lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-9074/23

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-9074/23
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg
27.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-9074/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-19-9074

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Tallinn

Kohtuasja number

1-19-9074

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. jaanuari 2020. a otsus Margit Sepa süüdistuses KarS § 424 lg 2, § 213 lg 2 p 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil riigi õigusabi korras

RESOLUTSIOON

1.Jätta Margit Sepa kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.
2.Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot Margit Sepale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Margilt Sepalt välja 64,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4.Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Margit Sepale eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 18.08.20261-26-4136/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3739/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 18.08.20261-26-5084/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-5900/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.08.20261-26-5424/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5831/6Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 20. jaanuari 2020. a otsusega lühimenetluses tunnistati Margit Sepp süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 2 aasta vangistusega, KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja § 215 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati vanglasse asumise päev. KarS § 50 lg 1 alusel võeti M. Sepalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus 1 aastaks 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.M. Sepp tunnistati süüdi kolmes kuriteos. 2.1 KarS § 424 jg 2 järgi mõisteti M. Sepp süüdi tahtlikus mootorsõiduki Volkswagen Golf korduvas joobes juhtimises 13. märtsil 2019 kella 11.45 ajal Harjumaal Raasiku vallas ArukülaPeningi tee ja Jüri-Aruküla tee ristmikul (1,09 mg/l) ja põhjustades liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. 2.2 KarS § 213 lg 2 järgi mõisteti M. Sepp süüdi selles, et ajavahemikus 18. juulist kuni
21.juulini 219 võttis XX teadmata neljal korral erinevatest pangaautomaatidest välja sularaha kogusummas 650 eurot. Samuti tasus ta 18. juulil 2019 selle pangakaardiga taksoteenuse kasutamise eest 30 eurot. 2.3 KarS § 215 lg 2 p 1 järgi mõisteti M. Sepp süüdi selles, et ta varem vargusi ja asja omavolilise kasutamise toime pannud isikuna võttis 13. märtsi 2019 hommikupoolikul Tallinnas XXX juurest võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil DD-le kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Golf ja kasutas seda kuni sama päeva lõunani, mil politsei ta pärast joobeseisundis liiklusõnnetuse põhjustamist kahtlustatavana kinni pidas.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat L. Viil, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist üksnes mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb M. Sepale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta M. Sepale mõistetud karistus kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Tema puhul ei teeniks vangistuse eesmärke, sest ta on kohtueelsel uurimisel ja kohtus oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Ta on süüdi tunnistatud vaid ühes liikluskuriteos ja kasutanud mõne päeva jooksul vaid ühte pangakaarti. Kannatanu lõi ise soodusolukorra kuriteo toimepanemiseks. Tema süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt peaksid kinnipidamisasutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad. M. Sepp ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ja tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimaleine toime tulema. Kaitsja hinnangul ei oleks M. Sepa suhtes üldkasuliku töö kohaldamine liiga leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kuna süüdistatavalt on lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, siis ei ole vaja karistuse eesmärkide saavutamiseks pikaajalist karistust vaja mõista.

2(4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
11.peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista M. Sepale reaalne vangistus. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on asjaolu, et varasemad karistused, sealhulgas vanglakaristus ei ole M. Sepa käitumisele positiivset mõju avaldanud ning ta paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja üheksa kehtivat väärteokaristust. Praegusel juhul on tegemist kolme erinevat liiki kuriteoga. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab isik üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Kohtukolleegiumil puudub veendumus, et M. Sepp suudab katseajal teha talle määratud mahus üldkasulikku tööd ning samal ajal täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. On igati positiivne, et süüdistatav lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Asjaolu, et süüdistatavale kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, ei tingi M. Sepale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest tegemist on iseseisvate karistustega.
5.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et M. Sepale mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

3(4)

Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

6.Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja vandeadvokaat L. Viil esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 64,80 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises ja apellatsiooni koostamises 1 tunni ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 27 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud suuruses. Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lühimenetluses mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohtukolleegium käesolevas asjas apellatsioonimenetluses advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 alusel riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot, sealhulgas käibemaks 10,80 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt M. Sepalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20261-26-5726/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5540/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja