pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. M. Aeru puhul on KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava tegude puhul raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 10 mõttes teo toime panemine grupi poolt. Samas esineb KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Samuti tuleb arvestada sellega, et etteheidetud kuritegude toimepanemise ajal oli M. Aer veel alaealine. Kohus leiab, et arvestades M. Aeru panust toime pandud tegude puhul, samuti, et KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul on tegemist pigem kergemat laadi süüteoga, tuleb M. Aeru süüd tegude toimepanemisel pidada keskmisest väiksemaks. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust, karistust kergendavat asjaolu, karistust raskendavat asjaolu, tegude toimepanemist alaealisena, siis tuleb Mirko Aer süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks mõista viis aastat vangistust. Süüdi tunnistada Mirko Aer KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista kolm kuud vangistust. Süüdi tunnistada Mirko Aer KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista kuus kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kohus suurendab raskeimat karistust ning mõistab liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. Kuna M. Aer mõistetakse süüdi kokku kolmes kuriteos, ei pea kohus põhjendatuks kergemate karistuste raskeima karistusega kaetuks lugemist. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06 kuni 17.07.2019.a, s.o üks kuu ja kolm päeva. Seega kandmisele kuulub kolm aastat kuus kuud ja 27 päeva vangistust. Kuritegude toimepanemise ajal oli M. Aer alaealine. Alaealisena teod toime pannud isiku puhul peaks reaalne vangistus olema viimane ja äärmuslik abinõu tema õiguskuulekale teele suunamiseks ning eelistada tuleks muid alternatiivseid meetmeid. Seega võttes arvesse isiku alaealisust tegude toime panemise ajal, senist elukäiku, süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et kandmata vangistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegusid ja nende asjaolusid ning eelvangistuses viibitud aega, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks neli aastat. Samuti leiab kohus, et katseaeg tuleb määrata, arvestades toime pandud tegusid, kohustusega alluda käitumiskontrollile. Seega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Mirko Aer ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist.

1-19-7945

Maario Sakk Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Maario Sakk pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud M. Sakk puhul karistust raskendavaid asjaolusid. Samas esineb KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades M. Saki panust toime pandud teo puhul, tuleb M. Saki süüd pidada keskmisest väiksemaks. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, karistust kergendavat asjaolu, siis tuleb Maario Sakk süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ning karistuseks mõista viis aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista kolm aastat ja neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06 kuni 17.06.2019.a, s.o kolm päeva. Seega kandmisele kuulub kolm aastat kolm kuud ja 27 päeva vangistust. Võttes arvesse isiku teopanust, süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et kandmata vangistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegu ja selle asjaolusid, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks neli aastat. Samuti leiab kohus, et katseaeg tuleb määrata, arvestades toime pandud tegu ning isiku varasemat kriminaalkorras karistamist, kohustusega alluda käitumiskontrollile. Seega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Maario Sakk ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist.

R. J.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav R. J. pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. R. J. puhul on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 10 mõttes teo toime panemine grupi poolt. Samas kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et raskendava

1-19-7945

asjaoluna esineb grupp ka 24.05.2019.a episoodi puhul. Nimelt on õiguskirjanduses 1 asutud seisukohale, et grupp tähendab kaastäideviimist. Eelpool kohus selgitas, miks antud episoodi osas ei esine kaastäideviimist. Seetõttu ei saa R. J. selles episoodis omistada ka vastavat raskendavat asjaolu. Samas esineb KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Samuti tuleb arvestada sellega, et R. J. oli tegude toime panemisel ning ka käesoleval ajal alaealine. Kohus leiab, et R. J. süüd tegude toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust, karistust kergendavat asjaolu, karistust raskendavat asjaolu, senist elukäiku, tegude toimepanemist alaealisena, siis tuleb R. J. süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks mõista viis aastat vangistust. Süüdi tunnistada R. J. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista neli aastat vangistust. Süüdi tunnistada R. J. KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista üks aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kohus suurendab raskeimat karistust ning mõistab liitkaristuseks seitse aastat vangistust. Kuna R. J. mõistetakse süüdi kokku kolmes kuriteos, ei pea kohus põhjendatuks kergemate karistuste raskeima karistusega kaetuks lugemist. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista neli aastat ja kaheksa kuud vangistust. Kuritegude toimepanemise ajal oli ja ka pragu on R. J. alaealine. Alaealisena teod toime pannud isiku puhul peaks reaalne vangistus olema viimane ja äärmuslik abinõu tema õiguskuulekale teele suunamiseks ning eelistada tuleks muid alternatiivseid meetmeid. Samas tuleb arvestada, et R. J. on toime pannud rasked kuriteod, s.o raske tervisekahjustuse tekitamine ja väljapressimine. Kuna kolmest kuriteost kaks, arvestades sanktsiooni ülemmäära, on kohtu hinnangul siiski pigem rasked kuriteod, tuleb osa vangistust, vaatamata süüdistatava alaealisusele, määrata siiski kohesele kandmisele ning ülejäänud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Seega võttes arvesse isiku alaealisust, süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, tuleb kohesele kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata kuus kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o neli aastat ja kaks kuud, jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegusid ja nende asjaolusid ning reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse pikkust, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks viis aastat. Samuti leiab kohus, et katseaeg tuleb määrata, arvestades toime pandud tegusid ja nende raskust, kohustusega alluda käitumiskontrollile. Seega KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata kohesele kandmisele kuuluvaks vangistuseks kuus kuud vangistus ning ülejäänud vangistus, s.o neli aastat ja kaks kuud, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui R. J. ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.06 kuni 04.06.2019.a, s.o kaks päeva ning 20.06 kuni 16.07.2019.a, s.o 27 päeva, s.o kokku 29 päeva. Seega R. J. kuulub kohesele kandmisele veel vangistus viis kuud ja üks päev. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist.

Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne, Juura 2015.a, lk 179.

1-19-7945

R. T.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav R. T. pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Ka R. T. osas ei nõustu kohus prokuröriga, et 24.05.2019.a episoodi osas esineb raskendava asjaoluna grupp. Kuna antud episoodis ei ole kaastäideviimist, ei ole isikule võimalik omistada raskendava asjaoluna gruppi. Samas R. T. puhul on 21.09.2018.a episoodi, s.o M. M. ja G. S. kehaline väärkohtlemine, osas raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 10 mõttes teo toime panemine grupi poolt. Kergendavaid asjaolusid ei esine. Samuti tuleb arvestada sellega, et R. T. oli tegude toime panemisel ning ka käesoleval ajal alaealine. Kohus leiab, et R. T. süüd tegude toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust, karistust raskendavat asjaolu, senist elukäiku, tegude toimepanemist alaealisena, siis tuleb R. T. süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista üks aasta vangistust. Süüdi tunnistada R. T. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista kaks aastat vangistust. Süüdi tunnistada R. T. KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõista kaks aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kohus suurendab raskeimat karistust ning mõistab liitkaristuseks neli aastat vangistust. Arvestades R. T. poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu, ei pea kohus põhjendatuks kergemate karistuste raskeima karistusega kaetuks lugemist. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Kuritegude toimepanemise ajal oli ja ka käesoleval ajal on R. T. alaealine. Alaealisena teod toime pannud isiku puhul peaks reaalne vangistus olema viimane ja äärmuslik abinõu tema õiguskuulekale teele suunamiseks ning eelistada tuleks muid alternatiivseid meetmeid. Samas tuleb arvestada R. T. poolt toime pandud kuriteo episoodide arvu, mh on R. T. toime pannud ka narkokuriteo, ning varasemat tulemusetut mõjutusvahendi kohaldamist Pärnu Maakohtu 18.12.2018.a otsusega. Vaatamata mõjutusvahendi kohaldamisele, on R. T. oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Viidatud kaalutlustel leiab kohus, et mõistetud vangistus tuleb määrata osaliselt kohesele kandmisele ning ülejäänud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Seega võttes arvesse isiku alaealisust, süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, tuleb kohesele kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata kaheksa kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o kaks aastat, jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegusid ja nende asjaolusid ning reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse pikkust, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks kolm aastat. Samuti leiab kohus, et katseaeg tuleb määrata, arvestades toime pandud tegusid, kohustusega alluda käitumiskontrollile. Seega KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata kohesele kandmisele kuuluvaks vangistuseks kaheksa kuud vangistus ning ülejäänud vangistus, s.o kaks aastat, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui R. T. ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks kuni elektroonilise valve lõppemiseni 30.07.2020.a on x ning alates 31.07.2020.a x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult

1-19-7945

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks leiab kohus, et kuna R. T. on toime pannud narkootiliste ainete käitlemise, tuleb talle määrata KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel ka lisakohustus mitte tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vastav lisakohustus aitab lisaks katseajale täiendavalt mõjutada isikut hoiduma uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Kohus määrab isiku elukohaks alates 31.07.2020.a x. Kohtuistungil avaldas R. T., et soovib asuda elama oma vanemate juurde. Samas enne elektroonilise valve lõppemist ei ole see võimalik. Kohtu hinnangu on elektroonilise valve kohaldamine kuni Pärnu Maakohtu 14.01.2020.a määruses märgitud tähtaja saabumiseni vajalik. Samas kaitsja esitas taotluse süüdistatava sooviga asuda elama vanemata juurde x alles kohtuvaidlustes, mistõttu ei ole kohtul võimalik kaaluda elektroonilise valve kohaldamise aadressi muutmist, kuna kohtumenetlus oli staadiumis, kus elukoha kontrolli soovitud aadressile elektroonilise valve kohaldamiseks ei olnud enam võimalik teostada. Seega R. T. elukohaks tuleb kuni 30.07.2019.a määrata elukoht, kus ta on allutatud elektroonilisele valvele, ning alates 31.07.2020.a on tal võimalik asuda elama oma vanemate juurde. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.06 kuni 01.07.2019.a, s.o 28 päeva ning 14.08.2019.a kuni 30.01.2020. s.o viis kuud ja 16 päeva, kokku kuus kuud ja 14 päeva vangistust. Seega kuulub R. T. kohesele kandmisele veel vangistus üks kuu ja 16 päeva. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist.

