Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

1-18-10100

1-18-10100 xxxx-8, xxxx-13) – asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest.

SÜÜDISTUS

Priit Unt’i süüdistatakse selles, et tema lõi koos T. A.uga hiljemalt alates 28.12.2009 kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele xxxx ning xxxx asunud bordellis (s.o ruumides, kus kõrvalised isikud, sh Priit Unt vahendasid rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemist ja aitasid kaasa rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemisele) ning mille eesmärgiks oli võimalikult kauakestva ja järjepideva tulu, s.o varalise kasu saamine ilma seejuures õiguskaitseorganite tähelepanu pälvimata. Priit Unt, asudes kuritegeliku ühenduse hierarhias T. A.ust järgmisel positsioonil, tegutses hiljemalt alates 28.12.2009 kuni 15.08.2016 xxxx ja xxxx asunud bordelli tegevjuhina. Vahetult juhtis ja kontrollis bordelli tegevust, osales olulisemate juhtimisotsuste tegemisel ja konspiratsioonireeglite kehtestamisel. Andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele korraldusi, ülesandeid ning käitumisjuhiseid kuritegude organiseerimise, toimepanemise, kuritegude toimepanemisest saadud varalise kasu jaotamise, kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise osas. Priit Unt, omades suurt mõjuvõimu ja sõnaõigust kuritegeliku ühenduse liikmete hulgas, osales kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamisel ning tagas sellega kuritegeliku ühenduse sujuva toimimise ja eesmärkide täitmise katkematuse. Sealhulgas osales bordelli asutamisel, avades 28.12.2009 läbi I OÜ xxxx xxxx asuva baari „xxxx“, hiljem nimega „xxxx“ ja „xxxx“, kus klient sai pärast pileti lunastamist, enda ja prostitutsiooni ja/või konsumatsiooniga tegelevate isikute jookidega kostitamist valida esimeste hulgast naisterahva ning suunduda seksuaalteenuse saamiseks baariga samas 3 (55)

1-18-10100 hoonetekompleksis asuvasse majutusasutusse „xxxx“. Kuigi formaalselt majandasid baari ja hostelit erinevad juriidilised isikud, korraldati seal tegevust järjepidevalt Priit Undi ja T. A.u juhtimisel. Paralleelselt xxxx baariga avati samade isikute juhtimisel hiljemalt 06.05.2010 xxxx aadressil baar, mis tegutses sama skeemiga, st klient sai pärast pileti lunastamist, enda ja prostitutsiooniga ja/või konsumatsiooniga tegelevate isikute jookidega kostitamist valida esimeste hulgast naisterahva ning suunduda seksuaalteenuse osutamiseks xxxx asuvasse „xxxx“. Lisaks osutati xxxx ruumides seksuaalteenust ka kohapeal. Ebaseadusliku tegevuse varjamiseks vahetusid pidevalt Xxxx ja Xxxx vastavaid ruume majandanud juriidilised isikud, samuti vahetusid neid juhtinud variisikutest omanikud ja juhatuse liikmed. Nii värbas Priit Unt I OÜ xxxx, hilisema nimega M OÜ juhtorganitesse variisikutest liikmeid, teiste hulgas R. R.i ja D. M.i, organiseeris bordelli igapäevase majandustegevuse korraldamiseks vajaminevate uute äriühingute asutamise mh S OÜ xxxx, kes alates 03.12.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Samuti P OÜ xxxx, kes alates 31.08.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Värbas nende äriühingute juhtorganitesse variisikuid, sh M. Õ. P OÜ-sse, K. P.i S OÜ-sse ning juhendas neid bordelli majandustegevuse korraldamisel. Värbas Xxxx asunud majutusasutust majandanud N OÜ xxxx osanikuks ja juhatuse liikmeks alates 21.08.2014 Ü. K., ühtlasi värbas ta viimase bordelli majandus- ja haldusjuhiks. Organiseeris ja koordineeris nimetatud baaride ja majutusasutuste koostööd. Otsustas bordelli majandustegevuse korraldamisel kasutatud äriühingute finantsküsimuste ning bordelli tegevusega teenitud tulude jaotamise üle, sh otsustas baarmenide, administraatorite ja konsumaatorite tasu üle. Otsustas bordelli igapäevases tegevuses osalevate isikute töölevõtmise (sh baarmenid, administraatorid) ning bordellis nii prostituutidena kui mitteprostituutidena (baarmenid, baari- ja hosteli administraatorid, striptiisitarid, konsumaatorid) tegutsevate isikute töökorralduse üle ning kontrollis regulaarselt nende tööd. Kehtestas bordelli sissepääsurežiimi, sh bordellis prostitutsiooniga tegelevate isikute ja klientide sissepääsurežiimi erisused. Osales N ruumidesse prostitutsiooniga tegelevate isikute ja nende klientide sissepääsurežiimi üle otsustamisel, samuti prostitutsiooniteenuse osutamiseks kasutatavate numbritubade kasutustingimuste ning maksumuse üle otsustamisel. Sai osa Xxxx ja Xxxx asunud bordelli tegevusest laekunud tulust. Ühtlasi kuulus ta ise hiljemalt alates 28.12.2009 kuni 15.08.2016 kuritegelikku ühendusse koos bordelli omaniku ning juhi T. A.uga, kellele ta vahetult allus, samuti koos enda usaldusisiku ja bordelli konfliktide lahendaja R. Z.iga (kuritegeliku ühenduse hierarhias allus vahetult T. A.ule ja P. Undile), bordelli haldus- ja majandusjuhi Ü. K.ga (kuulus kuritegelikku ühendusse 21.08.2014 kuni 19.12.2016, alludes selle hierarhias vahetult T. A.ule ja P. Undile), bordelli majandavate äriühingute juhi V.-J. A.iga (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.11.2015 kuni 19.12.2016, alludes selle hierarhias T. A.ule) ning bordellis igapäevatööd korraldanud ja kuni augustini 2016 P. Undile allunud baarmenide M. Õ. (kuulus kuritegelikku ühendusse 05.04.2010 kuni 19.12.2016), A. Z.i (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.12.2015 kuni 19.12.2016), L. L. (kuulus kuritegelikku ühendusse 12.09.2015 kuni 19.12.2016), D. M.i (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.08.2013 kuni 30.04.2015), M. P. (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.12.2015 kuni 19.12.2016), A. L. (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.02.2012 kuni 18.08.2015) ja A. M.iga (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.01.2010 kuni 01.08.2013). Samuti koos bordelli majandavate juriidiliste isikute P OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 11.09.2015 kuni 19.12.2016), L OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.06.2010 kuni 19.12.2016), N OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 21.08.2014 kuni 19.12.2016), Xxxx ja B OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 05.10.2016 kuni 19.12.2016) ja teiste isikutega. Seejuures ei olnud nimetatud isikutelt oodatav panus seotud mitte isikute endi, vaid nende paiknemisega ühenduse struktuuris, mis võimaldas ühenduse liikmetel vahetuda nii, et ühendus jätkas selle eesmärgiks seatud tulemuste poole pürgimist, mis näitab ühenduse püsivust. Nii vahetusid baarmenid, nt lahkus A. M. ja tema asemel jätkas tööd D. M., alates novembrist 2015 jagati varem Ü. K.le kuulunud vastutusala V. J. A., P. Undi ülesanded võttis 2016 augustis osaliselt 4 (55)

1-18-10100 üle M. Õ., ühe juriidilise isiku lõppemisel/lahkumisel jätkas sama tööd järgmine juriidiline isik jne. Luues kolmest või enamast isikust koosneva püsivate isikuvaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele, sellist ühendust juhtides ning sinna liikmeid värvates, pani Priit Unt toime kuritegeliku ühenduse organiseerimise, s.o KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Priit Unti selles, et tema, kuuludes T. A.u ja enda juhitud kuritegelikku ühendusse, suure varalise kasu (s.o vähemalt 40 000 eurot) saamise eesmärgil, ajavahemikul hiljemalt alates 28.12.2009 kuni 19.12.2016 pani toime kupeldamise, s.o vahendas prostitutsiooni ja aitas muul viisil kaasa prostitutsioonile, juhtides Tallinnas Xxxx ja Xxxx asunud bordelli (s.o asutust, mille ruumides kõrvalised isikud, sh Priit Unt vahendasid rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemist ja aitasid kaasa rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemisele). Tegutses hiljemalt alates 28.12.2009 kuni 15.08.2016 Tallinnas Xxxx ja Xxxx asunud bordelli tegevjuhina. Vahetult juhtis ja kontrollis bordelli tegevust, osales olulisemate juhtimisotsuste tegemisel ja konspiratsioonireeglite kehtestamisel. Sealhulgas osales bordelli asutamisel, avades 28.12.2009 läbi I OÜ xxxx Xxxx asuva baari „xxxx“, hiljem nimega „xxxx“ ja „xxxx“, kus klient sai pärast pileti lunastamist, enda ja prostitutsiooni ja/või konsumatsiooniga tegelevate isikute jookidega kostitamist valida esimeste hulgast naisterahva ning suunduda seksuaalteenuse saamiseks baariga samas hoonetekompleksis asuvasse majutusasutusse „N“. Kuigi formaalselt majandasid baari ja hostelit erinevad juriidilised isikud, korraldati seal tegevust järjepidevalt Priit Undi ja T. A.u juhtimisel. Paralleelselt Xxxx baariga avati samade isikute juhtimisel hiljemalt 06.05.2010 Xxxx aadressil baar, mis tegutses sama skeemiga, st klient sai pärast pileti lunastamist, enda ja prostitutsiooniga ja/või konsumatsiooniga tegelevate isikute jookidega kostitamist valida esimeste hulgast naisterahva ja suunduda seksuaalteenuse osutamiseks Xxxx asuvasse „xxxx“. Lisaks osutati Xxxx ruumides seksuaalteenust ka kohapeal. Ebaseadusliku tegevuse varjamiseks vahetusid pidevalt Xxxx ja Xxxx vastavaid ruume majandanud juriidilised isikud, samuti vahetusid neid juhtinud variisikutest omanikud ja juhatuse liikmed. Nii värbas P. Unt I OÜ xxxx, hilisema nimega M OÜ juhtorganitesse variisikutest liikmeid, teiste hulgas R. R.i ja D. M.i, organiseeris bordelli igapäevase majandustegevuse korraldamiseks vajaminevate uute äriühingute asutamise mh S OÜ xxxx, kes alates 03.11.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Samuti P OÜ xxxx, kes alates 31.08.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Värbas nende äriühingute juhtorganitesse variisikuid, sh M. Õ. P OÜ-sse, K. P.i S OÜ-sse ning juhendas neid bordelli majandustegevuse korraldamisel. Värbas Xxxx asunud majutusasutust majandanud N OÜ xxxx osanikuks ja juhatuse liikmeks alates 21.08.2014 Ü. K., ühtlasi värbas ta viimase bordelli majandus- ja haldusjuhiks. Organiseeris ja koordineeris nimetatud baaride ja majutusasutuste koostööd. Otsustas bordelli majandustegevuse korraldamisel kasutatud äriühingute finantsküsimuste ning bordelli tegevusega teenitud tulude jaotamise üle, sh otsustas baarmenide, administraatorite ja konsumaatorite tasu üle. Otsustas bordelli igapäevases tegevuses osalevate isikute töölevõtmise (sh baarmenid, administraatorid) ning bordellis nii prostituutidena kui mitteprostituutidena (baarmenid, baari- ja hosteli administraatorid, striptiisitarid, konsumaatorid) tegutsevate isikute töökorralduse üle ning kontrollis regulaarselt nende tööd. Kehtestas bordelli sissepääsurežiimi, sh bordellis prostitutsiooniga tegelevate isikute ja klientide sissepääsurežiimi erisused. Osales N ruumidesse prostitutsiooniga tegelevate isikute ja nende klientide sissepääsurežiimi kehtestamise üle otsustamisel, samuti prostitutsiooniteenuse osutamiseks kasutatavate numbritubade kasutustingimuste ning maksumuse üle otsustamisel. Sai osa Xxxx ja Xxxx asunud bordelli tegevusest laekunud tulust. 5 (55)

1-18-10100 Suure varalise kasu saamise eesmärgil bordelli juhtimisega pani Priit Unt toime kupeldamise ehk KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (28.12.2009 kuni 14.04.2012 vastas KarS § 2681 lg 2 p 2 koosseisule, s.o prostitutsiooni vahendamine ja sellele muul viisil kaasaaitamine kuritegeliku ühenduse poolt).

POOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav Priit Unt ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja taotles enda õigeksmõistmist. Kaitsja toetas süüdistatava positsiooni. Prokurör leidis, et Priit Undi süü on tõendatud ning taotles tema karistamist 7 aastase reaalse vangistusega ning kriminaaltulu konfiskeerimise asendamist. R. Z. osas eraldati materjalid peale kohtu alla andmist eraldi menetlusse ja tema süüküsimus lahendati kokkuleppemenetluses (K 1 tl 67). Kuivõrd kriminaalasi on mahukas ja köiteid palju, siis kasutab kohus tõenditele viitamisel järgmisi lühendeid: K- kohtutoimik, mis sisaldab kohtuistungi protokolle, süüdistatavate poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, jm; T- tõendid nii prokuröri kui kaitsja poolt esitatud; tltoimiku lehekülg. JÄLITUSTOIMINGUTEGA SAADUD TÕENDITE SEADUSLIKKUSE KONTROLL

1-18-10100

1-18-10100 jälgimine; T. A.u, Ü. K., M. T., Priit Unt, M. Õ., M. P., K. J., A. Z.i, A. D., V. V.i varjatud jälgimine. 2.9 17.04.2017 jälitusprotokoll (T 12 tl 1-165), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 03.02.2016 määrus KM671/2016 ja prokuröri load PL605/2016 (22.01.2016), PL634/2016 (29.01.2016), PL734/2016 (15.02.2016) ja mille sisuks on perioodil 02.03.2016-24.03.2016 T. A.u, Priit Unt, M. Õ., Ü. K., L. L., M. P., A. Z., A. D. ja V. V.i telefoni teel ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine; samuti Xxxx asuva Xxxx esise ja Xxxx asuva N esise varjatud jälgimine; T. A.u, Ü. K., M. T., Priit Unt, M. Õ., M. P., K. J., A. Z.i, A. D., V. V.i varjatud jälgimine. 2.10 15.05.2017 jälitusprotokoll (T 12 tl 166-250), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 18.10.2016 määrus KM2137/2017 ja mille sisuks on perioodil 18.10.2016-18.11.2016 Ü. K., M. Õ., L. L., N. P., T. S. telefoni teel (v.a L. L.) ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine.

1-18-10100 Seega on kohus tuvastanud, et jälitusprotokollide aluseks olevad load on jälitustoimikus nr 1523000365 olemas. Samuti tuvastas kohus nii jälituslube kui ka protokolle kõrvutades, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul.

1-18-10100 6.2 Järgmises 30.09.2015 väljastatud prokuratuuri loas PL76/2015 kordub sõna-sõnalt sama tekst, v.a eelviimases lõigus, kus nenditakse, et ülaltoodust tulenevalt tuleb kuritegude kohta tõendusteabe kogumist jätkata varjatud jälgimisega isikute suhtes, kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et nad kuuluvad kuritegelikku ühendusse ning panevad selle raames toime kuritegusid. Seejärel on antud varjatud jälgimise luba ajavahemikuks 30.09.2015-30.11.2015 Priit Unt, M. Õ., L. L., I. N., J. L.t, K. J. ja M. P. ning samuti nendega kontakteeruvate isikute ja nende kasutuses olevate abonentnumbrite suhtes. Ultima ratio põhjendus on täpselt sama, mis PL59/2015 loas. 6.3 Järgmises 07.10.2015 väljastatud prokuratuuri loas nr PL92/2015 kordub suures osas sama tekst (nagu PL59/2015 loas), kuid neljandas ja viiendas lõigus viidatakse lühidalt seni teostatud varjatud jälgimise tulemustele, mille kohaselt Xxxx sisse pääsevad ainult klubiga seotud isikud (sh T. A. ja Ü. K.) ning kliendid koos neid kohale toimetanud taksojuhtidega. Taksojuhina töötav M. T. käib alati ennem ametlikku avamist kell 22.00 klubist läbi ning lahkub seejärel kliente tooma (ühe öö jooksul neli klienti). Samuti on ta mitmeid kordi tööle toonud Xxxxis töötavaid naisterahvaid ning ta omav erinevalt teistest taksojuhtidest vabalt sissepääsu klubisse ka ilma klientideta (5.10.2015 õiend). Eeltoodust saab teha põhjendatud järelduse, et M. T. omab lähedasi suhteid klubi omanike ning seal tegevust korraldavate isikutega, mistõttu on alust arvata, et ta kuulub varalise kasu saamise eesmärgil kupeldamisega tegelevasse kuritegelikku ühendusse. Varjatud jälgimise luba on seejärel ajavahemikuks 07.10.20157.12.2015 antud nii T. A.u, Ü. K. ja M. T. kui ka nendega kontakteeruvate isikute ja abonentnumbrite suhtes. Ultima ratio põhjendus on täpselt sama, mis PL59/2015 ja PL76/2015loas. 6.4 Järgmises 24.11.2015 väljastatud prokuratuuri loas nr PL315/2015 pikendatakse Xxxx asuva Xxxx ja Xxxx asuva Ni sissepääsu ja selle lähiümbruse varjatud jälgimist, samuti paikkonnas viibivate isikute ja sõidukite varjatud jälgimist 24.11.2015-24.01.2016 umbmäärase põhjendusega, et senise jälitustegevuse käigus on tuvastatud bordelli tegutsemine Xxxx asuvas Xxxxis ja seetõttu on vajalik jälitustegevusega jätkata. Muus osas, sh ultima ratio põhjenduse osas ei erine käesolev luba varasematest lubadest. 6.5 30.11.2015 loas nr PL338/2015 pikendatakse loas nr PL76/2015 varasemalt lubatud toiminguid, so antakse luba Priit Unt, M. Õ. ja L. L. varjatud jälgimise jätkamiseks perioodil 30.11.2015-30.01.2016, kuid samuti on täiendavalt antud luba M. P. ja K. J.e varjatud jälgimiseks samal perioodil. Kogu sisuline põhjendus, mis erineb varasematest lubadest piirdub järgnevaga: Priit Undi, M. Õ. ja L. L. suhtes tehtud jälitustoimingute käigus kogutud teabega on leidnud kinnitust, et Xxxx asuvas Xxxxis tegutseb bordell, mille tegevust Priit Unt, M. Õ. ja L. L. korraldavad. Samuti on tuvastatud, et K. J. ja M. P töötavad kõnealuses klubis ning osutavad intiimteenuseid (27.11.2015 vaheõiend). Ultima ratio põhjenduse osas ei erine käesolev luba varasematest lubadest. 6.6 07.12.2015 loas nr PL379/2015 pikendatakse varjatud jälgimist Ü. K., T. A.u ja M. T. suhtes ajavahemikuks 07.12.2015-07.02.2016. Võrreldes loas PL92/2015 toodud põhjendustega on seekord vähemalt T. A.u ja M. T. osas põhjendatud ja viidatud ka konkreetsetele tõenditele, mis kinnitavad põhjendatud kuriteokahtlust ja tuvastatud asjaolusid. Nii viidatakse T. A.u puhul pealtkuulatud telefonikõnedele 26.10.2015 kell 12:07, 13:10 ja 22.11.2015 kõnele (ilma sisulise lahtikirjutuseta), millest järeldub, et T. A. on Xxxx tegelik juht. M. T. puhul viidatakse 18.10.2015 kõnedele, millest ilma sisulise lahtikirjutuseta järeldatakse, et Xxxxis kohtuvad prostituudid klientidega ja seejärel nende poolt teenuse osutamine mh Nis. Samuti on loas viide sellele, et teenuste eest toimub tasumine sularahas ning klubi omanike eesmärk on sissetulekut varjata, mis viitab otseselt kriminaaltulule. Ü. K. kohta samas ühtegi põhjendust, miks on tema suhtes vaja jälitustegevust jätkata varjatud jälgimise 10 (55)

1-18-10100 näol, toodud ei ole. Ultima ratio põhjenduse osas samas ei erine käesolev luba varasematest lubadest. 6.7 22.01.2016 loas nr PL605/2016 pikendatakse Xxxx asuva Xxxx ja Xxxx asuva Ni sissepääsu ja selle lähiümbruse varjatud jälgimist, samuti paikkonnas viibivate isikute ja sõidukite varjatud jälgimist 24.01.2016-24.03.2016. Jällegi on sisuliseks põhjenduseks ainult lühikesed ja konkretiseerimata kokkuvõtted senisest jälitusmenetlusest, mh on tuvastatud, et kuritegelik ühendus laiendas oma tegevust ning avas 2015 aasta lõpus Xxxx taas bordelli, millega seoses on kuritegelikku ühendusse kaasatud uusi liikmeid. Kuigi jälitusmenetluse käigus kogutud teave annab aluse põhjendatud kahtluseks kuritegeliku ühenduse poolt kuritegude toimepanemise kohta ei ole õnnestunud koguda piiavalt tõendusteavet kõigi kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute kohta, ühenduse juhtfiguuride ning nende poolt toimepandavate kuritegude kohta, mistõttu tuleb jälitustoiminguid jätkata. Ultima ratio põhjenduse osas ei erine käesolev luba varasematest lubadest. Lisandunud on ainult põhjendus, et asjas puuduvad tunnistajad. 6.8 29.01.2016 loas PL634/2016 pikendatakse Priit Unti, M. Õ., L. L., K. J.e ja M. P. varjatud jälgimist perioodiks 30.01.2016-24.03.2016. Samuti antakse samaks ajaks varjatud jälgimise luba ka A. Z.i, A. D.i ja V. V.i suhtes, kelle osas varasemalt pole lube väljastatud. Nende suhtes on loas viide, et tegemist on kuritegelikku ühendusse kaasatud uute liikmetega. Muus osas ei ole taotlusel sisulist erinevust varasemate lubadega ning mingeid uusi tuvastatud asjaolusid ei ole kirjeldatud. Selles loas puudub igasugune, isegi deklaratiivne ja üldsõnaline ja seni kajastatud põhjendus jälitustoimingute vajalikkuse ja ultima ratio põhjenduste kohta. 6.9 15.02.2016 väljastatud PL734/2016 loas pikendatakse Ü. K., T. A.u ja M. T. varjatud jälgimist 15.02.2016-24.03.2015. Põhjendatud kuriteokahtluse osa iga isiku osas selles loas natuke põhjalikumalt lahti kirjutatud, samuti on iga isiku suhtes tehtud konkreetsed viited ka seni pealt kuulatud telefonikõnede toimumise kohta, mis kinnitab põhjendatud kuriteokahtlust. Samas Ultima ratio põhjenduse osas ei erine käesolev luba varasematest lubadest, samuti puuduvad igasugused põhjendused jälitustoimingute jätkamise vajalikkus osas.

1-18-10100 alternatiivsete tõendamismeetodite kasutatavust talle teadaoleva teabe alusel kaalunud“. Käsitletavates lubades ei ole prokuratuur põhistanud, kuidas kupeldamises kahtlustatav kuritegelik ühendus ja selle liikmed oma tegevust varjavad ega viidanud tõenditelele, millele see väide tugineb. Eelnevast tulenevalt ei ole lubade alusel kontrollitav, et prokuratuur oleks enne jälitustoimingu lubamist alternatiivsete tõendamismeetodite kasutatavust talle teadaoleva teabe alusel kaalunud. Tegemist on puudusega, mida ei ole kriminaalasja arutaval kohtul enam võimalik kõrvaldada. Lisaks sellele, et lubadest ei nähtu, kas ja milliseid tõendeid menetluses juba kogutud on, ei ole nendes samuti välja toodud, mis eesmärgil loas märgitud infot kogutakse, s.t miks see kriminaalmenetluse seisukohalt vajalik on. Nagu eespool märgitud, piirduvad määrused ses osas ainult üldsõnaliste väidetega, sidumata seda vajadust ära iga konkreetse kahtlustatava või muu isikuga, kelle suhtes jälitustoimingute tegemist lubatakse ja samuti korduvalt pikendatakse. Sellised deklaratiivsed väited ei vasta küsimusele ega võimalda ka hiljem kohtul kontrollida, kas ja kuidas saadav info aitab kaasa kahtlustuse kinnitamisele või ümberlükkamisele.

