1-24-3749/35 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

lahend.ee

11.Mõlemad kinnitavad ka seda, et lisaks verbaalsele tülile toimus nende vahel ka füüsiline konflikt. Kannatanu selgitas, et nad vaidlesid, kannatanu soovis eemalduda vaidlusest ja seda vaidlust lõpetada. Kannatanu hakkas koridorist suunduma magamistuppa. Tüli ikkagi jätkus ja järgmine hetk olidki süüdistatava käed tema õlavarre juures, tekkis selline lükkamine, tõmbamine. Koridoris olid krohvitud seinad, remont oli pooleli ja mingi hetk ta käed käisid mööda krohvitud seina ja sellega tekkisid tal marrastused küünarnukkidele. Kannatanu tundis hirmu. Kuna Ragnar oli talle varasemalt füüsiliselt liiga teinud, siis ta üritas seda olukorda võimalikult kiiresti rahulikuks muuta selgitades, et rahuneme, lähme magama. Kannatanu nuttis, oli paanikas. XXX magas nende voodis ja kannatanu läks XXX kõrvale. Ragnar veel karjus, sõimas teda erinevate halbade sõnadega. Mäletab, et ka XXX ärkas vahepeal üles, nuttis. Kannatanu rahustas XXX, kaisutas. Sellise Ragnar Koigi tegevuse tagajärjel kannatanul olid küünarnuki peal marrastused. Süüdistatav andis füüsilise konflikti kohta selgitusi, mille kohaselt otseselt löönud ei ole kannatanut, kõigepealt tuli K. K. talle füüsiliselt kallale, seejärel hoidis temast kinni. K. lõi talle käega näkku või kuskile, täpselt ei mäleta. Üks kord, ei mäleta, et rohkem oleks löönud. Pigem lahtise käega. Loomulikult tundis valu nagu iga löögi tagajärjel. Ei mäleta, et löögist oleks mingi jälg jäänud. Siis hoidis K. kinni, proovis rahustada, et rohkem ei lööks. K. ikka siples, aga mööda ruumi ta ringi ei liikunud. Ei kukkunud kuskile. Kuidas täpselt see kinni hoidmine seal välja nägi, väga detailselt ei osanud süüdistatav enam kirjeldada, aga hoidis K. kätest äkki kuskilt midagi kinni, sest ta oli väga selline bravuurikas ja vägivaldne tema vastu. Ta on juba isikuliselt selline, et ta ongi selline emalõvi ja teeb kõik, mis on vaja, et saada oma tahtmist. Võttis K. kätest kinni, et takistada uusi löömisi. See ei olnud esimene kord, kui ta on sama moodi tulnud ja süüdistatav juba nägi seda lõppu ette. Süüdistatav ei oska öelda, kuidas kannatanule need marrastused tekkisid. Süüdistatav ei välista, et rüseluse käigus tekkisid. Kannatanu kinnitas, et võtab omaks selle, et lõi Ragnar Koiki esimesena näkku. Sellele järgnes vaidlus. Kuna kannatanu ütlused olid vastuolus eeluurimisel antutega, avaldati kohtus tema eeluurimisel antud ütlused, kus ta on öelnud, et lõi Ragnar Koiki näkku ja peale seda haaras Ragnar temal randmetest kinni ja väänas neid nii, et ta ennast liigutada ei saaks. Kannatanu selgitas, et tema ütlused on erinevad, sest kohtueelses menetluses antud ütlused

