1-19-2377 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. aprill 2020 määrus Ruslan Nazarovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Ruslan Nazarovi (Nazarov; isikukood 37911223712) vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 11.04.2019 otsusega karistati Ruslan Nazarovit KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 (28.08.2017 episood) järgi 8 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 07.12.2017 kohtuotsusega asjas nr 1-17-10284 mõistetud karistusega 1 aasta vangistust ning mõisteti R. Nazarovile liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 07.12.2017 kohtuotsuse järgi täies ulatuses ärakantud karistus, 1 aasta vangistust, ning loeti karistus täielikult kantuks. Sama otsusega karistati R. Nazarovit KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 (30.11.-01.12.2018, 03.05.12.2018, 04.12.2018, 04.-05.12.2018, 08.12.2018 episoodid) järgi 1 aasta 9 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti R. Nazarovile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 08.10.2018 kuni 09.10.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti R. Nazarovile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.12.2018 ja karistuse kandmise aja lõpp 09.09.2020.
2.Viru Maakohtu 23.04.2020 määrusega jäeti R. Nazarov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2.1.R. Nazarov on ära kandnud üle 1 aasta 4 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2.2.Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isikule ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Isiku kuritegelik käitumine on sarnane eelnevale, kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja narkootiliste ainete tarvitamise tagajärjel. Käesolevad kuriteod on kehaline väärkohtlemine ja vargused, varem on ta toime pannud samuti vargusi. Seega muster kordub.
2.3.Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja saanud enda sõnul aru sõltuvusainete tarvitamise mõjust ja tagajärgedest, temaga on vesteldud probleemide lahendamise oskuse arendamisest ja vägivaldsusest ning ta on töötanud vangla majandustöödel koristajana. Alates 06.11.2019 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas ning ta töötab väljaspool vanglat AS-is Eesti Vanglatööstus. Lisaks on ta kahel korral käinud lühiajalisel väljasõidul lähedaste juurde, mis on kulgenud probleemideta. Seega võib isiku käitumisest vangistuses järeldada, et ta on teinud teatavaid samme õiguskuulekuse suunas ning on motiveeritud ka edaspidi käituma seaduspäraselt.
2.4.Vabanemisjärgseid elutingimusi saab samuti pidada positiivseks. Tal on olemas kindel elukoht ühiselamus aadressil XXX, mille juhataja on kinnitanud, et kinnipeetavale tagatakse ühiselamus vabanemisel elukoht. Samas oli isikul ka enne vangistust kindel elukoht ning see ei aidanud uute kuritegude toimepanemist ära hoida. Praegusel juhul on elukohaga seoses uue kuriteo toimepanemise risk minimaalne, kuid olemas. Nimelt võib ühiselamus elada ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad isikule negatiivselt mõjuda. Kinnipeetav on korduvalt pannud kuritegusid toime grupis, mis viitab sellele, et on vähemalt mingil määral teiste poolt mõjutatav. Enda sõnul tal kriminaalse tutvusringkonnaga suhted säilinud ei ole ning soovib vahetada keskkonda seetõttu, et vanadest tuttavatest eemalduda.
2.5.Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s Betonaator VX, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne käesolevat vangistust jõudis isik olla ligikaudu 3 kuud vabaduses, enne kui ta jälle vanglasse sattus ning selle aja jooksul ta tööle ei asunud. Tema sissetulekuks oli töövõimetuspension ja varguste eest saadud vahendid. Enda sõnul ta varastas, kuna ei jäänud muud üle. Majanduslikest raskustest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski maandab kindel töökoht ja sissetulek, samuti on tal võimalik vabanemisel taastada töövõimetuspension. Isikul on iseloomustuse kohaselt tasumata üle 7000 euro rahalisi nõudeid ning nende tasumine on ebatõenäoline. Kuigi risk on väike, on siiski majanduslikesse raskustesse sattumine kuritegeliku eluviisiga jätkamise riskiks. Isik on tunnistanud, et rahaliste vahendite puudumisel läks kergema vastupanu teed ja varastas.
