Liiklussüüteod

Kaitsja

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2018, vahistatud Harju Maakohtu 08.11.2018 määruse alusel, vahistamise tähtaega pikendatud Harju Maakohtu 03.01.2019 määrusega kahe kuu võrra ja Harju Maakohtu 05.03.2019 määrusega ühe kuu võrra. Varasem karistatus: korduvalt kohtu poolt karistatud, viimati: Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistus 3 aastat, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Advokaat Vladimir Sadekov Dmitry Pronin Ik: 37810020353, xxxx kodanik, emakeel: xxxx; xxxx; töökoht: V OÜ; elukoht: xxxx; asukoht: xxxx, xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2018, vahistatud Harju Maakohtu 08.11.2018 määruse alusel, vahistamise tähtaega pikendatud Harju Maakohtu 03.01.2019 määrusega kahe kuu võrra ja Harju Maakohtu 04.03.2019 määrusega ühe kuu võrra. Varasem karistatus: korduvalt kohtu poolt karistatud, viimati: Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistus 3 aastat, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ,3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristus Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat, millest KarS § 68 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. Advokaat Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

xxxx koos puldiga (väärtusega 499, 00 eurot), valget värvi kummut (väärtusega 149, 00 eurot).

sündmuskoha vaatluse käigus betoonist paneelidest paremat kätt jäävate põõsaste all oleva pooliku tuhabloki alt leitud ja ära võetud 1 vaakumpakend, milles 1 soonkinnisega kilekott (pakend SK-2); 06.11.2018 kell 11:32 xxxx maja juures kahtlustatava Dmitry Pronini kinnipidamisel leitud ja ära võetud nutitelefonist Samsung xxxx leitud ja ära võetud ZEN sim-kaart nr xxxx; 06.11.2018 kell 13:25 xxxx maja juures kahtlustatava Dmitri Kudinovi kinnipidamisel leitud ja ära võetud nutitelefonist iPhone xxxx mudel xxxx leitud ja ära võetud Tele2 sim-kaart nr xxxx; 06.11.2018 kell 12:28 xxxx maja juures kahtlustatava Aleksandr Ušakovi kinnipidamisel leitud ja ära võetud pihuarvutist Huawei xxxx leitud ja ära võetud Elisa sim-kaart nr xxxx; 06.11.2018 kell 14:40 kahtlustatava Aleksandr Ušakovi kasutuses olnud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud kaks halli värvi riidest töökinnast kirjaga „Tamrex“, millel mullajäägid (pakend xxxx 1) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

summas 2622 (kaks tuhat kuussada kakskümmend kaks) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 3552 (kolm tuhat viissada viiskümmend kaks) eurot, st. kokku menetluskulu 5727 (viis tuhat seitsesada kakskümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Dmitri Kudinov, 1-19-2118, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Dmitri Kudinovile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale menetlustoimingutele sõitmiseks hüvitatud sõidukulu summas 30 (kolmkümmend) eurot jätta riigi kanda.

- narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1081 teostamise kulust 420 (nelisada kakskümmend) eurost osa, s.o 140 (sada nelikümmend) eurot; - narkootilise aine ekspertiisi nr 19E-AN0233 teostamise kulust 504 (viissada neli) eurost osa, s.o 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot; - määratud kaitsjale Natalia Lausmaa kohtumenetluses makstud tasu summas 2422 (kaks tuhat nelisada kakskümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, st. kokku menetluskulu 4414 (neli tuhat nelisada neliteist) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Dmitry Pronin, 1-19-2118, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Dmitry Proninile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. DNA ekspertiisi nr 18E-GE0969 kulu summas 1482 (tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) eurot, DNA ekspertiisi nr 19E-GE0064 kulu summas 114 (sada neliteist) eurot, DNA ekspertiisi nr 18E-GE1093 kulu summas 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot ja DNA ekspertiisi nr 18E-GE1143 kulu summas 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot, s.o ekspertiisikulu kokku summas 2337 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

õhtul kella 22.00 paiku pidi kätte saama ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. 18.10.2018 kella 21.37 paiku peitsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga, eelpool nimetatud peidukohta ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas, s.o xxxx asuva kinnistu läheduses, teostati 18.10.2018 kell 22.00 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 993 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 184 grammi puhast metamfetamiini. Nimetatud aine eest maksis A. M. Dmitri Kudinovile 4300 eurot. Selliselt peitsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal xxxx asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas, s.o xxxx asuva kinnistu läheduses, teostati 31.10.2018 kell 10.23 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 982 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 189 grammi puhast metamfetamiini. Samuti omandas Dmitri Kudinov ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult mitte vähem kui 918, 26 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mida andis edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis ta 30.09.2018 läbi peidiku A. M.ile edasi 541,7 grammi marihuaanat. Peale seda, kui A. M. avaldas Dmitri Kudinovile soovi osta kanepit, peitis Dmitri Kudinov xxxx „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal asuvas kivihunnikus oleva lahtise kiviplaadi alla pakendid marihuaanaga. 30.09.2018 kella 18:27 paiku läks Dmitri Kudinov koos A. M.iga nimetatud peidiku juurde, kust A. M. võttis kiviplaadi alt musta värvi prügikoti, milles oli kaks vaakumpakendit, millistes oli kokku 541,7 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 10%, mille eest A. M. andis Dmitri Kudinovile 3595 eurot. Selliselt peitis Dmitri Kudinov eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal xxxx „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal asuvas kivihunnikus oleva lahtise kiviplaadi alla pakendid marihuaanaga. Nimetatud peidukohas, s.o xxxx „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal, teostati 02.10.2018 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti lahtise kiviplaadi alt ära musta värvi prügikott, milles oli kaks vaakumpakendit, millistes oli kokku 376, 56 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 11-12%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist ainest puhtal kujul ning marihuaana (kanepilehed) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega pani Dmitri Kudinov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Dmitri Kudinovi selles, et ta juhtis tahtlikult 07.04.2018 kella 02.35 paiku Tallinnas Suurtüki tänaval Põhja puiestee ja Rannamõisa tee vahelisel lõigul

mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti kohaselt tuvastati Dmitri Kudinovi uriinist kokaiini ning tal esines narkojoove). Seeläbi rikkus Dmitri Kudinov liiklusseaduse § 69 lõike 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. (LS § 69 lg 2 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). Joobeseisundi või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja korrakaitseseaduse § 36 lõike 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Dmitri Kudinov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Ušakovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (08.03.2018 mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 184 lg 1 järgi), käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Dmitry Pronini ja Dmitri Kudinoviga suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet metamfetamiini. Nimelt omandasid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult mitte vähem kui 7500 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mida nad andsid üheselt ja kooskõlastatult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin ajavahemikul juuni-juuli 2018 kuni 08.10.2018 vähemalt viiel korral ühe kilo kaupa ja ühel korral poole kilo kaupa metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi S. T.le. - Sealhulgas andsid nad ühiselt ja kooskõlastatult juuni-juuli 2018 xxxx juures S. T.le käest kätte ühe kilo metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest S. T. pidi neile tasuma 5000 eurot. - Sealhulgas andsid nad ühiselt ja kooskõlastatult alates juuni-juuli 2018 kuni 13.09.2018 läbi peidiku S. T.le vähemalt neljal korral edasi ühe kilo kaupa metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille iga kilo eest S. T. pidi neile tasuma 5000 eurot. Peidik asus xxxx järvest edasi sõites paremat kätt jääva tupiktänava otsas asuvates põõsastes oleva valge plastmassist tüki all. Viimati andsid nad läbi nimetatud peidiku S. T.le ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi 13.09.2018 hommikul. Nimetatud pulbrist osa hoidis S. T. enda valduses kuni enda kinnipidamiseni, milline toimus 13.09.2018 kell 22:00 ning mille käigus leiti tema valdusest kokku 132,83 grammi rohekasvalkjat pulbrit, mis sisaldas 26,36 grammi puhast metamfetamiini. - Sealhulgas andis Dmitry Pronin Aleksandr Uškovi teadmisel ja heakskiidul 08.10.2018 õhtusel ajal, s.o. hiljem kui 18:17, xxxx tänava juures Aleksandr Ušakovi kasutuses olevas sõiduautos xxxx reg-numbriga xxxx S. T.le edasi 0,5 kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest S. T. pidi Dmitri Proninile ja Aleksandr Ušakovile tasuma 3000 eurot. Selliselt andsid Aleksandr Ušakov, Dmitry Pronin ja Dmitri Kudinov ühiselt ja kooskõlastatult 18.10.2018 läbi peidiku A. M.ile edasi 993 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Isikute ühine ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et peale seda, kui A. M. avaldas Dmitri Kudinovile soovi osta üks kilogramm metamfetamiini, näitas Dmitri Kudinov vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Proniniga 18.10.2018 kella 17.57 paiku xxxx asuva kinnistu läheduses A. M.ile ette peidukoha, kust viimane samal õhtul kella 22.00 paiku pidi kätte saama ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. 18.10.2018 kella 21.37 paiku peitsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga, eelpool nimetatud peidukohta ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas, s.o xxxx asuva kinnistu läheduses, teostati 18.10.2018 kell 22.00 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 993

grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 184 grammi puhast metamfetamiini. Nimetatud aine eest maksis A. M. Dmitri Kudinovile 4300 eurot. Selliselt peitsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal xxxx asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas, s.o xxxx asuva kinnistu läheduses, teostati 31.10.2018 kell 10.23 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 982 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 189 grammi puhast metamfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist ainest puhtal kujul. Seega pani Aleksandr Ušakov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Dmitry Pronini süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (08.03.2018 mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 184 lg 1 järgi), käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Aleksandr Uškovi ja Dmitri Kudinoviga suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet metamfetamiini. Nimelt omandasid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult mitte vähem kui 7500 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mida nad andsid üheselt ja kooskõlastatult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin ajavahemikul juuni-juuli 2018 kuni 08.10.2018 vähemalt viiel korral ühe kilo kaupa ja ühel korral poole kilo kaupa metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi S. T.le. - Sealhulgas andsid nad ühiselt ja kooskõlastatult juuni-juuli 2018 xxxx juures S. T.le käest kätte ühe kilo metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest S. T. pidi neile tasuma 5000 eurot. - Sealhulgas andsid nad ühiselt ja kooskõlastatult alates juuni-juuli 2018 kuni 13.09.2018 läbi peidiku S. T.le vähemalt neljal korral edasi ühe kilo kaupa metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille iga kilo eest S. T. pidi neile tasuma 5000 eurot. Peidik asus xxxx järvest edasi sõites paremat kätt jääva tupiktänava otsas asuvates põõsastes oleva valge plastmassist tüki all. Viimati andsid nad läbi nimetatud peidiku S. T.le ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi 13.09.2018 hommikul. Nimetatud pulbrist osa hoidis S. T. enda valduses kuni enda kinnipidamiseni, milline toimus 13.09.2018 kell 22:00 ning mille käigus leiti tema valdusest kokku 132,83 grammi rohekasvalkjat pulbrit, mis sisaldas 26,36 grammi puhast metamfetamiini. - Sealhulgas andis Dmitry Pronin Aleksandr Uškovi teadmisel ja heakskiidul 08.10.2018 õhtusel ajal, s.o. hiljem kui 18:17, xxxx tänava juures Aleksandr Ušakovi kasutuses olevas sõiduautos xxxx reg-numbriga xxxx S. T.le edasi 0,5 kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest S. T. pidi Dmitri Proninile ja Aleksandr Ušakovile tasuma 3000 eurot.

Selliselt andsid Aleksandr Ušakov, Dmitry Pronin ja Dmitri Kudinov ühiselt ja kooskõlastatult 18.10.2018 läbi peidiku A. M.ile edasi 993 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Isikute ühine ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et peale seda, kui A. M. avaldas Dmitri Kudinovile soovi osta üks kilogramm metamfetamiini, näitas Dmitri Kudinov vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Proniniga 18.10.2018 kella 17.57 paiku xxxx asuva kinnistu läheduses A. M.ile ette peidukoha, kust viimane samal õhtul kella 22.00 paiku pidi kätte saama ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. 18.10.2018 kella 21.37 paiku peitsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga, eelpool nimetatud peidukohta ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas, s.o xxxx asuva kinnistu läheduses, teostati 18.10.2018 kell 22.00 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 993 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 184 grammi puhast metamfetamiini. Nimetatud aine eest maksis A. M. Dmitri Kudinovile 4300 eurot. Selliselt peitsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal xxxx asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas, s.o xxxx asuva kinnistu läheduses, teostati 31.10.2018 kell 10.23 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 982 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 189 grammi puhast metamfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist ainest puhtal kujul. Seega pani Dmitry Pronin toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükki

vahelisel lõigul mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (narkojoove - uriinist tuvastatud kokaiin). Tunnistaja O. G.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta eelmine aasta Lääne-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. Dmitri Kudinov on talle tuttav näo järgi, kuna eelmisel aastal, s.o 07.04.2018 ühe koolituse käigus kõrvaldas ta Dmitri Kudinovi sõiduki juhtimiselt. Kellaaega ta täpselt ei mäleta, aga see oli xxxx bussi terminalis. Üks kolleeg markeeris selle sõiduki ära ja selle alusel peatasid nad sõiduki kontrolliks ja juhi kontrollimisel ilmnesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Koordinatsiooni harjutused ei tulnud Dmitri Kudinovil hästi välja. Nad kasutasid joobe tuvastamiseks ka indikaatorvahendit, mis andis positiivse tulmuse kokaiinile. Pärast seda toimetasid nad Dmitri Kudinovi raviasutusse ekspertiisi võtmiseks. Ta ei mäleta, millise sõidukiga Dmitri Kudinov sõitis, aga sõiduki roolis oli kindlasti Dmitri Kudinov. Süüdistatav Dmitri Kudinovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et 07.04.2018 oli ta narkojoobes ja juhtis mootorsõidukit. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Dmitri Kudinov istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Dmitri Kudinov mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (II kd tl 204), mille kohaselt tuvastati isiku organismist kokaiini. EKEIs läbi viidud uuringuga tuvastatud kokaiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootilise ainega. KarS § 424 lg 1 koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootilise aine tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (II kd tl 207) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Dmitri Kudinovil esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 138/12 (II kd tl 206) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (teadvus: desorienteeritud ajas; vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetused, silmade sidekestade punetus; solaariumpäevitus; artikulatsioon: ebaselge; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: 5 mm d=s, reaktsioon valguses aeglane; tasakaal ja koordinatsioon: sõrme-nina katse täpne, kiirustav; värin sõrmedes: esineb; muu kliiniline leid: kiirustav; oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi: alkoholi 3 päeva tagasi, kunagi kanepit; lisaandmed: värinat kätes põhjendab Red Bulli joomisega). Seega on hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilist ainet (kokaiini), mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi. Seega Dmitri Kudinov rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Dmitri Kudinovi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Dmitri Kudinov oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Dmitri Kudinovi KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Süüdistatavana kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Dmitri Kudinov tunnistas, et oli autot juhtides tarvitanud eelnevalt narkootilisi aineid. Juhtides sõidukit, teadis Dmitri Kudinov, et juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Sellest järeldab kohus, et Dmitri Kudinov pani süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd tarbides eelnevalt narkootikume ja asudes seejärel sõidukit juhtima, oli ta teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Kudinov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.2 30.09.2018 marihuaana andmine A. M.ile Tunnistaja A. M.i sõnul suhtles ta Dmitri Kudinoviga 2016. aasta lõpus või 2017. aasta alguses ning ostis temalt narkootikume. Kuni 2018. aastani omandas ta Dmitri Kudinovilt lisaks marihuaanale ka amfetamiini. Septembrikuu lõpus 2018 omandas marihuaanat ning oktoobri keskel amfetamiini. Enda sõnul septembrikuus oli üks isik, kes soovis kanepit omandada ning selleks pöördus ta Dmitri Kudinovi poole. Ühendust võttis ta Dmitri Kudinoviga telefoni teel ning nad said ka kokku. Kohtumisel arutasid nad hinna ja kvaliteedi üle ning, et millal on võimalik osta. Kanepit soovis ta osta 1 kilogramm. Tavaliselt omandas ta Dmitri Kudinovi käest kanepi 7,5 tuhande euro eest, aga vahepeal oli tegemist halva kvaliteediga kanepiga ja siis käis jutt 5 tuhandest eurost. Dmitri Kudinovil tol samal momendil ühte kilo kanepit ei olnud, aga üks-kaks päeva läks mööda ja siis tal tekkis see võimalus ning Dmitri Kudinov võttis temaga ühendust. Ühtlasi pidi ta leidma ka sõiduki, millega kanep ära võtta, kuna kanep pandi tema jaoks kusagile, kust ta pidi selle ära võtma. Autot tunnistaja aga ei saanud ning Dmitri Kudinov tuli talle ise järgi. Sõidukis oli peale Dmitri Kudinovi ka sõiduki juht. Tema ise istus sõidukis tagaistmel. Nad sõitsid xxxx suunas. Jõudmata xxxx, keerasid nad mahasõidult paremale. Rohkem ei oska ta kirjeldada, sest see kant ei ole talle tuttav. Seal oli maantee ning mõlemal pool teed oli mets. Nad jõudsid liiklusmärgini ja peatusid seal ning väljus koos Dmitri Kudinoviga sõidukist. Nad eemaldusid umbes 15-20 meetrit ja läksid teelt metsa. Seal olid põõsad, madal rohi ja ehituspaneelid ning plaatide all must kott. Dmitri Kudinov osutas kotile ja ütles, et ta selle ära võtaks. Tunnistaja võttis selle ära. Nad seisid seal veel umbes 10 minutit, tegid suitsu ning vaatasid, et kedagi ümberringi ei oleks. Seepeale istusid nad autosse ja sõitsid linna. Mustas kotis oli kaks pakki anašad. Hiljem helistas ta politseiametnikele, kes tulid tema juurde ja kellele ta aine üle andis. Samuti sõitis ta politseiametnikega sinna kohta kust ta aine sai. Hiljem sai ta teada, et ainet oli seal üle 600 grammi. Kuna ta tahtis saada 1 kilogrammi, siis helistas ta Dmitri Kudinovile ja ütles, et ainet on pakis vähem. Dmitri Kudinov ütles, et jõuab selgusele ja et keegi jättis sinna osa panemata. Raha kanepi eest andis ta järgmisel päeval xxxx hotelli juures Dmitri Kudinovile. Summa oli vist 3600 või 3700 eurot. Süüdistatav Dmitri Kudinov sõnas kohtuistungil, et 2018. aasta septembri või augusti lõpus helistas talle A. M. ning küsis kas ta saab teda aidata 1 kilo marihuaana ostmisel. Ta koheselt ei nõustunud A. M.ki aitama ja ütles, et uurib seda. Ta nõustus A. M.ki aitama marihuaanat soetada, kuna tal endal oli raha vaja. Tal ei olnud endal ainet ja ta võttis ühendust sõber A.ga. A. perekonnanime, elukohta ega sünniaega ta väidetavalt ei tea. Süüdistatav Dmitri Kudinovi sõnul võttis ta ühendust sõber A.ga läbi spetsiaalse programmi telefonis, mille kaudu nad kirjutasid. Sõbral õnnestus leida A. M.i jaoks marihuaanat. Selleks korraldati talle kohtumine isikuga, kes näitas talle ette kohta, kus hakkab marihuaana olema. Talle näidati ette kaks peidikut ja öeldi, et aine hakkab asuma peidikus, milles on mugavam. Peidikud asusid metsas. Üks oli xxxx rajoonis ja teine xxxx tee ääres. A. M.i jaoks pandi marihuaana xxxx peidikusse. See oli xxxx väljas prügila juures. Dmitri Kudinovi selgituste kohaselt ei pannud ta ise A. M.i jaoks marihuaanat sinna peidikusse ning selle pani sinna isik, kes talle peidikut näitas. Ta ise ei näinud kuidas see isik sinna peidikusse aine pani. Isikuga, kes aine peidikusse pani, võttis ta ühendust ning see isik vastas, et kõik asub seal. Nii sai ta teada kui aine oli peidikusse ära pandud. 30.09.2018 sõitis ta peidiku juurde koos enda tuttavaga, kellel palus end sõidutada ning näitas A. M.ile peidiku ette. A. M. võttis peidikust marihuaana. Marihuaana eest maksis A. M. 3000 eurot millegagi. Raha andis ta inimesele, kes sellele mõne aja möödudes järgi tuli. Endale jättis 200-250 eurot. A. M.ilt saadud raha kasutas ta ka ise ning selleks ajaks kui rahale järgi tuldi oli see segunenud tema enda rahaga ja seega ei olnud tuttavale üle antud raha samades kupüürides, milles oli A. M. talle andnud. Tunnistaja A. M.i ning süüdistatava Dmitri Kudinovi ütlused riimuvad osas, mis puudutab seda, et 2018. aasta septembri või augusti lõpus võttis Dmitri Kudinoviga ühendust A. M. sooviga