1-18-10100 eeluurimiskohtunik määruses ära näidanud kuriteo kvalifikatsiooni, mis lubab jälitustoiminguid teostada, põhjendatud kahtlustuse olemasolu isikute suhtes, kelle jälitamiseks on luba antud ja samuti isikute suhtes, kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et nad suhtlevad või aitavad kaasa kuriteo toimepanemisele. Samuti on iga loa puhul ära toodud põhjused, miks ei ole võimalik tõendeid teisel viisil koguda, sh ultima ratio põhjendused. Määrustes on põhjendatud, et menetluse esemeks on kuritegeliku ühenduse poolt kupeldamisega seotud kuritegu, mis oma olemuselt on raskesti avastatav ning tõendite kogumiseks on vajalik kasutada just jälitustoiminguid. Jälitustoimingute pikendamise korral on samuti ära toodud loa pikendamise vajadus ning asjaolud, mis kinnitavad jälitustegevuse jätkamise vajalikkust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eeluurimiskohtunike lubade alusel jälitusmenetlusega kogutud tõendid on lubatavad, nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ja ultima ratio põhimõtet, kõik toimingud on teostatud kohtumäärustes lubatud ajavahemiku vältel, lubatud isikute suhtes ning lubatud ulatuses. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et kõik prokuröri poolt esitatud jälitusprotokollid, mis kajastavad eeluurimiskohtunike määruste alusel teostatud toiminguid ja kogutud teavet on tõendina lubatav.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

1-18-10100 V. J. A. sõiduautos toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 157-170); V. J. A.iga seotud äriühingute kontoris toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 171-179); V. J. A. elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 180-191); V. J. A. elukohast ja sõiduautost läbiotsimisel leitud dokumentide ja esemete vaatlusprotokoll koos lisadega 22 lehel (T 13 tl 192-216); V. J. A.i kinnipidamisel äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 2 lehel (T 13 tl 217-219); V. J. A.iga seotud ettevõtete kontorist läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 22 lehel (T 13 tl 220-243); V. J. A.iga seotud sülearvuti ja mälupulga vaatlusprotokoll (T 13 tl 244-247); Xxxx klubi läbiotsimise protokoll koos fotodega (T 14 tl 1-15); Xxxx klubi läbiotsimisel äravõetud dokumentide ja esemete vaatlusprotokoll koos lisadega 14 lehel (T 14 tl 16-32); Ü. K. elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 14 tl 33-40); Ü. K. sõiduautos toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 14 tl 41-57); Ü. K. elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide ja esemete vaatlusprotokoll koos lisadega 18 lehel (T 14 tl 58-78); Tunnistaja A. Z.i eeluurimisel antud ütlused (T14 tl 79-95); Tunnistaja S. N. poolt antud ütlused (K1 tl 213) koos fototabeliga 11 lehel, millel on 96 isiku fotot ja isikute nimed 1 lehel (T14 tl 96-107); Tunnistaja T. P. poolt antud ütlused (K 1 tl 218); Priit Undi tervislikku seisundit kirjeldavad dokumendid (K 1 tl 221-224); Tunnistaja R. R. poolt antud ütlused (K2 tl 1); Tunnistaja A. L. poolt antud ütlused (K2 tl 5); Ü. K. elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 27 lehel (T14 tl 108-141); Xxxx ja Ü. K. elukohast läbiotsimisel leitud elektrooniliste andmekandjate vaatlusprotokoll (T14 tl 142-149); Xxxx asuva hosteli läbiotsimisprotokoll koos (T14 tl 150-165); Ü. K. töökoha (Xxxx asuva hosteli kabinet) läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 9 lehel (T14 tl 166-176); Xxxx asuva hosteli administraatori kabineti läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 11 lehel (T14 tl 177-192); Xxxx asuva hosteli ruumidest läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 18 lehel (T14 tl 193-216); Tunnistaja A. M. poolt antud ütlused (K2 tl 10); A. M.i ja OÜ I vaheline tööleping (T14 tl 217-226); Tunnistaja D. M.i poolt antud ütlused (K2 tl 16); Tunnistaja K. P. poolt antud ütlused (K2 tl 20); Tunnistaja E. K.i poolt antud ütlused (K2 tl 22); Tunnistaja J. H. poolt antud ütlused- (K2 tl 28) - KINNISEKS KUULUTATUD; A. Z.i elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T14 tl 227-237); A. Z.i sõidukis toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T14 tl 238-245); A. Z.i elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 1 lehel (T14 tl 246-247); M. Õ. elukohas ja sõidukis toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 128) ; 14 (55)

1-18-10100 M. Õ. elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 6 lehel (T15 tl 29-36); Priit Unt elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 37-47); Priit Unt sõidukis toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga(T15 tl 48-55); Priit Unt elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 9 lehel (T15 tl 56-66); Tunnistaja A. Z.i poolt antud ütlused (K2 tl 32); Tunnistaja U. V. eeluurimisel antud ütlused koos fototabeliga (T15 tl 67-71); Tunnistaja K. L. poolt antud ütlused (K2 tl 36) koos fototabeliga (T15 tl 74-83)KINNISEKS KUULUTATUD;

Tunnistaja T. S. poolt antud ütlused (K2 tl 40)- KINNISEKS KUULUTATUD; Tunnistaja I. R. poolt antud ütlused (K2 tl 46)- KINNISEKS KUULUTATUD; Tunnistaja L. P. poolt antud ütlused (K2 tl 50); Xxxx Xxxx läbiotsimisprotokoll fototabeliga (T15 tl 84-99); Xxxx Xxxx läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 9 lehel (T15 tl 100-110); Xxxx Xxxx läbiotsimisel leitud arvuti vaatlusprotokoll koos lisadega 3 lehel (T15 tl 111-116); Ekspertiisimäärus 12.05.2017 ja ekspertiisiakt 03.07.2017 (T15 tl 117-118); T. A.u elukohas xxxx toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 119151); T. A.uga seotud korteris xxxx toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 152-154); T. A.u töökohas xxxx toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 155157); T. A.u sõidukis toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 158-159); T. A.u elukohast ja sõidukist läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 34 lehel (T15 tl 160-198); T. A.uga seotud korterist läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 75 lehel (T15 tl 199-249; T 16 tl 1-33); T. A.u töökohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 47 lehel (T 16 tl 34-85); T. A.u sülearvuti vaatlusprotokoll (T16 tl 86-90); T. A.u mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (T 16 tl 91-100); Tunnistaja I. N. poolt antud ütlused (K2 tl 55)- KINNISEKS KUULUTATUD; Tunnistaja P. K. poolt antud ütlused (K2 tl 64); Priit Unt kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (T16 tl 101); Priit Unt vahistamise määrus 21.12.2016 (T16 tl 104); Priit Unt vahistamise pikendamise määrus 15.02.2017 (T16 tl 107); Priit Unt vahistamise pikendamise määrus 18.04.2017 (T 16 tl 115); Priit Unt vahistamise asendamine elektroonilise valvega 29.05.2017 (T16 tl 119); Priit Unt maksustatava tulu tõend (t 16 tl 122); Kohtuotsus kriminaalasjas 1-07-8975 (T16 tl 128); Kaitsja tõendid: Tunnistaja H. U. poolt antud ütlused (K2 tl 68); Tunnistaja V. L. poolt antud ütlused (K2 tl 74); Tunnistaja R. Z.i poolt antud ütlused (K2 tl 79); Tunnistaja T. A. poolt antud ütlused (K2 tl 81); Süüdistatav Priit Unt poolt antud ütlused (K2 tl 89); 15 (55)

1-18-10100 Priit Undi töövõimetuse ja puudekaart (T16 tl 220-223); KrMS § 297 korras prokuröri poolt esitatud tõendid: Priit Unt karistusregistri õiend (T16 tl 224); Kinnitusregistri väljatrükk registriosa nr 7073920 (T16 tl 225); A OÜ äriregistri väljatrükk (T16 tl 227); OÜ H 2008 majandusaasta aruanne (T 16 tl 232); OÜ P äriregistri väljatrükk (T16 tl 244);

ISIKULISTE TÕENDIALLIKATE ÜTLUSED

1-18-10100 (makseraskused või mingid probleemid). Mäletab, et lisaks temale oli veel üks baarmen, töötasid vahetustega, nime ei mäleta. Lisaks oli seal baaris ka administraator (R.), kes lasi kliente sisse ja müüs neile pileteid. Mees ja naisklientidele oli pilet hind erinev, naistele müüdav pilet oli odavam. Baaris viibis tavaliselt rohkem naisi kui mehi. Baaris tegeleti konsumatsiooniga, st kliente meelitati alkoholi tarbima ja siis meelitaja sai osa alkoholi müügihinnast endale. Konsumaatorid käisid regulaarselt baaris, tööle neid vormistatud ei olnud ja tema nende graafikuid ei koostanud. Ei tea, kuidas info konsumaatorite vahel liikus, ilmselt oli selle seltskonna siseinfo, mis levis. Tema maksis baari kassast konsumaatoritele tasusid välja, ilmselt konsulteeris selles osas ka Priiduga. Osad baaris viibinud naisklientidest olid kindlasti valmis ka seksuaalteenuseid osutama. Xxxx baar asus kõrvalises kohas, kliente tõid sinna tavaliselt taksojuhid, kes said selle eest baarilt tasu- nimelt kui klient ostis administraatori käest sissepääsupileti, siis suurema osa sai sellest endale taksojuht, kes kliendi kohale tõi. Tema töötas Xxxx baaris ca pool aastat, siis soovis ta sealt lahkuda ning palus Priit Undil notariga aeg kokku leppida. Müüs firma edasi U. V.le, keda tunneb ka sellest ajast kui koos Priit Undiga kelneritena töötasid xxx. T. A.ut teab ka, on näinud teda Xxxx baaris Priit Undiga rääkimas mitmeid kordi.

1-18-10100 administraatorina, töötas seal umbes 8 kuud. See oli madala hinnatasemega hostel, kus olid naridega voodid ja ainult kolmes toas (201-203) oli kaheinimesevoodi. Odavad naridega toad maksid 10 eurot voodikoht, toad 201-203 aga 30 eurot tuba. Tube 201-203 reeglina ei broneeritud. Nendes kallimates tubades käisid mõnikord paarid, kes ei viibinud toas tervet ööd, mõnikord sama tuba võttis ühe öö jooksul mitu paari. Hiljem baaris töötades nägi, et osad naised, kes hostelis käisid mõne mehega, viibisid hiljem ka baaris, mitmed näod on meelde jäänud, nad olid ilma kaaslasteta baaris. Tunnistaja tundis ristküsitlemise ajal talle fototabelilt (T14 tl 96-107) näidatud fotodelt nr. 9, 13, 18, 25, 33, 66, 68 ees nimepidi ära nö „saalis istuvad naisted“. Menetlus tema suhtes lõpetati oportuniteedi alusel, süüd ta endal ei näinud.

1-18-10100 ajal enam baarmenina ise ei töötanud. Lisaks töötasid klubis administraatorid, kes klientidele pileteid müüsid, baarmenidena töötasid lisaks temale veel V.a ja R. T.. Samuti kas Priit või K. tutvustas talle konsumatsiooni põhimõtteid. Konsumatsioonitasu maksti välja nii baaris viibinud naisterahvastele kui ka taksojuhtidele, kui klient neile mingi joogi ostis. Varem taksojuhina töötades on ta viinud Xxxx asuvasse klubisse kliente ja saanud selle eest administraatorit käest tasu. 2016 suvel suleti Xxxx asunud klubi, V.a läks tööle Xxxx asuvasse klubisse. Tema proovis ka korra Xxxx klubis töötada, aga see sobinud talle ja ta lahkus sealt töölt. Pärast Xxxx klubi taasavamist 2016 septembris tegi Ü. K. talle ettepaneku asuda uuesti Xxxx tööle vanembaarmenina. Ta nõustus ettepanekuga ja kirjutas Ü. K.ga alla uuele töölepingule, firma nime ei mäleta. Xxxx ja Xxxx asunud baaride vahel toimus vajadusel koostöö, mis seisnes selles, et üksteisele laenati näiteks öösel alkoholi, mis emba-kumba kohas otsa sai. Siis administraatorid käisid ja viisid või tõid vajaminevat alkoholi ja pärast tasaarveldati see sama alkoholikogusega, mitte rahas. Samuti jagasid mõlemad klubid omavahel striptiisitantsijaid, kelle graafikut koostas V.a. Tema ei tea, et Xxxx klubis oleks keegi intiimteenuseid osutanud, teda see ka ei huvitanud, millega klubi saalis tegeletakse. Samas ta aimas, et mõned klubis käivad naisterahvad võisid seda teha. Ühe sellise naisterahva hüüdnimi oli „xxxx“.

