Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 4. märtsi 2020 määrus Vitali Aleksejevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuste esitajad ja kaebuste liik
süüdimõistetu Vitali Aleksejev (isikukood 38707065711) ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 54 (viiskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 9 (üheksa) eurot vandeadvokaat Rein Napale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Vitali Aleksejevilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 54 eurot riigituludesse. Vitali Aleksejevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Luminor Pank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Vitali Aleksejev, 1-11-9778 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 07.09.2011 otsusega karistati Vitali Aleksejevit KarS § 121 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o. summas 192 eurot.
1.1.Tartu Maakohtu 30.07.2018 määrusega asendati mõistetud rahaline karistus 60-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 192 eurot, vangistusega 20 päeva.
KarS § 65 lg 2 alusel liideti Tartu Maakohtu 11.12.2015 otsusega asjas 1-15-6987 V. Aleksejevile lõpliku liitkaristusena mõistetud vangistus 7 aastat 2 kuud määrusega asenduskaristuseks mõistetud vangistus 20 päeva ning mõisteti V. Aleksejevile kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates V. Aleksejevi kinnipidamisest, s.o alates 09.04.2015.
1.2.Karistuse kandmise aja lõpp 29.06.2022.
2.Tartu Maakohtu 04.03.2020 määrusega jäeti V. Aleksejev ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
2.1.V. Aleksejev on mõistetud 7 aasta 2 kuu 20 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. V. Aleksejevi karistusaja lõpuni on rohkem kui kaks kuud. Seega on formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Ka on möödunud 6 kuud Tartu Maakohtu 23.01.2019 määruse jõustumisest, millega jäeti V. Aleksejev vabastamata vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Seega on täidetud ka VangS § 76 lg-s 2 sätestatud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ja kinnipeetaval on õigus avalduse menetlemisele. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Maakohtule esitatud informatsiooni kohaselt saaks V. Aleksejev elama asuda emale kuuluvas korteris XXX.
2.2.V. Aleksejevil on maakohtu määruse tegemise aja seisuga kolm kehtivat kriminaalkaristust. Praegu kannab ta vangistust tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustas ohu kannatanu elule ja teise inimese korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Sellele karistusele on liidetud varasem kandmata karistus kehalise väärkohtlemise ja alaealise vägistamise eest. Senine elukäik võimaldab prognoosida uute samalaadsete tegude toime panemist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks võimalik vaid juhul, kui uue kuriteo toimepanemise oht on väike. Maakohtu hinnangul see nii ei ole.
2.3.Edaspidise õiguskuuleka käitumise prognoosi üheks aluseks on hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud. Süüdimõistetul distsiplinaarkaristused puuduvad. Siiani on tal olnud kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, mis on peamine uute kuritegude ohu allikas. V. Aleksejev on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ta soovib loobuda alkoholist. Ta on nõus alluma ka alkoholivastasele ravile. V. Aleksejev on ka enne kandnud vangistust. Tartu Maakohtu 05.08.2013 otsusega jäeti mõistetud vangistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata ja koheselt kuulus kandmisele 10 kuud vangistust. Katseajal, mis järgnes vangistusele, pani V. Aleksejev toime 2 vägivallakuritegu, millest üks oli eluohtliku kehavigastuse tekitamine kannatanule. Mõlema vägivallakuriteo ajal oli ta alkoholijoobes. Seega ei suutnud eelmine vangistus mõjutada teda loobuma uute vägivallakuritegude toimepanemisest ega hoiduma alkoholi kuritarvitamisest. Maakohus ei näinud asjaolusid, millest võiks järeldada, et sellel korral on karistus oma eripreventiivse eesmärgi saavutanud. Vanglast saadetud iseloomustuse kohaselt õigustab ta toime pandud kuritegusid jätkuvalt.
2.4.Elukaaslase toetus ja kindel töökoht vabanemisel on V. Aleksejevit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Samas elaksid elukaaslane ja V. Aleksejev Eesti erinevates otstes. V. Aleksejev on töötanud ka varem, kuid see pole tal takistanud alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Seega pole töötamine selline asjaolu, mis hoiab ära alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise. On suur oht, et V. Aleksejev võib toime panna uusi vägivallakuritegusid.
Määruskaebused
3.Tartu Maakohtu 04.03.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Aleksejevi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 29.06.2022, allutades ta kriminaalhooldusele 24 kuuks ja elektroonilisele järelevalvele 2 kuuks.
3.1.Kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, ta osales ajavahemikul 20.03.2017-30.06.2017 majandustöödel ja ta on töötanud kaupluses ja sööklas. Kinnipeetavaga on planeeritud vabanemiseelne nõustamine. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
3.2.Kriminaalhooldusametnik on leidnud, et V. Aleksejevile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg 29.06.2022 ja käitumiskontroll 24 kuuks. V. Aleksejevil tuleb keelata alkoholi tarvitamine. Teda tuleb kohustada otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast määruse jõustumist, et alandada uue kuriteo toimepaneku riski ja saavutada majanduslik kindlustatus. Teda tuleb kohustada alluma ravile, sest ravi aitab vabaneda sõltuvusainete tarvitamisest ja vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Teda tuleb kohustada osalema sotsiaalprogrammis, sest sotsiaalprogramm aitab maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
3.3.Kohtuistungil kinnitas V. Aleksejev, et ta on nõus sõltuvusraviga, kui kohus sellise määrab. Kinnipeetav on olnud nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega oma ema elukohas, kui kohus sellise määrab.
3.4.Maakohus on märkinid, et kuna on suur oht, et V. Aleksejev võib toime panna uusi vägivallakuritegusid, jätab kohus V. Aleksejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Põhjendused selles osas kohtumääruses puuduvad. Kaitsja leiab, et positiivsed asjaolud kaaluvad üles need, millistel V. Aleksejev jäeti vabastamata. Süüdimõistetul on head väljavaated resotsialiseerumiseks ja teda on seetõttu võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
4.Tartu Maakohtu 04.03.2020 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu V. Aleksejev, kes ei nõustu maakohtu määrusega. Süüdimõistetu ei ole rahul vangla koostatud iseloomustusega, sest seda arvestades peaks inimene istuma elu aeg vanglas. Süüdimõistetu oma minevikku muuta ei saa. Süüdimõistetu soovib vältida igasuguseid kuritegusid, aga ta ei saa seda tõestada, kui talle ei anta võimalust. V. Aleksejev toob välja, et ta on läbinud sotsiaalprogramme ja on töötanud vanglas. Süüdimõistetu leiab, et ta on aru saanud, milles on probleem. Süüdimõistetu selgitab oma probleeme vangistuses seoses varastamisega. Tal on eluja töökoht ning ta on valmis alkoholist loobuma reaalsete sammudega. Kuna üürikorteri omanik on vastu süüdimõistetu sinna elama asumisega, siis on V. Aleksejevi ainus võimalus asuda elama ema juurde. Lapsed ja ema vajavad süüdimõistetu abi. V. Aleksejeva palub kohtul ennast usaldada ja anda võimalus ennast tõendada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt
leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
6.Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
7.Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Aleksejevi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebustes välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu suhtes esinevad väidetavad positiivsed asjaolud ning kriminaalhooldaja poolt välja toodud meetmed, mida oleks vaja rakendada ennetähtaegsel vabastamisel. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
8.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest (50 minutit) 54 eurot, sh käibemaks 9 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuses esitatut on kaitsjatasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebused läbi vaatamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.