saada temalt 1 kilo marihuaanat. Kuivõrd Dmitri Kudinovil ei olnud koheselt ainet saada, küsis ta seda enda tuttava A. nimelise isiku käest. Seejärel võttis Dmitri Kudinov ühendust A. M.iga ning koos mindi xxxx, kus Dmitri Kudinov näitas A. M.ile ette peidiku ning kust viimane aine ka ära võttis. Raha üleandmine A. M.i poolt Dmitri Kudinovile toimus mõned päevad hiljem. Tunnistaja A. M.i ning süüdistatav Dmitri Kudinovi sõnu kinnitab ka jälitustoimingu protokoll (I kd tl 4-45), millest nähtub, et 18.09.2018 kella 17:51 ja 17:55 vahel toimus A. M.i ning Dmitri Kudinovi vahel vestlus, milles räägivad kanepist ning et tegemist on hea ainega ning jutuks on ka kokaiin. 25.09.2018 kella 09:41 ja kella 09:54 vahel kohtusid A. M. ja Dmitri Kudinov xxxx asuvas kohvikus. Vestlus käigus sõnas Dmitri Kudinov, et tema juurde tuleb keegi, kes temalt aineid tellis. Samuti räägivad nad tõenäoliselt kanepist, mis pidavat olema ebakvaliteetne ja seega peavad müüma odavamalt. 30.09.2018 kella 15:18 ja kella 15:20 vahel Dmitri Kudinov ütles A. M.ile, et neil tuleb xxxx minna ning et vajavad selleks autot. Dmitri Kudinov sõnas, et autoga minnes on oht vahele jääda. A. M. mõtiskles kellelt ta võiks autot saada. Samal päeval kella 17:31 ajal helistas A. M. Dmitri Kudinovile ning ütles, et ta ei saa autot, kuna ta tüdrukul on autot vaja. Pärast seda helistas Dmitri Kudinov kell 17:33 S. J.ile ning küsis, kas tal on pool tundi vaba aega ning kell 17:48 helistas S. J. Dmitri Kudinovile ning viimane ütles S.le, et ta tuleks tema juurde, kuna on vaja ära käia. S. J. nõustus ning ütles, et kohe tuleb. Dmitri Kudinov selgitas S.le, et ta tuleks xxxx juurde. Dmitri Kudinovi varjatud jälgimisega tuvastati, kuidas 30.09.2018 kella 17:59 ajal väljus Dmitri Kudinov xxxx kortermaja trepikojast, kus asub ka korter nr xxxx ja istus maja ette sõitnud halli värvi 2008.a xxxx reg.märgiga xxxx kõrvalistmele (sõiduk saabus xxxx maja ette umbes 1 minut enne Dmitri Kudinovi väljumist). Xxxx reg.märgiga xxxx juhikohal istus S. J. ning alustati sõitu. 30.09.2018 kell 18:04 helistas Dmitri Kudinov A. M.ile ning ütles, et viimane kahe minuti pärast välja tuleks. Dmitri Kudinovi varjatud jälgimisega tuvastati, kuidas 30.09.2018 kella 18:09 ajal peatas S. J. xxxx reg.märgiga xxxx xxxx asuva xxxx söögikoha ees, kus S. J. väljus juhikohalt ning jalutas xxxx toitlustuskoha suunas. Dmitri Kudinov jäi xxxx reg.märgiga xxxx istuma. Kella 18:14 ajal jooksis xxxx poolt xxxx reg.märgiga xxxxx juurde A. M. ja istus tagaistmele. Samas väljus S. J. xxxx toitlustuskohast, istus xxxx reg.märgiga xxxx juhikohale ja kolmekesi alustati sõitu. Kella 18:26 ajal sõitis xxxx reg.märgiga xxxx xxxx ja sealt suunaga T AS-i. Minuti möödudes oli näha, et xxxx reg.märgiga xxxx seisis sõiduki esiosaga tagasi suunas umbes 200 meetrit ringteest, vasakut kätt asuva „70“ kiirusepiirangu liiklusmärgi läheduses. 03.10.2018 antud kriminaalasjas oli A. M. tunnistajana ülekuulatud, kus asjaolude kohta andis ta järgmised selgitused: „Sõitsime kusagile xxxx taha, minu jaoks oli võõras koht. Auto jäi kusagile tee äärde seisma ja meie Dimaga läksime autost välja ning jalutasime ca 15-20 meetrit teest eemale metsa poole, seal oli näha vana ehitusmaterjal ja natuke kive ja siis Dima näitas ühe kivi suunas ja ütles, et võta sealt. Mina võtsin kivi alt musta värvi kinni seotud kilekoti/prügikoti, Dima seisis samal ajal minu juures ja ütles, et ma võtaksin selle koju kaasa, kaaluksin üle ja kui seal on rohkem kui 1 kg, siis helistaksin talle ja Dima oleks selle ülejäänud osa minu käest ära võtnud.“ 30.09.2018 kella 18:25 ja 18:28 ajal suhtlevad Dmitri Kudinov ja A. M. omavahel. Dmitri Kudinov selgitas autot juhtinud S. J.ile, kuhu ja kuidas ta auto peaks peatama, et neid keegi ei märkaks. Mõni hetk hiljem osutas Dmitri Kudinov A. M.ile, et ta võtaks kilekoti ja selgitas, et kodus peab ta kilekoti koos seal oleva ainega ära kaaluma ja kui seal on rohkem kui kilo, siis ülejäänud võtab Dmitri endale tagasi. Dmitri Kudinovi varjatud jälgimisega tuvastati, kuidas 30.09.2018 kella 18:28 ajal sõitis xxxx reg.märgiga xxxx xxxx mnt suunas ja suundus xxxx poole. Kella 18:35 ajal peatus xxxx reg.märgiga xxxx xxxx ees, kus Dmitri Kudinov väljus xxxx kõrvalistmelt ja sisenes samas asuvasse xxxx peremarketisse. Xxxx reg.märgiga xxxx jätkas sõitu. Dmitri Kudinov jalutas xxxx kassa nr 9 juurde, kus kohtus M. I.iga, kes oli sisseostude eest maksmas. Kella 18:37 ajal peatus xxxx reg.märgiga xxxx xxxx asuvas xxxx bussipeatuses, kus A. M. väljus tagaistmelt ning jalutas trepist üles kergliiklustee suunas. Xxxx reg.märgiga xxxx jätkas sõitu, S. J. juhikohal. Kella 18:40 ajal parkis xxxx reg.märgiga xxxx xxxx ette, kus J. väljus juhikohalt ning sisenes samas asuvasse xxxx poodi. 30.09.2018 kell 19:35 ajal helistas A. M. Dmitri Kudinovile ning ütles, et kilekotis olnud kanepi kaal oli alla kilo, täpsemalt 600,2 grammi. Dmitri Kudinov sai selle peale vihaseks ning ütles, et hiljem otsustab mida edasi teha. 30.09.2018 pärast aine kättesaamist andis A. M. narkootilist ainet

kanep sisaldavad pakendid üle politseiametnikule (I kd tl 1-5). Jälitustoimingu protokollist (I kd tl 4-45) nähtub, et 01.10.2018 kella 16:14 ja kella 16:22 vahel kohtuvad Dmitri Kudinov ja A. M. ning viimane annab Dmitri Kudinovile marihuaana eest 3600 eurot ning palub raha üle lugeda ning koos arutavad kui palju neist kumbki ka ise aine edasiandmisega teenis. A. M.i poolt Dmitri Kudinovilt omandantud musta värvi kilest prügikotis olnud kahes vaakumpakendis rohelist värvi taimsele ainele määrati ekspertiis (I kd tl 6). Ekspertiisiakt nr 18E-AN1146 (I kd tl 7-8) kohaselt roheline taimepuru massiga 264,7 g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10% ning roheline taimepuru massiga 277,0 g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10%. Lisaks sellele leidsid politseiametnikud 02.10.2018 xxxx „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal asuva peidiku. Peidikus oli musta värvi prügikott ning prügikotis 1 väiksem vaakumkott roheka taimse puruga, mis on keskelt lahti lõigatud ning 1 suurem vaakumkott rohke taimse puruga (I kd tl 10-12). Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 18E-AN1155 kohaselt oli leitud prügikotis 376,56 grammi marihuaanat ning aine THC sisaldus oli 11% ja 12%. Kohtuistungil süüdistatav Dmitri Kudinov eitas enda seotust 02.10.2018 Loovälja tee ringristmikul liiklusmärgi lähedal politsei poolt äravõetud marihuaanaga ja sõnas et ta ise ei ole kunagi midagi kuskile pannud ning ta ei tea ka midagi selle päritolust ega ka sellest, kes marihuaana sinna panna võis. Kohus viitab siinkohal Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus analüüsibki süüdistatava poolt toime pandud kahe episoodi teoviisi sarnasust. Dmitri Kudinov sõnas, et tema peidikusse marihuaanat ei peitnud ning ta ei näinud ka kuidas marihuaana peidikusse pandi ning väidetavalt võttis temaga ühendust keegi A. kellega ta läbi salajase programmi suhtles. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav esitanud ühtegi tõendit enda ütluste tõendamiseks. Kuivõrd omapoolse versiooni esitamisega asus süüdistatav Dmitri Kudinov aktiivsele kaitsele, siis pidi ta esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma kohtule võimaluse neid kontrollida. Süüdistatav on A. nimelise meesterahva kohta öelnud ainult tema eesnime ja seda, et suhtlesid telefonitsi läbi salajase programmi. A. nimelise meesterahva kontakti, perekonnanime, aadressi, sünniaega ega midagi muud sarnast, mis annaks uurimisasutusele või kohtule võimaluse välja selgitada nimetatud isik, süüdistatav öelnud ei ole. Kuivõrd süüdistatav ei ole oma versiooni tõendamiseks tõendeid esitanud, ei tema ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust isiku ülekuulamiseks, s.o esitatud versiooni tõendamiseks, on tegemist tõendamata väitega ja see väide tuleb jätta tähelepanuta. Oluline on märkida, et

mõlemal juhul oli marihuaana paigutatud samasse peidikusse, s.o xxxx „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal asuva kivihunnikus oleva lahtise kiviplaadi alla. Teiseks on mõlema narkootilise aine ekspertiisi kohaselt kõikides pakendites oleva marihuaana THC sisaldus vahemikus 10-12%, mis on sisuliselt identne. Eeltoodud seoseid ja ühisosasid arvesse võttes ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et mõlemal juhul oleks peidikusse marihuaana peitnud erinevad, tundmatud isikud, kuna tõendikogum viitab ainult süüdistatav Dmitri Kudinovile. Samuti nähtub eeltoodust kuritegude toimepanemine sarnase mustri järgi ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viis, mis väljendub eelkõige narkootikumide hoidmise asukohas. Seega saab väita, et mõlema episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis käesoleva episoodi puhul tõendab modus operandi usaldusväärsust. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates leidnud kinnitust, et 30.09.2018 andis Dmitri Kudinov xxxx piirkonnas läbi peidiku marihuaanat (541,7 grammi) A. M.ile ning ka 02.10.2018 samast peidikust kiviplaadi alt leitud musta värvi prügikotist, milles oli kaks vaakumpakendit, millistes oli kokku 376,56 grammi marihuaanat peitis sinna Dmitri Kudinov. Edasi juhib kohus tähelepanu ekspertiisiaktidele (18E-AN1146 ja 18E-AN1155), kus ekspertiisideks esitatud taimepurud, kokku massiga 918,26 grammi (taimepuru massiga 264,7 g, 277,0 g, 94,96 g, 281,6 g) peenestatud kanepit, sisaldasid tetrahüdrokannabinooli (THC) 10-12%. Nendest nähtub, et mõlema narkootilise aine ekspertiisi kohaselt on kõikides pakendites oleva marihuaana THC sisaldus vahemikus 10-12%, mis on sisuliselt identne. Seega ei ole kuidagi usutav, et Dmitri Kudinov ei tea aine päritolust ning isikust kes aine peidikusse toimetas mitte midagi. Asjaolusid kogumis vaadates on võimalik väita, et xxxx „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal asuvat peidikut kasutas Dmitri Kudinov marihuaana peitmiseks ning edasiandmiseks. Kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3l lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Süüdistatavale on esitatud süüdistus KarS § 184 järgi, mis sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdistusaktis märgitud süüdistuse formuleeringu kohaselt süüdistatakse süüdistatavat narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selle aine vahendamises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit) ja tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul 7,5 grammist (I kd tl 68-69 pöördel). Seega Dmitri Kudinov, vahendades käitles narkootilisi aineid suures koguses, millest narkojoobe tekitamiseks piisaks enam kui 600 inimesele. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Kudinov käitles narkootilisi ainet suures koguses.

Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Dmitri Kudinovil oleks olnud arsti ettekirjutust marihuaana tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Dmitri Kudinovil puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootilise aine vahendamine oli ebaseaduslik KarS § 184 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (I kd tl 206-211) ja Harju Maakohtu 08.06.2012 otsusest (I kd tl 212-219) nähtuvalt on Dmitri Kudinov menetlusesemeks oleva kuriteo toime pannud pärast karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabanemist ja kohtu poolt määratud katseajal. Eelmine karistus KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest ei olnud kustunud ning seega oli Dmitri Kudinov menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal KarS § 184 lg 2 p 2 märgitud isikuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, so suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena isikuna, kes on varem toime pannud KarS

Kudinoviga käis. Peidik, kuhu A. M. politseiametnikud pärast seda juhatas, kui ta oli Dmitri Kudinoviga peidiku juures käinud asus 18.10.2018 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (I kd tl 17-21) kohaselt xxxx kinnistu läheduses. Pöörates xxxxx suunaga xxxx tee poole jääb hinnanguliselt 300 meetri pärast kurv vasakule. Kurvis paremal pool suunaga raudtee ja xxxx kinnistu poole on kaks suurt betoonist plokki. Seistes plokkide ees, näoga raudtee suunas, jääb paremat kätt ca 3 meetri kaugusele (suunaga tagasi xxxx poole) heledat värvi poolik tuhaplokk, mille all läbipaistev vaakumkilekott, milles rohelist värvi tahke aine. Vaakumkilekotti DNA hävimise ohus ei mõõdetud, vaid fotografeeriti. Vaakumkotil oli amfetamiinile omane ja spetsiifiline lõhn. Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja betoonist paneelidest paremat kätt jäävate põõsaste all oleva pooliku tuhabloki alt ära võetud 1 tk vaakumpakend, mille sees oli rohelist värvi tahke aine massiga 993,0 grammi sisaldas ekspertiisiakti nr 18E-AN1222 (I kd tl 23-24) kohaselt 23% metamfetamiinhüdrokloriidi ning seega sisaldus pulbris 184 grammi metamfetamiini. Süüdistatav Dmitri Kudinovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt mingi aeg pärast marihuaana andmist A. M.ile (vt punkt 2.1) võttis viimane temaga taas ühendust ning küsis 1 kilo amfetamiini. Kuna ta taaskord vajas raha, siis oli ta nõus amfetamiini küsima. Teda pidi aitama sama isik, kes talle ka marihuaanat andis. Ta ootas seni kuni talle kirjutatakse, A. M. samal ajal kogus raha. Tuttaval õnnestus saada A. M.i jaoks 1 kilo amfetamiini. Kui A. M. võttis temaga ühendust ning teatas, et raha on olemas, siis sai tema ka vastuse, et amfetamiin on peidikusse pandud ning ta sõitis A. M.i juurest läbi ja võttis temalt raha. A. M. andis talle 4300 eurot, millest 4000 eurot ta pidi andma enda tuttavale, kes soetas amfetamiini A. M.i jaoks ning 300 eurot teenis ta tehinguga endale. Mingi aja pärast andis ta A. M.ilt saadud raha enda tuttavale üle, kuid need ei olnud samades kupüürides nagu sai ta A. M., kuna vahepealsel ajal ta kasutas seda raha. Näiteks käis ta poes, tankis sõidukit, pesi sõidukit, ostis Dmitry Pronini käest rehvid ja veljed ja soetas tüdruksõbrale asju. Süüdistatav Dmitri Kudinovi sõnul maksis ta Dmitry Proninile rehvide eest 1000 eurot sularahas ning rehvid sai kätte juba ammu, aga raha andis hiljem. 18.10.2018 näitas ta A. M.ile, kus asub peidik amfetamiiniga. Peidik asus xxxx, mitte kaugel xxxx mnt-st. Peidiku juurde sõitsid nad tema xxxx. Kui ta A. M.ile peidiku asukohta näitas, siis ta ei öelnud talle, et amfetamiin on juba peidikus, vaid ütles, et kell 10 õhtul pannakse sinna aine. Ta ei öelnud seda ohutusmeetmetest tulenevalt, kuna sealt samast kõrvalt pidi veel üks isik ainet võtma. Samuti ei usaldanud ta A. M.ki, et sellest talle rääkida. Ka ei oleks ta lubanud enda autosse peidikust kaasa võetud narkoainet panna. Enda sõnul tema peidikusse amfetamiini A. M.i jaoks ei pannud ja ta ei näinud kes ja millal amfetamiini sinna peidikusse pani. Enda sõnul aitas tema lihtsalt vahendamisega, aga ta ei ole kuidagi seotud selle amfetamiini käitlemisega. Süüdistatav Dmitri Kudinovi sõnul käis ta 18.10.2018 peidiku juures ka Aleksandr Ušakoviga, sest kaks, kolm päeva enne nimetatud kuupäeva küsis Aleksandr Ušakov enda jaoks 1-2 grammi marihuaanat. Ta pöördus selleks sama isiku poole, kelle kaudu amfetamiini sai. Selle tundmatu isikuga suhtles ta läbi telefonis oleva salajase programmi. Sellel isikul õnnestus saada Aleksandr Ušakovi jaoks marihuaanat ning samal päeval kui A. M.i jaoks pandi peidikusse amfetamiini, pandi ka Aleksandr Ušakovi jaoks samasse peidikusse marihuaanat. Et peidikusse on ka marihuaana pandud sai ta teada samal ajal, kui teda teavitati ka amfetamiini peidikusse panemisest. Enda sõnul ei öelnud ta ka Aleksandr Ušakovile peidiku asukohta näidates, et aine on juba peidikus. Ta ütles Aleksandr Ušakovile, et aine pannakse sinna kella poole 9 või 9 ajal. Ta ei tea, kas Aleksandr Ušakov marihuaana peidikust ära võttis või mitte. Samuti ei mäleta ta kas peale 18.10.2018 on A. M. temaga ühendust võtnud, kuid ta ei ole aidanud pärast 18.10.2018 A. M.ile narkootilisi aineid soetada. Tunnistaja A. M. ning süüdistatav Dmitri Kudinov on andnud riimuvaid ütlusi, mis puudutab seda, et A. M. soovis saada Dmitri Kudinovilt amfetamiini ning võttis selleks viimasega ühendust. Samuti kinnitavad mõlemad, et amfetamiin pandi peidikusse, mille näitas A. M.ile ette Dmitri Kudinov ning et amfetamiinile pidi 18.10.2018 A. M. õhtul kella 10 paiku järgi minema. Isikute kohtuistungil antud ütlusi kinnitavad ka 30.10.2018 jälitustoimingu protokollis (I kd tl 26-45) korduvad kõned ja vestlused A. M.i ja Dmitri Kudinovi vahel, millistest nähtub muuhulgas, et A. M. tellis Dmitri Kudinovilt 1 kilo amfetamiini. Samuti vestlesid isikud hinna üle. Kohtuistungil selgitas A. M., et kui ta koos Dmitri Kudinoviga peidiku juurde sõitis, andis