Selle kohta Ragnar Koik allkirja ei andnud ning Ragnar Koigile ka ei selgitatud, et kui tema seisukoht on, et talle ei ole indikaatorvahendisse puhumisest keeldumise õigust selgitatud, et siis ta peaks midagi muud selle kohta tegema kui keelduma selle kohta allkirja andmisest. Selliselt suunati Ragnar Koik, teda puhuma pannes, sisuliselt enda suhtes toimetatavas menetluses tõendite kogumisele ja seda, et Ragnar Koik oleks soovinud menetlusele kaasa aidata, ei ole tõendamist leidnud, seetõttu polnud võimalik ega lubatud teda kohustada indikaatorvahendisse puhuma. Seejuures pole selgitatud isikule õigust puhumise protseduuri vaidlustada. Indikaatorvahend pole ka kohane vahend joobe tuvastamiseks. Prokuratuur antud käsitlusega ei nõustu ning toob välja, et dokumendil on märkus, et isik on keeldunud alla kirjutamast sellele dokumendile. Kohus nõustub kaitsjaga ning jätab antud dokumendi tõendikogumist kõrvale. Dokumendi mõlema lehekülje allservas asuvad patrullpolitseinike allkirjad märkusega: „isikule protokoll tutvustatud, keeldus alla kirjutamast“. Eraldi kontrollile allutatud isiku allkirja eeldava lõigu all, kus on kinnitus toimingu põhjuse ja eesmärgi selgitamise kohta, isikule tema õiguste selgitamine ning toimingust keeldumise tagajärgede selgitamine, kellegi allkirja või muud märget koos allkirjadega ei ole. Kohtu hinnangul ei ole märkus sellest, et peale toimingu teostamist ja protokolli tervikuna täidetuna tutvustamist keeldus isik protokolli allkirjastamast samastatav sellega, et menetleja enne toimingu läbiviimist selgitas toimingu eesmärki, isiku õigusi ning keeldumise tagajärgi, kuid isik keeldus selle kohta allkirja andmast. Käesolevalt ei ole võimalik dokumendist üheselt mõista, kas isikule selgitati nõuetekohaselt eelnevalt toiminguga seonduvat ja ta lihtsalt keeldus ka selle selgituse allkirjastamisest või ei selgitatud isikule toiminguga seonduvat ning tema õiguse ja tagajärgi eelnevalt ja süüdistatav keeldus peale toimingu läbiviimist protokolli allkirjastamisest.

82.Süüteo objektiivse koosseisu moodustavad järgmised alternatiivsed teod: - Kontakti otsimine kannatanuga tähendab toimepanija poolt nii vahetu (nn näost näkku) kui kommunikatsioonivahendite kaudu toimuva suhtlemise taotlemist (hääl- ja visuaalsuhtlus ja nende katsed, sh helistamine, sõnumite saatmine, teiste isikute poole pöördumine kannatanuga kontakti saamise eesmärgil jne). - Kannatanu jälgimine tähendab tema tegevuste, mh sidevahendite kaudu teostatava kommunikatsiooni vaatlemist kas vahetult, tehnilisi vahendeid või teist isikut kasutades ja sõltumata sellest, kas seda tehakse varjatult või mitte. - Muul viisil kannatanu eraellu sekkumine on mistahes tegu, millel on kannatanu privaatsfääri tungimise (eraelu puutumatuse rikkumise) iseloom. Kõigi koosseisule vastavate tegude puhul on nõutav, et need on toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid, võivad olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt täiesti aktsepteeritavad. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ning palunud see lõpetada. Süüteokoosseisule vastava teo eesmärk või tagajärg peab olema kannatanu hirmutamine või alandamine või muul viisil oluline häirimine. Hirmutamine tähendab kannatanus hirmutunde tekitamist. Oluline häirimine tähendab ohvri eraelu puutumatuse rikkumist sellise intensiivsusega, millega kaasneb turvatunde märkimisväärne vähenemine või igapäevaelu toimetuste märkimisväärne raskendatus pikema perioodi vältel. Kuivõrd oluline häirimine on objektiivse koosseisu tunnus, siis selle tuvastamisel tuleb eelkõige lähtuda objektiivse kõrvalseisja seisukohast (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 1573 komm. 4-6).

