Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-19-6490 2. märts 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Velmar Brett Jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamine Tartu Ringkonnakohtu 5. novembri 2019. a määrus Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar, määruskaebus V. S-i kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs 5. veebruar 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 5. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Mõista Eesti Vabariigilt V. S-i kasuks välja 564 eurot (sh käibemaks 94 eurot) Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse varasem käik ja esimene kaebemenetlus
1.V. S-ile esitati kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 1 ja § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohtueelse menetluse lõpuleviimisel andis prokuratuur 1. oktoobril 2018 V. S-i kaitsjatele e-toimiku kaudu juurdepääsu kriminaalasja materjalile.
5. oktoobril 2018 esitasid V. S-i kaitsjad Lõuna Ringkonnaprokuratuurile taotluse jälitustoimingute lubade väljastamiseks, soovides tutvuda kolme Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse ning seitsme Tartu Maakohtu määrusega, sh 20. aprilli 2017. a määrustega nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017.
3.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16. oktoobri 2018. a määrusega jäeti prokuratuuri ja kohtu load osaliselt tutvustamata, sest need sisaldavad kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12614 lg 1 p-des 2, 4, 5 ning 6 nimetatud andmeid.
4.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse vaidlustasid V. S-i kaitsjad, kuid Riigiprokuratuuri
18.detsembri 2018. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
1-19-6490
5.V. S-i kaitsjad esitasid kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes nii Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
16.oktoobri 2018. a kui ka Riigiprokuratuuri 18. detsembri 2018. a määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist jälitustoimingute lubade terviktekstide tutvustamiseks. Tartu Maakohtu
18.veebruari 2019. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
6.Tartu Maakohtu määruse vaidlustasid V. S-i kaitsjad.
7.Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2019. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja kohustati jälitusasutust ning prokuratuuri tutvustama V. S-ile ja tema kaitsjatele jälitustoimingute lubasid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16. oktoobri 2018. a määrusega tutvustamata jäetud osas. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata.
8.Ringkonnakohus märkis muu hulgas (eeskätt määruse p-des 35 ja 38), et Tartu Maakohtu
20.aprilli 2017. a määruste teksti osalisel kinnikatmisel tugines prokuratuur ka KrMS § 12614 lg 1 p-dele 4 ja 5, kuid kõnealustes sätetes nimetatud aluseid sedastada ei saa. Kuigi prokuratuur osutas määruste teksti osalisel tutvustamata jätmisel allikainfole, pole teabe allika isikut ega nime avalikustatud ning seda ei saa tuletada ka määruse kontekstist. Üksnes see, et osutatakse mingist allikast saadud teabele, ei saa seada ohtu kellegi elu, tervist, au, head nime või vara ega riku ka kellegi õigust hoida koostööd saladuses. Samuti ei sisalda kinni kaetud tekstiosad teavet, mis vääriks varjamist KrMS § 12614 lg 1 p 6 kohaselt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a määrus
9.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a määrusega jäeti V. S-ile ja tema kaitsjatele KrMS § 12614 lg 1 p 6 alusel osaliselt tutvustamata ühe Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse ning nelja Tartu Maakohtu määruse, sh 20. aprilli 2017. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 tekst. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määruste tutvustamata jätmise kohta märkis prokuratuur järgmist.
10.Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määruste kinni kaetud osade tutvustamise korral võidakse edastada teavet jälitusasutuste meetodite ja taktika kohta, sh teavet jälitusinformatsiooni hankimise meetodite kohta. Kinni kaetud lõikudes kajastub teave, missuguste meetoditega ja missugustest allikatest jälitusasutus andmeid hankis. Teabe allikas pole tuvastatav ainuüksi selle kaudu, et seda võidakse tekstis nimetada, vaid selle saab tuletada ka vastava teksti osa sisu kirjeldusest eelkõige isik, keda teave puudutab. Kinni kaetud lõikudest tuleneb teave, mis sellel ajal ja menetlusstaadiumis oli väga väikesel arvul isikutel. Ringkonnakohus leidis, et kõnealune teave pole kaitstav KrMS § 12614 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel. Samas nähtub KrMS § 12614 lg 1 p 4 sõnastusest, et osutatud normi alusel kaitstakse kõiki isikuid, kes osalevad jälitustoimingus. Isegi kui jõuda nimetatud sätte kitsendava tõlgendamise tulemusena järeldusele, et seda ei saa kohaldada, on siiski tegemist jälitusasutuste meetodite ja taktika, sh jälitusteabe hankimise meetodite kaitsmise vajadusega.