1-18-10100 kellega nad varasemalt töötasid koos taksojuhtidena. Töölepingule kirjutas alla R. R., kes töötas samas kohas baarmenina. Administraatorina oli tema kohustus müüa sissepääsupileteid, baarmenina tegeles alkoholi müügiga. Ta ei mäleta, et piletid oleks olnud naistele ja meestele erineva hinnaga. Administraatorina maksis ta taksojuhile, kes tõi kliendi, osa ostetud pileti hinnast. Ei mäleta, kes talle sellise korralduse andis. Ei tea, kes sisuliselt baari tööd juhtis. Samamoodi ei mäleta baarmenina töötades, kes tutvustas talle konsumatsiooni põhimõtteid, sellega igatahes baaris tegeleti ja just baarmen maksis osa raha jooki ostma meelitanud naisterahvale välja. Konsumatsiooniga tegelesid reeglina ühed ja samad naisterahvad, kes baaris viibisid, ühe nimi oli „xxxx“. Ta ei tea, kas samad naisterahvad lisaks konsumatsioonile ka seksuaalteenuseid baaris pakkusid, baari ruumides kindlasti mitte. Baaris sai lisaks alkoholile vaadata striptiisi, mängida piljardit ja karaoket. Priit Unti teab ja tunneb samuti kui Xxxx töötanud baarmeni. Mingi hetk lahkus ta baarmeni töölt, talle tehti teatavaks, et tema teeneid ei vajata. A. L. tõi talle selle kohta lepingu lõpetamise teate, kuhu oli alla kirjutanud Priit Undi isa H. U.. Hiljem töötas ta baarmenina klubis xxxx, sinna kutsus teda A. L.. Kui ta enne Xxxx tööle minemist töötas taksojuhina, siis viis ta tihti samale aadressile kliente, kliendid lihtsalt soovisid sinna minna. Taksojuhid suhtlevad omavahel tihedalt ja kõik teavad kõiki kohti linnas. Kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel A. M.i eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et kas Xxxx oli linnas teada tuntud koht, kus kogunesid prostituudid ja kus kliendid käisidki seksuaalteenuse saamise eesmärgil. Kohtuistungil tunnistaja seda eitas, samas tema eeluurimisel antud ütlustes, mida prokurör protokolliliselt tsiteeris, ta samas jällegi kinnitas seda. „teadsin sel ajal, s.o taksojuhina töötamise ajal, et Xxxx asus klubi xxxx, milles käisid omale kliente otsivad prostituudid ning millesse taksojuhid, sh mina, viisid baarilt selle eest eraldi tasu saamise eesmärgil neid kliente, kes soovisid prostituutidega aega veeta või soovisid lihtsalt prostituutide teenuseid (taksojuht sai kliendi baari viimise eest suurema osa kliendi poolt makstud piletirahast endale.“ Kohtu hinnangul on tõendamiseseme asjaolu seisukohalt olulises asjaolus tegemist diametraalselt erinevate ütlustega. Kohtuistungil tunnistaja kinnitas, et tema kohtus antud ütlused selles küsimuses on õiged ning eeluurimisel antud ütlused ei ole tõesed. Tunnistaja viitab, et uurija on protokollis tema ütlusi moonutanud: „Ma arvan, et see on uurija R. s.“ (lk 24). Kohus ei pea aga seda selgitust usutavaks ning leiab, et tunnistaja M.i ütlused on vastuolulised ning neid ei saa seetõttu üldse kasutada. Uurija R. võimaliku ebaseadusliku tegevuse kohta ei ole kohtumenetluses mingeid tõendeid esitatud, samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks A. M. kirjutas üldse alla ülekuulamise protokollile, milles tema ütlusi oluliselt moonutati. Just ülekuulamise protokolli märkuste lahter oleks olnud see koht, kus deklareerida selgesõnaliselt oma vastuväiteid väidetavalt kirjapandud valeväidete kohta. Samuti oleks võinud uurija tegevuse peale esitada kaebuse, kuid midagi sellist tehtud ei ole (vähemalt kohtule pole selliseid tõendeid esitatud). Kohus leiab, et tunnistaja M. oli kohtuistungil ilmselgelt vaenulikult meelestatud prokuröri küsimuste suhtes (prokurör palus seetõttu võimalust esitada KrMS § 2881 lg 1 aluseil suunavaid küsimusi esmaküsitluses, mille kohus rahuldas, vt lk 23). Ühest küljest tuleb arvesse võtta, et tegemist on endise kaassüüdistatavaga, kelle puhul ilmselt ongi tunnistajale eeldatavat tavapärast objektiivsust raskem omistada. Kuna tunnistaja ütlused selles küsimuses on diametraalselt vastuolulised ning tunnistaja selgitus vastuolude osas ei tundu kohtule usutav, siis jätab kohus M.i ütlused selles küsimuses kõrvale, st ei arvesta ka tema kohtumenetluses antud ütlusi. Muudes osades hindab kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsust lähtuvalt sellest, kas ja millisel määral need riimuvad muude tõenditega. 20 (55)

1-18-10100

1-18-10100 aga ei kestnud, baar lõpetas oma tegutsemise. Samuti ei õnnestunud temal sõlmida makseterminali teenust, põhjuseks tema vanad võlgnevused. Lepingud on siiani lõpetamata. Kui ajakirjanduses ilmusid lood bordelli kohta, siis tema läks paanikasse, et kuhu ta ennast sidunud on ning taandus igasugusest tegevusest selle firmaga.

1-18-10100 tegutsesid samuti konsumaatorid, seal ei olnud neil oma liidrit, kuulasid baarmeni sõna. Alkoholihinnad olid samuti kallid nagu Xxxx baariski. Samad postitantsijad käisid nii xxxx baaris kui Xxxx asuvas baaris, tantsijate graafikut koostas L. L. hüüdnimega V.. Samuti liikusid mõlema baari vahel samad konsumaatorid., intiimteenuseid osutati seejärel lisaks Xxxx hostelile ka mujal linna hotellides. R. Z. teab kui Priit Undi sõpra. Ühe korra on R. teda füüsiliselt rünnanud, põhjuseks olid T. A.u süüdistused tema suhtes, et ta on naiskonsumaatorid Xxxx baarist meelitanud Xxxx baari üle. Samas ei välista, et rünnaku põhjuseks võis olla ka see, et teda süüdistati R. Z. venna vallandamises, kes töötas Xxxx töömehena. Tema juurest kodust leiti Xxxx baari vahetuse aruandeid, seal on näha arvestusi konsumatsiooni osas ja ka taksojuhtide arvestuse osas. Tema on neid aruandeid nii Xxxxst kui ka Xxxxst ära võtnud ja andnud Priidu kätte. Priit palus tal jooksvatel kuludel ja tuludel silma peal hoida. Xxxx baar asus tupiktänava lõpus, sinna pidi oskama tulla, sinna niisama ei saanud sattuda. Tema sai töötasu 50% ametlikult ja 50% mustalt. Priit hostelisse ei puutunud. Baarist tulnud külaliste puhul võidi märkida külaliskaardile B, see oli sisse kujunenud reegel. Xxxxil, Xxxx baaril ja hostelil olid omad arvelduskontod ja rahad. Priidu tulu võis tulla baari kasumist.

1-18-10100 2013 suvel pani Priit Unt Xxxx baari üheks kuuks kinni ja vahetas välja seda majandava firma, uus firma vormistati D. nimele, kes asus samas baarmenina tööle. A. M. lahkus töölt ja läks tagasi taksojuhiks. Hosteli poolt juhtis E. K.i, kes on tema tuttav hoopis muudest aegadest. Vajadusel suhtles hosteli poolega Priit Unt. E. K.i on ka T. A.u tuttav ning T. A.u ämm M. oli seotud nii hosteli poole, Xxxx baari kui ka Xxxx baari raamatupidamise korraldamisega. Xxxx asuvasse Xxxxi sattus tööle Priit Undi ettepanekul, kes ütles, et üks halvasti toimiv stripibaar on vaja tööle saada ja kutsus teda sinna baarmeniks. Siis sai teada, et need ruumid kuuluvad T. A.ule, kes oli Priit Undi hea sõber. Rendimakse T. A.ule oli 4200 eurot + kommunaalmaksed igakuiselt. Selle baari pidid tööle panema Unt ja L., kes otseselt seal töötama ei pidanud hakkama, aga pidid seda juhatama. L. pidi olema Undi abiline. Igapäevast majandustegevust korraldati läbi OÜ S, selle esindaja oli R. P., kes töötas samas baarmenina. Administraatoreid polnud, oligi ainult kaks baarmeni. Ei mäleta, kas töölepingut üldse sõlmiti, aga sots.maksu tasus OÜ S. Palga võttis ise iga oma vahetuse lõpus kassast, see oli 25% baari käibest, mis jäi järgi peale konsumatsioonitasude mahaarvamist. Aruandelehel kajastub see baarmeni protsendina. Baar tegutses üldjuhul konsumatsiooni ja striptiisibaarina, kus oli ka massaaž ja saun. Perioodidel 2015 august kuni detsember ja 2016 august kuni september tegutsesid baaris ka prostituudid. Striptiisitarid ja konsumaatorid tegid vajadusel ka erootilist massaaži, mis maksis 100 eurot 30 min. Sauna rent maksis 250 eur tund, kuhu sai minna koos konsumaatoriga. Konsumaatorid raha eest seksi ei pakkunud, va mõni üksik ja seda siis vastastikusel kokkuleppel kliendiga kas saunaruumis või väljaspool baari ruume. 2013 lahkus töölt L., see oli vastastikusel kokkuleppel Undiga, kuna raha ei jätkunud mõlemale, samas jätkas ta siiski baari tegevusse sekkumisega, mispeale tema sellest hiljem kui ta T. A.uga paremini tuttavaks sai, ka rääkis. Seepeale keelasid A. ja Unt L.l sellesse baari tulemise ära. Kuna rendimaksete tasumisega A.u firmale oli pidevalt probleeme ja hilinemisi, siis A. sekkus järjest rohkem baari majandusliku tegevuse jälgimisele, tema huvi oli, et baaril läheks hästi ja ta saaks oma rendirahad kätte. Alates 2010 korraldasid baari tegevust erinevad firmad- OÜ S, OÜ V, OÜ U (kuni 2014 juuli), OÜ E (2014 juuli-2015 august), OÜ P (alates 2015 august-september). Priit Unt oli baari tegelikust juhtimisest eemal ainult OÜ E ajal, siis juhtis baari tegevust M. K. ja R. P.. Sel ajal oli Priit Unt seotud ainult Xxxx bordelliga. 2015 augustis sulgesid Priit Unt ja A. L. Xxxx baari, kuna Priit Unt kartis vangipanekut, ta oli vastava hoiatuse saanud. Siis T. A. lõpetas OÜ-ga E lepingu ära, et Priit Unt saaks Xxxx baariruumid enda käsutusse. Priidu ettepanekul hakkas tema OÜ P juhatuse liikmeks ja variisikuks, see firma jätkaski baari opereerimisega. Tema jätkas tavalise baarmenina, P OÜ tegevust juhtisid Priit Unt ja Ü. K.. Baaridaamina tuli lisaks tööle V.a L., ta oli varasemalt pikalt tegutsenud striptiisitarina nii Xxxx kui Xxxx. Tema oli nõus P OÜ variisikuks hakkamisega kuna tahtis oma töökohta baarmenina säilitada. Ü. K. aitas firma asutamisel, kasutas selleks tema ID kaarti. Priit Unt ütles talle, et Ü. K. hakkab ka P OÜ raamatupidamist korraldama, samuti igapäevaste aruannete ja majandusküsimustega. Tema sõlmis juhatuse liikmena rendilepingu T. A.u firma L OÜ-ga baariruumide rentimiseks. Kõik rendilepingut puudutavad tingimused leppis A.uga kokku Priit Unt, Ü. tõi lihtsalt temale lepingu allkirjastamiseks. Tema firma juhtimisega ei tegelenud, sellega tegeles Priit Unt ja Ü. K.. 2015 augustis kui Xxxx suleti Priidu poolt, tulid seal tegutsenud prostituudid enamuses üle Xxxx baari. Vahepeal oli neid seal niipalju, et see hakkas baarile majanduslikult kahjulikuks muutuma- klient viidi ära enne ta jõudis baaris alkoholi ostmisega käivet tekitada. Prostituutidena tegutsesid sel ajal T., hüüdnimega „xxxx“, I., hüüdnimega „xxxx“, J., hüüdnimega „xxxx“, N., hüüdnimega „xxxx“- nemad moodustasid tuumiku, lisaks käis veel erinevaid prostituute. Endiselt baari ruumides, sh saunas seksuaalteenuseid osutada ei tohtinud, klient võis küll selle jaoks sauna rentida, aga siis läks see talle nii kalliks maksma, et ta polnud nõus ja läks prostituudiga mujale. Prostituudid ei pidanud baari sisenemiseks piletit ostma, muidu poleks prostituudid seal käima hakanud. See oli Priidu kindel seisukoht. Samuti oli alkoholi hind prostituutide jaoks baaris nö oma pere hind, ehk sama, mis striptiisitaridele, 2 euri 24 (55)

1-18-10100 pits, samuti said nad alkoholi pudeli kaupa laenata tingimusel, et toovad hiljem samasuguse tagasi. Prostituudid said endiselt käia Xxxx asuvas hostelis, seal olid eraldi numbritoad neile broneeritud, sellega tegelesid Priit ja Ü.. T. A. käis baaris ca 1 kord kuus, tema jaoks oli alkohol tasuta. A.ul olid ka baari ruumide võtmed ja ta võis seal käia igal ajal. 2015 lõpus (nov-dets) avati Xxxx baar uuesti Priit Undi ja Ü. K. poolt. V. L. läks sinna baaridaamiks, teiseks baarmeniks A. Z., administraatoriks R. Z. poeg. Tema aitas Xxxx uutel baarmenidel tööle sisse elada ja õpetas aruannete koostamist. V.i asemel hakkas Xxxxs baaridaamina tööle M. P.. Kõik vahepeal Xxxxs tegutsenud prostituudid läksid seejärel tagasi Xxxx asuvasse baari. Priit Undi ja A. L. vahel tekkis sel ajal tugev konflikt prostituutide pärast, nimelt 2015 oktoobris avas A. L. bordelli Xxxx ja osad varem Xxxxs tegutsenud prostituudid läksid sinna üle. 2015 sügisel hakkas Xxxx asuva hosteli rentnikuks T. A.u tuttav V.. Priit sai baari ruumid rendile, kasutas selleks OÜ S, mille juhatuse liige oli K. P.. V.ga on ta mõned korrad kohtunud T. A.u initsiatiivil xxxx ruumides. 2016 augustis suleti Xxxx baar uuesti, põhjuseks väidetavalt Priidu poolt rendimaksete mittetasumine V.le pikema aja vältel. Priit tuli siis tagasi Xxxx baari koos prostituutidega, aga peagi tekkisid ka seal probleemid ja võlad T. A.u ees rendimaksete näol. Priit kulutas baari raha isiklikuks otstarbeks, seejärel sekkus juba jõuliselt T. A. ja Priidul ei lubatud enam baari tegevusse sekkuda. Xxxx lukud vahetati ära, Priidu käes olev P OÜ pangakaart suleti. T. A. tegi talle ettepaneku hakata nüüd päriselt P OÜ ja xxxx baari juhiks, esmane eesmärk oli rendimaksete võlgnevuse likvideerimine A.u firma ees. Xxxx baar avati uuesti 2016 septembris nüüd juba V. ja Ü. K. poolt, kasutusele võeti uus firma. Kõik prostituudid läksid tagasi Xxxx baari, aga koos nendega ka tantsijad ja konsumaatorid. Sellest tekkis Ü. K.ga konflikt, mistõttu R. Z.i ründas füüsiliselt Ü. K.t Xxxx baariruumides. Teine ründamise põhjus oli olnud see, et Ü. oli kaotanud ära R. venna töökoha Xxxx hostelis. Baaride vaheline koostöö seisnes selles, et Xxxx viibinud kliente soovitati edasi minna pidutsema Xxxx baari. Samuti Priit võttis Xxxx asunud kaardimakse terminali ja viis selle 2016 alguses Xxxx baari, seal oli see 2016 suveni.