85.Telefonikõned aprillikuus kahel kuupäeval toimusid kahel järjestikkusel õhtul: 2.aprillil helistas Ragnar Koik 12 korda järjest ning 3.aprillil helistas 21 korda järjest, kuna Ragnar Koik soovis saada infot lapse kohta. K. K. telefonile ei vastanud. K. K. selgitas, et üldjuhul ta ei vastanud kõnedele, sest ta ei tahtnud kuulda kui nõme ja halb ja paha ja kõike ta on. K. K. oleks sellises olukorras, kus ta ei soovi Ragnar Koiki kõnele vastata peljates, et sealt võib solvanguid kuulda, saata näiteks sõnumi, et siiski isa saaks lapse kohta info kätte. Tegemist on kahel kuupäeval u poole tunni jooksul aset leidnud kõnedega, so kontakti otsimistega lapse isa poolt lapse ema suhtes, eesmärgiga saada infot lapse kohta. Ka politseisse helistamised toimusid, kuna lapse isa soovis saada infot lapse kohta. Politsei andmebaasi väljatrükilt on näha, et Ragnar Koiki peamised mured on olnud seotud sellega, et on suhtluskord, aga lapse ema ei ole talle last andnud ja ei vasta ka kõnedele. Sellises olukorras, kui ta on lapse elust mitme nädala jooksul ära lõigatud, on mõistetav isa soov lapsega suhelda, veenduda tema heaolus ning saada tema kohta infot. Puutuvalt etteheitesse, et süüdistatav on kannatanu elukoha juurest läbi sõitnud, ei ole mingil viisil tuvastamist leidnud, et see sõitmine oleks kuidagi seotud eesmärgiga K. K. kontakti saada, teda jälgida või tema eraellu sekkuda, vaid süüdistatava käigud on seotud olnud läheduses elava klassiõe ja peretuttavaga. Et süüdistatav võis sattuda kannatanu elukohast mööduma seoses teiste asjaajamistega ja faktiliselt mööda sõitmised aset leidsid, ei tähenda, et antud käitumine oleks käsitletav kannatanuga kontakti otsimise, tema jälgimisena või eraellu sekkumisena. Kuigi kannatanu on välja toonud ka üksiku juhtumi, kui talle saadeti tema elukohast pilt, ei ole täpsemalt kannatanu antud tegevuse asjaolusid avanud. Et süüdistatav on ühel juhul politseile teada andnud valesti pargitud sõidukist ja viibinud seejuures kannatanu maja läheduses, ei ole kohtu hinnangul samuti käesolevalt teadaoleva kohaselt käsitletav kannatanuga kontakti otsimise, tema jälgimisena või eraellu sekkumisena. Kohtu hinnangul G. S. sõnumite saatmine kujutab endast K. K. tahte vastast tema eraellu sekkumist ning teise isiku vahendusel kontakti otsimist. Praktikas on sageli ahistava