K. T.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav K. T. pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. K. T. puhul esineb KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Samuti tuleb arvestada sellega, et etteheidetud kuriteod pani K. T. toime alaealisena, samuti on K. T. ka käesoleval ajal veel alaealine. Kohus leiab, et K. T. süüd tegude toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust, karistust kergendavat asjaolu, senist elukäiku, tegude toimepanemist alaealisena, siis tuleb K. T. süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista kuus aastat vangistust. Süüdi tunnistada K. T. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista kuus kuud vangistust. Liitkaristusena KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi mõistab kohus K. T. kuueaastase vangistuse. Kohus loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kohtu hinnangul ei ole teod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema karistuse suurendamist. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista neli aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.06 kuni 16.08.2019.a, s.o kaks kuud. Seega kandmisele kuulub kolm aastat 10 kuud vangistust. Kuritegude toimepanemise ajal oli ning on ka käesoleval ajal on K. T. alaealine. Alaealisena teod toime pannud isiku puhul peaks reaalne vangistus olema viimane ja äärmuslik abinõu tema õiguskuulekale teele suunamiseks ning eelistada tuleks muid alternatiivseid meetmeid. Seega võttes arvesse isiku alaealisust, süü suurust, rikkumiste raskust, eelvangistuses viibitud aega ning teisi kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et kandmata vangistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegusid ja nende asjaolusid ning

1-19-7945

eelvangistuses viibitud aega, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks neli aastat. Samuti leiab kohus, et katseaeg tuleb määrata, arvestades toime pandud tegusid, kohustusega alluda käitumiskontrollile. Seega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui K. T. ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks leiab kohus, et kuna K. T. on toime pannud narkootiliste ainete käitlemise, tuleb talle määrata KarS § 75 lg 2 p 21 alusel ka lisakohustus mitte tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vastav lisakohustus aitab lisaks katseajale täiendavalt mõjutada isikut hoiduma uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Egerti Talts Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Egerti Talts pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud E. Taltsi puhul karistust raskendavaid asjaolusid. Samas esineb KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades E. Taltsi toime pandud tegusid ja nende asjaolusid, tuleb E. Taltsi süüd pidada väikseks. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, karistust kergendavat asjaolu, siis tuleb E. Talts süüdi tunnistada KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista üks aasta vangistust. Süüdi tunnistada E. Talts KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Liitkaristusena KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi mõistab kohus Egerti Taltsile kolme aasta ja kuue kuulise vangistuse. Kohus loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kohtu hinnangul ei ole teod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema karistuse suurendamist. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista kaks aastat ja neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 01.08.2017.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o kaks aastat viis kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista neli aastat üheksa kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku poolt käesolevas kriminaalasjas toime pandud kuritegusid, ei ole need oma olemuselt sellised, millega peaks ilmtingimata kaasnema reaalne vangistus. Ka KarS § 74 lg 5 võimaldab liitkaristuse jätta käitumiskontrollile ja elektroonilisele valve allutades tingimisi täitmisele pööramata. Võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et kandmata vangistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegusid ja nende asjaolusid, siis

1-19-7945

käesoleval juhul on kohaseks katseajaks viis aastat. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 5 tuleb katseaeg määrata kohustusega alluda käitumiskontrollile ning elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve kohaldamiseks on E. Talts oma nõusoleku andnud 10.03.2020.a toimunud kohtuistungil. Seega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui E. Talts ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust, mõistetud karistuse pikkust, samuti määratud katseaja pikkust ning teisi kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et käesoleval juhul on kohaseks elektroonilise valve tähtajaks 11 kuud. Seega KarS § 75 lg 2 p 9 alusel tuleb kohustada Egerti Taltsi alluma elektroonilisele valvele aadressil x tähtajaga 11 kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse keha külge. Kohus selgitab, et kui süüdlane võtab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist.

O.-T. K.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav O.-T. K. pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo. O.-T. K. puhul esineb KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Samuti tuleb arvestada sellega, et etteheidetud kuriteo pani O.-T. K. toime alaealisena, samuti on O.-T. K. ka käesoleval ajal veel alaealine. Ka on O.-T. K. varasemalt kriminaalkorras karistamata. Lisaks tuleb ka arvestada sellega, et O.-T. K. rikkumine piirnes ühe jalalöögiga. Alaealisena teod toime pannud isiku puhul peaks reaalne vangistus olema viimane ja äärmuslik abinõu tema õiguskuulekale teele suunamiseks ning eelistada tuleks muid alternatiivseid meetmeid. Seega leiab kohus, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, karistust kergendavat asjaolu, senist elukäiku ning teo toimepanemist alaealisena, siis ei ole vajalik O.-T. K. kriminaalkorras karistamine, vaid tema suhtes on võimalik piirduda mõjutusvahendi kohaldamisega. Võttes arvesse eelpool viidatud asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul on kohaseks mõjutusvahendiks isiku allutamine käitumiskontrollile üheks aastaks. Käitumiskontrollile allutamine võimaldab muuta ja kujundada O.-T. K. suhtumist ja hoiakuid, sh suhtumist vägivalda ja selle kasutamisse. Kohtu hinnangul on mõjutusvahend proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks mõne muu mõjutusvahendi kohaldamist. Menetluskulud KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatavad mõistetakse toime pandud kuritegudes süüdi, kohustuvad nad hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1.