11.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a määruse vaidlustas V. S-i kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs.
Riigiprokuratuuri määrus
2(7)
1-19-6490
12.Riigiprokuratuuri 2. augusti 2019. a määrusega tühistati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a määrus osaliselt ja kohustati prokuratuuri tutvustama kahe Tartu Maakohtu määruse ja ühe Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse terviktekste. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 osaline tutvustamata jätmine loeti põhjendatuks.
13.V. S-i kaitsja esitas kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes Riigiprokuratuuri määruse tühistamist osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a määruse tühistamist osas, millega jäeti tutvustamata Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määrused, ja prokuratuuri kohustamist nende kohtumääruste terviktekstide tutvustamiseks. Maakohtu määrus
14.Tartu Maakohtu 24. septembri 2019. a määrusega rahuldati kaitsja kaebus ja kohustati jälitusasutust ning prokuratuuri tutvustama V. S-ile ning tema kaitsjale Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a määrusega tutvustamata jäetud jälitustoimingute lubade osasid, s.t Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 terviktekste.
15.Maakohus märkis, et prokuratuur tugines kohtu lubade osalisel tutvustamata jätmisel KrMS § 12614 lg 1 p-le 6 alles siis, kui ringkonnakohus oli juba kohustanud jälitusasutust ning prokuratuuri kahtlustatavale ja kaitsjatele lubade kinni kaetud osasid tutvustama. Sellele sättele tugineda ei saa, sest ringkonnakohus on juba vaaginud, kas kinni kaetud tekst sisaldab osutatud normis kirjeldatud teavet. Kuigi tutvustamata jäetud lõikudest võib ilmneda viiteid jälitusasutuste meetodite ja taktika kohta, sh teavet jälitusinformatsiooni hankimise kohta, on see info üldteada jälitusteabe kogumise vahend. Andmete tutvustamata jätmise põhjendusena ei piisa seaduse tekstile osutamisest, vaid põhjendus peab võimaldama tutvustamata jätmise õigsust sisuliselt kontrollida.
16.Riigiprokurör Kaire Jaakson vaidlustas Tartu Maakohtu määruse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja V. S-ile ning tema kaitsjatele Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 tutvustamata jätmist. Ringkonnakohtu määrus
17.Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. novembri 2019. a määrusega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a ja Riigiprokuratuuri 2. augusti 2019. a määruse, muutis Tartu Maakohtu
24.septembri 2019. a määruse põhiosa, asendades kaitsja kaebuse lahendamist puudutavad õiguslikud põhistused ringkonnakohtu määruse põhistustega, ning kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama V. S-ile ning tema kaitsjatele Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 terviktekste. Riigiprokuratuuri määruskaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
18.Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2019. a määrusega kohustati jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama V. S-ile ning tema kaitsjatele mh Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr 3456/2017 terviktekste. Kuivõrd samade andmete osalise tutvustamata jätmise küsimus on juba lahendatud, ei olnud prokuratuuril alust jätta jõustunud kohtumäärust täitmata, koostada ringkonnakohtu seisukohaga mittenõustumise korral uut määrust ega esitada lubade tutvustamata jätmiseks lisapõhjendusi.
3(7)
1-19-6490
19.Maakohtus toimunud menetluse esemeks oli küsimus sellest, kas prokuratuuril oli õigus koostada uut luba. Prokuratuuril sellist õigust ei olnud ja seetõttu polegi tähtis, kas ringkonnakohus hindas 20. mai 2019. a määruses teabe varjamise põhjendatust KrMS § 12614 lg 1 p-le 6 tuginedes. Kui kohtumenetluse pool ei kasuta õigust kohtulahendi peale edasi kaevata, pole tal võimalik jätta kohtulahendit täitmata. Maakohus hindas prokuratuuri määruste põhjendatust, kuid see ei olnud vajalik. Kuigi määruskaebuses leitakse, et kohtumääruste osaliseks tutvustamata jätmiseks on seaduslik alus, pole vaja sellega seotud väiteid hinnata.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebus
20.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse juhtiv riigiprokurör Dilaila NahkurTammiksaar, taotledes nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri
2.augusti 2019. a määruse jõustamist. Määruskaebuse esitaja põhiväited on järgmised.