11.juulil saadetud sõnumid on erineva sisuga, mõned on lihtsalt G. S. ja K. K. solvavad, mõningates teavitab, et G. S. ei või olla koos lapsega, et kannatanu rikub kohtumääruseid jne. 5. augustil saadetud sõnumites teavitab Ragnar, et ei anna luba lapsega riigist väljumiseks, pakub välja, et annab loa sel juhul kui M. saab pühapäeva temaga veeta ja palub selle info edasi öelda K. ning väljendab rahulolematust, et peab seda läbi tunnistaja ütlema. Kolmanda isiku vahendusel kannatanuga kontakti otsimine ning kannatanu elukaaslasele kannatanu ja elukaaslase kohta negatiivsete või lugupidamatute väljendite saatmine on KarS § 1573 lg 1 mõttes kontakti otsimine ja muu eraellu sekkumine. Kannatanu töökohas XXX toimunud intsident, kus Ragnar Koik märkas, et K. K. on tööl kuigi talle teadaolevalt oleks pidanud laps olema sel ajal emaga ning küsis K., kus on laps, kestis väga lühikest aega. Enda sõnade kohaselt Ragnar Koik läks toidupoodi ning lihtsalt silmanurgast märkas, et K. on tööl. Tunnistaja E. U. selgitas, et see olukord ei kestnud üldse kaua, võib-olla isegi mitte minutit. K. oli hästi rahulik. Viiteid, et kaubanduskeskusesse minek süüdistatava poolt oleks sihipärane otsimaks kannatanuga kontakti, ei ilmne. 02.07.2022 läks Ragnar Koik kannatanu ema elukohta XXX, kuna sel päeval oli tema sünnipäev ning kohtumääruse kohaselt oli tal õigus olla sel päeval lapsega, aga kannatanut kätte saada ei õnnestunud. Kannatanu on selgitanud, et eelnevatel päevadel oli sellest kokkusaamisest juttu ja eelmisel päeval Ragnar Koigi jurist oli saatnud kirja, et seda kohtumist ei toimu. Konkreetset kirja kohtule esitatud ei ole. Ka juhul kui selline kiri eelneval päeval saadeti, jääb arusaamatuks, miks juhul kui isa järgmine päev siiski avaldas soovi lapsega kohtuda, kannatanu hoidus lapse isaga suhtlusest ega selgitanud ka asjaolusid, miks tekkis arusaamatus sellest, et lapse isal on enda teada õigus konkreetsel päeval lapsega kohtuda ja lapse ema ei võta sellel päeval kõnesid vastu. Et Ragnar Koik oli joobes ajal, mil ta soovis kohtuma tulla, ei saanud kannatanule enne teada olla. Ometi on kannatanu selgitanud, et juba enne sellest asjaolust teada saamist, saades samal päeval sõnumeid lapse isalt, et viimane tahab määruse järgset õigust realiseerida, tundis kuidas ärevus kasvab (kt I, tl 111 pöördel). Politseile tehtud väljavõttest nähtuvalt on samuti lapse isa andnud teada, et pidi toimuma kokkusaamine lapsega, kuid lapse ema last üle ei anna, ei põhjenda, ei vasta kõnedele (kt I, tl 46), mis tingis lõppastmes Ragnar Koiki poolt lapse viibimiskohta mineku ning 02.07.2022 aset leidnud sündmused. 05.08.2022 intsident, kui süüdistatav otsis kannatanuga kontakti ja sekkus tema eraellu, tekkis seetõttu, et kannatanu katkestas Ragnar Koigi ja lapse vahel toimunud videokõne, milleks Ragnar Koigil oli kohtumääruse järgi sel hetkel õigus. Kas emal oli õigus kõne katkestada konkreetsel juhul või ei, ei ole võimalik subjektiivsete hinnangute alusel – kas kõne oli survestav või mitte – käesolevalt tuvastada. Süüdistatav on selgitanud, et tegemist oli tavapärase kõnega, mis 3-e aastasega ei saagi olla ülemäära sisukas. Küsimustes lapsele, kus ta on ja kes temaga veel on, kohus midagi etteheidetavat ei näe. Seda, kas ettepanekud kokkusaamiseks olid ülemääraselt survestavad või agressiivsed, ei ole võimalik kohtul käesolevalt tuvastada. Peale kõne katkestamist lapse isa poolt tagasi helistamisel kõnele ei vastatud (kt II, tl 11, 14), misjärel läks süüdistatav lapse viibimiskohta kohale, et suhelda lapsega (kt II, tl 14 pöördel). Kohus on seisukohal, et tuvastatud kontakti otsimiste ja muude eraellu sekkumiste eesmärk ega tagajärg ei olnud K. K. hirmutamine ega alandamine. Samuti ei olnud Ragnar Koiki käitumise eesmärk kannatanu muul viisil oluline häirimine.