1-19-7945

K. T. ja R. T. K. T. kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Esmalt märgib kohus, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus alaealise menetluskulud jätta riigi kanda ehk tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega ning alaealisus ei tähenda automaatselt menetluskulude riigi kanda jätmist. Kohus ei pea põhjendatuks K. T. menetluskulude riigi kanda jätmist, vaid leiab, et menetluskulud tuleb süüdimõisttult välja mõitsa. K. T. on Pärnu Maakohtu 06.12.2018.a otsusega nr 1-19-9383 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 6 alusel allutati ta üheks aastaks käitumiskontrollile. Samuti jäeti antud asja menetluskulud riigi kanda. Vaatamata varasemale mõjutusvahendi kohaldamisele ja menetluskulude riigi kanda jätmisele, on käesolevas kriminaalasjas leidnud kinnitust, et K. T. jätkas narkootiliste ainete käitlemist. Olukorras, kus isik on jätkanud oma ebaseaduslikku tegevust, ei pea kohus põhjendatuks taaskordselt menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti on kohtu hinnangul narkootiliste ainete käitlemine, s.o rahvatervise vastane süütegu, oma olemusel selline kuritegu, mille puhul ei ole põhjendatud süüdi tunnistamise ja karistamise korral menetluskulude riigi kanda jätmine. Narkootiliste ainete käitlemine on üldreeglina justnimelt suunatud tulu teenimisele. K. Ti. riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 60 (III kd t.l 47)+90 (III kd t.l 49)+60 (III kd t.l 51)+32.40 (III kd t.l 53)+60 (III kd t.l 80)+30 (7. kd t.l 55)+60 (7. kd t.l 58)+855.60 (9. kd t.l 184)+637.20 (10.kd t.l 74)=1885.20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel K. T. väljamõistmisele 1885.20 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud narkootiliste ainete ekspertiis maksumusega 504 eurot (I kd t.l 186). Nimetatud summast on 168 eurot välja mõistetud Pärnu Maakohtu 20.02.2020.a otsusega E. K.. Antud ekspertiisiga tuvastati narkootiliste ainete sisaldus K. T. poolt E. K. ja T. M. müüdud tablettides. Seega 504-168=336 eurot tuleb välja mõista K. T.. Samuti teostati DNA-ekspertiis maksumusega 1596 eurot (II kd t.l 96). Antud ekspertiisiga leidis kinnitust, et K. T. elukoha lähedalt metsast ära võetud narkootiliste aine pakenditel leiti R. T. DNA-d ning ei saanud välistada K. T. DNA-d. Seega antud ekspertiis kinnitas narkootiliste ainete käitlemist K. T. ja R. T. poolt. Seega tuleb nimetatud kulu välja mõista R. T. ja K. T. võrdsetes osades ehk kummaltki süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1598/2=798 eurot. Lisaks teostati narkootiliste ainete ekspertiis (II kd t.l 99-101), millega leidis kinnitust, et K. T. elukoha lähedalt metsast ära võetud narkootilised ained olid kanepiõisikud THC sisaldusega 21% ja 27% ning kollakas pulber sisaldas 1.97g amfetamiini. Seega antud ekspertiis kinnitas, milliseid narkootilisi aineid K. T. ja R. T. käitlesid. Seega tuleb nimetatud kulu välja mõista R. T. ja K. T. võrdsetes osades ehk kummaltki süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 336/2=168 eurot. Eelnevast järeldub, et K. T. kuulub KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistmisele 336+798+168=1302 eurot ning R. T. 798+168=966 eurot. KarS § 184 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuriteod. Alates 01.01.2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb nii R. T. kui ka K. T. välja mõista sundraha 584x2.5=1460 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb K. T. välja mõista menetluskulud kokku 1885.20+1302+1460=4647.20 eurot ning R. T. tuleb välja mõista menetlukulud summas 966+1460=2426 eurot.