1-18-10100 ülesannetest ei tea. Tema on seksuaalteenuste osutamise jaoks kasutanud ka Ni tube, selle toa eest tasus klient tavaliselt. Hostelisse check-in tehes kasutas vale eesnime I.. Kui Xxxx baar kinni pandi, siis läks ta tööle Xxxx asuvasse klubisse, see oli kas 2016 või 2017 aprillis. Jällegi levis see info naiste enda hulgas, keegi spetsiaalselt teda ei kutsunud. Xxxx-s kohapeal ei tohtinud seksuaalteenuseid osutada, seal tohtis ainult tutvuda meestega ja siis edasi minna kuhugi hotelli. Paar korda aastas toimusid nendes asutustes ka politseireidid, selle käigus pandi kõigi baaris viibijate andmed kirja ja kontrolliti dokumente. Xxxx oli kõrvaline koht, sinna tema tuttavad ei sattunud. Tunnistaja tundis ristküsitluse käigus prokuröri esitatud fototabelilt ära Xxxx ja Xxxx baarides tegutsenud kokku 30 prostitutsiooniga tegelenud naisterahvast.

26 (55)

1-18-10100

1-18-10100 töötas mingi aeg Xxxx baaris administraatorina, müüs pileteid ja lasi inimesi baari sisse. Ta ei tea, kes Xxxx baari juht oli. Ü. K. töötas hosteli direktorina, ta vallandas vend R., kes oli hostelis 3-5 aastat töötanud. Sellest tekkis tal Ü.ga Xxxx klubis tüli, mille tulemusena ta lõi ühe korra Ü.t. Ei mäleta, miks sattus sinna Xxxx klubisse üldse. Ühe korra on Priit helistanud talle keset ööd ja palunud abi, sest Xxxx baaris olid mingid nugadega tüübid ja tekkis konflikt. Ta soovitas Priidule telefonis, et tuleb kasutada turvafirma paanikanuppu baaris või helistagi politseisse. Sellega asi piirdus.

TÕENDITE USALDUSVÄÄRSUSE KÜSIMUS ÜLDISEMALT

1-18-10100

PRIIT UNDILE ESITATUD KUPELDAMISE SÜÜDISTUS

29 (55)

1-18-10100

XXXX BORDELL

1-18-10100 1477/1115H kohaselt paikneb Xxxx kinnistul 2 - korruseline hosteli hoone, mis on ühendatud garaaži ja töökoja hoonega, mis on ümber kohandatud baariks. Juurdepääs kinnistule on Xxxx tn-lt. Xxxx on tupiktänav. Ekspertarvamuse kohaselt on nähtavuse puudumine suuremalt tänavalt ja hoone raskesti leitavus turuhinda negatiivselt mõjutav asjaolu. Hinnatava hoone seisukorda ja paiknemist silmas pidades on turutasemele vastav üür 4,5 eur/m2 (T 14 tl 126). Seega on nimetatud tunnistajate ütluste ning samuti olemasolevate dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et aastatel 2010-2016 majandas Xxxx asuvat kahekorruselist hostelit OÜ N, kelle osanik ja juhatuse liige oli algselt E. K.i ja hiljem Ü. K.. OÜ N oli 2009 aasta novembris sõlminud 10-aastase tähtajaga üürilepingu majutusasutuse pidamiseks. Muuhulgas võis ta anda hoone osasid ka allüürile.

1-18-10100 et ainuüksi see ei saanud olla ainuke põhjus, miks Unt ise ei tahtnud ja saanud baari majandava firma juhatuse liige olla. Nähtuvalt 24.11.2009 kriminaalasjas nr 1-07-8975 tehtud kohtuotsusest (T16 tl 128) on Priit Unt süüdi tunnistanud KarS § 268 lg 1 (§ 2681 lg 1) aadressil Xxxx asutuses toimunud prostitutsiooni vahendamises. Seda, et Xxxx tegutses klassikalises mõttes lõbumaja, on Priit Unt ka ise kohtuistungil ütluste andmisel selgitanud: „kliendid, kes sinna tulid, neile müüdi alkoholi, nad ostsid pileti ja siis maksid vastavalt baari, kui nad soovisid rentida tuba ja minna sinna naisterahvaga aega veetma“ (K2 tl 89). Kohtus on tunnistajatena üle kuulatud prostitutsiooniga tegelenud K. L, T. S, I. R., kes rääkisid, et peale Xxxx asunud bordelli sulgemist hakkasid nad samal eesmärgil, so „meestega tutvumise“ eesmärgil käima Xxxx asunud baaris/klubis. Ajaliselt langeb see kokku Xxxx asutuse tegevuse lõpetamisega 2009 aasta lõpus ja peale Priit Undi süüdimõistvat kohtuotsust.

32 (55)

1-18-10100

1-18-10100 töötajatele avatava baari töökorraldust. „Reedel kell 10 siis on see kuradi avalöök“ : Priit Unt (T 1 tl 64). Kõigepealt nähtub, et Priit Unt tutvustas baaris baarmenide ja administraatoritena tööd alustavatele A. Z., A. D.ile, V. V. ja L. L.le nende formaalset juhti K. P.it, kes Undi initsiatiivil hakkas baari majandava OÜ S juhatuse liikmeks, kuid kes tegelikult oli variisik ja allkirjastati töölepingud. Unt L.:“ Igaks juhuks pea meeles, kuidas see firma omanik välja näeb. Kui midagi on, helista mulle“ (tl 71). Samuti juhendab ja selgitab Priit Unt kõikidele uutele töötajatele süsteemi töötamise põhimõtteid. Kõigepealt määras Unt ära, et ühes vahetuses hakkavad töötama L. ja V. ning D. ja Z. ning vahetuse pikkus on „kaks ja kaks või pikk ja lühike nädal, selle küsimuse lahendate ise“ (tl 68). Samuti selgitab Unt, et sissepääsupilet maksab meestele 35 eurot ja naistele on sissepääs tasuta. 35-st eurost tuleb 25 eur maksta taksojuhile, kes tõi kliendi, 5 eur jääb administraatorile ja 5 eur baari. Taksojuht, kes toob kokku kuus klienti saab preemiat 50 eurot, iga kliendi eest saab visiitkaardile ühe templi (tl 64). Unt selgitab, et praegusel ajal on naistele sissepääs tasuta, sest „konkureeriv hotell, kiusakas organisatsioon võtab pileteid. Meie pole senini pileteid võtnud. Meil on kõige tähtsam, et oleks tüdrukuid ja oleks kliente“ (tl 66). Kõnes tehtud viide konkureerivale hotellile langeb kokku M. Õ. ütlustega, et 2015 lõpus avas A. L. (hüüdnimega xxxx) Xxxx nimelise bordelli ja Priit Undi ja A. L. vahel tekkis konflikt ja konkurents nii klientide kui prostituutide omavahelises jagamises. Teravast konfliktist Undi ja A. L. (xxxx) vahel iseloomustab ka Undi ja Ü. K. omavaheline vestlus samal kohtumisel (tl 61), kus Unt lubab arveid õiendada terve L. perekonnaga. Samuti rõhutab Unt kohtumisel uutele töötajatele seda, et tänaval tuleb tagada vaikus ja rahu, sest varasemalt on naabrid kaevanud öörahu rikkumise peale politseile, milles tekib probleeme. See kehtib nii klientide kui ka prostituutide kohta. Unt selgitab uutele töötajatele ka seda, et kui tüdrukud (so prostituudid) käituvad halvasti, siis neid karistatakse sellega, et ei lasta näiteks kuu aega baari tulla „Ta hakkab sult põlvili vabandust paluma, et laske tagasi, sest see on nende leib“ (tl 67). Eraldi juhendab Unt L. baari kassaaruande täitmisel, et aruannet tuleb teha enda jaoks ja vältida võimalust, et see satub politsei kätte, seetõttu pigem täita ainult hädavajalikus osas enda tarbeks aruandeid. Samuti manitseb Unt L., et telefonis nad omavahel ei räägi ja et nende omavaheline tutvus piirdub koos spordisaalis käimisega (T1 tl 71). 04.12.2015 kell 15:28:45 registreerib Ü. K. E-maksuameti registris SMS teel S OÜ töötajateks Z., D., V., L. alates 04.12.2015 (T6 tl 92)

1-18-10100 hosteli tegevjuht ja Priit Undi abiline Ü. K. on samal ajal puhkusereisil xxxx, siis Õ. helistab koheselt Priit Undile (T 7 tl 123), võtab ta auto peale ja koos Undiga sõidavad Xxxx hostelisse asja klaarima. Kell 00:15 saadab Unt sõnumi Ü.: „Tere! Kas su adminid ei kuula sind ja teevad omale raha, või mängid sina munni, sest sina olevat xxxx kliendid ka hostelisse lubanud?? Milles probleem? (T 7 tl 133 ). 10.12.2015 kell 01:57:19 Õ. ja K. vahel selgub, et tegemist oli ilmselt hosteli administraatori „soologa“ ja nüüd on probleem lahendatud. 10.12.2015 kell 14:36:45 L. P. ja L. räägivad samuti omavahel, et nüüd probleem lahendatud ja kõik ok. Omavahel imestavad hosteli administraatori rumalust ja naiivsust kui see oli varem P. oma ülemusest (Ü. K.st) kui tegelikust ülemusest rääkinud. Sellest nähtub üheselt, et tegelik juht oli ka hostelis vähemalt selles osas, mis puudutas teatud tubade kasutamist prostituutide poolt, just Priit Unt. Samuti näitab see juhtum ilmekalt ära ka selle kuidas baari personal oli vajadusel koheselt kaasatud prostituutide probleemide lahendusse, mis hosteliga tekkis.

1-18-10100 baarmenid ja administraatorid. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et prostituutide järjepideva baaris viibimise soodustamine oligi kogu baari äriidee. Samuti soodustati igati prostituutide baarisviibimist (tasuta sissepääs, soodushinnaga alkohol, klientide toomise eest taksojuhtide rahaline premeerimine). Seega prostituutidel ja nende klientidel võimaldati baaris omavahel kohtuda ning sõlmida prostitutsiooni osutamiseks kahepoolseid kokkuleppeid. Kohus leiab, et see ei saanud märkamata jääda ühelegi Xxxx töötanud baarmenile või administraatorile.

1-18-10100

XXXX BORDELL

1-18-10100 need lepingud ei huvita kurat. Seis oli sitt, mul on tööd vaja“ (T 1 tl 74). See kõne viitabki sellele, et Priit Unt võttis baari tegeliku juhtimise üle, mis ei oleks aga olnud vajalik kui R. P. olnuks vahepealsel ajal tavaline variisik.