21.Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 31. mai 2019. a määrusega jälitustoimingute load osaliselt tutvustamata KrMS § 12614 lg 1 p 6 alusel. 16. oktoobri 2018. a määrusega jäeti samad kohtu load tutvustamata KrMS § 12614 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel. Järelikult tugines prokuratuur andmete tutvustamata jätmisel erinevatele sätetele. Ringkonnakohus leidis esimeses kaebemenetluses, et kinni kaetud tekstiosad ei sisalda KrMS § 12614 lg 1 p-s 6 nimetatud teavet, kuid pole täpsustanud, missugust teksti ta silmas pidas. Kaitsjad tõid kaebuses selgelt välja, millistel alustel, millistes dokumentides ja missugused osad kinni kaeti, kuid ei taotlenud selle kontrollimist, kas kinni kaetud tekstiosad võis jätta tutvustamata muul alusel. KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires, mistõttu tuleb ringkonnakohtu 20. mai 2019. a määrust tõlgendada nii, et selle tegemisel ei kontrollitud kõikide kinni kaetud tekstilõikude tutvustamata jätmise vastavust KrMS § 12614 lg 1 p-le 6. Kontrolliti vaid neid lõike, mis kaeti juba algul KrMS § 12614 lg 1 p 6 alusel kinni. Praeguses asjas vaidluse all olevate lõikude puhul ei leitud, et nende tutvustamata jätmiseks puudub KrMS § 12614 lg 1 p-st 6 tulenev alus. Seega võis prokuratuur jätta need teksti osad nimetatud õiguslikul alusel uue määrusega tutvustamata. Kuna KrMS § 12614 ei sisalda keeldu muuta andmete tutvustamata jätmise alust, kontrollis maakohus õigesti osa teksti tutvustamata jätmise põhjendatust, kuigi jõudis ebaõigele järeldusele. Ringkonnakohus eksis, kui ei lahendanud määruskaebust sisuliselt.
22.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a määruses põhjendati andmete osalist tutvustamata jätmist, toodi välja dokumentide loetelu, mida ei saa tutvustada, ja osutati tutvustamata jätmist õigustavale seaduslikule alusele. Seejärel esitati sisuline põhjendus kõigi kinni kaetud tekstiosade kohta (vt ka eespool p 10). Riigiprokuratuur kinnitas 2. augusti 2019. a määruses, et osutatud teabe tutvustamine võimaldab aru saada, millisel viisil või missuguseid vahendeid kasutades jälitusasutus selle teabe sai. Muu hulgas võib nende andmetega tutvumine viia teabe vahetu allikani, see võib aga omakorda kahjustada selle isiku õigusi ja vabadusi. Maakohtu lahendist ei nähtu viiteid kõnealustele põhjendustele, millest johtuvalt jääb mulje, et maakohus polegi nende põhjendustega tutvunud. Küll pidas maakohus võimalikuks, et konkreetsete tekstilõikude tutvustamisega võivad saada teatavaks konkreetsed faktid jälitustegevuse kohta. Kui kohtu jaoks jäid prokuratuuri põhjendused ebaselgeks, sai ta nõuda lisateavet, kuid mitte kohustada teda avaldama teavet, mida tuleb seaduses ette nähtud korras kaitsta.
23.Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 13 lg 3 p 3 kohaselt on riigisaladuse ennetähtaegse kustutamise õigus ministril. Ka võib maakohtu nõude täitmine kaasa tuua 4(7)
1-19-6490 RSVS §-s 53 sätestatud väärteo toimepanemise. Samas nähakse RSVS §-s 29 ette võimalus, mille kohaselt saavad menetlusosalised kriminaalmenetluses ikkagi riigisaladusega tutvuda. Selgitamist vajab seegi, kas jälitustoimingutega kogutud andmeid peab tutvustama jälitusasutus või prokuratuur ning kuidas tuleks toimida siis, kui jälitusasutus keeldub andmeid tutvustamast. Määruskaebuse vastus
24.V. S-i kaitsja vandeadvokaat O. Nääs leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, ning märgib kokkuvõtlikult järgmist.
25.Isegi kui prokuratuur ei nõustu jõustunud kohtulahendiga, puudub tal kriminaalmenetluse seadustikust tulenev alus sellise määruse koostamiseks, millega jäetakse uutele põhjendustele toetudes andmed tutvustamata. Prokuratuur tegi sama vaidluseseme kohta uue, keelduva sisuga määruse. Selline tegevus on selges vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kaebaja seisukohtadega nõustumine tähendaks, et prokuratuur saab teha sama teksti tutvustamata jätmise kohta kuus või enam määrust, osutades iga kord uuele, seni nimetamata alusele. Kirjeldatud olukorras muutuks prokuratuuri määruste vaidlustamine aeganõudvaks ja ebapraktiliseks ning see poleks kooskõlas ausa kohtumenetluse põhimõttega.