R. J.

Kriminaalasjas teostati isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 eurot (4. kd t.l 38-44). Antud ekspertiisiga leidis kinnitust, et R. J. põhjustas noa löökidega kannatanule eluohtlikud vigastused ehk raske tervisekahjustuse. Seega tuleb nimetatud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista R. J.. Ekspertiisiga (4. kd t.l 112-117) maksumusega 314 eurot leidis tuvastamist, et 24.05.2019.a kannatanule tekitatud vigastused võisid olla tekitatud noaga, mida R. J. enda väitel kasutas kuriteo

1-19-7945

toimepanemiseks. Seega ekspertiis kinnitas, et R. J. põhjustas kannatanule vigastused. Seetõttu tuleb nimetatud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista R. J.. Lisaks on kriminaalasjas 11.06.2019.a episoodi osas teostatud DNA-ekspertiis maksumusega 1197 eurot (5. kd t.l 94-101). Antud episoodi osas mõisteti süüdi M. Sakk, M. Aer, A. Rohtmäe ja R. J.. Seega tuleb nimetatud ekspertiisi kulu neljalt süüdistatavalt välja mõista võrdsetes osades. Seetõttu kuulub R. J. välja mõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1197/4=299.25 eurot. Eelnevast järeldub, et R. J. kuulub KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistmisele 84+314+299.25=697.25 eurot. KarS § 214 lg 2 p 4, 5 ja § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuriteod. Alates 01.01.2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb R. J. välja mõista ka sundraha 584x2.5=1460 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb R. J. välja mõista menetluskulud kokku 697.25+1460=2157.25 eurot.

O.-T. K.

O.-T. K. riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 90 (4. kd t.l 163)+405.60 (9. kd t.l 188)+453.60 (10. kd t.l 76)=949.20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu. Alates 01.01.2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 on menetluskuluks ka sundraha 584x1.5=876 eurot. Samas vastavalt KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Käesoleva otsusega tunnistati O.-T. K. süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning tema suhtes kohaldatakse mõjutusvahendina üheks aastaks käitumiskontrollile allutamist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus leiab, et võttes arvesse, et O.-T. K. on alaealine, ta on varasemalt kriminaalkorras karistamata, tema kuritegu piirdus ühekordse jalalöögiga, tal endal puudub sissetulek, toime pandud kuritegu ei olnud suunatud tulu teenimisele ning tema eestkostjaks on eakas vanaema (4. kd t.l 96), on põhjendatud jätta O.-T. K. menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Mirko Aer Mirko Aerule riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 38.40 (6. kd t.l 79)+251.28 (5. kd t.l 263)=289.68 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Mirko Aerult väljamõistmisele 289.68 eurot. Kriminaalasjas on 11.06.2019.a episoodi osas teostatud DNA-ekspertiis maksumusega 1197 eurot (5. kd t.l 94-101). Antud episoodi osas mõisteti süüdi M. Sakk, M. Aer, A. Rohtmäe ja R. J.. Seega tuleb nimetatud ekspertiisi kulu neljalt süüdistatavalt välja mõista võrdsetes osades. Seetõttu kuulub M. Aerult välja mõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1197/4=299.25 eurot. KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuritegu. Alates 01.01.2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb M. Aerult välja mõista ka sundraha 584x2.5=1460 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Mirko Aerult välja mõista menetluskulud kokku 299.25+289.68+1460=2048.93 eurot. Mirko Aer mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et KrMS § 189 lg 2 ning § 306 lg 1 p 14 järgi tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist

1-19-7945

nõupidamistuppa. Käesolevalt on kaitsja küll märkinud, et taotleb menetluskulude kindlaks määramist ja riigi kanda jätmist. Samas ei ole kaitsja kohtule esitanud ühtegi tõendit M. Aeru poolt kaitsekulude kandmise kohta ega märkinud ka muul viisil, millises summas on M. Aer kaitsekulusid kandnud. Kuna lepingulise kaitsja kulude suurus on teadmata ja tõendamata ehk kohtu hinnangul on sisuliselt kaitsjal esitamata taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, ei ole kohtul võimalik kindlaks määrata ka, mis ulatuses peaks riik M. Aerule seoses KarS § 418 lg 1 järgi õigeks mõistmisega KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitama menetluskulud. Seega jäävad valitud kaitsja kulud täies ulatuses M. Aeru kanda. Egerti Talts Egerti Taltsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 259.20 (9. kd t.l 120)+800.40 (10. kd t.l 72)=1059.60 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Eegerti Taltsilt väljamõistmisele 1059.60 eurot. KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuritegu. Alates 01.01.2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb Egerti Taltsilt välja mõista sundraha 584x2.5=1460 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Egerti Taltsilt välja mõista menetluskulud kokku 1059.60+1460=2519.60 eurot. Maario Sakk Kriminaalasjas on 11.06.2019.a episoodi osas teostatud DNA-ekspertiis maksumusega 1197 eurot (5. kd t.l 94-101). Antud episoodi osas mõisteti süüdi M. Sakk, M. Aer, A. Rohtmäe ja R. J.. Seega tuleb nimetatud ekspertiisi kulu neljalt süüdistatavalt välja mõista võrdsetes osades. Seetõttu kuulub M. Sakilt välja mõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1197/4=299.25 eurot. KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuritegu. Alates 01.01.2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb M. Sakilt välja mõista ka sundraha 584x2.5=1460 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Maario Sakilt välja mõista menetluskulud kokku 299.25+1460=1759.25 eurot. Ahto Rohtmäe Ahto Rohtmäele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 208.50 85. kd t.l 195)+226.80 (9.kd t.l 101)+802.56 (9. kd t.l 117)+243.60 (9 kd t.l 161)+518.40 (10. kd t.l 78)+340.80 (9.kd t.l 186)=2340.66 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Ahto Rohtmäelt väljamõistmisele 2340.66 eurot. Kriminaalasjas on 11.06.2019.a episoodi osas teostatud DNA-ekspertiis maksumusega 1197 eurot (5. kd t.l 94-101). Antud episoodi osas mõisteti süüdi M. Sakk, M. Aer, A. Rohtmäe ja R. J.. Seega tuleb nimetatud ekspertiisi kulu neljalt süüdistatavalt välja mõista võrdsetes osades. Seetõttu kuulub Ahto Rohtmäelt välja mõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1197/4=299.25 eurot. KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 ja § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuriteod. Alates 01.01.2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb A. Rohtmäelt välja mõista ka sundraha 584x2.5=1460 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ahto Rohtmäelt välja mõista menetluskulud kokku 2340.66+299.25+1460=4099.91 eurot. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdistatavatelt välja menetluskulud vahemikus 1759.25 eurot (M. Sakk) kuni 4647.20 eurot (K. T.). Osade süüdistatavate puhul on tegemist alaealistega, kes käivad

