Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (4)

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Andrei Matvejevile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Määrus Andrei Matvejevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Andrei Matvejev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.12.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6720 KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust; KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 2 p 3) järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti Andrei Matvejevile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2015 ja lõpeb 04.03.2020. Tartu Vangla edastas 11.12.2019 kohtule Andrei Matvejevi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest võib järeldada, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Andrei Matvejev selgitas kohtuistungil, et tema hinnangul on ta ilma süüta vanglas istunud. Oma emaga, kelle kehalise väärkohtlemise eest ta karistust kannab, on suhted head ja ema ootab väga tema vabanemist. Süüdimõistetu selgitas, et nii tema enda kui ema arvates on ta süüdi lavastatud. Vabanedes on tal olemas elukoht ja ta plaanib ka tööle minna ning mingisugust tuge ta vabaduses ei vaja. Prokurör tõi välja, et kinnipeetav asub vabanedes elama koos emaga, kelle suhtes ta on olnud vägivaldne, mistõttu on vajalik tema käitumist jälgida. Prokurör leidis, et karistusjärgset käitumiskontrolli tuleks kohaldada 1 aastaks ja arvestades alkoholi mõju süüdimõistetu käitumisele, kohustada teda selleks perioodiks alkoholi mitte tarvitama. Osalist töövõimet arvestades kohustust tööle asuda prokurör süüdimõistetule ei paneks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Andrei Matvejev kannab praegu 5 aasta pikkust karistust kuriteo eest, mis on sätestatud karistusseadustiku 9. peatüki 2. jaos, ning ta vabaneb karistuse täies ulatuses ära kandmise

2 (4)

järgselt. Seega on täidetud formaalsed alused Andrei Matvejevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Andrei Matvejevi on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesolevat karistust kannab ta raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Varemalt on teda karistatud varguse, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Andrei Matvejevil on alkoholisõltuvus ning alkoholijoobes olles muutub ta agressiivseks ja vägivaldseks, sealhulgas oma lähedaste vastu. Süüdimõistetu on korduvalt kasutanud vägivalda oma ema suhtes. Karistuse kandmise ajal on Andrei Matvejev läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, kuid tema isiklikust toimikust lähtuvalt ei ole need tema käitumist ja suhtumist oluliselt muutnud. Ka vangistuses viibides on süüdimõistetu reegleid eiranud, tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Nõuete rikkumise tõttu paigutati ta avavanglast tagasi kinnisesse osakonda. Kinnipeetava isikliku toimiku ja kohtuistungil avaldatu kohaselt õigustab ta oma tegusid ega võta vastutust oma vägivaldse käitumise eest. Lisaks ennastõigustavale suhtumisele on uute kuritegude toimepanemise ohuteguriks alkoholi tarvitamine. Vabanedes asub Andrei Matvejev taas elama koos emaga. Elukoha jagamine isikuga, kelle suhtes süüdimõistetu on varasemalt vägivalda kasutanud, võib kaasa tuua pingeid, eelkõige ühise alkoholi tarvitamise käigus. Ema suhtes uuesti vägivalla kasutamise ohtu ei välista asjaolu, et süüdimõistetu suhted emaga on praegusel hetkel head. Arvestades Andrei Matvejevi varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi, on kohus seisukohal, et tema suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Andrei Matvejevi suhtumine toimepandud tegudesse ning ühiskonnas kehtestatud reeglitesse annab alust arvata, et tema osas püsib risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus nõustub prokuröriga, et käitumiskontrolli kohaldamise vajadust suurendab asjaolu, et süüdimõistetu asub vabanedes elama koos isikuga, kelle suhtes ta on varasemalt olnud vägivaldne. Karistusjärgne käitumiskontroll on vajalik selleks, et maksimaalselt maandada süüdimõistetust lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele. Andrei Matvejev avaldas kohtuistungil, et tema hinnangul ei vaja ta vabaduses tuge, kuid temast lähtuvaid kuriteoriske hinnates leiab kohus, et talle on siiski vajalik abi, mida saab pakkuda läbi kriminaalhoolduse. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Andrei Matvejevi suhtes KarS § 871 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aastaks. Nimetatud aeg võiks olla piisav, et toetada tema resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Andrei Matvejevil täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Andrei Matvejevile käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus nõustub prokuröriga, et kohustust tööle asuda ei ole vajalik määrata. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et

3 (4)

kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.