1-18-10100

1-18-10100 et tema kui taksojuhi põhiline tasu tulebki klientide piletite müügi pealt ning et tavalise taksoteenuse osutamisega (lumevedu) midagi eriti ei teeni. Taksojuhi ja baari suhtlust iseloomustab ka 11.10.2015 kell 02:28 kõne, kus baaridaam L. L. uurib T. K.-lt., kus viimane on ja T. vastab, et hakkavad kohe tulema. Järgmises kõnes T. K. ja taksojuht M. T. vahel selgub, et T. on xxxx hotellis ja kiirustab tagasi klubisse, sest M. tõi ühe kliendi. See viitab ilmselgelt sellele, et T. osutas xxxx hotellis kliendile seksuaalteenust ja peale seda läks tagasi Xxxx klubisse, kuna saabunud olid uued kliendid. 28.10.2015 toimunud kõnes kutsub prostituut T. S. taksojuht M. T.d kiiresti keldrisse (xxxx klubi) kuna teda on vaja taksoteenuse jaoks. Sama kõne raames võtab Priit Unt T. telefoni ja ütleb, et M. tooks samas ka 2 kotti jääd. 16.10.2015 kell 04:32:19 kõnes tunnistajana üle kuulatud prostituut K. L. ja L. L. vahel – K. uurib, kas on mõtet veel kohale tulla, L. arvab, et kell juba palju, pole mõtet enam, varsti sulgevad. 07.11.2015 kell 18:07 L. ja Õ. telefonikõnes arutavad eelmise õhtu käivet, samuti eraldi naiste kaupa, kes ja kus keegi käis ja palju teenis. Näiteks L. ja L. käisid kaks korda väljas, xxxx (ühe prostituudi hüüdnimi) ja kõik olid rahul. Taksojuht B. teenis kolme soomlasest kliendi toomise eest, kes osutusid baarile väga kasulikuks, preemiat 675 eurot (T 6 tl 104). 07.11.15 õhtused kõned T. K. ja M. Õ. vahel, samuti Õ. ja L. vahel – selgub, et M. ja T. lähevad xxxx sauna „pidu panema“, Õ. ütleb T., et kui 1000 eur on kahe tüdruku eest, siis 300 eur tuleb klubile ja 700 eur jääb neile. Samuti ütleb Õ., et taksojuht M. T.le, kes kliendi hankis, peavad kumbki 50 andma, klubi annab ka omalt poolt M. veel 100, et ta kõigile tööd tõi. 18.11.2015 kell 14:44:08 L. ja Õ. vaheline kõne, kus L. räägib, et käive oli 2000 ca, kõik sulas. Samuti räägib ühest heast kliendist, kes kõiki tüdrukuid kostitas ja keda L. jooma meelitas. Lõpuks soovis klient L. ära minna, aga enne tekitas normaalselt käivet (T 5 tl 128) . 17.10.2015 kell 21:10:07 kõnes vestlevad K. R. ja L. L. ning kõnest nähtuvad K. R. etteheited naiskolleegidele, kes kohe „nagu madalstardist“ ründavad sisenenud kliente ja siis nendega ära lähevad. Sellise käitumise puhul esineski probleem: osad naised olid seal vaid tantsimiseks ja n-ö silmailuks ja jooma meelitamiseks. Nemad said oma osa vaid tellitud jookide pealt ja selge see, et intiimteenust osutavate naiste liigne kiirustamine rikkus ära nende võimalused teenimiseks. Selline klientide kiire äraviimine ei olnud meelepärane ka M. Õ.le ning kõnedest nähtus, et ta pidi korduvalt selle teema naiste seas üles võtma. T. S. ütlused ka kinnitavad seda asjaolu, et M. Õ. ja V.a (L.) L. reguleerisid seda, kui palju prostituute klubisse lasta. Näiteks 25.10.2015 (T 3 tl 45 ) kõnes L. ja Õ. lepivadki nad kokku, et tüdrukute asjus räägivad hiljem : L.: No ja pärast ma räägin tüdrukute asjus eraldi. See ei ole enam telefonijutt. 26.10.2015 kõnes arutavad L. ja xxxx, et ruumi vähe, kõik istekohad täis, tüdrukuid on liiga palju (T 3 tl 58).

1-18-10100 baarmenidena (erinevates vahetustes) räägivad omavahelistes kõnedes Undist kui oma ülemusest hüüdnimega „xxxx“ (näiteks 27.10.2015 omavaheline kõne). Samuti nähtub kõnedest, et Unt uurib regulaarselt nii Õ.lt kui L.lt, kuidas oli eelmise öö kassa ja kui palju oli kliente (näiteks 08.10.2015 kõne Undi ja L. vahel; 30.10.2015 kell 06:28:40 Undi ja Õ. vahel; 01.11.2015 Undi ja Õ. kõne; 03.11.2015 kell 03:25 sms L. ja Undi vahel). Kui oli vaja otsustada mõnele kliendile võlgu andmise (krediidi) küsimus, siis selle loa andis M. Õ.le samuti Priit Unt, seda tõendab näiteks 13.12.2015 kell 00:08:53 Undi ja Õ. vaheline kõne, kus ühele konkreetsele kliendile lubas Unt anda krediiti kuni 5000 eurot. 10.01.2016 kell 15:49:30 Undi ja Õ. kõnes annab Unt korraldusi, et baari ruumid on koristamata, on seetõttu pahane ja käsib kõik ära koristada. Ü. K. andis ütlusi selle kohta, et ta võttis Undi korraldusel Xxxx baarist ära iga vahetuse aruandeid, seda kinnitab ka Undi ja K. 30.10.2015 kell 18:55 kõne, kus nad pikalt Õ. koostatud aruandest räägivad ja selle sisu arutavad. 05.11.15 kõnes käsib Unt panna Õ.l aruanne sahtlisse. 26.12.2015 kell 02:27:48 küsib Priit Unt M. P.lt (Xxxx uuelt baaridaamilt peale L. tööleminekut Xxxx baari), et kuidas läheb, M. raporteerib, et mul on siin T. ja Xxxx ja K. ja M. (prostituut K. L. hüüdnimi). 17.12.2015 kell 08:57:19 kõnes Priit Undi ja Ü. K. vahel selgub, et nii koopa (Xxxx baari majandava P OÜ) kui ka K.i (Xxxx baari majandava S OÜ) pangakaardid on Undi käes (T 8 tl), kes käsutab mõlema firma arveldusarveid. Seega kõik need erinevad tõendid kinnitavad seda süüdistuse väidet, et tegelikult juhtis vähemalt 2015 augustist alates Xxxx asunud baar/klubi tööd Priit Unt ja M. Õ. oli tavaline baarmen. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et Xxxx asunud baar vastab oma tunnustelt bordelli definitsioonile ning seda juhtis Priit Unt, siis on süüdistus Xxxx asunud bordelli juhtimises alates 2015 augustist tõendatud. Samuti ei ole vaidlust selles, et selle ajavahemiku jooksul vahendati bordellis rohkem kui kahe isiku poolt prostitutsiooniga tegelemist.

SUURE VARALISE KASU SAAMISE EESMÄRK KUPELDAMISEL

1-18-10100 muul moel. Nii müüdi Xxxx kui ka Xxxx asunud baarides kuni 50- euroseid sissepääsupileteid klientidele, millest enamuse sai koheselt endale taksojuht, mitte baar. Samuti maksis baaris (bordellis) müüdav alkohol, mida prostituudid (konsumaatorid) meelitasid kliente tarvitama märkimisväärselt rohkem kui mujal lõbustusasutustes. Ja läbi selle teenisid ka baarid (bordellid) oma tulu. Sellise süüdistuse konstruktsiooni järgi tuleks seega Xxxx ja Xxxx baaride käive (piletimüük + alkoholimüük) ja samuti Xxxx hosteli käivet lugeda selleks kupeldamise sissetulekuks, millega sisustada suurt varalist kasu. Kohus leiab, et põhimõtteliselt ei oleks see välistatud kuid juhib tähelepanu järgnevale.

42 (55)

1-18-10100

1-18-10100 Riigikohus viitas samas lahendis ka väljakujunenud kohtupraktikaga omaksvõetud nö erinevatele tunnismärkidele, mis iseloomustavad kuritegelikku ühendust. Nendeks on näiteks ühenduse liikmete täpne tööjaotus, mitmetasandiline tegutsemine ning struktuuriüksuste ja allüksuste olemasolu. Täiendavalt nimetab kohus veel aruandmiskohustust, ühiskassat, liikmemaksu, distsipliini, liikmete ja nende omaste eest hoolitsemist, konspireeritust ja ebaseadusliku tegevuse varjamist äriühingute abil (p 44). Riigikohus toonitas veel, et kuritegeliku ühenduse puhul on oluline eristada neid selgepiiriliselt kaastäideviijate gruppidest, mis võivad olla isegi püsivama liikmeskonnaga ning tegutseda pikema aja vältel, kuid mis ei lähe kaugemale teadlikust ja tahtlikust koostegutsemisest üksikkuritegude toimepanemisel (p 45).

1-18-10100 probleemide lahendaja R. Z ja bordellide haldusjuht Ü. K.; T. A.ule allus bordelli majandavate äriühingute juht V. J. A.; Priit Undile allusid baarmenid M. Õ., A. Z., L. L., D. M., M. P., A. L. ja A. M.. Samuti kuulusid süüdistuse järgi KTÜ-sse ka bordelle majandanud juriidilised isikud P OÜ, L OÜ, N OÜ ja Xxxx ja B OÜ. Seega on vähemalt formaalselt süüdistuses välja toodud nii kuritegeliku ühenduse isikute rollijaotus (so ühenduse struktuur) ja nende ühendusse kuulumise periood (so ühenduse püsivus). 85.2 Riigikohtu otsuses nr 1-16-6452/340 on selgitatud, et KarS § 255 on nn organisatsioonidelikt, mis tähendab, et selle liikmete toimepandud kuriteod peavad olema spetsiifiliselt seotud ühenduse ja selle eesmärkidega. Kuriteo toimepanemise ajal peavad isikud seega tegutsema teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ning see tegu pannakse toime viimase huvides ja selle eesmärke silmas pidades. Organisatsiooni liikmete omavaheline tihe seos tähendab üldjuhul ka ühenduse identiteedi olemasolu (n-ö oleme meie ja on nemad), mis võimaldab neil tunda end ühtse, kokku kuuluva tervikuna (vt p 39). Kuritegelik kooslus ei saa olla loodud ning koos püsida pelgalt selle liidri autoriteedile tuginevalt, kuna tema ühendusest eemaldamine (nt surm või ka vahistamine) tooks sisuliselt vältimatult kaasa senise organisatsiooni lagunemise. Ühenduse väljakujunenud ja kindel struktuur võimaldab omakorda eksisteerida üksikliikmetest kõrgemal tahtel, seda üksikliikmetele vajadusel peale suruda, neid vajadusel välja vahetada ja asendada ning tegutseda sihipäraselt konkreetse eesmärgi nimel, mis seda ühendust iseloomustab (p 42). Seega peab kuritegelikul ühendusel olema mingi ühine huvi ja eesmärk, mis ületab konkreetse üksikkuritegude toimepanemist. Sellele viitab ka üheselt KarS § 255 koosseisuline tunnus „tegevus on suunatud“. 85.3 Kohus leiab, et juhul kui kuritegelikku ühendust süüdistatakse legaalse majandustegevuse käigus mingi peitkuriteo toimepanemises (nagu antud juhul kupeldamine lõbustus- ja majutusasutuste varjus), siis tuleb rangelt eristada kuritegelikku ühendust ja selle liikmeid nendest isikutest, keda kuritegelik ühendus sisuliselt oma huvides ja tegevuse raames ära kasutab. Antud juhul süüdistatakse kuritegelikku ühendust bordellide pidamises, samas puudub vaidlus, et need bordellid tegutsesid legaalsete baaride ja hostelina. Seega ei saa baaride ja hosteli töötajaid samastada automaatselt kuritegeliku ühenduse liikmega nagu seda käesoleval juhul süüdistus teinud on. Kohus sellise süüdistuse käsitlusega ei nõustu ja leiab, et enamus süüdistuses nimetatud kuritegeliku ühenduse liikmeid olid tavalised üksikkuriteo (kupeldamise) toimepanijad ning kuritegeliku ühenduse (mis kohtu hinnangul siiski väiksemas mahus eksisteeris) poolt kasutatud kui teo toimepanemise vahendid. Seega kohus leiab, et kuritegeliku ühenduse ühist tahet ja omavahelist tihedat seost ei ole võimalik käesoleva kohtuasjas raames vahetult uuritud tõenditele tuginedes tuvastada Ü. K., V. J. A.i, M. Õ., A. Z., L. L., D. M., M. P., A. L. ja A. M.i puhul. Kõik need isikud olid täiesti ametlikult seotud ja tööle vormistatud Xxxx tegutsenud baari või hostelisse, samuti Xxxx tegutsenud baari kui tavalised töötajad (nt baarmenid). Neile kuritegeliku ühenduse rollijaotustes etteheidetud tegevused on täpselt samad, millega nad täitsid ka kupeldamisele kaasaaitamise koosseisud. Kohus leiab, et kuigi nende tegevus kupeldamisele kaasaaitamises on ilmselgelt põhjendatud ja selles vaidlus puudub, siis nende tegutsemise tahe sellega ka piirdus ja kuritegelikku ühendusse nad ei kuulunud. Formaalselt on nende abil võimalik sisustada küll KarS § 255 lg 1 objektiivse koosseisu tunnuseid, kuid tavalisest täideviijate grupist see kuidagi ei erineks. Prokuröri poolt süüdistuskõnes esitatud näited näiteks L. L. ja M. Õ. poolt omavahelistes telefonikõnedes teatud „teemade“ mitterääkimise kohta või samuti nende poolt varitelefonide kasutamine, mis kinnitaks justkui ühenduse konspireerimist ja tegevuse varjamist, on kohtu hinnangul tavapärane ka tavaliste üksikkuritegude täideviijate puhul. Riigikohus on samuti selgitanud, et tüüpiliselt varjavadki toimepanijad enda kuritegu, püüdes vähendada selle ilmsikstuleku ja karistuse riski. Vähe on kurjategijaid, kes oleksid huvitatud enda teo paljastamisest või suhtuksid sellesse ükskõikselt ega võtaks ette ühtki sammu kuriteo varjamiseks (RKKKo nr 31-1-112-16, p 36). Nagu kohus juba eelnevalt tuvastas, siis L. ja Õ. teadsid ja tegutsesidki 45 (55)

1-18-10100 kupeldamisele kaasaaitamisega, seega on nende poolt teatud konspiratsiooni kasutamine täiesti loomulik, seda ka teiste süüdimõistetud üksikkuriteo kaastäideviijate puhul. Kuritegelikule ühendusele omast konspiratsiooni ja varjatud tegutsemist see aga ei sisusta. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et baarid ja hostel tegutses täiesti avalikult ja inimesed, kes nendega seotud olid töölepingute kaudu, ei varjanud kuidagi oma seotust nende asutustega. Samuti pole andmeid, et näiteks baarmenidena töötanud isikuid ühenduses kuidagi kinni hoiti, nad võisid vabalt töölt lahkuda kui selleks soov tuli. Nii näiteks selgitas tunnistajana üle kuulatud D. M., et lahkus baarmeni ametikohalt omal soovil kuna soovis hakata tegelema laevaehitusega. Pole esitatud tõendeid, et see oleks teistele väidetava ühenduse liikmetele kuidagi probleemiks olnud, teda oleks sunnitud mitte lahkuma, ähvardatud vms. Samuti pole tuvastatud, et kuritegelik ühendus oleks muul viisil oma väidetavate liikmete eest hoolitsenud, et oleks eksisteerinud ühiskassa või tuvastatud muid sellele iseloomulikke tunnuseid. Mis puudutab aga V. J. A.i rolli ühenduse süüdistuses „bordelli majandavate äriühingute juht“, siis see jääb kohtule üldse nii sisult ja mõttelt arusaamatuks. Pigem oli tõenditest tulenevalt tema näol tegemist kuritegeliku ühenduse nn „koostööpartneriga“ Xxxx asuva hosteli majandamisel, kes T. A.u initsiatiivil võttis oma firma kaudu üle hosteli rendilepingu. Puudub vaidlus selles, et OÜ N tegeles ka ametlikult majutusteenuse pakkumisega.