2.6.Kinnipeetava suurimaks probleemiks on sõltuvusainete tarvitamine. Isik tunnistab, et varasemalt oli tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid siis vahetas alkoholi narkootikumide vastu. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Tarvitamist alustas varakult, seega on pikalt tarvitanud ning loobumine võib olla raskendatud. On kirjeldanud, et tarvitas erinevaid narkootilisi aineid erineval viisil ning igapäevaselt. Seega on kujunenud raske sõltuvus, millest loobumine on raske ja tagasilanguse tekkimine tõenäoline. Positiivne on, et isik ise tunnistab narkosõltuvust, soovib oma elu muuta ja enam sõltuvusaineid mitte tarvitada ning on andnud nõusoleku osalemiseks tugiteenusel SÜTIK. Eeltoodu on suur samm muutumise suunas, kuid
maakohtul puudus kindlus, et isik suudab seda saavutada. Siiani ei ole ta tarvitamisest suutnud loobuda ning on jätkanud kuritegude toimepanemist narkosõltuvuse tagajärjel.
2.7.Maakohul puudus kindlus, et R. Nazarov suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu ning et just tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Isik ei ole varem kriminaalhooldusele olnud allutatud, seega kogemus selles osas puudub. Isikul on reaalsed ja teostatavad eesmärgid tulevikuks, kuid ta vajab nende teostamiseks abi ja toetust, mis oleks pikaajalisem kui ettenähtud katseaeg 6 kuud. Vastasel juhul võib tekkida tagasilangus kuritegelikule teele. Maakohtu hinnangul on majanduslike raskuste tekkimine ja narkootikumide tarvitama asumine uue kuriteo toimepanemist soodustavateks teguriteks, mille tekkimist ei saa välistada ainuüksi isikule kontrollnõuete kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 23.04.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Nazarovi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada R. Nazarov ennetähtaegselt vangistusest.
3.1.Maakohus ei ole hinnanud KarS § 76 lg 4 märgitut kogumis ning keskendus ainult süüdimõistetu varasemale elukäigule. Sisulise tähelepanuta on jäetud positiivne käitumine vangistuse kandmise ajal, osalemine uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes ja nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti võimalused vabanemise korral. Kohtumääruses puuduvad selged põhjendused, miks isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles positiivselt iseloomustava teabe.
3.2.R. Nazarovi puhul võib eeldada edasist õiguskuulekat käitumist. Karistuse kandmise ajal pole teda karistatud distsiplinaarkorras. Läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osales tulemuslikult vestlustel probleemide lahendamise oskuse arendamiseks. Karistuse kandmise ajal oli hõivatud tööga, viibib avavanglas ja käeoleval ajal töötab väljaspool vanglat. Iseloomustusest ei nähtu, et individuaalne täitmiskava näeks ette veel mingeid resotsialiseerivaid tegevusi. Vabanemise korral on R. Nazarovil kindel elukoht (ise soovis asuda XXX, et eemalduda endisest suhtlusringkonnast) ja garanteeritud töökoht. Süüdimõistetul on võimalus saada töövõimetuspensioni, mis oleks täiendavaks legaalse sissetuleku allikaks. R. Nazarov on andnud nõusoleku osaleda tugiteenusel Sütik.
3.3.Narkootikumide varasemast tarvitamisest tulenevad riskid on maandatavad. Iseloomustuse kohaselt R. Nazarov tahab oma elu muuta, on teadlik riskifaktoritest ja on omandanud teadmised nendega toimetulemiseks. Vangla peab reaalseks süüdimõistetu poolt seatud eesmärgi (stabiilne ja õiguskuulekas elukorraldus) saavutamist tugiteenuse abil. Korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis tekitab mõningaid kahtlusi kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas toetavad kõik ülejäänud KarS §-s 76 lg 4 loetletud asjaolud R. Nazarovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Need on kaalukamad, ent neile ei ole maakohus vajalikku tähelepanu pööranud. Tuleks arvestada ka seda, et vabastamisel säiliks riigipoolne süvendatud kontroll ja õiguskuulekale käitumisele suunamine katseaja jooksul. Tagasipöördumine normaalse elu juurde oleks käitumiskontrolli tulemustes oluliselt tõhusam, kui näiteks juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannab ja vabaneb igasuguse kontrollita. Olukorras, kus süüdimõistetu karistusaeg lõpeb 09.09.2020 annaks
katseaeg isikule vajaliku toe ja abi kohanemisel. Süüdimõistetu vabastamine kohaldades käitumiskontrolli nõudeid on võimalik ja otstarbekas.