Dmitri Kudinov nii enda kui ka A. M.i telefoni kellelegi xxxx keskuse juures. A. M.i kohtuistungil antud ütlusi kinnitab ka 30.10.2018 jälitustoimingu protokoll (I kd tl 26-45). 18.10.2018 kella 16:57 ajal parkis Dmitri Kudinov xxxx reg.märgiga xxxx xxxx kohviku juurde parkimisalale ning 17:06 ajal istus xxxx reg.märgiga xxxx kõrvalistmele A. M. ning juhikohal istus Dmitri Kudinov. Isikute vahel toimunud vestluse käigus ütles Dmitri Kudinov A. M.ile: „ma kohe lähen ja kohtun temaga, ta näitab mulle ette ja seejärel tulen sulle järele“. Dmitri Kudinovi varjatud jälgimisega tuvastati, kuidas 18.10.2018 kella 17:09 ajal väljus A. M. xxxx reg.märgiga xxxx kõrvalistmelt, jooksis üle xxxx ja läks xxxx korterimaja ette ning sisenes. Dmitri Kudinov jätkas xxxx reg.märgiga xxxx juhikohal xxxx maja juures sõitu. Kella 17:13 ajal sõitis Dmitri Kudinovi juhitud xxxx xxxx tänavalt toidukioski xxxx kõrvalt kortermajade vahele. Kella 17:16 ajal seisis xxxx xxxx 9-korruselise kortermaja ees, Dmitri Kudinov istus juhikohal. Samal ajal väljus xxxx kõrvalistmelt Aleksandr Ušakov, kellel kaasas seljakott ja kes sisenes xxxx trepikotta. Dmitri Kudinov parkis xxxx veidi teise kohta ja jäi ootama. Kella 17:18 ajal väljus Aleksandr Ušakov xxxx maja I trepikojast, läks nimetatud maja ette pargitud musta värvi 2009. a xxxx reg.märgiga xxxx juurde, avas juhipoolse ukse, toimetas seal hetke ning läks ja istus seejärel xxxx reg.märgiga xxxx kõrvalistmele ja koos Dmitri Kudinoviga alustati sõitu. Kella 17:22 ajal sõitsid Aleksandr Ušakov ja Dmitri Kudinov xxxx reg.märgiga xxxx xxxx ringteele ja edasi xxxx mnt poole. Kella 17:27 ajal sõitis xxxx xxxx suunas tagasi. Kella 17:33 ajal peatus xxxx xxxx kortermaja juures. Aleksandr Ušakov väljus xxxx, käis siis xxxx reg.märgiga xxxx juures, misjärel viibis korraks xxxx avatud juhiakna juures ja seejärel sisenes xxxx I trepikotta, kus krt xxxx. Dmitri Kudinov jätkas sõitu. Kella 17:38 ajal peatus Dmitri Kudinovi juhitud xxxx xxxx juures. Kella 17:40 ajal istus A. M. xxxx kõrvalistemel ja koos Dmitri Kudinoviga alustati kahekesi sõitu. Kella 17:45 ajal seisis xxxx reg.märgiga xxxx tuledega xxxx kangialuse lähistel, kus spordiklubi ja xxxx keskus. Dmitri Kudinov xxxx reg.märgiga xxxx juhikohal ei olnud. Kella 17:50 ajal väljus Dmitri Kudinov üksinda xxxx keskusest, läks kiirelt xxxx juurde, istus juhikohale ning koos A. M.iga jätkati sõitu. Kella 17:56 ajal sõitsid Dmitri Kudinov ja A. M. xxxx. Kella 17:56 ja 17:58 vahel xxxx Dmitri Kudinov selgitas A. M.ile, et „pannakse selle kivi alla, kell kümme on sada protsenti“. Seejärel kell 17:58 ajal sõitsid Dmitri Kudinov ning A. M. xxxx ja edasi xxxx tee poole. Kella 18:03 ajal peatus xxxx xxxx kõrval, kus Dmitri Kudinov väljus xxxx juhikohalt, misjärel sisenes xxxx keskusesse. A. M. ootas xxxx kõrvalistmel. Kella 18:06 ajal Dmitri Kudinov väljus xxxx keskusest istus xxxx juhikohale ja A. M.iga jätkati sõitu. Kella 18:14 paiku peatus xxxx xxxx tn ristmikul ning A. M. läks xxxx kortermaja poole. Kuivõrd Dmitri Kudinov kahe A. M.iga toimunud kohtumise vahel (kohtumine 18.10.2018 kell 17:06-17:09 ning 17:40-18:14) kellegi teisega peale Aleksandr Ušakov ei kohtunud, siis järelikult on kindel, et isikuks, kellega Dmitri Kudinov pidi kohtuma nagu ta A. M.ile ütles ja kes pidi talle midagi „ette näitama“, oli Aleksandr Ušakov. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul ei tea ta midagi peidikust, kus narkootikume hoiti, kuid mäletab, et 18.10.2018 tuli tema juurde Dmitri Kudinov ning palus tal välja tulla. Ta läks välja ja sai Dmitri Kudinoviga kokku ning viimane palus, et ta paneks telefoni autosse. Sel hetkel ei saanud ta aru, milleks see vajalik oli, aga hiljem sai teada. Tema jaoks on tavapärane, et kellegagi kokku saades pani ta igaks juhuks telefoni ära. Ta ei tee seda iga kord, aga kui keegi palub telefoni ära panna ja soovib temaga konfidentsiaalselt rääkida, siis ta teeb seda. Süüdistatava sõnul on see elementaarne tema jaoks. Dmitri Kudinov soovis näidata talle peidikut, kuna umbes kaks päeva enne ta küsis Dmitri Kudinovilt marihuaanat ning ta mõtles, et ju siis sellega on see seotud. Dmitri Kudinovilt küsis ta marihuaanat sellepärast, et ta teab, et Dmitri Kudinov mõnikord suitsetab. Kui ta Dmitri Kudinovi xxxx istus hakkasid nad kohe sõitma, aga ta Dmitri Kudinov ei selgitanud talle miks nad sõidavad ja kuhu nad sõidavad. Nad jõudsid xxxx mingisugusesse peatusesse, kus oli suur kivi. Autost väljumata ütles Dmitri Kudinov talle: „pool 10 võtad sellest kohast ära, jäetakse sulle suitsupakk“. Sel hetkel ta sai aru, et tegemist on tema palvega, mille ta oli esitanud talle ja ta sai aru, et sinna pannakse marihuaana, mida ta Dmitri Kudinovilt küsinud oli. Pärast seda viis Dmitri Kudinov ta koju. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul samal õhtul sõitis ta xxxx, võttis sõbralt auto, sest pidi ühtlasi talverehvid korterist garaaži toimetama ning sõitis ka marihuaana järgi. Enda sõnul

võttis ta auto K.i nimelise sõbra käest, kellega ta koos xxxx töötab. Tegemist oli xxxx. Kuna tal endal on kallis auto, siis kartis et rehvidega kriimustab ta valge nahksisuga salongi ära ning sellepärast küsis ta K.ilt autot. Kohtuistungil selgitas süüdistatav Aleksandr Ušakov, et pärast seda kui Dmitri Kudinov oli teda koju toonud, oli tal vaja enda naine M. D. viia xxxx hotelli kontorisse tööle. Tema samal ajal sõitis xxxx ringi koos enda pojaga ning sõitsid ka K.i juurde xxxx, et K.ilt varasema kokkuleppe kohaselt sõiduk võtta. K. tuli alla ning andis talle sõiduki võtmed. Kui ta oli võtmed saanud, siis vahepeal helistas talle naine ning ta sõitis enda naise M. D. autoga talle järgi. Nad sõitsid koos xxxx ning ta ütles enda naisele M. D.le, et tal läheb kuni poolteist tundi aega ning saatis enda naise xxxx ära ning ise istus sõbralt K.ilt laenatud xxxx. Kui ta oli rehvid xxxx S. V. garaaži ära viinud, helistas ta Dmitry Proninile, kuna väljas oli pime ja ta ei soovinud jalgsi minna palus ta Dmitry Proninit, et ta aitaks tal xxxx viia xxxx tänavale. Enne seda kell 21:35 jõudsid nad Dmitry Proniniga xxxx. Nad väljusid kahekesi sõidukist, läksid kivi juurde, kust ta võttis narkootikumid. Seejärel istusid nad autosse ja sõitsid tema juurde koju. Ta läks korterisse võttis xxxx võtmed, et viia xxxx K.ile ja hiljem Dmitri koju xxxx sõidutada. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul omandas ta 2016-2018 marihuaanat nii A. Ž.ilt kui ka Dmitri Kudinovilt. Kuigi muidu Dmitri Kudinoviga arutas ta töötajate xxxx saatmist, siis marihuaana kohta ta lihtsalt küsis ja tundis huvi ning ta pöördus tema poole teadmata, et Dmitri Kudinov võiks kuidagi olla seotud narkootiliste ainetega. Kuigi ta teadis, et Dmitry Pronini tegeleb narkootiliste ainetega, siis tema poole ta ei pöördunud, kuna Dmitry Proniniga pole ta üldse narkootikumidest rääkinud. Samuti ütles süüdistatav Aleksandr Ušakov kohtuistungil mitmeid kordi, et kui Dmitry Pronin üritas talle rääkida narkootikumide vahendamise võimalusest, siis palus ta ennast koju viia, kuna tal on kodus väike laps ja ei soovi ennast narkootikumidega siduda. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi ning süüdistatav Dmitri Kudinovi ütlused riimuvad selles, et 18.10.2018 käisid süüdistatav Dmitri Kudinov ja süüdistatav Aleksandr Ušakov koos peidiku juures ja seda seetõttu, et Aleksandr Ušakovil oli soov saada endale paar grammi marihuaanat. Kuna Aleksandr Ušakovi jaoks mõeldud marihuaana peidiku asukoht ning ka A. M.i jaoks amfetamiini peidiku asukoht oli üks ja sama, siis pidi ta ka Aleksandr Ušakovile näitama peidiku asukohta, kuhu Aleksandr Ušakov ise sama päeva õhtul marihuaanale järgi pidi minema. Nii süüdistatav Aleksandr Ušakov kui ka süüdistatav Dmitri Kudinov eitavad seotust peidikusse pandud amfetamiiniga ning süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul ei tea ta midagi peidikust, kus narkootikume hoiti ning tema läks tol päeval peidiku juurde seoses enda palvega saada Dmitri Kudinovi kaudu paar grammi marihuaanat enda tarbeks. Kuigi nimetatud süüdistatavate väited ühtivad omavahel, on vaja neid hinnata kogumis koos teiste tõenditega ning seeläbi anda hinnang nende usaldusväärsusele. Kuivõrd Dmitri Kudinov kahe A. M.iga toimunud kohtumise vahel (kohtumine 18.10.2018 kell 17:06-17:09 ning 17:40-18:14) kellegi teisega peale Aleksandr Ušakov ei kohtunud, siis järelikult isikuks, kellega Dmitri Kudinov pidi kohtuma nagu ta A. M.ile ütles ja kes pidi talle midagi „ette näitama“, sai olla ja oli Aleksandr Ušakov. Süüdistatav Aleksandr Ušakov sõnas ka ise, et ta sai Dmitri Kudinoviga tol päeval kokku ning nad sõitsid koos xxxx, kus väidetavalt autost väljumata ütles Dmitri Kudinov talle, et pool 10 võtaks ta sellest kohast ära suitsupaki, mis talle sinna jäetakse. Kui võrrelda süüdistatav Dmitri Kudinovi ning Aleksandr Ušakovi ütlusi ning jälitustoimingu protokollis kajastatut, siis on nendes mõningane vastuolu. Kui Dmitri Kudinov sai A. M.iga kokku, siis ütles ta viimasele: “ma kohe lähen ja kohtun temaga, ta näitab mulle ette ja seejärel tulen sulle järele”. Selline lause viitab üheselt sellele, et Dmitri Kudinovile pidi keegi midagi näitama ning Aleksandr Ušakov ning Dmitri Kudinov ei olnud xxxx selleks, et Dmitri Kudinov saaks talle näidata kuhu pannakse suitsupakk paari grammi marihuaanaga, mida ta soovis. Ilmselgelt oli selleks n.n näitajaks just Aleksandr Ušakov, kuna nagu eelpool juba öeldud, oli just Aleksandr Ušakov see, kellega Dmitri Kudinov A. M.iga kohtumiste vahepeal kohtus ja peidiku juures käis. Kohtuistungil sõnas Aleksandr Ušakov, et 18.10.2018 laenas ta K.i nimeliselt sõbralt sõidukit xxxx, et talverehvid korterist garaaži toimetada ning pärast seda helistas ta Dmitry Proninile. Kuna väljas oli pime ja ta ei soovinud jalgsi minna palus ta Dmitry Proninit, et ta aitaks ta xxxx

viia xxxx tänavale tagasi. Enne seda kell 21:35 käisid nad Dmitry Proniniga xxxx. Nad väljusid kahekesi sõidukist, läksid kivi juurde, kust ta võttis narkootikumid. 30.10.2018 jälitustoimingu protokollist (I kd tl 26-45) nähtub, et Aleksandr Ušakovi varjatud jälgimisega tuvastati, kuidas 18.10.2018 kella 18:44 ajal vestles Aleksandr Ušakov xxxx tänava ääres xxxx kortermaja prügikastide juures K. P.. Samas seisis Aleksandr Ušakovi kasutuses olev xxxx reg.märgiga xxxx. K. P. käis vahepeal hetkeks hõbedase 1997.a xxxx reg.märgiga xxxx juures, mis seisis pargituna xxxx prügikastide juures. Kella 18:48 ajal K. P. istus xxxx reg.märgiga xxxx juhikohal ning askeldas midagi autosalongis, Aleksandr Ušakov seisis samal ajal kõrval. Kella 18:50 ajal Aleksandr Ušakovi juhitud xxxx reg.märgiga xxxx alustas xxxx kortermaja lähistelt sõitu. Kella 19:00 ajal peatus Aleksandr Ušakovi juhitud xxxx reg.märgiga xxxx xxxx maja taga asuvas parklas pimedas nurgas (xxxx xxxx hotelli kõrval asuv maja). Kella 19:18 ajal sõitis Aleksandr Ušakov xxxx maja taga asuvast parklast otse nimetatud maja tagumise ukse juurde, kus xxxx istus samast majast väljunud tumedamate patsi pandud pikkade juustega naisterahvas, misjärel xxxx jätkas sõitu. Dmitri Kudinovi ütles Aleksandr Ušakovile, et marihuaana pannakse peidukohta kella poole 9 või 9 ajal ehk siis sel kellaajal oleks pidanud Aleksandr Ušakov minema peidukohta, et marihuaana sealt endale võtta. A. M. pidi peidikust amfetamiini minema võtma aga kell 10 nagu nähtus Dmitri Kudinovi ning A. M.i omavahelisest vestlusest kella 17:56 ja 17:58 ajal, mis on jälitustoimingu protokollis kajastatud (I kd tl 4-45). Jälitustoimingu protokolli (I kd tl 26-45) kohaselt täheldati, et kella 21:35 ajal sõitis xxxx xxxx reg.märgiga xxxx, mille juhikohal istus Aleksandr Ušakov ja kõrvalistmel Dmitry Pronin. Minut hiljem sõitis xxxx reg.märgiga xxxx xxxx, sõitis umbes 400 meetrit, tegi tagasipöörde ning kella 21:37 ajal jäi xxxx reg.märgiga xxxx xxxx seisma mõnisada meetrit xxxx ringteest eemal (lähim aadress xxxx). Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin väljusid xxxx ja läksid peatuskohast võsastunud alale (raudtee poole) betoonist ploki juurde ja toimetasid kummargil olles betoonplokist mõni meeter eemal asuva tuhaploki juures. Kella 21:38 ajal istus Aleksandr Ušakov uuesti xxxx reg.märgiga xxxx juhikohale, Dmitry Pronin kiirustas kõrvalistmele ning kahekesi alustati sõitu xxxx poole ja edasi xxxx suunas. Seega ei läinud Aleksandr Ušakov peidiku juurde kella poole 9 või 9 ajal nii nagu oli väidetavalt talle Dmitri Kudinov öelnud, vaid ta käis peidiku juures koos Dmitry Proniniga vahetult enne seda kui sinna pidi minema A. M., et võtta peidikust amfetamiin. Peale Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Pronini sündmuskohalt lahkumist võtsid politseiametnikud sündmuskoha ümbruse kontrolli alla ning betoonist ploki juurest, ca 3 meetri kaugusel (suunaga tagasi xxxx poole) oli heledat värvi poolik tuhaplokk, mille alt leiti läbipaistev vaakumkilekott rohelist värvi tahke ainega. Vaakumkilekotti rohelise ainega fotografeeriti, mis järel pakendati paberist kotti, see suleti ja märgistati „SK-1“ ning võeti asitõendina kaasa. Vastavalt narkootilise aine ekspertiisiaktile nr 18E-AN1222 (I kd tl 23-24) sisaldas kuriteo matkimise käigus 18.10.2018 sündmuskohalt leitud ning asitõendina kaasa võetud vaakumkilekott roheka tahke ainega (pakend SK-19) pulbrit kogumassiga 993,0 grammi, mis sisaldas 23% metamfetamiinhüdrokloriidi, seega sisaldus pulbris 184,0 grammi metamfetamiini. Hetk pärast süüdistatav Aleksandr Ušakovi ning süüdistatav Dmitry Pronini kummargil toimetamist tuhaploki juures ning pärast nende sündmuskohalt lahkumist leitud metamfetamiin annab tõestust sellest, et isikud ei rääkinud tõtt, kui rääkisid, et nad sattusid peidiku juurde üksnes seetõttu, et Dmitri Kudinovi kaudu oli sinna Aleksandr Ušakovi jaoks peidetud paar grammi marihuaanat, mida Dmitri Kudinov Aleksandr Ušakovile näitama läks. Ei ole eluliselt usutav, et kahe grammi marihuaana edasiandmiseks kasutatakse peidikuid, kuivõrd kahe grammi näol on tegemist väikese kogusega, mida müüakse tänaval ning sellises koguse aine edasiandmine peidiku kaudu oleks liialt riskantne ja samas ka mõttetu, kuivõrd sellises koguses narkootilise aine käitlemine oleks karistatav vaid väärteokorras. Samuti tekitab küsitavusi, et miks oli vaja peidiku juurde minna ka Aleksandr Ušakovil, kes enda sõnul igal võimalusel hoidis narkootikumidest eemale. Isegi kui ta Dmitry Proniniga niisama kaasas oli, siis on arusaamatu ikkagi ka see, miks ta pidi autost väljuma ning koos Dmitry Proniniga peidikuni kõndima. 1-2 grammi marihuaana kaal ei ole selline, et seda peaks kahe mehega ära tassima. Samuti oli Dmitri Kudinov enda sõnul teadlik, et Aleksandr Ušakov tahtis narkootilistest