1-19-7945

alles koolis ega oma ise püsivaid sissetulekuid (R. T., R. J., K. T.). A. Rohtmäe viibib vanglas, mistõttu tema võimalused sissetuleku teenimiseks on ilmselgelt piiratud. Lisaks käib ankeetandmete kohaselt koolis veel ka teod alaealisena toime pannud M. Aer. Samuti M. Saki sissetulekud on tagasihoidlikud (5. kd t.l 177). Ka E. Taltsilt mõistetakse välja menetluskulud üle 2000 euro. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest vastavalt KrMS § 423 ja § 417 lg-le 2 võib käia süüdistatavatele üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et kõigile süüdistatavetele tuleks võimaldada menetluskulude ositi tasumine ühest kuust pikema tähtaja jooksul. Kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtliku hüvitamise maksimaalseks tähtajaks on peetud üht aastat alates otsuse jõustumisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavatel tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et : Ahto Rohtmäe tasub igakuiselt 341.66 eurot ning viimasel kuul 341.65 eurot; K. T. tasub igakuiselt 387.27 eurot ning viimasel kuul 387.23 eurot; R. T. tasub igakuiselt 202.17 eurot ning viimasel kuul 202.13 eurot; R. J. tasub igakuiselt 179.77 eurot ning viimasel kuul 179.78 eurot; Mirko Aer tasub igakuiselt 170.74 eurot ning viimasel kuul 170.79 eurot; Egerti Talts tasub igakuiselt 209.97 eurot ning viimasel kuul 209.93 eurot; Maario Sakk tasub igakuiselt 146.60 eurot ning viimasel kuul 146.65 eurot. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkendid Ahto Rohtmäe suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kohesele kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel. Nimetatud ajani on isiku jätkuv vahistus vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. R. T. suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud kohustusega alluda elektroonilisele valvele, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või Pärnu Maakohtu 14.01.2020.a määrusega määratud tähtaja, s.o 30.07.2020.a, saabumisel. Kuna süüdimõistetul kuulub veel kohesele kandmisele üks kuu ja 16 päeva vangistust, leiab kohus, et jätkuv tõkendi kohaldamine on eelviidatud tähtaja saabumiseni vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Kohtuvaidlustes märkis kaitsja, et R. T. sooviks elama asuda vanemate juurde x. Kuna vastav taotlus esitati alles kohtuvaidlustest, ei ole kohtul võimalik kaaluda elektroonilise valve kohaldamise aadressi muutmist. Taotluse esitamise ajaks oli kohtumenetlus staadiumis, kus elukoha kontrolli soovitud aadressile elektroonilise valve kohaldamiseks ei olnud enam võimalik teostada. Seega on R. T. võimalik asuda elama aadressile x pärast elektroonilise valve lõppemist. Teiste süüdistatavate suhtes kehtivaid tõkendeid ei ole. Asitõendid - CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. CD-ja DVD- plaadid on erinevate menetlustoimingu protokollide, nt jälitustoimingu protokoll, ütluste ja olustiku seostamise protokoll, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll jms, lisad. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist.2 CD- ja DVD-plaate tuleb käsitleda koos protokolliga. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka CD- ja DVD-plaadid. - pakend nr „2“ – sõiduautost x reg.nr x võetud DNA-proov – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohutuotsuse jõustumisel hävitada. DNA-proovist on teostatud vajalikud analüüsid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes on tegemist

Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 260.