1-18-10100 selle tellijana T. A. (T 15 tl 222), Xxxx maaüksuse ostu-müügileping 22.06.2006, kus ostja OÜ N esindajana nähtub T. A. (T 15 tl 220), või Xxxx kinnistu notariaalne müügileping 09.04.2010 müüja OÜ N ja ostja OÜ M (esindaja Priit Undi isa H. U.) vahel (T 15 tl 241). Kuigi A.ul ja Ž. puudub Xxxx kohtuotsusega asjas nr 1-07-8975 puutumus, siis kinnitavad need leitud dokumendid ja isikute ütlused siiski Priit Undi, T. A.u ja R. Ž. pikaajalisi (äri)sidemeid. Samuti kinnitavad need Priit Undile esitatud süüdistuse versiooni selle kohta, et hiljemalt 2009 detsembris olid nad moodustanud kupeldamisele suunatud kuritegeliku ühenduse, mis jätkas peale Xxxx asutuse sulgemist (kupeldamis)tegevuse korraldamist Xxxx asunud baaris ja hostelis. Kuritegelik ühendus tegutses vähemalt kuni isikute kahtlustatavana kinnipidamiseni 2016 detsembris. 87.2 Ülesannete jaotus. 87.2.1 Süüdistuse järgi oli Priit Undi roll kuritegelikus ühenduses olla bordellide tegevjuht, kes vahetult juhtis ja kontrollis bordelli tegevust, osales olulisemate juhtimisotsuste tegemisel ja konspiratsioonireeglite kehtestamisel. Nagu kohus juba eelnevas kupeldamist puudutavas kohtuotsuse osas tuvastas, siis Priit Unt tegutses kuni 2016 aasta augustini nii Xxxx kui ka Xxxx asunud baaride (bordellide) faktilise juhina. Tema seos nende baaride ja juriidiliste isikutega ei ole kuidagi ametlik- ta ei kuulunud kordagi baare majandavate äriühingute juhtorganitesse ega olnud muul moel seotud ametlikult nende juhtimisega. Samas kuritegeliku ühenduse puhul ei olegi see vajalik ning pigem kinnitab see kuritegelikule ühendusele iseloomulikku varjamistegevust ja konspireerimist. Kohus ei hakka kordama tema kui mitteametliku „tegevjuhi“ rolli kinnitavaid asjaolusid ja peab neid asjakohaseks ja tuvastatuks ka käesoleva kuritegeliku ühenduse süüdistuse kontekstis. 87.2.2 Priit Undile esitatud süüdistuse järgi oli T. A.u roll olla kuritegeliku ühenduse juht ja bordellide omanik, kellel Priit Unt allus. Kohus nõustub selle käsitlusega ja märgib järgmist. T. A. viitas oma ütlustes sellele, et Xxxx baariruumid kuulusid tema firma „kinnisvaraportfelli“, sellega tema roll piirdus ja sisuliselt ta baari tegevusse ei sekkunud. Xxxx erinevate rentnikega puudub Priit Undil igasugune seos (sh ka P OÜ-ga). Xxxx asunud baariga puudub tal aga üldse muu seos kui selle baari ja Priit Undi juriidiline nõustamine tema kui juristi poolt- näiteks lepingute sõlmimisel või notariaegade broneerimisel. Xxxx asunud hosteliga seob teda aga ainult see, et tema tuttav E. K.i oli seal juht, samuti majutati seal aeg-ajalt xxxx jalgpallureid ning ta rentis ühte garaažidest oma teise firma jaoks laoruumina. Kokkuvõttes leiab kohus, et A.u seosed baaride/hosteliga ehk bordellidega ja sealtoimuvaga on oluliselt tihedamad. Seoses Xxxx asuva baariga tuleb märkida, et kuigi baar ja sealsamas aadressil asunud hostelit majandasid juriidiliselt erinevad firmad, siis tegelikult tuleb neid käsitleda ühise majandusüksusena. Kuivõrd Xxxx baariruumid kuulusid hosteliga samasse koosseisu (ühine hoone), siis pidi igal juhul baari pidamiseks ja opereerimiseks omama kontrolli ka hosteli üle. Kui hosteli rendilepingu omanik oleks olnud täiesti suvaline ja asjassepuutumatu isik, siis poleks tõenäoliselt olnud võimalik ka samal aadressil tegutseva baari pidamine nii nagu see aastaid tegutses. Ning just hosteli (N) oma kontrolli alla saamise ja hoidmise ning läbi selle ka baariruumide kontrollimisega on T. A. olnud märkimisväärselt aktiivselt olnud seotud juba vähemalt 2009 aastast. Tunnistaja E. K.i rääkis, et N OÜ juhatuse liikmeks sai ta just T. A.u ettepanekul, seega nähtub jällegi tavapärane teiste isikute varjus tegutsemine, mis iseloomustab nii A.ut kui Unti. Samuti on kohtuistungil uuritud dokumentaalse tõendina T. A.u töökohast leitud AS T (esindaja V. K.), OÜ N (esindaja R. S.) ja OÜ N (esindaja E. K.i) nõupidamisprotokolli 30.10.2009, millest nähtub OÜ N soov võtta Xxxx asuva hosteli rendileping võimalikult kiirest üle seoses senise rentniku võlgnevusega rendileandja ees (kd 16 tl 61). Samas peale rendilepingu sõlmimist tekkisid juba 22.04.2010 esimesed probleemid, kui T. A. (OÜ N lepingulise juristina) selgitab kirjalikus vastuses AS T esindajale („Vastus teabenõudele“) 17.04.2020 hostelis toimunud politseioperatsiooni põhjuseid seoses tõusetunud prostitutsioonikahtlusega. Kirjas kumab läbi püüd rahustada rendileandjat AS T ning selgitada 47 (55)

1-18-10100 rentniku heauskset käitumist seoses „kahetsusväärse intsidentiga“ (T16 tl 31). Seega on näha, et juba ca 4 kuud peale Xxxx baari ja hosteli avamist tekkisid esimesed probleemid politseiga ning oli tõusetunud prostitutsiooni kaasaaitamise kahtlus. Kohus on seisukohal, et T. A. nimetades ennast kirjas OÜ N lepinguliseks juristiks varjas oma tegelikku seost ja huvisid OÜ Ni taga. Seda kinnitab mh järgmine. Kui Priit Unt tegi 2014 aastal Ü. K.le ettepaneku asuda OÜ N juhatuse liikmeks, siis oma aktsepti Ü. K. töölevõtmiseks andis ka T. A. – Ü. K. sõnul toimus nö tööintervjuu A.u ja Undiga Xxxx hotelli kohvikus, kus Unt teda A.ule esitles. Kuigi Ü. K. täitis edasiselt pigem majahalduri ülesandeid ja hoolitses lihtsamate olmeküsimuste lahendamise üle, siis hosteli juhatuse liikmena pidi ta olema siiski „oma inimene“. Samuti on tuvastatud, et 2015 aasta oktoobris leidis just T. A.u oma tuttava V. J. A.i näol uue partneri, kes võttis üle OÜ N rendilepingu ning asus finantsvõimeka partnerina just hosteli poolt edasi majandama. Samas hoonekompleksis asunud baariruumid aga jäid kuritegeliku ühenduse kontrolli alla ning Priit Undi eestvedamisel taasavati 01.12.2015 seal uuesti bordell. See kinnitab kohtu varasemat järeldust, et hostel eraldivõetuna ei olnud majanduslikult atraktiivne äriprojekt ning tegelik huvi selle hoone puhul seisnes just samas hoonekompleksis kuid siiski eraldi asetsevate baariruumide kontrollimises. T. A.u roll ja tema tähtsus oli teada ka teistele kaassüüdistatavatele. Mitmetes eriti just Priit Undi ja Ü. K. omavahelises telefonikõnest selgub, et paljude asjade otsustamine või kooskõlastamine seisis „jalgpalluri“, „jalgpalligeeniuse“, „pisikese“ taga- need olid A.u hüüdnimed. Samuti on märkimisväärne Ü. K. ja J. T.i vaheline telefonikõne 21.10.2016 kell 14:43, kus ärritunud K. selgitab T.ile, et A. tegutseb juba aastaid tegelikult Xxxx taga „Käib nurgataguseid mööda ja tõmbab niite“. K. teatab kõnes, et tal pole mitte mingit huvi T. A.u tegevust varjata, ta paneb ta igal juhul tanki, kui ta välja kutsutakse. Võttes arvesse K. positsiooni (Undi nö parem käsi ja OÜ N juhatuse liige), siis ei pruugi K. teadmine A.u tähtsusest olla üksnes kuulujutu tasemel vaid see oli isiklikult kogetud teadmine. Samuti oli A.ul ka Xxxx asunud baari sisulise majandustegevuse poole pealt suur sõnaõigus. Tema loal võis anda mõnele kliendile isegi kuni 5 000 eurost krediiti (13.12.2015 kell 00:08:53 Undi kõne Õ.le). Samuti hoidis A. silma peal baari käibel (04.11.2016 kell 15:33:59 kõne A.u ja Õ. vahel). Igapäevasel majandustegevusel silma pealhoidmist tõendavad ka A.u juurest leitud baarmenide koostatud nn vahetusaruanded, nii on A.u valdusest leitud nii Xxxx kui ka Xxxx baari üksikuid aruandeid -Xxxx baari aruanded (T 15 tl 167-169; 171-173); Xxxx baari aruanded (T 15 tl 187); Xxxx hosteli aruanne (T 15 tl 194-197). 2016 aasta augustis aga oli just T. A. see, kes Priit Undi „süsteemist“ välja lõi- põhjuseks Priit Undi väidetavad rahaomastamised ning teenitud raha kulutamine nii korteri ostmiseks kui puhkusereisiks. Kuigi Priit Undi enda sõnul lahkus ta baarmeni töölt vabatahtlikult seoses öise töö tervisele hakkamisega, siis uuritud tõenditega on tuvastatud, et tegelikult sunniti teda lahkuma mõlema bordelli tegevjuhi kohalt. Selle kohta on andnud ütlusi M. Õ., kellel T. A. käskis ära vahetada nii Xxxx ukselukud, et Unt enam baari ei pääseks, kui ka sulgeda P OÜ ja Undi käes olev pangakaart. Samuti tõendab seda Xxxx baaris 30.10.2016 toimunud M. Õ. ja M. A. vestluse salajane pealtkuulamine, kus Õ. pikalt sellest räägib ning selgitab, et nüüd tegi A. talle ettepaneku võtta P OÜ „päriselt oma juhtida“ (T 1 tl 104 alates). Kokkuvõttes nähtuvad nendest tõenditest T. A.u kui kuritegeliku ühenduse juhi roll ja positsioon, tema poolt bordellide rahavoogude kontrollimine, samuti kumab A.u tegevusest läbi kuritegelikule ühendusele ja selle liikmele /juhile omane konspireeritus ja oma tegevuse ning seoste varjamisel nii „ainult kinnisvaraomanik“ kui ka „jurist“ staatuse taha. 87.2.3 Priit Undile esitatud süüdistuse järgi oli R. Z roll olla kuritegeliku ühenduse nn „probleemide lahendaja“, kes allus T. A.ule ja Priit Undile allus. Kohus nõustub selle käsitlusega ja märgib järgmist. R. Z enda ütluste kohaselt sidus teda Priit Undiga ainult 2009 aastal diskosaalis alguse saanud sõprus ja koos reisil käimine. Tema sõnul puutus tal Xxxx ja Xxxx baaridega igasugune seos, 48 (55)