ainetest eemale hoiduda, kuna viimasel oli katseaeg ning süüteo toimepanemine oleks toonud kaasa võimaliku reaalse vangistuse, kuivõrd nii Aleksandr Ušakovil kui ka Dmitry Proninil oli eelmise otsusega pandud kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või prühhotroopseid aineid, kuid sellegipoolest saatis ta enda hea sõbra Aleksandr Ušakovi peidiku juurde kahe grammi marihuaana järele, olles ise samal ajal teadlik, et peidikus on ka kilo amfetamiini. Samuti ei ole Dmitri Kudinovi väitele mingit loogilist seletust, et ta ei soovinud narkootikume enda autosse, kuna esimesel korral A. M.ile marihuaanat andes ei olnud tal probleemi A. M.i peidikuni viia ning ta koos narkootilise ainega auto peale võtta (vt punkti 2.1.). Ka ei oma tähtsust, et tol korral oli tegemist Dmitri Kudinovi sõbra autoga, kuna kinnipidamisel oleks saanud sõidukit juhtinud sõber öelda, et tema oli kõigest autojuht ning metsa oli asja hoopis A. M.il ning Dmitri Kudinovil. Kohtuistungil sõnas Aleksandr Ušakov, et kui ta Dmitri Kudinoviga kokku sai, siis pidi ta enda telefoni autosse jätma. Tema sõnul on see igati tavapärane ja kui keegi soovib temaga konfidentsiaalselt rääkida, siis ta teeb seda. Taoline käitumine on omane isikutele, kes peavad vajalikuks midagi varjata ja kes arvavad, et neid võidakse pealt kuulata, millise asjaolu suhtes oli süüdistatavatel ka varasemate kriminaalmenetluste tõttu kogemus olemas. Ilmselgelt see varjamine oli ka antud juhul Aleksandr Usakovi ja Dmitri Kudinovi jaoks tähtis, kuivõrd nad soovisid varjata seotust xxxx kinnistu läheduses asuva peidikuga. Mõlemad süüdistatavad olid varem narkokuriteo eest süüdi mõistetud ja mõlemal süüdimõistetul oli kohtu määratud katseag. Juhul, kui süüdistatavad käitunuks katseajal seaduskuulekalt, puudunuks neid igasugune vajadus n.n konfidentsiaalselt suhelda ja alus arvata, et neid võidakse pealt kuulata. Lisaks eelnevale toimus 06.11.2018 Dmitry Pronini kasutuses olevas korteris nr xxxx aadressil xxxx, keldriboksis nr xxxx ning sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx läbiotsimine (II kd tl 126136) ning selle käigus leiti 950 eurot sularahakupüüre, millised oli politsei poolt A. M.ile antud kuriteo matkimiseks (II kd tl 137-140). Süüdistatav Dmitry Pronini sõnul on tegemist Dmitri Kudinovilt saadud rahaga, mis viimane maksis talle rehvide ja valuvelgede eest. Kõigepealt andis ta Dmitri Kudinovile rehvid ja veljed ning oktoobri lõpus maksis Dmitri Kudinov talle nende eest 1000 eurot. Kohtuistungil avaldati Dmitry Pronini kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt ta sõnas, et xxxx tänava korterist leitud sularaha ca 3000 eurot kuulub tema tuttavale naisterahvale P. K.le, kes on selle raha kõrvale pannud enda advokaadi jaoks. Vastuolu selgitamiseks sõnas Dmitry Pronin, et ta andis teadvalt valeütlusi, kuna kinnipidamisel raha kaob lõplikult ära, aga sellisel moel soovis ta raha alles jätta ja seepärast ütleski, et tegemist on P. K. rahaga. Ka süüdistatav Dmitri Kudinov kinnitab, et maksis Dmitry Proninile rehvide eest 1000 eurot sularahas ning rehvid sai kätte juba ammu, aga raha andis hiljem. Kuivõrd Dmitry Pronin on ise tunnistanud, et andis raha osas kohtueelsel menetlusel valeütlusi ning kohtuistungil muutis enda ütlusi öeldes, et tegemist on hoopis Dmitri Kudinovilt saadud rahaga, ei ole kohtu hinnangul tegemist tegelikkusele vastavate asjaoludega. Usaldusväärsemaks ei muuda Dmitry Pronini ütlusi ka Dmitri Kudinovi ütlused, kes samuti kinnitas kohtuistungil, et maksis Dmitry Proninile rehvide eest 1000 eurot. Dmitri Kudinovi sõnul olid Dmitry Proninilt ostetud rehvid mõeldud xxxx ning ta kasutas neid enda kasutuses oleval rendiautol. Enda sõnul rentis ta sõiduki tingimusel, et õlivahetus ja rehvide hankimine olid tema kohustuseks. Seda, kas Dmitry Proninil endal aga xxxx oli, seda Dmitri Kudinov öelda ei osanud. Ka ei ole Dmitry Pronin selgitanud, kust on need väidetavad veljed ja rehvid pärit kui tal endal sellist marki sõidukit ei ole olnud. Samuti ei ole Dmitri Kudinov esitanud kohtule materjale, mis tõendaks, et ta oli rentinud endale sõiduki xxxx ning sellistel tingimustel nagu ta kohtuistungil sõnas. Sõiduki rentimine tingimusel, et rentnik peab vahetama sõidukil õli ning hoolitsema rehvide hooajalise vahetamise eest ei ole tavapärane ning pigem on see siiski rendileandja kohustus, seega ei ole see usutav. Kohtu hinnangul on ka rehvide ostumüügitehing paljasõnaline ega ole mingil viisil tõendamist leidnud ning pigem on tegemist isikute kokku lepitud ja välja mõeldud versiooniga, et leida mingisugune põhjendus asjaolule, miks raha, mida kasutas A. M. matkimise käigus ja anti üle Dmitri Kudinovile, leiti hoopis Dmitry Pronini elukohast läbiotsimise käigus. Samuti ei ole usutav Dmitry Pronini põhjendus kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil antud ütluste vastuolu osas, kuna alusetu on väita, et

tema kinnipidamisel oleks talle kuulunud raha ära kadunud. Pigem mõistis ta, et kuivõrd tegemist on ebaseaduslikul teel saadud rahaga, mis seostab teda kuriteo toimepanemisega ja siis võib ta sellest ilma jääda ning selleks mõtleski ta välja esialgse versiooni ning hiljem kooskõlastas ütlusi Dmitri Kudinoviga, kuid kumbki versioon ei ole kinnitust leidnud. Matkimise käigus kasutatud ning hiljem Dmitriy Pronini elukohast läbiotsimise käigus leitud sularahakupüürid kinnitavad, et isikud on seotud narkootiliste ainete käitlemisega ning versioon paari grammi marihuaana soetamisest on üksnes välja pakutud versioon, millega põhjendada narkootilise aine peidiku juures viibimist kui saadi teada varjatud jälgimisest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Aleksandr Ušakov ning süüdistatav Dmitri Kudinov andnud riimuvaid ütlusi selles, et 18.10.2018 käisid süüdistatav Dmitri Kudinov ja süüdistatav Aleksandr Ušakov koos peidiku juures ja seda seetõttu, et Aleksandr Ušakovil oli soov saada endale paar grammi marihuaanat. Kuigi süüdistatavate ütlused on omavahel kooskõlas, on need selges vastuolus teiste kogumis hinnatud tõenditega. Tegemist on omavahel kokku lepitud versiooniga toimunu kohta, mis koos teiste tõenditega on aga eluliselt ebausutav ning seetõttu tuleb süüdistatavate ütlused jätta tõendikogumist välja ning lahendada süüküsimus teiste kogutud tõendite pinnalt. Lisaks eelnevale nähtub sündmuskohta vaatlusprotokollist (I kd tl 47-53), et 31.10.2018 kell 10:23 vaadeldi sündmuskohta xxxx läheduses asuvat ala. Pöörates xxxx teelt suunaga xxxx tee poole jääb hinnanguliselt 300 meetri pärast kurv vasakule. Kurvis paremal pool suunaga raudtee ja xxxx kinnistu poole on kaks suurt betoonist plokki. Seistes plokkides ees, näoga raudtee suunas, jääb paremat kätt ca 3 meetri kaugusele (suunaga xxxx tee poole) heledat värvi poolik tuhaplokk, mille all läbipaistev vaakumkilekott, milles omakorda soonkinnisega kilekott, milles rohelist värvi tahke aine. Vaakumkilekotti DNA hävimise ohus ei mõõdetud, vaid fotografeeriti. Vaakumkotil oli amfetamiinile omane ja spetsiifiline lõhn. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 18E-AN1268 (I kd tl 55-57) kohaselt 31.10.2018 sündmuskohalt, s.o xxxx läheduses asuvalt alalt leitud ning ekspertiisiks esitatud soonkinnisega kilekotis, mis omakorda oli vaakumkilepakendis, oli rohekasvalkjas pulber massiga 982,0 grammi, milles 24% metamfetamiinhüdrokloriidi ning pulbris sisaldus 189 grammi metamfetamiini. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul mäletab ta, et 31.10.2018 hommikul töö olles oli helistanud talle Dmitri Kudinov. See oli umbes kella poole 11 ajal kui ta nägi tema vastamata kõnesid. Ta helistas tagasi. Süüdistatava sõnul ei saanud ta tööl olles alati telefoni vastu võtta ja sai selle eest riielda, kuid ta võis kaamera vaateväljast välja minna ning siis helistada. Dmitri Kudinovile tagasi helistades ütles ta viimasele, et ta on tööl ja ei saa rääkida. Dmitri Kudinov oli talle lühidalt öelnud, et 6ndal pannakse ta kindlasti kinni, kuna jäi vahele narkojoobes sõitmisega. Ta teadis, et Dmitri Kudinovil oli varasemast ajast katseaeg ja tingimisi karistus kaks aastat ja neli kuud. Telefonis ütles Dmitri Kudinov talle, et õhtul näevad kui töö lõpetab. Õhtul pärast tööd tuli Dmitry Pronin tema juurde, nad ootasid kuniks M. D. tuleb töölt ja jõid kohvi. Dmitry Pronin tuli tema juurde, sest sel ajal oli neil tõsine projekt ja neile laekus xxxx ettepanek viie elamu ehitamiseks, arendamiseks. Ta koos Dmitry Proniniga otsustasid mitte ehitada, vaid müüa see projekt edasi. Samal õhtul sõitis ta ka koos Dmitry Proniniga Dmitri Kudinovi juurde xxxx. Dmitri Kudinov juurde sõitsid nad Dmitry Pronini sõidukiga. Kui nad Dmitri Kudinovi juurde jõudsid, siis viimane tuli välja, nad seisid seal, rääkisid ning pärast seda sõitsid koju. Dmitri Kudinovit maja juures nähes sai ta aru, et Dmitri Kudinovil on halb tuju ja tahab rääkida, kuna sai aru, et ta pannakse vangi ning pere jääb ilma temata vabadusse. Dmitri Kudinov palus temalt abi, et võimalusel aidata tema peret. Dmitry Pronin tuli temaga kaasa, sest ta samuti tunneb Dmitri Kudinovit ning ka tema soovis Dmitri Kudinovit toetada. Süüdistatav Dmitry Pronini kohtuistungil antud ütluste kohaselt mäletab ta, et 31.10.2018 kohtus ta Dmitri Kudinoviga xxxx sissesõidutee ristmikul. See võis olla päeva teisel poolel, kui ta parasjagu Aleksandr Ušakovi töö juurde suundus. Ta nägi, et Dmitri Kudinov seisis oma autoga teel ja kuna tal ei olnud eriti kiire, keeras ta ringi ja sõitis tema juurde. Ta tundis huvi, et mida Dmitri Kudinov seal teeb. Ta sõitis peateelt teepeenrale, väljusid sõidukist ja tegid suitsu. Dmitri Kudinov ütles, et ta on koos tütarlapsega ja seepärast ta rohkem midagi Dmitri

Kudinoviga ei rääkinudki. Sama päeva õhtul sai ta Dmitri Kudinoviga taas kokku. Kohtumine toimus xxxx Dmitri Kudinovi maja juures. Ta läks kohtumisele koos Aleksandr Ušakoviga. Samal päeval kohtas ta Dmitri Kudinovit päevasel ajal ja siis oli Dmitri Kudinov masendunud meeleolus, kuna tema sõnade järgi ootas teda ees kohtumenetlus ja ta pidi vangi minema. Seepärast ta koos Aleksandr Ušakoviga Dmitri Kudinovi juurde sõitis, et niisama suhelda ja sõpra ergutada. Enda sõnul pole ta kunagi Dmitri Kudinoviga narkootilisi aineid käidelnud. Süüdistatav Dmitri Kudinovi sõnul ei ole temal mitte mingisugust seotust 31.10.2018 xxxx asuva kinnistu juures politsei poolt ära võetud metamfetamiiniga. Ta ei tea midagi selle aine päritolust ega ka sellest, kes selle aine sinna pani. 31.10.2018 hommikul sõitis ta autoga xxxx välja ja enda sõnul võis ta sõita suvilasse xxxx või siis käis xxxx lähistel enda sõbral töö juures. 31.10.2018 hommikul ta Aleksandr Ušakoviga ei kohtunud. Ta mäletab, et kohtus xxxx sissesõidutee ristmikul Dmitry Proniniga. Ta seisis seal oma sõidukiga, sõitis teepeenrale ja pidas vestlust enda tüdruksõbraga, kes samuti autos istus. Dmitry Pronin sõitis mööda, sõitis tema juurde, nad tegid kaks minutit suitsu ja siis sõitsid erinevates suundades. Dmitry Proniniga nad midagi erilist ei rääkinud ning lihtsalt tegid koos suitsu. Tol hetkel elas ta xxxx. 31.01.2018 õhtul käisid Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin tema juures. Nimelt ootas teda ees kohus ning võimalik vanglasse minek ning ta rääkis Aleksandr Ušakovile ning Dmitry Proninile, et kui ta kinni pannakse, et nad siis aitaksid tema tüdruksõpra. 13.11.2018 jälitustoimingu protokollist (I kd tl 58-65) nähtub samuti, kuidas 31.10.2018 kella 08:49 ajal Dmitri Kudinovi juhitud xxxx registreerimismärgiga xxxx liigub mööda xxxx suunas. Seejärel Dmitri Kudinov liigub xxxx linnaosas ringi ning kella 09:48 paiku jõuab xxxx maanteele ja liigub suunaga xxxx välja. Kella 09:52 ja 09:53 ajal Dmitri Kudinov asub xxxx mobiilsidevõrgu mastide all, seejärel liigub ta mööda xxxx suunas. Kella 09:59 paiku Dmitri Kudinov jõuab xxxx ning kella 10:04 ajal viibib ta xxxx mobiilsidevõrgu masti all. Kella 10:10 ajal liigub Dmitri Kudinov mööda xxxx maantee suunas. Kella 10:30 ajal Dmitri Kudinovi juhitud xxxx registreerimismärgiga xxxx jõuab xxxx maanteele ning liigub xxxx. Kella 10:50 ajal Dmitri Kudinov jõuab xxxx mobiilsidevõrgu mastide alla. Kella 11:03 ajal Aleksandr Ušakov asub xxxx alevikus. Kella 16:21 ajal märgati Dmitri Kudinovi kasutuses olevat hõbedast värvi xxxx registreerimismärgiga xxxx seismas xxxx sissesõidutee ristmikul. Dmitri Kudinov istus eelpool nimetatud xxxx juhikohal ning kõrvalistmel istus J. G.a. Kella 16:44 ajal peatus Dmitri Kudinovi xxxx registreerimismärgiga xxxx juures valget värvi xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille juhikohal istus Dmitri Pronin. Samal hetkel väljus Dmitri Kudinov xxxx registreerimismärgiga xxxx juhikohalt ning jalutas xxxx sissesõiduteed mööda xxxx poole. Xxxx registreerimismärgiga xxxx, Dmitry Pronin juhikohal, sõitis Dmitri Kudinovile järele. Kella 16:50 ajal sõitis xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx teelt ringteele, kus peatus ja Dmitri Kudinov väljus kõrvalistmelt. Seejärel sõitis xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx suunas ära. Dmitri Kudinov istus xxxx registreerimismärgiga xxxx juhikohale ja alustati sõitu xxxx suunas. Kella 17:00 ajal parkis xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx asuvasse xxxx tanklasse, kus Dmitri Kudinov ja J. G.a väljusid autost ning sisenesid tankla poodi. Kella 17:03 ajal väljusid nimetatud isikud tanklast ning alustasid taas sõitu. Kella 17:11 ajal parkis xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx (jäätmekeskuse teerist) ja xxxx ristmikul, kus lülitas sisse ohutuled. Keegi autost ei väljunud. Kella 17:19 ajal jätkas xxxx registreerimismärgiga xxxx sõitu mööda xxxx suunas. Kella 17:25 ajal parkis xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx asuvas xxxx tanklas, kus J. G.a väljus kõrvalistmelt ning istus samas pargituna seisva musta värvi xxxx registreerimismärgiga xxxx juhikohale ja alustas sõitu. Dmitri Kudinov jätkas xxxx registreerimismärgiga xxxx sõitu. Kella 17:30 ajal parkis xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx ette, kus Dmitri Kudinov jäi autosse ootama. Samas täheldati xxxx ees seismas xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille juhikohal ootas Dmitry Pronin. Kella 17:46 ajal manööverdas xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille juhikohal Dmitry Pronin xxxx eest xxxx parklasse, kus jäi ootama. Kella 17:51 ajal väljus Dmitri Kudinov korraks xxxx registreerimismärgiga xxxx juhikohalt, et panna selga autos olnud jope ning seejärel istus tagasi sõiduki juhikohale. Kella 18:03 ajal parkis xxxx ette valget värvi xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille juhikohalt väljus Aleksandr Ušakov ning alustas vestlust samal hetkel xxxx registreerimismärgiga xxxx väljunud Dmitri Kudinoviga. Kella 18:04 ajal