1-19-7945

väärtusetu asjaga, mistõttu tuleb see hävitada. - pakend nr „3“ – sõiduautost x reg.nr x pagasiruumist võetud DNA-proov – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. DNA-proovist on teostatud vajalikud analüüsid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes on tegemist väärtusetu asjaga, mistõttu tuleb see hävitada. - pakend nr „6“ – Maario Sakki poolt vabatahtlikult üle antud veoköis – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Maario Sakile; Kriminaalmenetluses on leidnud kinnitust, et märgitud veoköis kuulub M. Sakile, mistõttu tuleb see talle tagastada. - pakend nr „Vaatlus-pakend nr 1“ – 03.06.2019.a leitud nuga – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Antud noaga tekitas R. J. kannatanule 24.05.2019.a rasked tervisekahjustused, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Samas on see KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu. Tegemist on kasutatud esemega, mis ei oma rahalist väärtust. Seega tuleb see konfiskeerida ja hävitada. - pakend nr „Sündmuskohavaatlus-pakend nr 1“ – 24.05.2019.a Pärnu jõe äärest leitud verekahtlase määrdumisega särk – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Eseme puhul on tegemist 24.05.2019.a episoodi kannatanule kuulunud esemega. Samas on see kuriteoga muudetud kasutuskõlbmatuks, mistõttu ei oma see enam väärtust KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes, mistõttu tuleb see hävitada. Samuti ei ole viidatud eseme tagastamist soovinud kannatanu. - pakend nr „R1“ – R. J. kuuluv jope Armani verekahtlase määrdumisega varrukatel – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada R. J. kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluses on leidnud kinnitust, et märgitud jope kuulub R. J., mistõttu tuleb see talle tagastada. - PAKEND 4 – 14.06.2019.a Pikk 18 Pärnu asuvast x (x) leitud metallhülss rohelise plastikust otsaga – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Seega tuleb see hävitada. - PAKEND 7 – 16.06.2019.a kahtlustatava Mirko Aer poolt vabatahtlikult üle antud püstol x (ekspertiisiaktiga nr 19E-TB0063 tunnistatud tulirelvade hulka kuuluvaks) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Antud relva kasutati 11.06.2019.a episoodis kannatanu suhtes väljapressimise toimepanemisel, s.o tema ähvardamiseks. Seega on tegemist kuriteo toimepanemise vahenditega. Kuna tegemist on kasutatud esemega, mis on ka defektne (5. kd t.l 85), siis on see kohtu hinnangul KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu. Seega tuleb see konfiskeerida ja hävitada. PAKEND 8 – 16.06.2019.a kahtlustatava Ahto Rohtmäe poolt vabatahtlikult üle antud õhkpüstol x cal 4.5 mm, tops valge korgiga (sisaldab metallist kuule) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. - pakend nr 2 – plastmasskarp – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Seega tuleb see hävitada. - pakend nr 3 – paberileht –KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Seega tuleb see hävitada. - pakend nr 4 – kanepipurustaja – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Seega tuleb see hävitada. - pakend nr 5 – 2 piipu – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetute esemetega. Seega tuleb need hävitada. - pakend nr 6 – plastmasskarp – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Seega tuleb see hävitada. - pakend nr 1 – kilekott – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Seega tuleb see hävitada. - pakend nr 2-5 – hõbepaberipakendid ja soosulguriga kilekotid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

1-19-7945

kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetute esemetega. Seega tuleb need hävitada. - pakend nr 2 – kaal koos 2 patareiga, 3 soonsulguriga kilekotti – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Seega tuleb need hävitada. Konfiskeerimine KarS § 831 ning § 84 alusel tuleb välja mõista K. T. konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltuluna 165 eurot. Märgitud nõude katteks kanda riigituludesse Pärnu Maakohtu 28.08.2019.a määrusega konfiskeerimise asendamiseks arestitud 165 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et K. T. on müünud erinevatele isikutele narkootilisi aineid – kanepit, MDMA-d sisaldavaid tablette ning amfetamiini. Tunnistajate T. M. (I kd t.l 196-198) ja E. K. (I kd t.l 213-215) ütlustest järeldub, et nad maksid ühe tableti eest 10 eurot. Samuti on K. T. kinnitanud (II kd t.l 201-204), et müüs tablette hinnaga 10 eurot tükk. Samuti on tunnistajad K.-O. K. (II kd t.l 123-125) ja M. M. (II kd t.l 130-131) kinnitanud, et maksid narkootilist ainet sisaldanud tableti eest 10 eurot. Viidatud ütlustega on kinnitust leidnud, et K. T. pidi ühe tableti müügist saama vähemalt 10 eurot. Kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et K. T. on käidelnud 15 MDMA-d sisaldavat tabletti. Seega pidi K. T. narkootilist ainet sisaldanud tablettide müügist teenima 15x10=150 eurot. Tunnistaja K. S. on kinnitanud (II kd t.l 132-134), et maksis iga kord kanepi eest 5 eurot. Kriminaalmenetluses on tuvastamist leidnud, et K. T. andis K. S. narkootilist ainet kanep edasi 10 korral. Seega sai K. T. K. S. vähemalt 5x10=50 eurot. Eelnevast järeldub seega, et K. T. on narkootiliste ainete müügist teeninud vähemalt 150+50=200 eurot. K. T. elukohas teostatud läbiotsimise käigus andis K. T. enda kasutuses olevast toast, kummuti sahtlist politseile välja kokku 165 eurot sularaha (II kd t.l 149-159). KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus kuriteo toimepanemisega saadud vara, kui see kuulub kuriteo toimepanijale. Antud juhul on alust arvata, et kahtlustatav on narkokuritegude toime panemise tulemusel teeninud enam kui tema elukohast leitud ja äravõetud 165 eurot ehk tegemist on süüteoga saadud varaga. Seega kuuluks see KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele. K. T. ära võetud 165 euro kohta ei saa käesoleval ajal tõsikindlast väita, et see oleks saadud just süüdistuses märgitud tegude tulemusel, samas on alust arvata, et isik on süüdistuses märgitu toime panemise tulemusel teeninud enam kui leitud ja äravõetud 165 eurot. KarS § 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuna K. T. ära võetud 165 eurot ei saa käesoleval ajal otseselt siduda toime pandud tegudega, kuid on alust arvata, et kuritegudega on K. T. teeninud enam kui 165 eurot, leiab kohus, et KarS § 831 ning § 84 alusel tuleb K. T. välja mõista konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltuluna 165 eurot. Märgitud summa on konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Pärnu Maakohtu 28.08.2019.a määrusega. Seega viidatud nõude katteks tuleb kanda riigituludesse Pärnu Maakohtu 28.08.2019.a määrusega konfiskeerimise asendamiseks arestitud 165 eurot. Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi J. D. tsiviilkostjate K. R. ja J. J. vastu summas 1261.16 eurot (4. kd t.l 29-31 ja 9. kd t.l 15). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, mis võimaldaks kindlaks teha tekkinud kahju ulatuse ehk