96.Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et esimesel süüdistuses välja toodud ajavahemikul 15.05.2023-21.05.2023 on Ragnar Koik saatnud muu hulgas K. K. 6 kirja: ühe kirja 16.mail kell 16:00, kaks kirja 18. mail kell 10:04 ja 12:16, 19. mail ühe kirja kell 13:16, 21.mail kaks kirja kell 12:49 ja kell 20:02 (kt I, tl 67-73). Suhtlus käib peamiselt lapse tervise ja terapeudi juures käimise teemal. Ei nähtu, et K. K. oleks andnud nõusoleku rohkemate kirjade saamiseks. Kuigi kannatanu ei olnud mõnel juhul kirja põhi- või ainus adressaat, vaid kaasadressaat, oli ta siiski teiste seas kirja saaja. Samuti ei ilmne, et ükski kiri oleks saadetud vastusena kannatanu kirjas sisalduvale küsimusele või ettepanekule. Kannatanu ise otse süüdistatavale ühtegi kirja edastanud ei ole. Seega kirjutas süüdistatav 3 kirja lubatust rohkem. Teisel ajavahemikul 06.11.2023-12.11.2023 on Ragnar Koik saatnud K. K. 4 kirja: 8. novembril ühe kirja kell 11:49 ja 10. novembril kolm kirja kell 09:42, 11:15 ja 12:27 (kt I, tl 74-76). Juttu on elatise maksmisest ja isadepäeval lapsega kohtumisest. K. on soovinud vastust saada, millal sobib Ragnarile olla isadepäeval koos lapsega. Sellele on Ragnar vastanud 10. novembril kell 11:15. Neljandas kirjas 10. novembril kell 12:27 on Ragnar Koik saatnud kirja seoses sotsiaalameti nõudega. Kohtu hinnangul kuna 10.novembri kell 11:15 kiri oli saadetud vastusena K. K., siis selle saatmiseks on ta saanud K. K. nõusoleku. Riigikohus on lahendi 1-20-2883 p-s 25 selgitanud, et kuna lähenemiskeelust tulenevad kohustused üksnes selle adressaadile ja kaitstav isik on vaba keelust tulenevaid õigusi käsutama, siis ei saa rääkida lähenemiskeelu rikkumisest olukorras, kus selle adressaat kaldub kohtu määratud keelu tingimustest kõrvale kaitstava isiku (kannatanu) nõusolekul. Kohtu hinnangul tuleneb kannatanu kirjast, milles ta palub endale teada anda millestki, nõusolek lähenemiskeelu rikkumiseks vastuskirja saatmiseks kannatanule. Olukorras, kus kannatanu saadab meilitsi kirja, milles ootab vastust, on igale keskmisele inimesele loogiliselt järeldatav, et vastust ei oodata vahendlikult kolmandate isikute kaudu ning vastata võib sama sidevahendit kasutades samale isikule, sh ka olukorras, kus küsimuse esitab lähenemiskeeluga kaitstav isik. Kannatanu eelviidatud nõusoleku andmisele ei ole kehtestatud vorminõudeid ning see on võimalik ka konkludentselt. Samas märgib kohus, et nõusolekuks ei saa pidada käesoleval juhul pelgalt kirjeldava vastuskirja saatmist lähenemiskeeluga kaitstava isiku poolt. Õigus isal lapsega seoses emale teatud arv kordi kirjutada ongi kantud eesmärgist, et arvestades lapse ema õigusi, saaks isa siiski ühise lapse kohta infot, mis paratamatult eeldab ema poolt selle info isale edastamist nt vastuskirjas. Kui iga vastuskiri oleks tõlgendatav nõusolekuna, muudaks see kohaldatud suhtluspiirangu sisutühjaks kuivõrd info edastamisel võimaldaks kannatanu justkui jätkuva kontaktiotsimise, samas vastamata jätmisel varjaks teise vanema eest ühist last puudutavat infot. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul 10. novembri kell 11:15 kiri saadetud kannatanu konkludentsel nõusolekul, kuivõrd eelnevalt samal kuupäeval on kannatanu omapoolses kirjas soovinud vastust, kumb pakutud aeg lapsega kokkusaamiseks süüdistatavale sobib, mistõttu ei ole süüdistatava poolt ajavahemikul 06.11.2023-12.11.2023 saadetud lubatust rohkem kirju. Järgmisel ajavahemikul 13.11.2023-19.11.2023 on Ragnar Koik saatnud K. K. 5 kirja: 14. novembril kell 19:38, 15. novembril kell 17:42, 16. novembril kell 5:33, 17. novembril kell 10:10 ja 18. novembril kell 16:35 (kt I, tl 77-84). Kahel korral on Ragnar vastanud K.: 14. novembril on saatnud Ragnar Koik dokumendid, mida K. K. eelnevalt küsis ning 16. november kell 5:33 on vastanud samuti kannatanu päringule seoses lapsele järele tulemise ajaga. 15., 16. ja 17. novembril on Ragnar Koik kirjutanud K. K. seoses lapse tervise ning teraapias käimisega. 18. novembril on süüdistatav saatnud etteheite lapse tervise eest hoolitsemise osas. Antud ajaperioodil on Ragnar Koik seega saatnud kaks kirja kannatanu nõusolekul ja kolm ilma selleta, mistõttu leiab kohus, et lubatud kirjade arv ka sellel perioodil ei ole ületatud.