1-18-10100 Xxxxs käis ainult aeg-ajalt Priidul külas piljardit mängimas ja teed joomas, Xxxx baaris viibimise põhjust ühe korra ta aga üldse ei mäletanud. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et tõenditest nähtuvalt oli ta seotud bordellide probleemide lahendamisega. Mitmed bordellidega seotud isikud pidasid teda omavahelistes vestlustes bordelli „katuseks“. Nii nähtub 03.12.2015 kell 13:22:17 Ü. K. ja J. T.i telefonikõnest, et R. peetakse „katuseks“ (vene k krõša). Sama nähtub 26.11.2015 kell 20:00 kõnes M. Õ. ja L. L. vahel, kus nad räägivad eelmisel õhtul Xxxx saunas käinud R.i poistest kui „katusest“ L. L.: Need noh.... Lihtsalt tulid need poisid, voh need vot Krõša, Katus. Jah? Õ. vastab selle peale jah (T 5 tl 185). Regulaarne saunas käimine ja R.i erikohtlemine nähtub ka näiteks 23.10.2015 kl 13:47 kõnes, kus R. Z.i helistab M. Õ.le ja ütleb, et ta poisid tulevad täna sauna paariks tunniks, et kõik tuleb valmis panna (T 2 tl 243). Õ. helistab kohe peale seda baarmen M. P.le ja ütleb, et kõik olgu R.i sõprade jaoks valmis pandud, alkoholi eest raha võtta ei tohi ja M. kirjutagu summad lihtsalt kuhugi üles (tl 243). 26.11.2015 kell 02:51:32 telefonikõnes arutavad L. ja M. Õ., et kui R.i poisid hakkavad tüdrukuid tellima, et kas nad siis peavad maksma selle eest või mitte. Ilmselgelt ei ole see küsimus nende otsustada. Füüsilise jõu kasutamise osas nähtub 08.01.2016 kell 22:56:06 kõnedest, et Xxxx baarmen Z. helistas Priit Undile ja teatas, et baaris on seoses agressiivsete klientidega füüsilist abi vaja. Kohe pärast kõne lõpetamist helistas Priit Unt aga R. Z.ile ning teatas, et Xxxxs on vaja füüsilist abi, mille peale R. Z.i teatas, et kohe sõidab. Hiljem analüüsivad õhtu sündmusi omavahelises telefonikõnes prostituut O. S. ja baarmen L. L.. S. annab ülevaate toimunust, et R. tuli kohale, rääkis midagi agressiivse isikuga ning lahendas konflikti füüsiliselt. Vajadusel kasutas R. Z.i füüsilist jõudu ka kaastäideviijate grupi liikmete suhtes. Nii nähtub Ü. K. ja ka R. Z ütlustest, et ühel korral 2016 sügisel lõi Z. Xxxx baariruumides Ü. Õ.d näkku. Ü. K. ütluste kohaselt oli põhjuseks T. A.u süüdistus selle kohta, et Ü. K. meelitas konsumaatoreidprostituute Xxxx baarist üle Xxxx baari, kus tegutsesid peale Priit Undi lahkumist V. J. A. ja Ü. K.. R. Z enda ütluste kohaselt oli aga füüsilise ründe põhjuseks asjaolu, et Ü. K. vallandas hostelis R.i venna R., kes seal töötas (tehnosüsteemide jms hooldaja). Kohus leiab, et Ü. ründamise tõenäolisem põhjus on siiski T. A.ult tulnud korraldus, sest nagu kohus eelnevalt on tuvastanud, siis Ü. K.l sisulist sõnaõigust hosteli majandamisel ei olnud ning see kehtis ka töötajate värbamise või vallandamise osas. Sellise otsuse said vastu võtta kas Priit Unt või hiljem V. J. A. ning R. Z.i pidi seda teadma. Nii näiteks tekitas Priit Unt töökoha ka R. Z.i pojale, kelle ta võttis Xxxx baari administraatoriks (vt 31.01.2016 kell 13:59:01 tel kõne R.i ja Unt vahel). Seega on R.i venna vallandamise põhjus Ü. löömisel ka ebatõenäoline ja väheusutav. Muude probleemide ja tülide lahendamist tõendab 16.10.2015 kell 14:49:48 kõne, kus Priit Unt väldib telefoni teel asjast rääkimist ja soovib R.iga kohtuda „Sest et mul on vaja Xxxx suhtes seal... Xxxx käitub halvasti”. Eelnevalt oli tuvastatud kuidas Priit Undil oli konflikt A. L.ga (Xxxx), kes pidas konkureerivat asutust Xxxx (T 2 tl 148). Samas üks tähelepanuväärsemaid tõendeid R. Z rolli kohta nähtub kohtu hinnangul Xxxx baariruumis pealtkuulatud 14.11.2016 kell 21.00 vestlusest R.i ja M. Õ. vahel, kus R. soovib aru saada, kas Xxxx baarmenid petavad oma vahetusaruannetes ning võtavad endale suuremat tasu kui nad tohiksid teha, Õ. üritab baarmenide aruannete koostamise loogikat ja üksikasju R.ile selgitada. Vestluses viitab Z. ka Venemaa „seaduslikele varastele“, kellega ta kohtub, samuti räägib ta Õ.le sellest, kuidas tuleb hinnata lojaalsust ja olla sõpradele ustav. Ei tasu jätta märkimata, et see vestlus toimus ajal kui Priit Unt oli juba T. A.u poolt bordellide tegevjuhi kohalt eemaldatud ning M. Õ. juhtis ka tegelikult A.u ettepanekul Xxxx baari majandanud OÜd P. St ta oli üle võtnud Priit Undi rolli Xxxx bordelli tegevjuhtimisel 87.3 Vaidlust pole selles, et kuritegeliku ühenduse ülejäänud koosseisulised tunnused (suunatus vähemalt II astme kuritegude toimepanemisele ja samuti selles vähemalt kolme liikme olemasolu on samuti täidetud. 49 (55)

1-18-10100

KARISTUS

1-18-10100 raskeima karistusega, so 5 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb mõistetud karistusest maha arvata Priit Undi eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2016-30.05.2017 (so 5 kuud ja 11 päeva vangistust) ja mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat ja 6 kuud ja 19 päeva vangistust.

KONFISKEERIMINE

1-18-10100 igasugune info selle kohta, et mis alusel need ülekanded isikute vahel on tehtud (laenuleping vms). Seega jääb kohtule täielikult arusaamatuks, mis põhjusel on need kaks ülekannet, mis moodustavad Priit Undile etteheidetavast kogusummast märkimisväärse osa (ca 1/3), loetud Priit Undi kuritegelikuks tuluks? Pole vaidlust, et need kaks juriidilist isikut olid seotud T. A.uga, kes omas laialdasi ärilisi tegevusvaldkondi mh kinnisvara - ja spordivaldkonnas. Samuti need kaks juriidilist isikut süüdistust kuidagi ei puuduta ja seega oleks prokurör pidanud kohtu hinnangul vähemalt tõendama nende kahe süüdistusega mitteseotud isiku poolt tehtud pangaülekande puhul seda, et need olid tehtud näiliku või varjatud tehingu raames vms. Asjaolu, et pangaülekandest ei nähtu nende ülekannete sisu ja alus, ei tähenda samas, et seda saaks automaatselt käsitleda isiku illegaalse tuluna. Kuna kõnealune protokoll on koostatud juba 08.12.2016, so enne Priit Undi kahtlustatavana kinnipidamist, mis toimus 19.12.2016 ja tema menetlusele allutamist, siis on ilmne, et Priit Undi selgitusi ja nende kahe tehingu tausta tegelikult uuritud ei ole. Ilmselt ei ole seda tehtud ka peale Priit Undi menetlusele allutamist. Samuti ei küsinud prokurör kohtus Priit Undilt mitte ühtegi küsimust nende ülekannete kohta. Samas nähtuvalt sama protokolli punktist 4.5 „varalise seisundi ülevaade“ on need kaks laekumist koos Priit Undi pangakontodele tehtud sularahasissemakse kogusummaga arvestatud tuvastatud teadmata pärituoluga sissetulekute hulka (summas 88 360,61 eurot). Kaitsja ja süüdistatav ei ole sisuliselt selle tõendi lõppjäreldust ja teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 88 360,61 eurot õigsust vaidlustanud (v.a sularahasissemaksete osas, mida kaitsja kutsus ümber lükkama tunnistaja H. U.). Sellele vaatamata leiab kohus, et prokuratuuri poolt ainult pangakontode vaatluse põhjal tehtud väite esitamine sellises summas on ilmselgelt alusetu. Laiendatud konfiskeerimise puhul kehtiv ümberpööratud tõendamiskoormis eeldab eelnevalt prokuratuuri poolt põhjendatud ning konkreetsetele faktidele põhinevat etteheidet illegaalsete tulude kohta. Seega kohus leiab, et etteheite tegemine vähemalt 35600 euro (31900 + 3700) kui teadmata päritoluga ja eeldatavalt ebaseaduslik sissetuleku osas on põhjendamatu.

1-18-10100 pangaväljavõtete kogumist ja tõendina esitamist. Muude OÜ H (uue nimega A OÜ) raamatupidamisdokumentide saamine ei ole nende säilitamiskohustuse (7 aastat) aegumise tõttu tõenäoline. Samas pangaväljavõtetest oleks võinud selguda, kas see summa võeti H. U. poolt sularahas välja või mitte ning kas see võis seetõttu teoreetiliselt edasi sattuda Priit Undi kätte. On vähetõenäoline, et korteri ostu-müügitehing toimus A. sularahas, seega oleks pangakontode väljatrükid võinud seda küsimust aidata lahendada. Hetkel jääb see arutluskäik aga teoreetiliseks ning kohus leiab, et vähemalt 25 245 EUR osas (so korteri müügihind) on konfiskeerimise asendamise taotlus põhjendamata. Samuti ei ole antud juhul enam oluline, kas korteri omanik ja võõrandaja oli H. U. isiklikult või temaga ainuisikuliselt seotud äriühing, kelle tegevust ja rahavooge H. U. kontrollis. Tegemist on igal juhul põhjendatud ja kontrollimist võimaldava kaitseväitega, mida omakorda oleks täiendavate tõenditega pidanud ümber üritada lükkama prokuratuur.

ASITÕENDID

1-18-10100 (pakendid Xxxx-1, Xxxx-5 ja Xxxx-7); M. Õ. elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud märkmik ja dokumendid (pakendid nr 5, 9 ja 11); Ü. K. elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakendid xxxx-1, xxxx-2, xxxx-9, xxxx-16, xxxx-19, xxxx-21); Ü. K. kasutuses olevast sõiduautost xxxx läbiotsimise käigus leitud kliendi-ja pangakaardid (pakendid xxxx-4 ja xxxx-6); L. L. elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakend L.-10); A. Z.i elukohas xxxx läbiotsimise käigus leitud märkmed (pakend 4-xxxx); A. Z.i kasutuses olevast sõiduautost xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakendid: xxxx1, xxxx-2); R. Z.i elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud arved, Smart ja SIM kaartide ümbrised (pakendid: xxxx-3, xxxx-5 ja xxxx-6); V.-J. A.i kinnipidamisel ära võetud päevaaruanne, arve ja 3 kviitungit; V.-J. A.i elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakend: LO2/xxxx); V.-J. A.i kasutuses olevast sõiduautost xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakend: LO6/xxxx/A.); Priit Undi elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid, märkmed ja pangakaart (pakendid: Unt korter 1, Unt korter 4, Unt korter 5 ja Unt korter 6); Priit Undi sõiduautost xxxx läbiotsimise käigus ära võetud N OÜ maksekorraldus nr 346 (pakend: Unt auto 2); T. A.ult tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud pangakaart (pakend: A./217/1); T. A.u kasutuses olevast sõiduautost xxxx läbiotsimiste käigus leitud märkmed ja dokumendid (pakend: A./auto-3); T. A.u elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid, märkmed, karp, pulbriga kapslid, tühi kapsel, tabletid (pakendid: xxxx-4, xxxx-7, xxxx-10, xxxx-12, xxxx-15, xxxx-18, xxxx-19 ja xxxx-20); T. A.u korterist xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid, SIM kaardi ümbris (pakendid: xxxx-3, xxxx-5, xxxx-6, xxxx-7, xxxx-10,); M OÜ kontoriruumist xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid, panga- ja visiitkaardid, märkmed (pakendid: xxxx-1, xxxx-2, xxxx-4, xxxx5, xxxx-7, xxxx-8, xxxx-13) – asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale pärast kohtuotsuse jõustumist.

MENETLUSKULUD

Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/

Ellen Kaasik /allkirjastatud digitaalselt/

Riina Kurm /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 03.06.2020 kohtuotsus.

54 (55)

1-18-10100 Riigikohtu 07.04.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 03.06.2020 kohtuotsus ning maakohtu otsust on ka täpsustatud Riigikohtu kohtuotsusega.

55 (55)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.