26.Jõustunud ringkonnakohtu määrust ei saa tõlgendada nii, et sellega ei kontrollitud kõikide kinni kaetud tekstilõikude tutvustamata jätmise vastavust ka KrMS § 12614 lg 1 p-s 6 sätestatud alusele. Ringkonnakohus märkis sõnaselgelt, et kinni kaetud tekstiosad selles sättes nimetatud teavet ei sisalda. Kaitsjad taotlesid kohtule esitatud kaebuses samuti kõigi KrMS § 12614 lg-s 1 loetletud aluste kontrolli.
27.Prokuratuuri põhjendused, milles tuginetakse andmete tutvustamata jätmise alusena teabe allika kaitsele, on suuresti identsed Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16. oktoobri 2018. a määruse põhjendustega. Sisuliselt tugines prokuratuur teabe tutvustamata jätmisel mõlemas loas samadele faktilistele asjaoludele, kuigi osutas teisele õigusnormile.
28.Määruskaebuses tehakse viide RSVS § 13 lg 3 p-le 3 ja §-le 53, kuid selline käsitlus muudab määruskaebemenetluse mõttetuks. Kaebemenetluse tulemusena tehtavate lahendite täitmine poleks nendele sätetele tuginemise korral võimalik, kuivõrd see sõltuks siis menetleja või ministri tahtest või tõlgendusest. Ka pole need sätted asjasse puutuvad, sest jõustunud kohtumääruse kohaselt ei sisalda vaidlusalused jälitustoimingute load riigisaladust. Toodud põhjusel ei saa ühtlasi kohaldada RSVS §-s 29 sätestatut. Kui jõustunud kohtumääruse täitmiseks peab tegema lisatoiminguid, saab seda teha jõustunud kohtumääruse seisukohtadest ja resolutsioonist lähtudes. Teabe sisule õigusliku hinnangu andmine on lõppastmes kohtu ülesanne ja jõustunud kohtulahend on siduv kõigile isikutele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29.KrMS § 12614 lg 1 sätestab, et isikul, keda on vastavalt KrMS §-le 12613 teavitatud jälitustoimingust, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Prokuratuuri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata sama lõike p-des 1–7 nimetatud andmed.
5(7)
1-19-6490
30.Kriminaalasja materjali kohaselt otsustas prokuratuur 16. oktoobri 2018. a määrusega jätta V. Sile ja tema kaitsjatele osaliselt tutvustamata erinevad jälitustoimingute load, sh Tartu Maakohtu
20.aprilli 2017. a määrused nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017. Jälitustoimingute lubade osalist tutvustamata jätmist põhjendati KrMS § 12614 lg-le 1 toetudes muu hulgas sellega, et nimetatud määrustes kinni kaetud teksti tutvustamine võib seada ohtu salajasele koostööle kaasatud isiku (p 4) ning tema õiguse hoida koostööd saladuses (p 5), sest sellel ajal ja sellises menetlusstaadiumis oli vastava sisuga teave väga väikesel arvul isikutel. Teabe tutvustamine võib seetõttu viia selle vahetu allikani.
31.V. S-i kaitsjad vaidlustasid kõnealuse prokuratuuri otsustuse uurimiskaebemenetluse sätteid järgides (KrMS § 12616 lg 2). Kaebemenetluse tulemusena kohustas Tartu Ringkonnakohus 20. mai 2019. a määrusega jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kahtlustatavale ning tema kaitsjatele kõiki prokuratuuri määrusega tutvustamata jäetud andmeid, sh ka Tartu Maakohtu
20.aprilli 2017. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 kinni kaetud osasid. Ringkonnakohus ei nõustunud prokuratuuriga, nagu sisaldaks kohtumääruste kinni kaetud tekst KrMS § 12614 lg 1 p-des 4 ja 5 ette nähtud teavet, ega tuvastanud ka muid KrMS § 12614 lg-s 1 sätestatud aluseid, millele toetudes saanuks prokuratuur jätta kohtumäärustes kajastatud andmed osaliselt tutvustamata.
32.Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab ringkonnakohus, kes lahendab jälitustoimingu loa vaidlustamise menetluses kaebust selle loa ja prokuratuuri taotluse osalise tutvustamata jätmise peale, eelkõige kontrollida, kas isikule tutvustamata jäetud osa jälitustoimingu loa ja taotluse tekstist vastab mõnele KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud alustest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-1-17, p 61). Samad õigused on kohtul KrMS § 12616 lg 2 kohaselt toimuvas kaebemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2019. a määrus asjas nr 1-18-5236/8, p 12). Samuti on kohus prokuratuuri põhjendustest lähtudes pädev hindama, kas kinni kaetud teabe võis jätta tutvustamata teistsugusel õiguslikul alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2017. a määrus asjas nr 1-17-7077/14, p-d 63 ja 67). Ringkonnakohus ongi praeguses asjas eelkirjeldatud moel toiminud, tehes kindlaks, et jälitustoimingute lubade kinni kaetud tekst selliseid andmeid ei sisalda (vt käesoleva määruse p 8). Kontrollimise tulemusena sedastati, et ka kõnealuseid jälitustoiminguteks antud lubade osasid tuleb kaebajale ja tema kaitsjatele tutvustada.
33.Ringkonnakohtu 20. mai 2019. a määrust ei vaidlustatud ja see jõustus. KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtumäärust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Järelikult ei olnud prokuratuuril õiguslikku alust jätta jõustunud ringkonnakohtu määrust täitmata ega koostada 31. mail 2019 uut, sisuliselt samadele argumentidele rajanevat määrust, millega jäeti tutvustamata jälitustoimingute lubade sama tekst.
34.Ringkonnakohus nentis prokuratuuri määruskaebust lahendades õigustatult, et praeguse kaebemenetluse esemeks saab olla üksnes küsimus, kas prokuratuuril oli õigus koostada uut luba. Kuivõrd prokuratuuril selline seadusest tulenev õigus puudus, ei ole vaja hinnata, kas kõnealustes kohtumäärustes sisalduvate andmete tutvustamata jätmise aluseks olnud põhjendused on ka sisuliselt õiged. Mittenõustumist Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2019. a määruses väljendatud seisukohtadega saanuks prokuratuur väljendada määrust vaidlustades. Seda prokuratuur ei teinud, vaid asus õigustama seisukohta, miks ta ei soovi jõustunud kohtumäärust täita.
35.Kaitsja märgib põhjendatult, et prokuratuuri argumentidega nõustumine muudaks jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise vaidlustamise aeganõudvaks. Kui prokuratuur saaks jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise õiguslikku alust 6(7)
1-19-6490 korduvalt muuta, ei saaks teavitatud isik olla kindel, et ka prokuratuuri loa vaidlustamise ja kaebuse rahuldamise korral saavutab ta taotletava eesmärgi – jälitustoiminguga tutvustamata jäetud teabe tutvustamise. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamist puudutav küsimus tuleb üldjuhul lahendada sama kaebemenetluse raames.
36.Kuna kohus saab KrMS § 12616 alusel toimuva kaebemenetluse raames kontrollida, kas isikule tutvustamata jäetud osa jälitustoimingu loa ja taotluse tekstist vastab mõnele KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud alustest, on kohus lõppastmes pädev otsustama muu hulgas seda, kas tutvustamata jäetud andmed on käsitatavad riigisaladusena. Kui jõustunud kohtumäärusega on tuvastatud, et jälitustoimingute load ja nende aluseks olevad taotlused sellist teavet ei sisalda ning neid andmeid ei saa jätta kohtu hinnangul KrMS § 12614 lg 1 kohaselt tutvustamata, on edaspidi ainetu arutleda selle üle, kuidas haakub kõnealuse otsustusega RSVS § 13 lg 3 p-s 3 ja §-s 29 märgitu, kas on võimalik jaatada kohtumäärust täitva jälitusasutuse ametniku vastutust RSVS §-s 53 sätestatud süüteokoosseisu järgi ning kuidas peaks toimima siis, kui jälitusasutus keeldub jõustunud kohtumääruse täitmisest. Lisaks kustub KrMS § 12614 lg 1 p-s 6 (teave jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta) nimetatud teabe salastatus ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati (RSVS § 3 p 1).
37.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 5. novembri 2019. a määruse muutmata ja prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata.
38.Kaitsja esitas taotluse hüvitada V. S-ile Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 564 eurot (sh käibemaks 94 eurot). Taotluse kohaselt kulus prokuratuuri määruskaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks aega viis tundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud, mistõttu on tegemist valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuga KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Võttes arvesse, et Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, millega jätab ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, peab määruskaebemenetluse kulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt kandma riik.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.