istus Dmitri Kudinov xxxx registreerimismärgiga xxxx juhikohale ja alustas sõitu. Aleksandr Ušakov jalutas xxxx maja 1. trepikoja suunas. Kella 18:33 ajal parkis xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx keskuse parklasse ja sisenes keskusesse. Kella 19:02 ajal täheldati xxxx registreerimismärgiga xxxx parkimas xxxx ette ning selle juhikohalt väljus tundmatu naisterahvas ja sisenes xxxx maja 1. trepikotta. Kella 19:04 ajal väljusid Dmitry Pronin ja seejärel Aleksandr Ušakov xxxx maja 1. trepikojast. Dmitry Pronin istus xxxx kõrvale pargitud xxxx registreerimismärgiga xxxx juhikohale, Aleksandr Ušakov istus kõrvalistmele. Kella 19:11 ajal alustas xxxx registreerimismärgiga xxxx sõitu. Kella 19:36 ajal parkis xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx asuva perearstikeskuse taha, kus Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin väljusid autost ning jäid ootama. Kella 19:33 ajal väljus xxxx majast Dmitri Kudinov ja jalutas Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Pronini juurde. Alustati vestlust ning suitsetamist. Põhiliselt rääkisid Aleksandr Ušakov ja Dmitri Kudinov. Kella 20:03 ajal istus Dmitry Pronin xxxx registreerimismärgiga xxxx juhikohale, Aleksandr Ušakov kõrvalistmele ja alustasid sõitu. Dmitri Kudinov jalutas xxxx majja. Kella 20:15 ajal parkis xxxx registreerimismärgiga xxxx olles teinud ringi xxxx taha, kus ootas Dmitri Kudinov. Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin väljusid autost ja alustasid Dmitri Kudinoviga vestlust. Kella 20:21 ajal istus Dmitry Pronin xxxx registreerimismärgiga xxxx juhikohale, Aleksandr Ušakov kõrvalistmele ja alustasid sõitu. Dmitri Kudinov jalutas xxxx majja. Kella 20:32 ajal Dmitry Pronini juhitud xxxx registreerimismärgiga xxxx liikus mööda xxxx suunas (kõrvalistmel Aleksandr Ušakov). Jälitustoimingu protokollist tulenevalt sõitis Dmitri Kudinov 31.10.2018 hommikupoolikul läbi xxxx ja sama teed tagasi. Samuti on fikseeritud tema viibimine Xxxxs kella 10 paiku ning tema viibimine xxxx piirkonnas uuesti kell 10:10. xxxx on omakorda seotud Aleksandr Ušakov, kes seal töötas. Süüdistatav Dmitri Kudinov kinnitas samuti kohtuistungil, et 31.10.2018 hommikul sõitis ta autoga xxxx välja ja enda sõnul võis ta sõita suvilasse xxxx või siis käia xxxx lähistel. Samal päeval kell 16:21 sõitis Dmitri Kudinov uuesti xxxx piirkonda ning kell 16:44 tuli sinna ka Dmitry Pronin. Seejärel väljus Dmitri Kudinov autost ning liikus xxxx sissesõiduteed mööda xxxx poole ning Dmitry Pronin sõitis talle järele. 6 minuti möödudes tulid nad tagasi ning Dmitri Kudinov väljus Dmitry Pronini juhitud sõiduki kõrvalistuja kohalt. Dmitri Kudinov istus tagasi oma autosse ning mõlemad alustasid sõitu xxxx suunas. Kell 18:03 kohtus Dmitri Kudinov korraks Aleksandr Ušakoviga ning seejärel kell 19:33 sõitsid nad xxxx asuva Perearstikeskuse taha, kus kohtusid Dmitry Kudinoviga. Kolmekesi vesteldi õues pool tundi. Vahepealsel ajal käisid Dmitry Pronin ja Aleksandr Ušakov 15 minutit ära ning seejärel kohtusid nad uuesti sama maja taga ning vestlesid veel 15 minutit. Dmitry Pronin sõnas kohtuistungil, et ta oli tol päeval teel Aleksandr Ušakovi töö juurde, kui märkas tee ääres seismas Dmitri Kudinovit ning läks tema juurde. Koos tegid nad Dmitri Kudinoviga ühe suitsu ning jätkas siis sõitu Alekandr Ušakovi töö juurde kuhu ta teel oli. Dmitri Kudinovi enda sõnul veetis ta teepeenral seistes aega enda tüdruksõbraga. Dmitry Pronin sõitis neist mööda ning tuli nende juurde. Nad tegid koos suitsu ja siis sõitsid erinevates suundades. Dmitry Proniniga nad midagi erilist ei rääkinud ning lihtsalt tegid koos suitsu. Süüdistatav Dmitry Pronin ning Dmitri Kudinov ei eita, et nad kohtusid 31.10.2018 xxxx piirkonnas. Nende kohtumine on fikseeritud ka jälitustoimingu protokolliga. Mõlemad isikud väidavad, et kohtumine leidis aset juhuslikult. Dmitry Pronini sõnul oli tema teel enda sõbra Alekandr Ušakovi töö juurde ning Dmitri Kudinovi sõnul veetis tema niisama teepeenral aega koos enda tüdruksõbraga. Mõlemad väidavad, et nad tegid vaid suitsu ning seejärel läksid mõlemad oma teed. Jälitustoimingu protokollist nähtub aga midagi muud. Nimelt kell 16:21 sõitis Dmitri Kudinov xxxx piirkonda ning kell 16:44 tuli sinna ka Dmitry Pronin. Seejärel väljus Dmitri Kudinov autost ning liikus xxxx sissesõiduteed mööda Xxxx poole ning Dmitry Pronin sõitis talle järele. Seega liikusid mõlemad kohtumispaigast edasi Xxxx poole ning Dmitri Kudinov jättis Dmitry Proninit nähes enda tüdruksõbra mõneks ajaks üksinda ootama. Kui süüdistatav Dmitry Pronin ning Dmitri Kudinov kuue minuti möödudes tagasi tulid, läksid mõlemad oma teed. Tähelepanu väärib aga asjaolu, et Dmitry Pronin ei liikunud mitte Xxxx poole, et Aleksandr Ušakovi töö juurde minna nagu ta ise kohtuistungil väitis, vaid ta liikus tagasi xxxx suunas. Samuti sõnas Aleksandr Ušakov kohtuistungil, et tal on tööl telefoniga rääkimine keelatud ning selleks peab ta kaamera vaateväljast eemale minema. Seega on

äärmiselt vähetõenäoline, et Dmitry Proninil üldse oli plaan Aleksandr Ušakovi juurde minna, kuivõrd viimane ei oleks saanud teda seal vastu võtta. Samuti ei öelnud Aleksandr Ušakov kohtuistungil ise midagi selle kohta, et Dmitry Pronin tema töö juurde oleks pidanud 31.10 ilmuma. Ka Dmitri Kudinovi selgitusse Xxxxs asuvasse suvilasse sõitmise kohta suhtub kohus kriitiliselt, kuivõrd pärast Dmitry Proniniga kohtumist sõitis ta tagasi ning ühegi suvilani ei sõitnud ja väljasõit piirdus nagu ka D. Proninil viibimisega peidiku juures. Seejuures ei ole D. Kudinov kordagi nimetanud väidetava suvila asukohta. Koht, kus süüdistatav Dmitry Pronin ning süüdistatav Dmitri Kudinov väidetavalt juhuslikult kohtusid, oli xxxx ja Xxxx sissesõidutee ristmikul, mille sissesõiduteed mööda Xxxx poole jõuab samasse kohta, kust avastati 31.10.2018 vaakumkilekott, milles ekspertiisiakt nr 18AN1268 (I kd tl 55-57) kohaselt oli rohekasvalkjas pulber massiga 982,0 grammi, milles sisaldus 189 grammi metamfetamiini. Seega ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav Dmitri Kudinov valis enda tütarlapsega kohtumiseks ning aja veetmiseks just selle teeotsa, mis viib narkootilise aine peidikuni, millise asukohta ta erinevatele isikutele on näidanud ning tegemist on väljamõeldisega, et üritada selgitada, miks isikud seal viibisid. Pigem saadi kokku sellepärast, et süüdistatav Aleksandr Ušakovilt saadud juhiste või tema käest saadud narkootilise aine paigutas süüdistatav Dmitri Kudinov hommikul kellegi jaoks Xxxx tee piirkonnas olevasse peidikusse, kuid politsei võttis selle ära sealt ning saanud teada, et narkootiline aine on kadunud, oli vaja kokku saada. Sellest tulenevalt ei ole usutav ka süüdistatav Dmitry Pronini, Dmitri Kudinovi ning Aleksandr Ušakovi väited selle kohta, et sama päeva õhtul saadi kolmekesi kokku Dmitri Kudinovi juures xxxx, et olla toeks heale sõbrale, kuna viimast ähvardas oht vanglasse sattuda. Kui kokkusaamine oleks tõepoolest toimunud nende vahel toetuse avaldamiseks, siis oleksid head sõbrad koos olnud tubastes tingimustes, mitte aga oktoobrikuise jaheda ilmaga väljas, saades seejuures väljas kokku mitmel korral. Kui Dmitri Kudinov soovinuks, et Aleksandr Ušakov hoolitseks tema lähedaste eest, piisanuks ühest telefonikõnest. Lisaks sellele nähtub ekspertiisiaktist nr 18E-AN1320 (I kd tl 66), et 18.10.2018 sündmuskohalt leitud ning asitõendina kaasa võetud vaakumkilekott roheka tahke ainega (pakend SK-19) pulbrit kogumassiga 993,0 grammi, milles sisaldus 184,0 grammi metamfetamiini ning täpselt samast sündmuskohalt 31.10.2018 vaakumkilepakendis leitud rohekasvalkjas pulber massiga 982,0 g, milles sisaldus 189 grammi metamfetamiini pärinevad tõenäoliselt samast valmistuskogustest (partiist). Eeltoodust tulenevalt nähtub, et süüdistavate ütlused on omavahel kooskõlas, kuid ei ühti teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning seetõttu tuleb süüdistavate ütlused tõendikogumist välja jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Kohus viitab siinkohal Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida

ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus analüüsibki süüdistatava poolt toime pandud kahe episoodi teoviisi sarnasust. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul ei tea ta midagi peidikust, kus narkootikume hoiti ning süüdistatav Dmitri Kudinovi sõnul 18.10.2018 näitas ta A. M.ile, kus asub peidik amfetamiiniga, kuid temal ei ole mitte mingisugust seotust 31.10.2018 xxxx asuva kinnistu juures politsei poolt ära võetud metamfetamiiniga. Ta ei tea midagi selle aine päritolust ega ka sellest, kes selle aine sinna pani. Samas nähtub ekspertiisiaktist nr 18E-AN1320 (I kd tl 66), et 18.10.2018 sündmuskohalt leitud ning asitõendina kaasa võetud vaakumkilekott roheka tahke ainega (pakend SK-19) pulbrit kogumassiga 993,0 grammi, milles sisaldus 184,0 grammi metamfetamiini ning täpselt samast sündmuskohalt 31.10.2018 vaakumkilepakendis leitud rohekasvalkjas pulber massiga 982,0 g, milles sisaldus 189 grammi metamfetamiini pärinevad tõenäoliselt samast valmistuskogustest (partiist). Seega on tegemist massilt samasuguste koguste ja narkootilise aine sisalduse protsentuaalse sarnasusega. Eeltoodud seoseid ja ühisosasid arvesse võttes ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et kuigi on tuvastatud, et süüdistatavad Dmitry Pronin, Dmitri Kudinov ning Aleksandr Ušakov viibisid nii 18.10.2018 kui ka 31.10.2018 sündmuskohal, kust amfetamiin leiti, ei ole neil mingit seost peidikusse peidetud narkootilise ainega. Jälitustoimingu protokollist (I kd tl 26-45) nähtub, kuidas 18.10.2018 kella 21:37 ajal Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin väljusid xxxx ja läksid peatuskohast võsastunud alale (raudtee poole) betoonist ploki juurde ja toimetasid kummargil olles betoonplokist mõni meeter eemal asuva tuhaploki juures. Samuti viibisid süüdistatav Dmitry Pronin ning Dmitri Kudinov samas kohas ka 31.10.2018. Ehkki Dmitry Pronin sõnas, et tema oli teel enda sõbra Aleksandr Ušakovi juurde ning Dmitri Kudinov pidas vajalikus niisama enda tüdruksõbraga teepeenral koos aega veeta, on fakt, et 31.10.2018 xxxx kinnistu lähedusest (I kd tl 47-53) leitud vaakumkilekotis oli rohekasvalkjas pulber massiga 982,0 grammi, milles sisaldus 189 grammi metamfetamiini (I kd tl 55-57) ning mis ekspertiisiaktist nr 18E-AN1320 (I kd tl 66) tulenevalt pärinevad tõenäoliselt samast valmistuskogustest (partiist). Seega ei ole siin rohkem tõlgendamisruumi ning tõendikogum viitab selgelt sellele, et metamfetamiini toimetasid 18.10.2018 peidikusse süüdistatav Aleksandr Ušakov ja süüdistatav Dmitry Pronin ning 31.10.2018 süüdistatav Dmitry Pronin ning süüdistatav Dmitri Kudinov. Samuti nähtub eeltoodust kuritegude toimepanemine sarnase mustri järgi ehk süüdistatavate väljakujunenud kuritegeliku käitumise viis, mis väljendub eelkõige narkootikumide hoidmise asukohas ning see, et tegemist on tõenäoliselt samast partiist pärineva narkootilise ainega. Seega saab väita, et mõlema episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis käesoleva episoodi puhul tõendab modus operandi usaldusväärsust. Seejuures mõlemal korral kui süüdistatavad peidiku juures viibisid, leiti sealt pärast nende lahkumist ka narkootiline aine. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin peitsid 18.10.2018 kella 21:37 ajal vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga xxxx asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla vaakumpakendi, mille sees oli soonkinnisega kilekott, mis 18.10.2018 kella 22:00 ajal sündmuskoha vaatluse käigus leiti ning ära võeti ning milles oli 993 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldas 184 grammi puhast metamfetamiini. Samuti on tõendamist leidnud, et süüdistatav Dmitry Pronin ning süüdistatav Dmitri Kudinov peitsid täpselt tuvastama ajal xxxx asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla vaakumpakendi, mille sees oli soonkinnisega kilekott, mis 31.10.2018 kella 10:23 ajal sündmuskoha vaatluse käigus leiti ning ära võeti ning milles oli 982 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldas 189 grammi puhast metamfetamiini. Süüdistatavatele on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdistusaktis märgitud süüdistuse formuleeringu kohaselt süüdistatakse süüdistatavat narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selle aine vahendamises.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit) ja tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine metamfetamiini puhul 0,3 grammist (I kd tl 68-69 pöördel). Seega süüdistatavad Dmitri Kudinov, Dmitry Pronin ning Aleksandr Ušakov, vahendades käitlesid narkootilisi aineid suures koguses, millest narkojoobe tekitamiseks piisaks äravõetud metamfetamiinist enam kui 12 000 inimesele. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Kudinov, Dmitry Pronin ning Aleksandr Ušakov käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Dmitri Kudinovil, Aleksandr Ušakovil või Dmitry Proninil oleks olnud arsti ettekirjutust metamfetamiini tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatavad oleks neile inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavatel Dmitri Kudinovil, Dmitry Proninil ja Aleksandr Ušakovil puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootilise aine vahendamine oli ebaseaduslik KarS § 184 lg 1 mõttes. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 184 lg 2 p 1 tunnustele. KarS § 184 lg 2 p 1, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid ja jälitustoimingu protokolle, saab järeldada, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et peale seda kui A. M. avaldas Dmitri Kudinovile soovi osta üks kilogramm amfetamiini, näitas Dmitri Kudinov vastavalt eelnevale kokkuleppele Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Proniniga 18.10.2018 kella 17:57 ajal xxxx asuva kinnistu läheduses A. M.ile ette peidukoha. Samal päeval kella 21:37 paiku peitsid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga, eelpool nimetatud

peidukohta ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Samamoodi peitsid Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele Dmitri Kudinoviga, eeluurimiselt täpselt tuvastamata ajal xxxx asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla metamfetamiini sisaldavat pulbrit. 18.10.2018 ja 31.10.2018 leiti samast peidukohast, s.o xxxx asuva kinnistu läheduses põõsastes asuva tuhaploki alt metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Eeltoodust järeldub, et Dmitry Pronin, Aleksandr Ušakov ning Dmitri Kudinov tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 184 lg 2 p-s 1 nimetatud grupile. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et narkootilise aine amfetamiini käitlemine Dmitri Kudinovi, Dmitry Pronini ning Aleksandr Ušakovi poolt on toime pandud teadlikult ja tahtlikult ning igal süüdistataval oli kuritegude toimepanemises oma kindel roll ja ülesanne, millega hoiti sündmuste kulgemist oma kontrolli all ja samaaegselt püüti tagada kuritegeliku käitumise konspireeritus. Seega on kuritegu toime pandud eesmärgipäraselt, seades süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks teadmises, et see saabub, s.t kuritegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Kudinov, Dmitry Pronin ning Aleksandr Ušakov panid toime KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (metamfetamiin) ebaseadusliku käitlemise grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo. Kohus võtab seisukoha Dmitry Pronini ja Aleksandr Ušakovi suhtes selles osas viimase episoodi analüüsi lõpus. Eelmärgitu alusel on aga tuvastatud, et Dmitri Kudinov on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (marihuaana ja metamfetamiini) ebaseadusliku käitlemise grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo (otsuse p 2.2, sama põhjendus p 2.3 osas). 2.4 Metamfetamiini andmine S. T.le Tunnistaja S. T. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta Aleksandr Ušakovi ning Dmitri Proninit 2018. aasta augusti- või juulikuust. Ta tutvus nimetatud isikutega, kuna vajas tööd seoses narkootikumidega. Temaga võtsid ühendust nii Aleksandr Ušakov kui ka Dmitry Pronin ning nad leppisid kokku kohtumise xxxx järve ääres. Kohtumine leidis aset juulikuus. Kohtumisel nad leppisid kokku, et Aleksandr Ušakov ning Dmitri Pronin hakkavad talle amfetamiini tarnima. Kohtuistungil avaldas kaitsja Vladimir Sadekov S. T. usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused: “samal päeval õhtul umbes kell 21 ajal sain xxxx järve juures kokku Dima ja Alekseiga, keda ma ei tundnud. Nad pakkusid mulle, kui ma tahan, siis neil oleks pakkuda väga hea hinnaga amfetamiini, kas ma oleksin nõus nende all amfetamiini müüma. Ma sain nendest aru, et neil oli kuskil ära pandud minu jaoks umbes 4 kg amfetamiini, mida ma pidin tasapisi müüma hakkama“. Tunnistaja S. T. sõnas kohtuistungil, et see lõik puudutas teisi kuupäevasid ja kohtumisi ning, et ta ei ole rääkinud midagi selle kohta, et esimesel kohtumisel oli tema jaoks juba midagi ära peidetud. Samuti on trükiviga, mis puudutab 4 kg ainet. Ta sõnas, et pärast esimest kohtumist järgmisel päeval sai ta 1 kilo amfetamiini. See oli peidetud Xxxx järve piirkonda kivi alla. Kohtuistungil avaldas kaitsja Vladimir Sadekov usaldusväärsuse kontrolliks S. T. kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt oli tunnistaja kohtueelsel menetlusel öelnud, et Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin andsid kilogrammi amfetamiini kohe tema kätte. Kohtuistungil sõnas tunnistaja, et ilmselt ajas uurija ise midagi sassi ning tegelikkuses oli nii nagu ta räägib kohtuistungil. Samas kinnitas tunnistaja S. T., et kuna aine üleandmisi toimus mitmel korral, siis ei pruugi ta täpselt mäletada, milliseid ütlusi ta kohtueelsel menetlusel andis. Samuti esitas kaitsja Vladimir Sadekov S. T.le kohtuistungil küsimuse, et mitmel korral ta kinnipidamise päeval ütlusi andis, tuues välja, et tunnistaja andis ütlusi vähemalt kolm korda. Tunnistaja S. T. ütles, et ütlusi andis tema ühe

