Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon
Võru
Jätta rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus O.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 29.05.2018. a otsusega tunnistati O.O süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Määratud karistusest ku ulus kohesele ära kandmisele 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui O.O ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, st hoidub katseaja kestel alkoholi tarvitamisest ning osaleb liiklusalases sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.05.2018.
Tartu Maakohtu 29.04.2019. a määrusega pöörati karistuse ära kandmata osa 7 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele.
3.Tartu Maakohtu 28.11.2019. a määrusega vabastati O.O temale Tartu Maakohtu 29.05.2018. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. O.O-le määrati katseaeg kuueks kuuks (14.12.2019 - 14.06.2020). Teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma talle KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 alusel pandud kohustusi.
4.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 05.05.2020 erakorralise ettekande ja taotles karistuse täitmisele pööramist. Erakorralises ettekandes käsitatakse rikkumisena järgmist: 1) 23.04.2020 oli O.O koos Vladimir Pekkaga. Sellega rikkus ta kohtu pandud keeldu mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. 2) 23.04.2020 olid O.O-l alkoholijoobele viitavad tunnused. Sellega rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu. 3) 24.04.2020 rikkus O.O kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas.
5.Kriminaalhoolduse senisest käigust nähtub, et registreerimiskohustust on O.O täitnud 10-l korral ja ta on jätnud registreerimisele ilmumata ühel korral. Kriminaalhooldusametnik ei lugenud O.O väidetud unustamist mõjuvaks põhjuseks ja koostas talle kirjaliku hoiatuse. O.O-d iseloomustab positiivselt asjaolu, et ta võttis end 19.12.2019 töötuna arvele ja ta osaleb riiklikus alkoholitarvitamise raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Ta on ilmunud vastuvõttudele õigeaegselt ja teinud koostööd. 27.04. ja 28.04.2020 oli kriminaalhooldusametnikul probleeme O.O-ga kontakti saamisega. 28.04.2020 kontrolliti alkoholi tarvitamist ja O.O oli kaine. Seletuses põhjendas ta kõnedele mitte vastamist sellega, et kartis kriminaalhooldusametnikku. Kriminaalhooldusametnikuga 04.05.2020 toimunud telefonikõnes avaldas O.O, et on haiglas ja laseb endale teha „torpeedo“ süsti. Poolte seisukohad kohtuistungil
6.Kohtuistungil osalenud kriminaalhooldusametnik toetas kolleegi taotlust pöörata karistus täitmisele.
7.O.O selgitas, et ta osaleb programmis Kainem ja tervem Eesti, ta on asunud oma võlgu tasuma ning leidnud endale elukaaslase. Ta palus jätta karistuse täitmisele pööramata. Kohtu seisukoht
8.Tartu Maakohtu 28.11.2019. a määrusega vabastati O.O vangistusest ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 5 kohaselt allutatakse selline isik käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli üldised nõuded seisnevad KarS § 75 lg 1 kohaselt piirangutes liikumisvabadusele ja kohustuses alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut võimaldab KarS § 75 lg 2 süüdlasele panna täiendavaid kohustusi. O.O-l on keelatud alkoholi tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, ta on kohustatud otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas ja osalema sotsiaalprogrammis ning registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
9.KarS § 76 lg 7 kohasel,t kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa
täitmisele. Karistuse täitmisele pööramiseks esitab kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande koos tõenditega, millest nähtub kohustuste rikkumine. Seega võib käitumiskontrolli käigus toimuvast menetlusest olla sõltuvuses isiku vabadus.
10.Erakorralise ettekande väiteid tõendavad valdavas osas kriminaalhooldusaluse seletused. Seega on tegemist enesesüüstamisega. PS § 22 lg 3 sätestab, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kõnealuse sätte mõtte kohaselt ei ole keegi kohustatud aitama kaasa enda (või oma lähedase) toime pandud süüteo tõendamisele. Ehkki konventsioon sellist põhiõigust ei sätesta, on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas järjekindlalt väljendatud seisukohta, et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on konventsiooni artikli 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles ühtlasi tihedalt seotud artikli 6 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega (RKKKo 4 -16-6037/46 p 17 koos edasiste viidetega).
11.KrMS § 34 lg 1 p 2 kohaselt kahtlustataval on õigus teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu. KrMS § 35 lg 2 kohaselt süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. KrMS § 35 lg 3 kohaselt süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. KrMS ei sätesta eraldi, millised on süüdimõistetu õigused kohtuotsuse jõustumise järel toimuvates kohtumenetlustes. Asja lahendav kohtukoosseis on seisukohal, et eelviidatud sätetest tulenevalt laienevad menetluslikud põhiõigused süüdi mõistetud isikule.
12.Asjaolu, et isiku ütlus on teda ennast süüstav , ei välista mõistagi selle tõendi kasutatavust. Maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt võib sõltuvalt asjaoludest piisata isiku süüdi tunnistamiseks vaid ühest tõendist. Siiski saab isiku enesesüüstamist sisaldavat tõendit aktsepteerida vaid juhul, kui teda on informeeritud õigusest enda vastu ütlusi mitte anda.
13.Kohus asus välja selgitama, mida selgitatakse isikule kriminaalhoolduse alustamisel. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt tehakse süsteemi märge kriminaalhoolduse liigi kohta ja siis prinditakse vastav leht välja ning võetakse isikult selle kohta allkiri. O.O allkirjaga leht on lisatud asja materjalidele. Dokument on pealkirjastatud Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. See sisaldab järgmisi õigusi: tutvuda tema kohta avatud kriminaalhooldustoimiku dokumentidega; esitada kriminaalhooldusosakonna juhatajale kaebus kriminaalhooldaja tegevuse peale; taotleda kriminaalhooldusosakonna juhatajalt kriminaalhooldaja vahetamist. Õigusest end mitte süüstada istungil osalenud kriminaalhooldaja sõnul kriminaalhooldusalust ei teavitata. Tema hinnangul ei ole kriminaalhooldusalused sellisest õigusest tõenäoliselt ka teadlikud.
14.Isiku tema õigustest teavitamata jätmine on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena. Sellisel seisukohale on mh jõudnud Tartu Ringkonnakohus 25.02.2020 määruse p-s 5 kohtuasjas 1-18-6172.
15.Seega jääb rikkumisi tõendama piirkonnapolitseinik Peeter Piirmanni 24.04.2020 e-kiri kriminaalhooldaja Lauri O.O-le . Selle kohaselt kontrollis politsei 23.04.2020 kella 15.20 ajal kriminaalhooldusalust V. Pekkat ja O.O-d ning veel nendega koos olnud kahte inimest, kes rikkusid Võru linnas Kreutzwaldi pargis hädaolukorra seadust. Isikud olid joonud Tamula järve ääres alkoholi ja tahtsid minna O.O juurde edasi jooma. V. Pekka ja O.O olid nähtavalt alkoholijoobes (viina lõhn suust, häired rääkimisel ja kerge kõikumine kõndimisel)
16.Järgnevalt analüüsib kohus küsimust, kas selline tõendusteave on piisav alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamiseks.
17.Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine toimub
kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt järgmiselt: (1) Kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38-41 sätestatud korrast. (2) Kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusega. (3) Indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolli. Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, peab kriminaalhooldusalune hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi (edaspidi proov) võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla. (5) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldaja või vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks. (6) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse KaRS § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks.
18.Sellest regulatsioonist tuleneb kohtu hinnangul põhimõte, mille kohaselt alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamise minimaalne eeldus on indikaatorvahendi kasutamine ning sellekohase protokolli täitmine. Põhimõtteliselt ei saa seda käsitada ainsa lubatava viisina alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamiseks. Kui isik on nt alkoholi tarvitamisega seonduva süüteo eest süüdi tunnistatud, puudub vajadus vastava asjaolu tõendamiseks kriminaalhooldusseaduses nimetatud korras. Sellisel juhul on reeglina rangema tõendamisstandardi alusel juba tuvastatud joove.
19.KrMS § 63 lg 1 kohaselt on lubatud tõendina kasutada ka muud dokumenti. Piirkonnapolitseiniku e-kiri kriminaalhooldajale vastab muu dokumendi nõuetele. Kuivõrd alkoholi tarvitamise tuvastamisele on kehtestatud rangemad nõuded, ei ole politseiametniku ekiri selle asjaolu tõendamiseks piisav.
20.KrMS § 63 lg 2 kohaselt on põhiõiguste rikkumise teel saadud tõend igal juhul lubamatu. Alkoholi tarvitamise tuvastamiseks kehtestatud korda on samuti rikutud. Seega on määrav osa koos erakorralise ettekandega esitatud tõenditest kasutamatud. Rikkumiste tuvastamiseks kõlblikud tõendid puuduvad.
21.Isegi juhul, kui kohtule esitatud tõendite pinnalt lugeda rikkumine tõendatuks, oleks karistuse täitmisele pööramine ilmselgelt ebaproportsionaalne meede.
22.Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 74 lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi. Kõnealuse sätte järgi peab kohus kõigepealt tuvastama nimetatud normi kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Et nimetatud otsustustega võidakse aga riivata isiku vabaduspõhiõigust, on kohus õigusliku tagajärje valikul muu hulgas seotud põhiseaduse (PS) § -s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keeluga. PS § 11 teise lause järgi tähendab põhiõiguse riive proportsionaalsus selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Järelikult tuleb kohtule KarS § 74 lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (RKKK 1-06-9135/67 p 17 koos edasiste viidetega).
23.O.O kriminaalhooldus on üldjoontes toiminud tõrgeteta. Ta on kohustusi täitnud ja on nähtavalt motiveeritud edasisest seaduskuulekast elust. Eesti Töötukassa on talle määranud 20.04.2020 töövõimetoetuse. Enda sõnul on ta kohtutäituriga teinud kokkulepped ja asunud tasuma võlgasid. Ta tegeleb enda alkoholiprobleemiga. 04.05.2020 on ta lasknud endale teostada alkoholivastase protseduuri, nn torpeedo. Seletuse kohaselt tarvitas ta alkoholi masenduse tõttu. Väide masendusest ei ole paljasõnaline. Lõuna-Eesti haigla AS vastuse kohaselt on talle psühhiaatri poolt määratud antidepressantravi. Tähele tuleb panna, et väidetud rikkumine toimus eriolukorra ajal. Eriolukorraga kaasnevad asjaolud on üldiselt teadaolevalt mõjunud negatiivselt paljude inimeste vaimsele tervisele. O.O sõnul on ta hiljuti endale leidnud uue elukaaslase, kes suunab tema käitumist paremuse poole. Kohtuistungil avaldatu kohaselt tema suurim mure oligi see, et karistuse täitmisele pööramise korral ta tõenäoliselt kaotaks oma perekonna ja viimase 5 kuu jooksul saavutatud edusammud. Kriminaalhooldaja poolt rikkumisena käsitatav on toime pandud väga lühikese aja jooksul – kaks rikkumist samaaegselt ja kolmas järgmisel päeval isiku kartusest, et ta ei ole veel kaineks saanud.
24.Karistuse täitmisele pööramine rikuks ilmselgelt ülemäärasuse keeldu ning kohus jätab taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.