Liiklussüüteod

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti X.C-lt 6 kuuks.

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti X.C-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, kaitsjatasu kogusummas 149 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 44 eurot. Menetluskulud kogusummas 1003 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. X.C mõisteti süüdi selles, et tema olles karistatud 26. novembril 2018 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, korduvalt ja tahtlikult 11. mail 2019.a. kella 19.35 ajal Harjumaal, Tallinnas, XXX maja juures, mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – vastavalt EKEI uuringuakti nr 632T järgi, alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,08 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, 2=k), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatava X.C kaitsja adv. Kristina Isokoski vaidlustab kohtuotsust KrMS § 338 p 4 alusel e tema arvates ei vasta môistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimôistetu isikule. Konkreetselt ei nôustu süüdistatav, et talle môisteti reaalne vabaduskaotuslik karistus. X.C tunnistas end täielikult süüdi nii eeluurimisel kui ka kohtus. X.C on eelnevalt,

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55 -07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120 -09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg -le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus.

Maakohus on põhjendanud, miks X.C peab temale mõistetud vangistuse reaalselt ära kandma. Kohtukolleegium nõustub selle maakohtu seisukohaga ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Kaitsja seisukoht, mis puudutab võimalust liitkaristusena mõistetud vangistuse taaskordset asendamist üldkasuliku tööga, on vastuolus seadusega. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui seaduseandja võimaldaks uuesti asendada liitkaristusena mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, ei oleks ta väljendanud tahet obligatoorselt ning ilma igasuguste alternatiivideta tegemata töötundide vangistuseks ümberarvestamiseks. X.C viibib vabaduses, mistõttu kohtukolleegium kontrollis ka seda, kas ta on jätkanud üldkasuliku töö tundide tegemist, mis tähendanuks edasikaebemenetluses mõistetud liitkaristuse vähendamist eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmisele kuuluva karistuse vähenemise tõttu. Vastavalt kriminaalhooldaja teatele ei ole süüdistatav peale maakohtu otsust üldkasuliku töö tunde teinud ning 3. veebruari 2020 seisuga on tegemata töötundide arv sama, mis oli maakohtu otsuse tegemise ajal. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.