korra, kuivõrd tegemist oli ühe ja sama asjaga ja võimalik, et tegemist oli lihtsalt mingite täiendustega. Tunnistaja sõnul amfetamiini müüs ta maha ning selle eest pidi ta andma 5000 eurot. Teatud aja möödudes, siis kui oli aine ära müünud, andis ta raha Aleksandr Ušakovile ning Dmitry Proninile. Amfetamiini Aleksandr Ušakovilt ja Dmitry Proninilt omandas ta korduvalt umbes 5 korral. Hind oli iga kord sama. Ainet omandas ta põhiliselt 1 kilogrammi kaupa, kuid paar korda oli ka pool kilo. Ainete omandamise kordasid leppisid nad omavahel kokku siis kui tunnistaja Aleksandr Ušakovile ning Dmitry Proninile raha üle andis ning suheldi ka telefoni teel, kuid telefoni teel nad narkootilisi aineid konkreetselt ei maininud. Teistel kordadel toimus narkootilise aine üleandmine peidiku kaudu ning ühel korral toimus see xxxx keskuse parklas. Peidiku koht oli üks ja sama ning see asus xxxx metsas. Aine oli põõsastikus, pisut maa sisse kaevatud. Ainet käis ta võtmas peidikust üksinda. Ta ei mäleta, kas peidiku asukohta näitas talle Aleksandr Ušakov või Dmitry Pronin. Kohtumisel käisid nimetatud isikud ka erinevalt. Aine suhtes läbirääkimiste pidamisel oli tunnistaja sõnul Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin võrdsed. Tunnistaja S. T. sõnul peeti ta kinni 13.09.2018 ning tema juurest leiti amfetamiini. Amfetamiin, mis tema juurest leiti, pärines ühest kohtumisest, mis tema ning Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini vahel aset leidis. Ta ei mäleta, millal ta neilt aine omandas, aga igaljuhul oli see üks nendest viiest korrast, kui talle narkootilist ainet anti. Ta mäletab, et see aine, mis temalt kinnipidamisel leiti, oli tema käes olnud umbes neli päeva kuni nädal ning tol korral omandas ta 1 kilo ainet. Ülejäänud aine oli ta juba ära müünud. Pärast tema kinnipidamist suhted Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Proniniga katkesid mõneks hetkeks, kuna ta jäi neile võlgu ega suutnud raha tagastada. Võlg Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini ees oli ligikaudu 5000-6000 eurot. Tunnistaja S. T. sõnul möödus umbes kolm nädalat, kui ta helistas Aleksandr Ušakovile sooviga võlg tagasi teenida, samuti ei olnud tal raha ega saanud ka ise narkootikume edasi tarvitada. Ta kohtus Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Proniniga pärast enda vabastamist. Kohtumine leidis aset xxxx tiigi juures ning teine kord xxxx jaamas. Esimesel korral xxxx tiigi juures arutas ta Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Proniniga veelkord kauba andmist talle, et ta saaks enda võla tagasi teenida. Teatud aja möödudes andsid Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin talle pool kilo amfetamiini. Aine üleandmine toimus xxxx. Ta läks sinna koos Dmitry Proniniga ning alustasid sõitu xxxx juurest. Sõit Dmitry Proniniga toimus sel samal päeval, kui ta xxxx juures Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Proniniga kohtus. Sõidukeid, millega Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin sõitsid, ta ei mäleta. Ta ei mäleta täpselt kuhu nad Xxxxs sõitsid, kuna väljas oli pime ja ei olnud midagi näha. Samuti ei ole Xxxx talle ka tuttav koht. Auto parkisid nad ära ning peidiku juurde tuli pisut kõndida. Ta ei näinud kust Dmitry Pronin aine võttis. Dmitry Pronin andis talle pakendi siis kui nad sõidukile lähenesid või olid sõiduki juures või sõidukis sees, ta täpselt ei mäleta kuidas see oli. Kohtuistungil avaldas kaitsja Vladimir Sadekov usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja S. T. kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt sai tunnistaja amfetamiini kätte autos, kui ta koos Dmitry Proniniga sinna istus. Kohtuistungil sõnas tunnistaja, et ta mäletab, et uurimisel rääkis ta, et nad lähenesid koos Dmitry Proniniga sõidukile ja võimalik, et kirja pannes tuli trükiviga sisse, aga ta kinnitab, et kindlasti ei andnud Dmitry Pronin talle pool kilo amfetamiini üle autos sees, vaid auto juures. Xxxxst tagasi sõites viis Dmitry Pronin ta xxxx tänavale, kus ta trammipeatuses väljus ja lahkus. Kui aine oli tal ära müüdud, siis pidi ta helistama neile. Ta enam täpselt ei mäleta, kui palju ta poole kilo aine eest raha pidi andma. Tunnistaja S. T. ei osanud öelda kust pärines Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini usaldus tema vastu, et nad andsid talle aine ning alles hiljem pidi selle eest raha andma, aga ta sõnas, et narkoäris on see tavapärane, et enne antakse aine realiseerimiseks ning alles hiljem raha. Kohtuistungil tunnistas S. T. seda, et ta võttis ühendust Aleksandr Ušakoviga tulenevalt politseiga tehtud koostööst ning et samal ajal ka enda võlgnevust kustutada ja raha teenida, s.t politseiga koostöö tegemise ajal võttis ta endale narkootikume, et teenida raha nende müümise

eest. Tunnistaja tunnistas, et sel ajal kui ta narkootikume müüs, tarvitas ta ka ise nii amfetamiini kui ka fentanüüli ning see oli ka üheks põhjuseks, miks ta narkootiliste ainete müügiga üldse tegeles. Ta ei soovinud politseid petta, aga kuna tal oli raske majanduslik seis, siis ei leidnud ta muud väljapääsu. Politsei eest peitis ta ära pool kilo narkootikume pärast viimast kohtumist Dmitry Proniniga. Kui teda viimane kord üle kuulati, siis tuli see asjaolu välja ning nii ei saanudki ta politseid petta, kuid tunnistas, et osa narkootikume suutis ta politsei eest siiski varjata. Pool kilo amfetamiini peitis ta enda sõnul õues kuuri alla ja hommikul majast väljudes oli paduvihm kogu pakendi tema enda peidikus laiali ajanud. Tunnistaja sõnul ei olnud tal mingit konkreetset kokkulepet politseiga, et tal saab olema mingi kogus narkootilist ainet ning samuti ei lubatud talle politseiga tehtud koostöö eest midagi. Tunnistaja sõnas istungil, et mingisuguseid võlaõiguslikke suhteid peale narkootikumide müümise tal Aleksandr Ušakoviga ei olnud. Samuti ei ole ta Aleksandr Ušakovi käest mitte midagi ostnud. Kohtuistungil esitas tunnistaja S. T.le küsimusi ka süüdistatav Dmitry Pronin, kes küsis, kas tunnistaja kinnitab fakti, et ta võttis temalt mitu korda raha võlgu. Tunnistaja S. T. eitas seda ning ütles, et ta ei ole kunagi Dmitry Proninilt raha võlgu võtnud. Tunnistaja S. T. sõnul pärast Xxxxis kohtumist ning poole kilo amfetamiini saamist toimus veel teinegi kohtumine, mis leidis aset xxxx jaamas. Tunnistaja sõnul oli kohtumise initsiaatoriks Aleksandr Ušakov, kes temaga ise ühendust võttis ning ütles, et ta soovib saada seda, mis S. T. talle võlgu on. Enne kohtumist võttis tunnistaja ka ise Aleksandr Ušakoviga ühendust, kuna arvas, et kohtumise päevaks tekib tal raha ja ta tahtis enda võlga ära tasuda. Kust tunnistaja raha pidi saama, ta kohtuistungil ei avaldanud, kuna see oli tema isiklik asi ega puudutanud politseiga koostööd ega ka mitte narkootikume. Ta ei mäleta, kas ta Aleksandr Ušakoviga telefoni teel rääkis sellest, et keegi talle raha toob. Raha tal aga kohtumise päevaks ei olnud ning ta ütles seda ka politseile ja küsis, et kas sellisel juhul on tal mõtet üldse Aleksandr Ušakoviga kokku saada. Politseid aga ei huvitanud, et tal raha ei ole ning ta pidi kokkusaamisele minema. Kohtumisele tulles tunnistas ta ka Aleksandr Ušakovile, et tal ei ole üldse raha. Aleksandr Ušakov oli tol korral üksi ning ta reageeris tema öeldu peale agressiivselt. Lisaks kohtumistele oli tunnistaja sõnul nende vahel ka telefonikõnesid. Üks kõne oli selline, milles Aleksandr Ušakov ähvardas tunnistajat ning ütles, et neil ei olegi raha enam vaja, vaid küsivad seda tunnistaja tervise arvelt. Viimane ähvardus oli narkomaanist tütarlapse poolt, kes ütles tunnistajale, et teda hakatakse aeglaselt tapma kui ta enda ütlusi ei muuda ja kui muudab ütlusi, siis tapetakse kiiresti. Pärast seda ta ei soovinud enam nendelt narkootilist ainet saada. Ta ei osanud öelda, kust kohast Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini poolt edasi antud aine pärines. Samuti ei ole temalt käesoleva ajani 5000 eurot enam küsitud. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi ning süüdistatav Dmitry Pronini sõnul puudub neil aga igasugune seos S. T. ja narkootiliste ainetega. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt teab ta S. T.t 2017. aasta juunist, kui A. Ž. talle S. T.t tutvustas. Ta suhtles A. Ž.iga kui tal oli vaja mingeid asju osta. Tol momendil oli tal jalgratast vaja ja ta küsis A. Ž.ilt kas ta teab, kellelt on võimalik jalgratast osta. A. Ž. helistas talle ja ütles, et on olemas üks isik, kes müüb kahte jalgratast. A. Ž.i sõnul pidi tegemist olema tema inimesega, keda ta teab ja nii määras ta kohtumise Xxxx järve juures. Selleks inimeseks oli S. T.. Ta kohtus S. T.ga 10 või 12 juuni sooviga temalt jalgrattaid osta. Ühte jalgratast tahtis ta endale ja teist enda naisele M,. S. T. müüs talle kaks jalgratast. Ta andis S. T.le 800 eurot jalgrataste eest, aga jalgrattaid ta kohe ei võtnud, kuna oli tavalise sõidukiga ja neid ei olnud kuhugi panna. Jalgrattaid ta ei näinud, kuid S. T. oli meeste Scott jalgrattaga, amortidega velgedel, väga kallis ja ütles, et kodus on tal samasugune teinegi ainult et roosa. Nad leppisid kokku, et õhtul sõidab ta S. T. juurest läbi ja võtab jalgrattad ära. S. T.ga ta õhtul aga ühendust ei saanud, kuna tema telefon oli välja lülitatud. Ta helistas A. Ž.ile ning selgitas talle olukorda ning umbes nädala pärast A. Ž. tuli tema juurde ja ütles, et jalgrattad olid varastatud ja politsei võttis need S. T.lt ära. Samuti võeti S. T.lt ka raha ära. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul ta politseisse ei pöördunud, kuna ei soovi nendega koostööd teha. A. Ž.iga kohtus ta vanglas ning teda karistati autode varguse eest või midagi sellist. Ta teab, et jalgrattad olid võetud kas laenu või järelmaksuga ning ta ise ei soovinud jalgrattaid

järelmaksuga seaduslikul teel osta, sest ei teadnud sellest ning samuti ta soovis jalgrattaid kohe. Poest ei oleks ta nii hea hinnaga jalgrattaid saanud. Ehkki jalgrattad oli hea hinnaga, ei tekkinud tal kahtlust nende rataste päritolus, samuti ütles A. Ž. talle, et jalgrattaid müüb normaalne inimene. Raha andis ta S. T.le jalgrataste eest kohe, sest ta väga palus, et tal on raha vaja. Kuid ka see ei tekitanud temas kahtlust. Ta läks kohtumisele enda xxxx, kuna ei olnud 100% kindel, et ta ostab jalgrattad. Sularaha 800 eurot oli tal niisama autos ning ta võttis selle kaasa, kuna oli suundumas jalgrattaid vaatama. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul kohtus ta S. T.ga 08.10.2018 Xxxxis ning suvel suhtlesid nad pidevalt ka telefoni teel ning S. T. lubas enda sõnul kohe raha tagastada, aga tegelikult ta valetas. Ühendust temaga võttis S. T. ise ja helistas selleks tema naise M. D. telefoninumbrile, mille ilmselt sai ta politsei käest, kuna enne seda ta ei ole kunagi varem M. D. telefonilt S. T.le helistanud. Kohtumise eesmärgiks oli küsida enda jalgrataste eest makstud 800 eurone võlg tagasi ning arutada, kuidas S. T. seda tasuma hakkab. Intressi ega leppetrahvi neil kokku lepitud ei olnud. S. T.ga kohtumisel oli veel ka Dmitry Pronin. Dmitry Proninile helistas ta ise ja ütles talle, et S. T.ga on võimalik taas ühendust võtta, et kas ta ei taha temaga rääkida. Dmitry Proninile helistas ta sellepärast, et ka temal olid samasugused finantsprobleemid ning et ta andis mingisuguse protsendiga S. T.le raha võlgu. Kohtumisel küsis ta S. T.lt, et mis toimub ja tahtis, et S. T. räägiks talle ära kogu olukorra, mis juhtus, kuhu ta kadus ja kuidas ta hakkab enda võlga tagasi maksma. Selle peale ütles S. T., et tal on inimene, kes töötab xxxx ja see isik olevat S. T.le rääkinud, et kui kuskil on tekkimas narkoaineid, siis võiks neid realiseerida. Ta hakkas rääkima midagi, mis ei olnud üldse tema ja Dmitry Pronini küsimusega seotud. Ta ei saanud aru, millest S. T. räägib, S. T. ise ka midagi ei seletanud. Pärast seda kui ta hakkas rääkima narkootikumidest andis ta Dmitry Proninile mõista, et teda see jutt ei huvita ja palus et teda koju viidaks. See kokkulepe oli tal Dmitry Proniniga juba Xxxxi juurde sõites ning ta palus, et kui jutt läheb üle narkootikumidele, siis teda viiakse koju. Ta oskas seda Dmitry Proninilt paluda, kuna siis kui nad sõitsid S. T.ga kohtuma rääkis Dmitry Pronin talle autos, et tal on olemas võimalus pakkuda S. T.le narkootikumidega tegeleda, et ta enda võla saaks ära kustutada. Enda sõnul sidus ta S. T.t narkoga, sest ta ise rääkis narkootikumidest, kuid ta ise Dmitry Proniniga midagi arutanud ei ole ning autos olles Dmitry Pronin ainult teavitas teda sellest, mille peale ta ütleski, et kui jutt läheb narko peale, siis tema läheb koju. Kohtumine Xxxxis kestis 5-10 minutit, kuid mingile kokkuleppele nad ei jõudnud ning teda sõidutati koju xxxx. S. T. sõitis nendega kaasas, kuna Dmitry Proninil oli mingi võimalus ecstasy tablettide osas, aga ta ei ole sellega kuidagi seotud, vaid oli samal ajal autos. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi arvates üritab S. T. teda süüdi lavastada, et ise vabadusse jääda ja et lahendada rahaprobleem tema ja Dmitry Proniniga. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul ei saanud ta pärast 08.10 kuupäeva S. T.t kätte ning 15 või 16 oktoober helistas ta S. T. tüdruksõbrale A.. S. T. helistas talle 16 või 17 oktoober ja nad leppisid kokku kohtumise xxxx. Kohtumise käigus ta hakkas jälle kuulama S. T. järjekordset juttu sellest, et tal pole raha ja et tuleb isik xxxx, kes toob talle raha ja siis ta saab võla ära maksta. Enda sõnul ei olnud tal mitte kunagi S. T.ga juttu narkootikumidest, kuigi ta Xxxxis üritas narkootikumidest rääkida, aga siis nad koos Dmitry Proniniga keeldusid sellest ja ütlesid, et nad ei tegele narkootikumidega. Tema ja S. T. vahelised jutud käsitlesid ainult võlga jalgrataste eest. Kohtumise lõppedes leppisid nad S. T.ga kokku, et kohtuvad xxxx grilli juures, aga ta ise keeldus temaga kohtumisest, sest sai aru, et isik teeb midagi arusaamatut. 21.10 helistas S. T. talle ja ütles, et saabub isik, kes toob talle raha 3800 eurot, millest 3000 eurot on ta võlgu Dmitry Proninile ning 800 eurot talle. Nad leppisid kokku, et 22.10 pärastlõunasel ajal saavad kokku ning selle kohtumise eesmärgiks oli süüdistatav Aleksandr Ušakovil enda võlgnevus kätte saada. 22.10.2018 kohtus ta S. T.ga xxxx jaamas, kuid S. T. raha ikka ei toonud. Juba siis oli käimas operatsioon ning S. T. provotseeris teda, et tal on vaja narkootikume saada, kuigi ta mitmeid kordi ütles, et ta ei tegele narkootikumidega, kuid S. T. jätkas ikkagi provokatsioonidega. Selle peale ta ütles S. T.le, et ta ei helistaks enam, unustaks telefoninumbri ära, keeras ringi ja istus sõidukisse.

Süüdistatav Dmitry Pronini kohtuistungil antud ütluste kohaselt tutvus ta S. T.ga 2018. aastal xxxx spordiväljakul. Nad tegid koos tänava jõuväljakul trenni ning korduvalt nägid teineteist. Neil oli ka palju ühiseid tuttavaid vanglast. Ta mäletab, et S. T. helistas talle mingi aeg ning nad said kokku. S. T. rääkis, et ta on raskes majanduslikus olukorras ning ta otsustas S. T.le laenata 300 eurot. Raha andis ta S. T.le sularahas ning nad leppisid kokku, et S. T. annab talle selle tagasi nädala jooksul, mida ta ka tegi. Pärast seda laenas ta S. T.le 500 eurot ning S. T. pidi tagastama selle koos intressiga ning S. T. andis tagasi 650 eurot, mis on vähem kui nad kokku leppisid. Juuli lõpus andis ta 1000 eurot ning kahe nädala pärast pidi S. T. tagastama 1500 eurot, kuid ei tagastanud. Kuna võla tagasimaksmine venis nii pikale, siis kasvas võlg 3000 euroni. Teda ei huvitanud see, mis vahendite arvelt või kuidas S. T. oleks pidanud rahasumma talle tagastama. Samuti ei oska ta öelda, miks S. T. pöördus tema poole ja narkootikume oskas küsida. Enda sõnul tema S. T.t narkootikumidega ei varustanud, kuid tal oli S. T.ga juttu narkootikumidest septembrikuu lõpus. S. T. helistas talle ning nad kohtusid xxxx lähistel pargis. Kohtumisel ütles S. T., et tal raha pole ja on raskes seisus ning sattunud narkootikumidest sõltuvusse ning on kõigile võlgu ning otsib variante arveldamiseks. Ta sai aru, et S. T. peab silmas narkootikume. S. T. tegi talle ettepaneku anda realiseerimise peale narkootikume. Ta kohe midagi ei otsustanud, aga ütles S. T.le, et mõtleb midagi välja ja kaalub seda. Paari päeva pärast kohtus ta S. T.ga uuesti. Tal oli tol hetkel võimalus hankida teatud liiki narkootikume ning ta küsis S. T.lt kas ta on nõus narkootikume realiseerima. Ta tahtis narkootikumide eest saada 3000 eurot. S. T. oli nõus. Ta kohe talle narkootikume ei andnud ning ütles, et tingimuseks on see, et vähemalt osa enda võlast peab S. T. tagastama. S. T. pidavat püüdma seda teha. S. T. pidi helistama talle 2-3 päeva pärast, mida S. T. ka tegi. Nii kohtuski ta 8.10.2018 koos Aleksandr Ušakovi ning S. T.ga Xxxxis. Ta läks kohtumisele koos Aleksandr Ušakoviga, kuna teadis, et S. T. on ka Aleksandr Ušakovile võlgu. Aleksandr Ušakov ei teadnud, et tal on kohtumine S. T.ga, vaid Aleksandr Ušakov helistas talle ise ja ütles, et ta läheb S. T.ga kohtuma. Kohtumisel Xxxxis määratlesid nad enda pretensioonide sisu, mille oli S. T. võlg neile. S. T. hakkas kaebama enda elu üle ja hakkas rääkima mingitest variantidest ja sellest, kellele ta võlgu on. Kohtumise lõppedes võttis ta S. T. endaga kaasa, kuna enne seda oli neil kokkulepe, et ta näitab talle ette kohta, kust S. T. hiljem narkootikume võtma hakkab. Sel ajal kui nad sel teemal rääkisid ei olnud veel narkootikume ära peidetud. Koht kuhu nad sõitsid asus Xxxxs. Enne seda sõitsid nad tema juurde koju, kust ta võttis auto dokumendid, kuna oli võõra sõiduki roolis. Sõiduk, millega nad sõitsid olid Aleksandr Ušakovi xxxx. Nad sõitsid uude rajooni ning jätsid sõiduki sinna. Edasi läksid nad jalgsi metsateele. Ta näitas näpuga ette kohta, kuhu pidid narkootikumid ilmuma ning seejärel keerasid nad ümber ja läksid tagasi autosse. Ta viis S. T. tagasi linna ning teepeal sõitsid nad xxxx ja ta ostis S. T.le mobiilsidekaardi. Kaardi andis ta temale ning numbri jättis endale meelde, et ta saaks hiljem S. T.ga ühendust võtta. Aleksandr Ušakovi viis ta koju, kuna ta ootas mööblit. Aleksandr Ušakov jutuajamisest S. T.ga osa ei võtnud ning ta isegi ei teadnud kõiki detaile. Isik, kelle käest ta narkootikume saama pidi viis ta xxxx jõe äärde ja näitas koha, kus asusid narkootikumid ning kust ta pidi need võtma. Narkootikumideks pidid olema ecstasy tabletid, umbes pool kilo. Pakendit peidikus ta ei näinud, kuna see oli maa sisse kaevatud. Seejärel toimetati ta tagasi Xxxxsse sõiduki juurde. Hiljem otsustas narkootikume xxxx jõe juurest peidikust mitte võtta, et mitte riskida ning otsustas, et viib hoopis S. T. sinna ja näitab selle koha talle ette. Lõppkokkuvõttes ta mõtles ikkagi ümber, kuna esines risk mitte saada enda raha ja jääda veel teistele ka võlgu. Peidikusse pandud aine eest ei ole ta kellelegi midagi tasunud ning temalt ei ole keegi 3000 eurot narkootikumide eest ka küsinud. Enda sõnul ei ole ta S. T.le kuni enda kinnipidamiseni, s.o 06.11.2018 mingeid narkootikume üle andnud. Tunnistaja S. T. ning süüdistatav Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini ütlustest nähtub, et need on omavahel vastuolus. S. T. sõnas kohtuistungil, et ta kohtus 2018. aasta juulikuus Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Proniniga, kes pidid talle edasimüügiks hakkama tarnima amfetamiini. Esimene kord sai ta isikute käest 1 kilo amfetamiini hinnaga 5000 eurot Xxxx järve ääres. Pärast seda sai ta veel umbes viiel korral amfetamiini, koguseliselt kilo kaupa või siis paaril korral ka poole kilo kaupa. Narkootiline aine anti talle läbi peidiku, mis asus Xxxxs ning kus ta ainel üksinda järel käis. Lisaks sõnas S. T., et temalt 13.09.2018 kahtlustatavana

kinnipidamisel ära võetud amfetamiin pärines Aleksandr Ušakovilt ning Dmitry Proninilt. Enda sõnul müüs ta osa saadud narkootilisest ainest maha ning osa tarvitas ka ise ära. Sellest aga tekkis võlg, mida ta ei suutnud enam Aleksandr Ušakovile ning Dmitry Proninile tagasi maksta. Kohtuistungil sõnas tunnistaja, et pärast tema kinnipidamist läks umbes kolm nädalat mööda, kui ta uuesti otsis Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Proniniga kontakti, et enda võlg tagasi teenida. Tunnistaja S. T. sõnul toimus esimene kohtumine pärast tema kinnipidamist 08.10.2018 Xxxxis ning sealt sõitis ta koos Dmitry Proniniga Xxxxsse. Xxxxs läks ta koos Dmitry Proniniga peidiku juurde, kus Dmitry Pronin andis talle üle pool kilo amfetamiini. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi kaitsja Vladimir Sadekovi sõnul ei ole tunnistaja S. T. ütlused usaldusväärsed ja seda mitmel põhjusel. Esmalt on tunnistaja S. T. puhul tegemist varem kriminaalkorras karistatud isikuga, mis seab tema usaldusväärsuse kahtluse alla. Teiseks on S. T. puhul tegemist uimastisõltlasega ning tema käitumisest ja elustiilist saab järeldada, et teda ei saa usaldada. Samuti tunnistas S. T., et politseiga koostööd tehes pani ta toime kuriteo ja varjas narkootilist ainet. Lisaks oli S. T. ütlusi andes segaduses ning kaitsja pidi korduvalt tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks avaldama kohtueelsel menetluses antud ütlusi. Lisaks rääkis tunnistaja S. T., et kohtus Aleksandr Ušakoviga xxxx kaubanduskeskuses, kuigi süüdistuses ei ole selle kohta midagi märgitud. Pole ka selge see, kas S. T. suhtes on algatatud kriminaalasi poole kilogrammi amfetamiini käitlemises, mille vihm väidetavalt tema koduhoovis laiali uhtis. Kohtuistungil avaldas kaitsja Vladimir Sadekov korduvalt tunnistaja S. T. kohtueelsel menetlusel antud ütlusi püüdes nii tunnistajat enda sõnades kahtlema panna ning teda segadusse viia, kuid kohtu hinnangul põhjendas tunnistaja vastuolusid usutavalt ning selgitas ka ise, et kuna sündmustest on möödas enam kui aasta, siis ei pruugi ta kõiki asjaolusid detailideni mäletada. Samuti tunnistas tunnistaja S. T. kohtuistungil, et tol hetkel oli ta narkootikumidest sõltuvuses, mis võis tal sündmuste meenutamisel valmistada raskusi ning teha tema mälu lünklikuks. Samas on tunnistaja olnud enda ütlustes algusest peale järjepidev ning eksinud mõneti vaid ebaolulistes asjades, mis kokkuvõttes ei oma tõendamiseseme asjaolude osas tähtsust ega muuda tema ütlusi kuidagimoodi ebausaldusväärseks. Samuti ei saa eeldada inimeselt, et ta absoluutsel kõiki asju minevikutagusest ajast mäletab ja neid meenutada suudab. Pigem tõstab see just tunnistaja ütluste usaldusväärsust, sest vastupidise olukorra puhul tekiks arvamus, et ta on endale ütlused pähe õppinud. Süüdistatav Aleksandr Ušakov väljendas kohtuistungil arvamust, et S. T. üritab teda süüdi lavastada, et ise vabadusse jääda ja lahendada rahaprobleem tema ja Dmitry Proniniga. Taoline väide, ei ole aga kuidagimoodi pädev, kuna S. T.l puudus igasugune põhjus valetada, et tema juurest kinnipidamisel leitud ained pärinesid Aleksandr Ušakovilt ning Dmitry Proninilt, kui need tegelikult ei oleks neilt pärinenud. Samuti ei tooks süüdistatavate süüdilavastamine mingit lahendust ka S. T. väidetavale võlale, mis tal siiamaani Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini ees on. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et sel ajal kui Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin on viibinud vahi all, on S. T. saanud ähvardusi, milles lubatakse tema elu kallale minna kui ta oma ütlusi ei muuda, kuid võla tasumise osas ei ole tema poole pöördutud. Kohus ei nõustu kaitsja väitega ka selles osas, et kuna tunnistaja S. T. on varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Isiku varasem karistatus ei saa kohtu arvates mõjutada kuidagi isiku ütluste usaldusväärsust. Vastasel juhul tuleks sellest põhimõttest lähtudes iga varem karistatud isiku ütlused juba ette lugeda ebausaldusväärseteks ja tõendite kogumist välja jätta. Kahtlemine ütluste usaldusväärsuses tuleks kõne alla siis, kui ütlused on ilmselges vastuolus teiste kogutud tõenditega või kui ühe tõendiallika ütlused erinevates menetlusstaadiumites on omavahel diametraalses vastuolus. Samas on ju ka Aleksandr Ušakov varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid süüdistatava kaitsja Vladimir Sadekov ei näi sugugi kahtlevat enda kaitsealuse ütlustes, mis näitab seda, et väide varem karistatud isiku ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks on valikuline. Kui lähtuda sellisest kaitsja seisukohast ütluste usaldusväärsuse kriteeriumi kohta, siis tuleks käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud ja korduvalt kohtu poolt karistatud süüdistatavate ütlused koheselt kahtluse alla seada või pigem jätta üldse üle kuulamata. Kohtuistungil selgitas tunnistaja S. T., kuidas ta samal ajal politseiga koostööd tehes üritas enda sõltuvuse rahuldamiseks ja võla tasumiseks narkootilisi aineid edasi müüa, mis samuti näitab tunnistaja ausust ning ühtlasi ka seda, et tunnistaja S. T. suutis ennast lõppkokkuvõttes väga

keerulisse olukorda panna. Politseiga koostöö tõttu pidi aitama ta tabada narkootiliste ainete varustajaid, kuid ometigi ei saanud politsei tasuda S. T. võlga Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini ees ning selleks pidi S. T. ise midagi välja mõtlema. Samal ajal oli ta narkosõltlane, kes vajas uut doosi, kuid kellel polnud selleks raha. Raha oskas ta teenida vaid narkootikumide müümisega. Selleks aga, et müüa narkootilisi aineid, oli vaja saada ainet ning aine saamiseks omakorda oli vaja võlg tasuda. Tunnistaja S. T. ütlusi ei sea kahtluse alla ka see, et kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole menetluses ühtegi kriminaalasja, milles S. T. oleks kahtlustatav või süüdistatav, kuivõrd kriminaalasja menetluse alustamise pädevust ei saa omistada kahtlustatavale või süüdistatavale, vaid uurimisasutusele, kelle otsustuspädevust tunnistaja S. T. mõjutada ei saa. Eelnimetatud põhjustel puudub kohtul alus tunnistaja S. T. ütlustes kahtlemiseks. Kui tunnistaja S. T. sõnas, et ta kohtus Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Proniniga 2018. aasta juulis, kes pidid teda edasimüümise eesmärgil hakkama varustama narkootilise aine amfetamiinga, siis süüdistatav Aleksandr Ušakov sõnas kohtuistungil, et juttu mingitest narkootilistest ainetest ei olnud ning et S. T. on talle raha võlgu hoopis jalgrataste eest ning Dmitry Pronin omakorda sõnas, et 3000 eurot on S. T. talle võlgu, kuna ta andis viimasele võlgu 1000 eurot ning et S. T. pidi kahe nädala jooksul tagasi maksma 1500 eurot, aga kuna ta viivitas maksmisega, siis tänaseks päevaks on võlg kasvanud juba 3000 euroni. Nii tunnistaja S. T. kui ka süüdistatav Aleksandr Ušakov sõnasid kohtuistungil, et omavahel suhtlesid nad pidevalt ka telefoni teel. Nende sõnu kinnitab ka 07.11.2017 jälitustoimingu protokoll, (I kd tl 95-132) mille kohaselt 26.09.2018 ja 29.09.2018 on tunnistaja S. T. ning Aleksandr Ušakov omavahel telefoni teel suhelnud ning Aleksandr Ušakov päris S. T. käest, kas neil on mõtet kokku saada. S. T. ütles, et ei ole ning oli enda kõnes üsna nõutu ja ütles, et on ilma toetuseta ja ei tea, kuidas kõik läheb. Lisaks sõnas tunnistaja S. T., et Aleksandr Ušakov võttis temaga ühendust ka enda naise M. D. telefonilt. Süüdistatav Aleksandr Ušakov aga sõnas, et ühendust temaga võttis S. T. ise ja helistas selleks tema naise M. D. telefoninumbrile, mille ilmselt sai ta politsei käest, kuna enne seda ta ei ole kunagi varem M. D. telefonilt S. T.le helistanud. 08.10.2018 kell 14:09:25 tehtud kõnest nähtub, et S. T. helistas M. D. telefonile ning ütles, et sellelt numbrilt helistasid talle tema sõbrad ja otsisid teda, et kokku saada. Selle peale sõnas M. D. „jajah“ ning andis telefoni Aleksandr Ušakovile. Seega ei ole Aleksandr Ušakovi ütlused selles osas tõesed, et ta ei ole kunagi enda naise M. D. telefonilt S. T.le helistanud ega ühti jälitustoimingu protokollis olevaga ning tunnistaja S. T. ütlustega, kuivõrd M. D. vastusest saab järeldada, et selline suhtlus ka tema telefoni kasutades ei ole talle ootamatu. Lisaks kinnitavad tunnistaja S. T. ütlusi ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Tunnistaja S. T. sõnu, mille kohaselt kinnipidamisel tema juurest leitud amfetamiin pärines süüdistatavatelt Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin kinnitab ka kahtlustatava kinnipidamise protokoll. Protokolli (I kd tl 75-80) kohaselt peeti S. T. kinni 13.09.2018 kell 22:00 xxxx juures ning tema juurest leiti ning võeti ära kokku 3 tk kilepakendit rohelist värvi pulbrilise ainega (pakend 217-1), 1 kollast värvi plekist karp rohelist värvi pulbrilise ainega (pakend 217-2), 1 mingigripp-kilekott rohelist värvi pulbrilise ainega (pakend 217-5) ja 1 fooliumvoldik pruunikat värvi pulbrilise ainega (pakend 217-6). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 18EAN1081 (I kd tl 83-84) kohaselt ekspertiisiks esitatud suuremas soonkinnisega kilekotis, mille ümber kummipael, olev rohekasvalkjas pulber massiga 81,37 g sisaldab 24% metamfetamiinhüdrokloriidi ning pulbris sisaldub 15,7 grammi metamfetamiini (pakend 2171). Kahes väiksemas soonkinnisega kilekotis olev rohekasvaljkas pulber massiga kokku 19,66 grammis sisaldab 27% metamfetamiinhüdrokloriidi ning pulbris sisaldub 4,27 grammi metamfetamiini (pakend 217-1). Kollases plekist karbis olev rohekasvalkjas pulber massiga 28,22 grammi sisaldab 25% metamfetamiinhüdrokloriidi ning pulbris sisaldub 5,67 grammi metamfetamiini (pakend 217-2). Soonkinnisega kilekotis olev rohekasvaljkas pulber massiga 3,58 grammi sisaldab 25% metamfetamiinhüdrokloriidi ning pulbris sisaldub 0,72 grammi metamfetamiini (pakend 217-5). Fooliumvoldikus olev pruunikas pulber massiga 0,028 grammi sisaldab karfentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei olnud võimalik aine vähesuse tõttu määrata (pakend 217-6).

Et tegemist on süüdistatavatelt Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin saadud narkootiliste ainetega kinnitab ka narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0233 (I kd tl 88-90), millest tuleneb, et 18.10.2018 ja 31.10.2018 peidikust leitud ained ning S. T. juurest kinnipidamisel leitud ained pärinevad tõenäoliselt samast laborist või on nende valmistamiseks kasutatud sarnaseid tingimusi. Peidikust 18.10.2018 ning 31.10.2018 ära võetud pulbrid pärinevad tõenäoliselt ühest valmistuskogustest ning S. T.lt ära võetud pulbrid võivad pärineda teisest valmistuskogusest. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Õ.-L. T. selgitas kohtuistungil mida tähendab eelnimetatud ekspertiisiaktis 19E-AN0233 öeldu. Eksperdi arvamus antakse tõenäosuslikus vormis seepärast, et ekspertidel puudub lähtekogus millest antud objektid võiksid pärineda ning omavahel võrreldakse kahte tundmatut objekti. Amfetamiini profileerimine on uurimismeetod, kus gaasikromatograafilis massispektromeetrilisel viisil identifitseeritakse uuritavas ja võrreldavas proovis nende ainete sünteesil tekkinud ebapuhtuseid, lisandeid ja nende omavahelist proportsiooni. Andmeid töödeldakse statistiliselt ja saadakse erinevate proovide omavaheline lähedus ja selle alusel on võimalik anda hinnang, kas proovid on erinevad, kas nad võivad pärineda samast laborist või on kasutatud nende valmistamiseks sarnaseid tingimusi või on nende proovide analüüsi tulemused üksühele kokku langevad ja nad tõenäoliselt pärinevad samast partiist. Üks ja sama partii tähendab, et aine on ühes kohas valmistatud. Amfetamiini sünteesil tekivad selle protsessi käigus ehk aine valmistamise käigus erinevad kõrval- ja vaheproduktid tingituna amfetamiini valmistamiseks kasutatavatest lähteainetest, erinevatest kemikaalidest ja kuidas seda on puhastatud, kuidas see amfetamiini on sadestatud ja need komponendid, mis tekivad, on spetsiifilised. Erinevused võivad olla tingitud asjaoludest, kuidas on pulbri koguseid väiksemateks kogusteks jagatud, kui homogeenne on algkogus olnud, kuidas on jaotatud koguseid hoitud. Suurema koguse väiksemaks koguseks jagamine võib tekitada erinevusi. Samuti sõltub see sellest, kui kuivaks on saadus, partii kuivatatud, kui palju sinna on jäänud lahusti jääke, sest kui suurem kogus jagada väiksemateks ja sinna on jäänud lahusti jääke, siis peale jagamist toimub lahusti jääkide aurustumine ehk väiksemates kogustes ei pruugi neid enam esineda ja sealt tulevad erinevused. Kui need on tuvastatavad, siis nende komponentide kogumina tekib amfetamiinile iseloomulik lisandite profiil ehk piltlikult väljendatuna selline kõver ja erinevate amfetamiini proovide kõveraid võrreldakse omavahel. Vastavalt meetodile on ette antud, et sellise komponentide hulga seest peab välja otsima 25 metamfetamiini sünteesile iseloomulikku ebapuhtust, mille tulemusena saab mõnevõrra teistsuguse pildi ja neid võrreldes tuleb välja komponentide omavaheline proportsioon. Kui pulbrid pärinevad samast partiist, siis ekstraheeritud kromatogrammid on omavahel kokku langevad, piikide arvu, kõrguse ja omavahelise suhtega ning nii esineb ka mõningasi proportsiooni erinevusi, mis võivadki olla tingitud kas hoiustamistingimustest, segamistingimustest ja muudest asjadest, millele ei tea seletust anda. Näiteks võib aine piikide üks mõjutegur olla ka see, et kaks esimest pakendit olid vaakumis ja teised ei olnud. Samuti nähtub ekspertiisiaktidest erinev metamfetamiini hüdrokloriidi sisaldus (antud juhul 23% ja 24%), mis on seotud sellega, et igal mõõtmisel on teatud mõõtemääramatus ja tekib teatav tulemuste erinevus. 23% ja 24% on väga sarnased konsentratsioonisisalduse tulemused ning antud juhul võib erinevus olla tingitud sellest, kui homogeenseks on need pulbrid segatud näiteks enne jagamist. Eksperdiarvamuses märgitud, et kõik ekspertiisiks esitatud pulbrid (1-6) pärinevad tõenäoliselt samast laborist või on nende valmistamiseks kasutatud sarnaseid tingimusi tähendab, et need pulbrid on valmistatud kas ühe ja sama valmistaja poolt, ühes ja samas laboris ehk ruumis, kus on üles seatud sünteesiks vajalik instrumentaarium ja kemikaalid, tehes seda ühe korra, jagades seda väikesteks osadeks või tehes seda samas ruumis nende samade kemikaalidega mitu korda või on võimalus, kus sama inimene kuskil teises ruumis teeb täpselt samadel tingimustel kindla retseptuuri järgi samade kemikaalidega ühe koguse. Tunnistaja S. T. ning süüdistatav Aleksandr Ušakovi ning süüdistatav Dmitry Pronini ütlused on riimuvad selles osas, mis puudutab kokkusaamiste kuupäevasid ning kohti. Seejuures põhjendavad erinevad isikud kokkusaamise põhjusi erinevalt. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 08.10.2018 lepivad S. T. ja Aleksandr Ušakov kokku kohtumise aja. Kell 17:28:26