1-19-7945

tekkinud kahju on tõendamata. Ainsa tõendina on kannatanu esitanud 2019.a juuli palgalipiku, mille kohaselt on ta 2019.a juulis töötanud 44 töötundi ning tema ühe töötunni tasu on 4.30 eurot. Kohtule ei ole esitatud näiteks haiguslehte vms, mille alusel saaks kohus kindlaks teha, kui kaua pidi kannatanu töölt seoses 24.05.2019.a saadud vigastustega eemal viibima. Kohtu hinnangul ei tõenda ainult esitatud palgalipik, et kannatanu 2019.a mai lõpust kuni 2019.a juuli lõpuni viibis töölt eemalt justnimelt 24.05.2019.a vigastuste tõttu. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 ning ravikindlustuse seaduse § 54 tuleneb, et tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis) ning alates üheksandast haiguspäevast maksab nimetatud hüvitist Haigekassa. Viidatust järeldub, et esimese kolme haiguspäeva eest isikule hüvitist ei maksta ning edasi hüvitatakse isikule kalendripäeva eest 70% keskmisest töötasust. Tsiviilhagiga taotleb kannatanu saamata jäänud töötasu hüvitamist. Seega tuleks tsiviilkostjate kohustuse ulatuse kindlaksmääramisel arvestada sellega, et kolme esimese haiguspäeva eest jäi kannatanul töötasu täielikult saamata ning järgnevate päevade eest jäi tal saamata vaid 30% keskmisest töötasust. Alates kolmandast haiguspäevast maksti isikule haigushüvitist, mis osaliselt kompenseeris saamata jäänud töötasu. Tsiviilkostjate kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks peaks olema tõendatud, mis perioodi viibis kannatanu seoses 24.05.2019.a töölt eemal ning millise perioodi vältel sai kannatanu haigushüvitist. Käesolevalt on viidatu aga tõendamata. Kuivõrd antud juhul on tõendamata, mis perioodi viibis kannatanu töölt eemal seoses tema suhtes toime pandud kuriteoga ning millise perioodi vältel ja mis ulatuses sai kannatanu seadusest tulenevat haigushüvitist, ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas ja millises ulatuses tekkis kannatanule kahju seoses väidetava saamata jäänud töötasuga. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et esmalt saabus antud kriminaalasjas esimene süüdistusakt kohtusse 07.10.2019.a üldmenetluses ning lühimenetlusse üleminek otsustati hiljem. KrMS § 1541 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilhagi esitatakse kirjalikus vormis ja selles märgitakse tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui tsiviilhagi esitaja ei ole prokuratuur. Kohtule edastati koos üldmenetluse süüdistusaktiga ka kannatanu tsiviilhagi (9. kd t.l 15). Esitatud tsiviilhagis on ainsa tõendina märgitud x palgaleht. Märgitust järeldub, et ka üldmenetluse korral oleks kannatanu esitanud vaid palgalehe ning kannatanu ei oleks oma nõude kinnituseks esitanud täiendavaid tõendeid, nt haigusleht vms. Seega on kohus veendunud, et ka üldmenetluse korral oleks kohus tsiviilhagi osas jõudnud samale järeldusele nagu käesoleval juhul lühimenetluses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, sest tekkinud kahju on tõendamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.