Kriminaalasi nr 1-18-6265
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2020, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-6265
Kohtunik
Liivi Loide
Kriminaalasi
Kriminaalhooldusametnik Tagris Vaheri erakorraline ettekanne Margus Sepmani kohta
Süüdimõistetu
isikukood: 36702202760, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus Margus Sepmanile Tartu Maakohtu 07.08.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6265 määratud katseaja pikendamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Margus Sepman on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.08.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6265 KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati tema eelvangistuses viibitud aeg 05.08.2018.a – 07.08.2018.a, s.o päeva karistusaja hulka ning Margus Sepmani kandmata karistuseks loeti 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Margus Sepman ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Margus Sepmani kohustati järgima KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõudeid; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati talle täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi; KarS 75 lg 4 alusel määrati talle täiendav kohustus alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati talle täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena 1 (2)
Margus Sepmanilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Margus Sepmani kriminaalhooldus algas 23.08.2018 ja lõpeb 07.08.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 07.02.2020 kohtule erakorralise ettekande Margus Sepmani kohta, sest isik ei ilmunud 09.01.2020 registreerimisele. Süüdimõistetu sõnul unustas ta ära, et peab registreerima minema. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud hooldusalune registreerimisele ka 12.12.2019, sest oli sisse maganud. Lisaks on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, kahel korral on tuvastatud alkoholijoove – 08.01.2019 registreerimisel ja 26.08.2019 politsei poolt. Margus Sepman on pöördunud TÜ kliinikumi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, kuid kliinikumi tagasiside põhjal ei ole patsient motiveeritud programmis osalema. Isikut on katseajal karistatud rahatrahviga väärteo eest LS § 227 lg 2 alusel. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada Margus Sepmani katseaega, sest isik on võtnud vastutuse oma eksimuste eest ja ametnik leiab, et tal on motivatsiooni kriminaalhooldusega jätkata.
Margus Sepmani õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Sellest tulenevalt määras kohus talle katseajaks lisakohustused, et tegeleda põhjustega, mis viisid ja võivad edaspidi viia õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu lisakohustuste täitmisega toime tulnud. Probleeme on esinenud ka käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuetega, s.o registreerimiskohustuse täitmisega. Kohus peab hooldusaluse rikkumisi rasketeks. Süüdimõistetule on selgitatud kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Seega on talle teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda. Siiski jääb kohtule selgusetuks, millist eesmärki täidaks hetkel katseaja pikendamine, kui hooldusaluse katseaeg kestab veel 6 kuud. Kohtuotsusega määratud katseaeg on veel piisavalt pikk, et jälgida, kas süüdimõistetu suhtumises ja käitumises toimuvad oodatud muutused. Süüdimõistetule tuleks veelkord selgitada kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul kui rikkumised jätkuvad, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne. Kohus rõhutab, et KarS § 74 lg 4 märgitud rikkumiste eest kaasneva tagajärje valikul tuleb silmas pidada hooldusaluse rikkumiste olemust, sagedust ja raskust. Tagajärg, kas hoiatus, täiendavate kohustuste määramine, katseaja pikendamine või karistuse täitmisele pööramine, peab olema vastavuses süüdimõistetu käitumisega. Katseaja pikendamine olukorras, kus süüdimõistetu on rikkunud mitmeid kohustusi ja osasid neist korduvalt ning puuduvad mõjuvad põhjused arvamaks, et ta oma käitumist muudab, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas KarS § 74 lg 4 mõttega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.