Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. aprilli 2020. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Kalju Padar (ik 36111082774)
RESOLUTSIOON
Jätta Kalju Padari määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 28. veebruari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1717 tunnistati Kalju Padar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi ja karistati teda 10 kuu pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi veel KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Padarile nende kuritegude eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et sellest karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui K. Padar ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 16. märtsil 2019. a.
2.2. aprillil 2020. a esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata K. Padari karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, kirjalikud hoiatused ei ole talle mõju avaldanud. Samuti ei allunud ta 12. märtsil 2020. a kontrollile oma elukohas. Lisaks on K. Padar jätkanud kuriteoeelset elusviisi – ta tarvitab jätkuvalt koos kannatanu M.R. ga alkoholi, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise oht väga suur.
3.Tartu Maakohtu 29. aprilli 2020. a määrusega kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldati. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tühistati ning K. Padarile Tartu Maakohtu
28.veebruari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1717 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise aja algust hakatakse arvestama alates K. Padari vanglasse saabumisest.
4.Puudub vaidlus, et 11. novembril 2019. a ei ilmunud K. Padar registreerimisele ega teavitanud oma mitteilmumisest ja selle põhjustest. Kui ta 12. novembril 2019. a ilmus, oli ta alkoholijoobe tunnustega. Hooldaja tuvastas, et alkoholisisaldus K. Padari väljahingatavas õhus oli 0,074 mg/l. 18. veebruaril 2020. a ei ilmunud K. Padar taas registreerimisele ega teavitanud oma tulemata jätmisest. Isik ilmus ametniku kutse peale alles 26. veebruaril 2020. a. Sama kordus 17. märtsil 2020. a – ka siis ei ilmunud K. Padar kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda ega võtnud ka muul moel ametnikuga ühendust. Ka ametnikul endal puudus võimalus K. Padarile helistada, sest isikul ei ole telefoni ja M.R. telefon, mis oli ametnikule ainukesena teada, oli välja lülitatud. K. Padar helistas alles 23. märtsil 2020. a, tehes seda naabri telefonilt.
5.Lisaks ei allunud K. Padar 12. märtsil 2020. a kontrollile oma elukohas, ehkki kodukülastus oli temaga eelnevalt kokku lepitud. K. Padari soovil pidi see toimuma enne kella 11:00. Ametnik jõudis kohale kell 10:30. K. Padar koputamisele ei vastanud, helistada talle aga ei saanud, sest K. Padaril ei ole telefoni. Ta ei avanud ust ka kella 14:30 paiku, kui ametnik teda uuesti külastas.
6.K. Padar ei osanud neid minetusi kohtus kuigivõrd selgitada. Kriminaalhooldajale esitatud põhjendustes selgitas ta 11. novembril 2019. a registreerimisele mitteilmumist kuupäevade segiajamisega. 12. novembril 2019. a tuvastatud alkoholitunnuseid selgitas ta sellega, et oli eelmisel õhtul "pisut alkoholi tarvitanud". 18. veebruaril 2020. a registreerimisele mitteilmumist põhjendas K. Padar haigestumisega. Arstitõendit tal esitada ei olnud: ta esitas üksnes Luunja velskripunkti velskri poolt 3. märtsil 2020. a kirjutatud tõendi, mille kohaselt K. Padar käis 10. veebruaril 2020. a – seega enam kui nädalapäevad varem – algava viirusinfektsiooni tunnustega velskri vastuvõtul. 17. märtsi 2020. a kohta K. Padaril adekvaatne seletus puudub. 12. märtsi 2020. a hommikul olevat ta käinud arsti juures ning õhtupoole sõitnud linna toidupanka. Arsti juures käimise kohta tal tõendit taas esitada ei olnud.
7.Kohus sedastas, et K. Padar on rikkunud KarS § 75 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kontrollnõudeid, kusjuures ilma mõjuvate põhjusteta. Kriminaalhooldaja poolt varem tehtud kirjalik hoiatus samasuguste rikkumiste eest teda positiivses suunas mõjutanud ei ole.
8.K. Padari šokivangistus ja ülejäänud osas tingimisi karistamine ei ole end õigustanud. Ta ei taju karistuse eesmärke, vaid jätkab kuriteoni viinud elustiili ja käitumist: elab korrapäratut elu, tarvitab liigselt alkoholi, muutub ühisjoomingute käigus agressiivseks ja kakleb (vt PPA Lõuna Prefektuuri vastuskirja 21. jaanuari 2020. a ja 11. aprilli 2020. a sündmuste kohta). Kriminaalhoolduse teostamine tema üle on raske kui mitte võimatu, sest kriminaalhooldajal on keeruline K. Padariga kontakti saada – registreerimisele ta tihti ei ilmu, kodust teda vajadusel kätte ei saa ning ka telefoni teel ei ole temaga võimalik kontakteeruda, kuna telefoni K. Padaril lihtsalt ei ole. Seega ei ole K. Padarist lähtuv oht vähenenud ning on vaid aja küsimus, mil ta paneb toime uued kuriteod.
9.K. Padari enda hoolimatule suhtumisele on probleemiks ka tema väärad alkoholi tarbimisharjumused. Samas puudub isikul endal sisemine sundus neid harjumusi muuta. Välise sunni kohta on ta aga öelnud, et ei hakka nii ehk teisiti sellele alluma. Seda tuleb võtta tõena, -2-
sest seni on K. Padari käitumine seda igati kinnitanud: kriminaalhooldaja poolt ette pandud programmides on K. Padar kohal käinud vaid paaril korral, leides, et selline sekkumistegevus on mõttetu ajaraisk. Eelnev tekitab kohtus veendumuse, et K. Padarile ei ole mõtet määrata alkoholiprobleemi ohjamiseks täiendavaid kohustusi, nt alkoholi tarvitamise keeldu, kuna isik ei pea vajalikuks neid täita.
10.Eelnevast tulenevalt ei näinud kohus edasisel käitumiskontrollil perspektiivi.
MÄÄRUSKAEBUS
11.K. Padar taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
12.Vaidlustamise põhjuseks on asjaolu, et K. Padar peab igapäevaselt hooldama M.R. t, tooma talle vett ja puid ning viima välja solki. Ise M.R. trepist üles ei saa.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
14.Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised K. Padari puhul tuvastatuks. Määruskaebuses ei ole maakohtu määrusele selles osas vastuväiteid esitatud.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
16.Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
17.Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Maakohus hindas süüdlase suhtumist katseaja tingimuste rikkumisse ning sedastas, et mõjuvaid põhjuseid süüdlasel käitumiskontrolli nõuete täitmata jätmiseks ei olnud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et K. Padari katseaeg tuleb lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.
18.Määruskaebuse esitamise ainsaks põhjuseks on kaebaja mure M.R. igapäevase hooldamise pärast. Erakorralisest ettekandest järeldab ringkonnakohus, et M.R. on varemgi K. Padarita hakkama saanud, s.o ajal, mil süüdlane viibis vangistuses. Lisaks oli K. Padarile kuni 18. märtsini 2020 kohaldatud M.R. suhtes lähenemiskeeldu. -3-
19.Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemidega kulgemise osas vähene. Selliseks arvamuseks annab alust ka süüdlase suhtumine. Seetõttu puuduks K. Padari määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
20.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Erkki Hirsnik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.