Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

E.N tungis ööl vastu 8. juunit 2019 aknaklaasi lõhkumise teel xxxx xxxxxx xx. x. xxxxxxxxxxx xxx asuvasse xx xxxx xxxxx kauplusesse „xxxxxxxx xx xxxxxxxxx“, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära lauasahtlist kokku 185 eurot sularaha. Vargusega tekitas ta xx-le xxxx xxxxxx varalist kahju 185 eurot. E.N püüdis 22. juunil 2019 kella 19.35 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada xxxx xxxxxx xxxx xx asuvast xxxx xxxxxxxxx xxxxxx kauplusest xxxxxxxxxxxxxxx ühte 0,5liitrilist pudeli brändit Magister maksumusega 11,99 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest kaupluse turvatöötaja pidas tema kauplusest lahkumisel kinni. E.N tungis ööl vastu 27. augustit 2019 aknaklaaside lõhkumise teel xxxx xxxxxx xx. x. xxxxxxxxxxx xxx asuvasse xx xxxx xxxxxx kauplusesse „xxxxxxxx xx xxxxxxxxxx“, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 3 pudelit jõuluveini kogumaksumusega 102 eurot. Vargusega tekitas ta xx-le xxxx xxxxxx varalist kahju 102 eurot. E.N tungis 20. septembril 2019 kella 01.30 ajal, olles alkoholijoobes, aknaklaasi lõhkumise teel xxxx xxxxxx xx x xxxxxxxxxxx xxx asuvasse xx xxxxxxx kohvikusse xxxxxxx, kust püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 27 pakki sigarette kogumaksumusega 102,60 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest G4S turvatöötaja tabas tema kohvikus ja pidas tema kinni. E.N lõhkus ööl vastu 27. septembrit 2019 täpsustamata kellaajal xxxx xxxxxxxs xxxxx x xxxxxxxx xxxxxxxx xxx poolt renditava laoplatsi territooriumil asuva metallist soojaku (rihmakuuri) aknaklaasi ja võttis akna kaudu ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 16 üheosalist koormakinnitusrihma kogumaksumusega 390 eurot. Vargusega tekitas ta xx-le xxxxxxxx xxxxxxxxx varalist kahju 390 eurot. E.N on Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016 otsusega kriminaalkorras karistatud varguste eest. Seega pani E.N toime võõra vallasasja süstemaatilise äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav E.N ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. E.N-ile mõistevaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi on 3 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20. – 21. september 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista E.N-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.N ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista E.N-ilt välja 101,25 eurot xx xxxxxxx kasuks, 95 eurot xxxx xxxxxxxxx xxxxxx kasuks, 150 eurot xx xxxxxxx kasuks, 975,94 eurot xx xxxx xxxxxx kasuks ja 325 eurot xx xxxxxxxx xxxxxxxxx kasuks. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. E.N kuulub KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb E.N-ilt välja mõista 101,25 eurot xx xxxxxxx kasuks, 95 eurot xxxx xxxxxxxxx xxxxxx kasuks, 150 eurot xx xxxxxxx kasuks, 975,94 eurot xx xxxx xxxxxx kasuks ja 325 eurot xx xxxxxxxx xxxxxxxxx kasuks. Kriminaalasjas on menetluskuludeks DNA ekspertiiside kulu 798 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 204 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda 20. juunil 2019 tehtud DNA ekspertiisi kulu 285 eurot ja sundraha 438 euro ulatuses, sest E.N xx xxxxx, ta on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 438 euro ulatuses, DNA ekspertiiside kulu 513 euro ulatuses ja kaitsekulu kohtueelses menetluses 204 eurot (kokku 1155 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista E.N-ilt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada E.N menetluskulud kokku summas 1155 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kriminaalasjas on asitõendiks muu hulgas ka DNA-ekspertiisist tagastatud verekahtlaselt määrdunud paberitükk, mille omanik pole teada ja mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia mnt 132. Kuna paberitükk on väheväärtuslik asi ning senini pole paberitüki omanik nõudnud riigilt paberitüki tagastamist, saab eeldada, et paberitüki omanik on loobunud paberitüki omandist. Seega on riik paberitüki hõivanud kui peremehetu asja ja saanud seeläbi asjaõigusseaduse § 96 lg 1 alusel paberitüki omanikuks. Kuna riik on paberitüki omanik, saab ta otsustada, mida paberitükiga edasi teha. Paberitükk tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, sest paberitükk on väärtusetu asi. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb kaks valget värvi töökinnast punaste mummudega, mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus, Riia mnt 132 tagastada nende omanikule E.N-ile . KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat xx. x. Xxxxxxxxxxx xx, xxxx turvakaamerate 21. ja 22. mai 2019 salvestistega, CD plaat xxxx xxxxxx xxxx xx asuva xxxx xxxxxxxxx xxxxxx kaupluse xxxx xxxxxxxxxxx turvakaamera 22. juuni 2019 salvestisega ja xxxx xxxxxx xxxxx x xxxxxxxx xxxxxxxxx xx renditava laoplatsi territooriumi turvakaamera 26. septembri 2019 salvestisega. Kannatanud xx xxxxxx ja xxxx xxxxxxxxx xxxxxx taotlevad nende teavitamist E.N-i ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kuna KrMS § 38 lg 5

p 2 järgi saab nõuda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest füüsilisest isikust kannatanu, tuleb xx xxxxxxx ja xxxx xxxxxxxxx xxxxxx taotlused teavitada neid E.N-i ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.