tingimustel, millisel kannatanu taotles lähenemiskeelu kohaldamist kohtueelses menetluses ning millistel Ragnar Koigile ajutine lähenemiskeeld ka kohaldati, välja arvatud keeld viibida lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit kannatanu K. K. töökohale XXX, mis asub Viljandi linnas kahes keskuses: Männimäe Selver ja Viljandi Centrum, kuna K. K. ei tööta seal enam. Ragnar Koigil on keelatud viibida lähemal kui 50 meetrit kannatanu K. K. elukohale aadressil XXX, tema maakodule (XXX M. K. kodu) aadressil XXX ja elukaaslase G. S. lapsepõlvekodule aadressil XXX; viibida kannatanu K. K. lähemal kui 50 meetrit. Juhuslikul kohtumisel K. K. on Ragnar Koik kohustatud temast viivitamatult teda kõnetamata eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele väljaspool siseruume ja siseruumides vähemalt 10 meetri kaugusele. Ragnar Koigil on keelatud suhelda kannatanu K. K. vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu (nt telefon, post, sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid jms). Erandina lubada Ragnar Koigil K. K. kohtuda ja suhelda pädevate ametiisikute juuresolekul vajalike perekondlike küsimuste lahendamiseks ning e-posti teel, s.h ka videokõnede teel, ainult ühise alaealise lapse M. K. seotud küsimustes kuni 3 korda nädalas. Kuivõrd valdava osa kohtueelselt kohaldatud lähenemis- ja suhtluskeelu kehtimise ajast on süüdistatav suutnud kinni pidada ette nähtud lubatud e-kirjade arvust, st 3 tk-i nädalas ning välja ei ole toodud, et see oleks ebapiisav, ei ole kohtu hinnangul ka põhjendatud seda arvu suurendada. Samuti on erandina lubatud lähenemine seoses ühise lapse hooldusõiguse teostamisega lapse vastuvõtmiseks Ragnar Koigilt või K. K. poolt selleks volitatud täisealiselt isikult ja lapse üleandmiseks K. K. või K. K. poolt selleks volitatud täisealisele isikule. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu kestusega 2 aastat. Valdav osa käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olnud sündmustest jäävad 3 aasta tagusesse aega, mil toimus süüdistatava ja kannatanu lahkuminek. Kohtueelses menetluses kohaldatud lähenemiskeeld on teatud määra suhteid ka stabiliseerinud. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada lähenemis- ja suhtluskeeldu maksimaalseks võimalikuks tähtajaks. Samas ilmneb, et osaliste vahel on jätkuvalt pingeid, tsiviilvaidlus on pooleli (kt II, tl 11 pöördel) ning kohtul on alust arvata, et ilma lähenemiskeeluta võib süüdistatav hakata kannatanuga, kelle juures on nende ühine laps, intensiivselt ühendust võtma või kontakti otsima, mis keeruliste omavaheliste suhete tõttu võib ka eskaleeruda füüsilise vägivallani. Seega ongi kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu kestusega 2 aastat.

