Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. märts 2020, Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-261
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Orvi Koik, Sten Lind
Kriminaalasi
Ergo Nurga (Nurk) süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Ergo Nurk Ergo Nurk, isikukood 36810020242; Eesti kodanik; XXX; emakeel eesti keel; elukoht XXX; XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud – viimati Harju Maakohtu 11.05.2018. a otsusega nr 1-18-3992 KarS § 424 lg 2 järgi üldkasuliku tööga 177 tundi, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta, karistus kustumata
Süüdistatav
Prokurör
Kadi Ruus
Kaitsja
Karine Nersesjan
Jätta süüdistatava Ergo Nurga (Nurk) apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Sellega pani süüdistatav korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.
otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Apellant palub talle määratud lisakaristust vähendada, kuna vastasel juhul ei saa ta asuda pärast vabanemist tööle autojuhina, et tasuda temalt väljamõistetud kohtukulud ning hoolitseda isa ees, kelle tervis jääb järjest kehvemaks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (RKKK nr 31-1-122-13, p-d 9 ja 11). KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. E. Nurk ei ole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on lisakaristuse mõistmisel arvestanud, et E. Nurga suhtes on varasemalt korduvalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud, kuid see ei ole andnud tulemusi. Seega on maakohus pidanud põhjendatuks võtta ära juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks E. Nurga taotlust vähendada lisakaristuse määra. E. Nurga väited autojuhina töötamise kohta ei anna alust maakohtu seisukoha muutmiseks, kuivõrd süüdistatav ise on avaldanud, et ta ei tööta ning nähtuvalt töötamise registrist lõppes tema viimane töösuhe 19.08.2019. Kuriteo toimepanemise asjaolud näitavad üheselt E. Nurga hoolimatut suhtumist õiguskorda ja teiste inimeste turvalisusesse. Arvestades apellatsioonis esitatut, et juhtimisõiguse äravõtmisel selliseks ajaperioodiks on raskendatud kohtukulude tasumine, töö tegemine ja isa eest hoolitsemine, näitab joobeseisundis autot juhtima asumine, teades, et tema amet on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, tema majanduslik seisund on keeruline ja isa vajab tema tuge, süüdistatava enda hoolimatut ja vastutustundetut käitumist. Kõik need asjaolud olid E. Nurgale teada juba hetkel, kui ta alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asus, kuid need ei takistanud tal kuritegu toime panemast. Maakohus on lisakaristuse ja selle määra mõistmisel E. Nurga suhtumist arvestanud ning kohtukolleegiumi hinnangul on lisakaristusena mõistetud 1 aasta ja 6-kuuline mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine põhjendatud ja eesmärgipärane. Kuna E. Nurk ei taju joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisest tulenevat ohtu ja teda on varasemalt sama rikkumise eest korduvalt karistatud, õigustavad juhtimisõiguse äravõtmist ka eripreventiivsed kaalutlused.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.