4.Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 25.05.2020. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale. Süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmine oli põhjendatud ning esitatud määruskaebus jääb edutuks.
6.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asju, jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise.
7.Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud, need on individuaalse täitmiskava alusel toimunud tegevused ja elu- ning töökoha olemasolu. Küll ei anna nende asjaolude ülekordamine neile täiendavat kaalu ning ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et nimetatud asjaolud oleks arvestamata jäetud. Maakohus on arvestanud neid kui süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Tegemist on küll faktiliselt positiivsete asjaoludega, kuid tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetul oli ka varasemalt olemas elukoht, see pole aga takistanud tal korduvalt kuritegusid toime panna. Ka võimalus töötada on süüdimõistetul olemas olnud. Süüdimõistetu jõudis küll enne käesolevat vangistust vabaduses olla ainult 3 kuud, kuid kinnipeetava iseloomustusest tulenevalt on R. Nazarov töötanud ka varasemalt ametlikult. Seega töökoha olemasolu ei ole samuti uute kuritegude riski piisaval määral maandavaks faktoriks, sest nagu nähtub kinnipeetava iseloomustusest, siis süüdimõistetu oma soovide täitmiseks (sõltuvusprobleemid) on nõus ka kuritegeliku eluviisiga. Garanteeritud töökohas on R. Nazarovile tagatud miinimumpalk, kuid tuleb ka arvestada, et 12.02.2020 seisuga on R. Nazarovil tasumata rahalisi nõudeid 7 325,67 eurot. Nagu maakohus välja on toonud, olid süüdimõistetul need tingimused täidetud ka enne vangistust, kuid need ei ole hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-17 tuleneb, et isiku edasisist õiguskuulekat käitumist hinnatakse esmajoones selle kaudu, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud,
arvestada tuleb esmajoones ka, kas süüdimõistetu on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid ning seejärel veel hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega asjaolu, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud täitmiskavas ettenähtud tegevusi ning tal on elu- ja töökoht ei too automaatselt kaasa süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamist. Selline käsitlus irduks otseselt ka KarS § 76 lg-s 4 sätestatust. Ka tuleb märkida, et varasematest karistustest ennetähtaegseks vabastamiseks koostatud kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu käitumine vangistuses on ka varasemalt olnud normikohane, kuid see käitumine ei väljendu hiljem vangistusest vabanemisel. Ka varasemate vangistuste jooksul on süüdimõistetu osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid see ei ole talle mõju avaldanud. Ka on isik olnud paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni. Maakohus on analüüsinud KarS § 76 lg-st 4 vabastamise materiaalsete eelduste täidetust ning on põhjendatult leidnud, et need eeldused on täitmata. Sisuliselt ei ole ka määruskaebuses toodud argumente, mis seaksid kahtluse alla maakohtu järeldused. See on positiivne, et süüdimõistetu on sõnas valmis oma käitumist muutma ning mitte enam narkootikume tarvitama, kuid tuleb arvestada ka seda, et süüdimõistetu narkootikumide tarvitamise ajalugu on pikaaegne ning see on mõjutanud oluliselt ka tema kuritegelikku käitumist. Miks just nüüd sotsiaalprogrammi läbimine ja vangistus on süüdimõistetut mõjutanud reaalselt probleemiga tegelema, ringkonnakohtule ei nähtu. Käesoleval ajal puudub kohtutel veendumus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud, uute kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne ning kriminaalhooldusega oleks võimalik maandada uue kuriteo riske miinimumini.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.