130.SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kohus ei näe Ragnar Koigi kinnipidamises selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida menetleja süülisest rikkumisest ega kinnipidamiste õigusvastasusest. Ragnar Koigi kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtuvad temale inkrimineeritud kahtlustuse sisu ning kinnipidamise alused. Ragnar Koik on peetud 25.12.2021 kahtlustatavana kinni KrMS § 217 lg 2 p 1 ja 2 alusel seoses sellega, et ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda ning kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale. Samuti on märgitud, et isik võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. 03.04.2022 peeti isik kahtlustatavana kinni KrMS § 217 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel seoses sellega, et ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale ning kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule. Samuti on märgitud, et isik võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kohtule esitatud kinnipidamise protokollides nähtub ka, et need on koostatud Ragnar Koigi kinnipidamistega samadel päevadel, s.o 25.12.2021 ja 03.04.2022. Ragnar Koigile selgitati kinnipidamiseprotokollide p 2 kohaselt KrMS § 34-st tulenevaid õigusi ja kohustusi. Talle selgitati ka tema õigust esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Ragnar Koik on andnud õiguste ja kohustuste ning nende sisuga tutvumise kohta ka allkirja. Kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei tal olnud avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta tutvunud ning see on tema poolt allkirjastatud. Esimesel juhul peeti isik kinni kannatanu elukohas, kuhu Ragnar Koik oli ise tulnud ja kus kannatanu osutuste kohaselt ta kannatanu suhtes vägivalda kasutas. Ka PPA menetlusinfosüsteemi väljavõttes kajastus detsembrikuu sündmus. Kuigi väljavõttel on selle kuupäevaks märgitud 24.12.2021, mitte 25.12.2021, on ilmne, et väljavõttel kajastuv esimene sündmus kirjeldab 25.12.2021 väljakutset. 24.12.2021 sündmuse kohta politseile materjalidest nähtuvalt väljakutset ei tehtud (kt I, tl 109 pöördel). Kuivõrd 24.12.2021 oldi koos Ragnar Koiki elukohas ja peale seda kuupäeva 25.12.2021 tuli kannatanu koos lapsega oma elukohta, sai ka väljavõttes kajastuv tegevustik „ Ragnar hetkel teises toas lapsega, tahab lapse ära viia XXX“ aset leida 25.12.2021, kui kannatanu oli juba eelnevalt XXX enda

summa 9955,98 eurot (1306,23+2896,28+5753,47) koos käibemaksuga. Koos 24.10.2023 arvega on esitatud dokumentide kohaselt isik tasunud õigusabiteenuse eest summas 12 475,98 eurot. Riigikohus on asunud seisukohale, et mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata (RK 3-1-1-89-16 p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja vastavuses kriminaalasja mahukuse ning keerukusega ja kas küsitud tunnitasu on mõistliku suurusega (RK 1-20-2473 p 7). Kohtu hinnangul on 24.10.2023 kajastatud tunnitasu 150€ + km põhjendatud. Samas ei pea kohus asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatuks hilisemat tunnitasu 220 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi Ragnar Koikile on esitatud süüdistused mitmes eriliigilises kuriteos, ei ole tegemist õiguslikult spetsiifilise või mahuka menetlusega – istungil kuulati üle 7 isikulist tõendiallikat koos süüdistatava ja kannatanuga ning ka dokumentaalseid tõendeid ei ole ülemäära palju. Kohus leiab, et vaidlus lepingulise kaitsja jaoks ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et õigusabi tunnitasu taotletud ulatuses oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatavate teenuste üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda lepingulise kaitsja mõistlikuks tunnihinnaks 170 eurot + käibemaks. Kohus peab põhjendatuks kaitsja ajakulu seoses antud menetlusega. Seega loeb kohus põhjendatuks kaitsja kulud 14 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot, millele lisandub 20% käibemaks (kokku 2520 eurot) ning 36 tunni ulatuses hinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks 22% (kokku 7466,4 eurot). Samuti loeb kohus põhjendatuks büroo üldkulu ning majutuskulu (kokku 434,49 eurot). Kokku loeb kohus kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks antud menetluses 10 420,89 eurot koos käibemaksuga. Kuna kohus mõistis Ragnar Koigi KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos õigeks ning samuti esimeses kehalise väärkohtlemise episoodis, tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigi kanda jätta osa Ragnar Koigi poolt kaitsekuludeks tehtud summast. Menetluskulude nimekirjast ei selgu kui palju aega on kulunud nende kuriteoetteheidete peale ja seda täpselt välja arvutada on võimatu. Käesolevas asjas on isikule ette heidetud 4 erinevat süüteokoosseisu ning KarS § 1573 lg 1 koosseis ja esimene kehaline väärkohtlemine, millises isik õigeks mõistetakse, moodustavad teiste etteheidete kõrval arvestatava osa süüdistuse mahust. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta mõistlikest kaitsekuludest riigi kanda 40%, s.o 4168,36 eurot. Seega tuleb hüvitada riigieelarvest Ragnar Koigile 4168,36 eurot ehk osa kriminaalasjas valitud kaitsjale makstud kogutasust. Ülejäänud kaitsekulud jäävad Ragnar Koigi kanda.

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Lahendi andmed

Lahendi tekst

M. A.

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

PÕHIOSA

G. S.