helistas Aleksandr Ušakov S. T.le ning ütles, et saavad kokku Xxxx jaamas tiigi juures. Nii süüdistatav Aleksandr Ušakov ning süüdistatav Dmitry Pronin on kinnitanud, et tõepoolest kohtumine neil S. T.ga 08.10.2018 Xxxxi juures aset leidis. Sama kinnitab ka jälitustoimingu protokoll (I kd tl 95-132), mille kohaselt 08.10.2018 kell 18:02 saabub xxxx tänava ristmiku kõrval asuvasse parklasse musta värvi xxxx (reg.nr xxxx), mille juhikohalt väljub Aleksandr Ušakov ja suundub auto pagasiruumi juurde ning võtab sealt kaks vihmavarju ning astub nendega kõrvalistuja ukse juurde koputades rohelise vihmavarjuga vastu ukseklaasi, mille peale kõrvalistuja uks avatakse ja sealt väljub Dmitry Pronin, kellele Aleksandr Ušakov ulatab vihmavarju ning koos liigutakse avatud vihmavarjudega Xxxxi tiigi kõrval asuva R-kioski suunas. Kioski juurest pööravad mõlemad isikud paremale ja liiguvad alla Xxxxi tiigi juurde. Varjatud jälgimise käigus tuvastatakse, et 18:07 saavad S. T., Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin Xxxxi tiigi juures kokku ja vestlevad omavahel. Kohtumisel huvitab Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Proninit koguaeg S. T. vahelejäämisega seonduv ning nad on vihased öeldes, et „nemad panustavad ja on nüüd miinuses“. Samuti nähtub nendevahelisest vestlusest, et S. T. enda väitel töötas terve suve probleemideta, kuid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin ei tundu sellega rahul olevat. Lõpuks sõnavad Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin, et „tulevad praegu vastu, kuid see on viimane kord“ ning „kui mingi jama on, tuleb vastust anda“. Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin selgitasid S. T.le, et vahelejäämisest oleks pidanud ta neid teavitama ja rääkima nii nagu oli. Samuti tunnevad nad huvi, kas S. T. „tahab kohe täna“ ning arutavad ka rahasummade üle. Samuti tahavad Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin, et S. T. vahetaks enda telefoninumbri ära. Varjatud jälgimise käigus tuvastati, et kell 18:16 hakkasid kõik kolmekesi koos liikuma Xxxxi tiigi juurest parkla suunas kuhu varasemalt oli Aleksandr Ušakov auto parkinud. Kell 18:17 jõuavad S. T., Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin auto juurde ning S. T. istub kõrvalistuja taha, Aleksandr Ušakov kõrvalistuja kohale ning Dmitry Pronin juhikohale ning alustavad sõitu suunaga xxxx tee poole, kus tehakse tagasipööre ning suundutakse xxxx. Kohtuistungil sõnas süüdistatav Aleksandr Ušakov, et pärast 08.10 kuupäeva ei saanud ta S. T.t kätte ning 15 või 16 oktoober helistas ta S. T. tüdruksõbrale A.. Jälitustoimingu protokollist (I kd tl 95-132) nähtub samuti, et 15.10.2018 kell 19:03:50 ajal helistas Aleksandr Ušakov A. S.le ning küsis enda sõbra kohta, pidades silmas S. T.t. A. S. sõnul ei teadnud ta ka ise S.st midagi ning lubas teada anda kui S. T.st midagi kuuleb. Samal päeval kell 19:23:00 saatis A. S. Aleksandr Ušakovile SMS-i ning kirjutas, et S. T. palus edasi öelda, et kõik on korras ja et temaga saab varsti jälle ühendust. Kohtuistungil sõnas Aleksandr Ušakov, et S. T. helistas talle 16 või 17 oktoober ja nad leppisid kokku kohtumise xxxx. Sama nähtub ka isikute vahel 16.10.2018 kell 14:43:35 ja 14:45:16 tehtud kõnedest. Aleksandr Ušakovi varjatud jälgimise käigus tuvastati, kuidas 17.10.2018 kell 19:46 xxxx kuninga aia piirkonnas jalutas Aleksandr Ušakov. Varsti märgati, et xxxx tee vahelisel haljasalal sai Aleksandr Ušakov kokku S. T.ga, misjärel jalutati koos xxxx tee suunas. Aleksandr Ušakov ning S. T. jõudsid xxxx teele ja vestlesid, et pühapäeval saavad xxxx kokku šašlõkikoht Xxxx juures, millest rääkis süüdistatav Aleksandr Ušakov ka kohtuistungil. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul keeldus ta S. T.ga kohtumisest, sest sai aru, et isik teeb midagi arusaamatut. 21.10 helistas S. T. süüdistatav Aleksandr Ušakovile ja ütles, et saabub isik, kes toob talle raha 3800 eurot, millest 3000 eurot on ta võlgu Dmitry Proninile ning 800 eurot talle. Nad leppisid kokku, et 22.10 pärastlõunasel ajal saavad kokku ning selle kohtumise eesmärgiks oli enda võlgnevus kätte saada. Jälitustoimingu protokolli (I kd tl 95-132) kohaselt 21.10.2018 kell 16:44:07 helistas erinevalt Aleksandr Ušakovi ütlustest hoopis S. T. Aleksandr Ušakovile ning ütles, et täna tuleb laev ja ta saab inimeselt raha ning siis saab 3800 eurot Aleksandr Ušakovile ära anda. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi sõnul sai ta 22.10.2018 S. T.ga xxxx jaamas kokku, aga viimane talle raha ikkagi ei toonud. Jälitustoimingu protokollist (I kd tl 95-132) nähtub, et 22.10.2018 kell 15:31 jalutas Xxxx jaama kõrvale Aleksandr Ušakovi juurde S. T. ning alustas Aleksandr Ušakoviga vestlust. Vestluse käigus jalutasid S. T. ja Aleksandr Ušakov Xxxx jaama ja Xxxxi hotelli vahelisel alal. Vestluse käigus ütles S. T. Aleksandr Ušakovile, et tal on vaja normaalset kogust ja et tal on olemas inimesed. Aleksandr Ušakov aga vastas, et enne on vaja vana asi ära klaarida ja siis arutavad edasi. S. T. lubab endiselt raha ära anda, aga Aleksandr Ušakov ütleb talle, et

tal katus sõidab ja et ta ei kavatse rohkem mingit juttu temaga rääkida. S. T. aga õigustab ennast öeldes, et nii palju normaalseid tehinguid sai ära tehtud. Kell 15:39:50 ajal helistas S. T. Aleksandr Ušakovile ning viimane ütles talle, et S. T. ta numbri ära unustaks ja et midagi ei ole enam vaja, et võtavad tervise kulul. Samal päeval kell 22:04:43 helistas S. T. enda tuttavale oli mures ning ütles, et läks omadega tülli ning et teda ähvardati. Ta väljendas pettumust, sest tema panust ei hinnatud, kuigi tegelikkuses „tõi ta hiigelsuurt kasumit“. Eeltoodust nähtub, et tunnistaja S. T. ning süüdistatav Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin on andnud samasuguseid ütlusi, mis puudutab kokkusaamiste kuupäevasid ning kohti. Nii S. T. ütlustest kui ka jälitustoimingu protokollist on selgelt näha, et Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin nõudsid S. T. käest võlga. Jalgratastega seonduvalt andis kohtistungil ütlusi V. G., kes on isikuks, kes juunis 2018 nägi Aleksandr Ušakovi ning hiljem märts, aprill 2019 sattusid juba ühte kambrisse xxxx vanglas. Enda sõnul müüs S. T. xxxx jalgrattaid ning ta juhuslikult xxxx jalutades märkas teda. Enne seda oli ta üks kord vaid S. T.t näinud. Tuli välja, et isik, keda S. T. xxxx pargis ootas oligi Aleksandr Ušakov ning nii nad sattusidki ühte Xxxx parki kolmekesi ja täiesti juhuslikult. V. G.i sõnul andis Aleksandr Ušakov S. T.le seal samas raha ning pidi hiljem jalgrattad võtma, kuna tal koheselt ei olnud neid panna kusagile. 2018 aastal kuulis ta enda tuttavatelt, et S. T. ei andnudki rattaid Aleksandr Ušakovile ning Aleksandr Ušakov rääkis sellest ka ise 2019. aastal kui nad koos ühes kambris istusid. Tunnistaja V. G. S. T.t kirjeldada ei osanud. Kuigi tunnistaja V. G.i ning süüdistatav Aleksandr Ušakovi ütlused jalgrataste kohta riimuvad, ei ole need usutavad. On kaheldav, et kõik kolm isikut said täiesti juhuslikult kokku Xxxx pargis, kus väidetavalt müüs S. T. jalgrattad Aleksandr Ušakovile. Süüdistatav Aleksandr Ušakov ei ole kordagi maininud, et jalgrataste ostmise hetkel viibis tema juures ka V. G.. Kuna S. T. on V. G.i jaoks tegelikult täiesti võõras inimene, siis näitab see seda, et Aleksandr Ušakov, viibides V. G.iga ühes kambris, rääkis talle ära loo, mis ühtib tema versiooniga ning palus selle kohtuistungil ka samamoodi ette rääkida. V. G.i motiivid valeütluste andmisel on arusaamatud, kuid samas ei ole jutt jalgrataste kohta kuidagi usutav. Kohtuistungil selgitas Aleksandr Ušakov ise hoopis seda, et ta küsis oma tuttava A. Ž.i käest, kas on võimalik jalgrattaid osta ja just A. Ž. viis ta xxxx järvi ääres kokku S. T.ga, kellele Aleksandr Ušakov olevat andnud 800 eurot jalgrataste eest, mida ta ei saanud. Seejuures ei rääkinud ta midagi V. G. juuresolekust. Seega ei riimu Aleksandr Ušakovi ja V. G.i ütlused omavahel sündmuse juures viibinud isikute kohta, kuigi peaks puudutama ühte ja sama sündmust. Kohtu hinnangul on ka jälitustoimingu protokolli pinnalt üheselt selge, et tegemist ei ole võlaga, mis oleks tekkinud jalgrataste üleandmata jätmise või raha laenamisega. Mitte ainsatki korda ei olnud isikute vahelistes telefonikõnedes ega ka vestlustes juttu jalgratastest ega laenust. Sõnaselgelt ei ole telefonikõnedes ega vestlustes räägitud ka narkootilistest ainetest, aga see on ka igati mõistetav, kuivõrd taoline suhtlusviis on narkoäriga tegelevate isikute vahel tavaline, kuivõrd nii arvavad nad, et nende pealtkuulamisel ei saada aru, millest nad räägivad. Ka tunnistaja S. T. sõnas istungil, et omavahelistes vestlustes nad narkootikumidest ei rääkinud, kuid ometi on nendevahel juttu mingisugustest kogustest ja suurest kasumi teenimisest, mis viitab selgelt narkoärile, mitte kahe jalgratta müümata jätmisele. Samas sõnas süüdistatav Aleksandr Ušakov kohtuistungil, et ta ütles mitmeid kordi S. T.le, et ta ei tegele narkootikumidega, kuid jälitustoimingu protokollis nähtuvates vestlustes ja telefonikõnedes ei ole kordagi Aleksandr Ušakov midagi sellist öelnud. Pigem viitab isikutevaheline suhtlusviis millelegi kestvale, kuivõrd süüdistatav Aleksandr Ušakov toonitas kohtuistungil korduvalt, et kõigepealt tahtis ta S. T.ga võla küsimus ära lahendada ja siis temaga asju edasi arutada. Kui asi oli ainult S. T. võlas jalgrataste eest, siis jääb arusaamatuks mida oleks neil veel edaspidi arutada olnud. Nii kinnitab tunnistaja S. T. sõnu, et talle anti amfetamiini edasimüümiseks vähemalt viiel korral, süüdistatav Aleksandr Ušakov ka ise, tehes seda küll ilmselt tähelepanematusest. Samuti viitab jälitustoimingutes kajastatud suhtlemise viis sellele, et tegemist on võlgnevusega, mis on seotud narkootikumidega ning millest ei soovita lihtsalt rääkida. Jälitustoimingu protokollist (I kd tl 95-132) nähtub seegi, et 11.10.2018 kell 17:32:02 helistas S. T. enda tüdruksõbrale A. S.le, milles ta on endast väljas ja mures öeldes, et poisid kahtlustavad midagi ning ta on vist paljastatud. Juhul kui tegemist oleks olnud laenuga või võlgnevusega jalgrataste eest, siis oleks sellise sisuga jutt olnud olemata, sest jalgrataste üle andmata ja võla tagastamata jätmist ei

saanud kahtlustada, vaid pidi olema teada. Samuti ei lähe S. T. telefoninumbri vahetus kokku süüdistatavate Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronini sõnadega võla kohta. Kui S. T. oleks neile võlgu olnud, siis oleks nende huvi olnud see, et nad saavad ta koguaeg kätte kui vaja ning seetõttu ei oleks telefoninumbri vahetamine küll vajalik olnud. Küll oli kõnekaardi ostmine S. T.le vajalik selleks, et S. T.t ei saaks pealt kuulata ja S. T. telefoninumber oleks teada vaid neile endile. Samuti on süüdistatav Aleksandr Ušakov üritanud ennast asjassepuutumatuna näidata väitega, et S. T.ga kohtudes ei saanud ta üldse aru, millest S. T. räägib, samuti ei seletanud S. T. ise ka midagi. Pärast seda kui S. T. hakkas rääkima narkootikumidest andis ta Dmitry Proninile mõista, et teda see jutt ei huvita ja palus et teda koju viidaks. Väidetavalt oli kokkulepe koju viimise osas tal Dmitry Proniniga juba Xxxxi juurde sõites ning ta palus, et kui jutt läheb üle narkootikumidele, siis teda viiakse koju. Ta oskas seda Dmitry Proninilt paluda, sest kui nad sõitsid S. T.ga kohtuma rääkis Dmitry Pronin talle autos, et ta saab pakkuda S. T.le narkootikumidega tegelemise võimalust, et viimane enda võla saaks ära kustutada. Enda sõnul sidus ta S. T.t narkoga, sest S. T. ise rääkis narkootikumidest, kuid ta ise Dmitry Proniniga midagi arutanud ei ole ning autos olles Dmitry Pronin ainult teavitas teda sellest, mille peale ta ütleski, et kui jutt läheb narko peale, siis tema läheb koju. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi kohtuistungil öeldu on mõneti vastuolus tema enda ütlustega. Kord sõnas süüdistatav Aleksandr Ušakov, et tal ei olnud õrna aimugi, et S. T. kohtumisel narkootikumidest rääkis ja samuti ei seletanud ta ka millest rääkis. Seal samas ütles süüdistatav Aleksandr Ušakov aga et ta sidus S. T.t narkoga, sest S. T.t ise rääkis narkootikumidest. Samuti väitis süüdistatav Aleksandr Ušakov, et kuna S. T. hakkas kohtumisel narkootikumidest rääkima, siis andis ta Dmitry Proninile mõista, et teda see jutt ei huvita ja palus et teda koju viidaks. Süüdistatav Dmitry Pronin aga sõnas kohtuistungil, et Aleksandr Ušakovi viis ta koju sellepärast, et Aleksandr Ušakov ootas koju uut mööblit ja pidi seega kodus olema sellepärast. Seega ei ole süüdistatav Aleksandr Ušakov olnud enda ütlustes järjepidev ning on andnud vastuolulisi ütlusi. Samuti ei riimu omavahel ka süüdistatavate Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini ütlused. Hinnates tunnistaja S. T. ütlusi, jälitustoimingu protokolle ning süüdistatav Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini versiooni sellest, et S. T. oli võlgu jalgrataste eest ning Dmitry Proninile temalt laenatud raha, ei haaku kogu eelnev omavahel üheks tervikuks. Kui lähtuda süüdistatav Aleksandr Ušakovi kohtuistungil antud ütlustest, mille kohaselt ei soovinud ta mitte mingil juhul siduda ennast millegi seadusevastasega paludes lausa ennast sellistes ette tulnud olukordades koju viia, siis on raske mõista, miks ta juhuslikult isikule nimega A. Ž. avaldas soovi osta jalgrattaid, kui ta samal ajal oleks võinud minna poodi ja endale jalgratta osta. Selle asemel sai ta kokku S. T.ga, keda oli talle väidetavalt A. Ž. tutvustanud ning kellelt ta ostis kaks jalgratast ilma, et ta oleks teadnud jalgrataste päritolu ning neid näinud. Sellega aga kõik veel ei piirdunud. Ta oli nõus andma S. T.le, keda ta tol hetkel nägi esimest korda, jalgrataste eest 800 eurot. Jalgrattaid ta aga ei saanud, kuna ta läks jalgrattaid ostma sõiduautoga kuhu need sisse ei mahtunud. Hiljem sai ta teada, et jalgrattad olid varastatud ning politsei võttis S. T.lt jalgrattad ja tema antud raha ära. Nii jäigi S. T. talle väidetavalt jalgrataste eest võlgu. Süüdistatav Aleksandr Ušakovi jutt jalgrataste ostust ei ole eluliselt usutav. Juhul kui Aleksandr Ušakov oleks tõepoolest soovinud eemale hoida kuritegudest, siis ta enda käitumisega näitas hoopis vastupidist. Ta ostis jalgrattad teadmata nende päritolu ning neid nägemata ning isiku käest, kellest ta varasemalt polnud midagi kuulnudki. Samuti ei ole eluliselt usutav, et sularaha oli tal niisama autos ning ta võttis selle kaasa ning andis 800 eurot inimesele, keda nägi elus esimest korda. Veelgi enam, ta läks jalgrattaid ostma sõiduautoga, kuhu jalgrattad sisse ei mahtunud ning ajal, mil naine oli enda rasedusega üpris lõpusirgel, mis tähendab, et naisel ei oleks selle jalgrattaga nagunii midagi teha olnud. Kui Aleksandr Ušakov oleks tõepoolest jalgrattad S. T.lt soetanud, oleks ta pöördunud politsei poole, et vähemalt oma raha kätte saada. Sama ebausutav nagu on süüdistatav Aleksandr Ušakovi jalgrataste ostmine, on ka süüdistatav Dmitry Pronini jutt laenu andmise kohta S. T.le. Kuivõrd süüdistatav Dmitry Pronin oli teadlik, et S. T. on äsja vanglast vabanenud ning rahaliselt raskes olukorras, ei ole usutav, et raha tagasi saada sooviv isik annab laenu võõrale inimesele, kelle puhul on ta teadlik, et tegemist on

narkosõltlasega ning kellel puuduvad raha tagasimaksmiseks igasugused legaalsed vahendid ja võimalused. Puutuvalt süüdistatav Aleksandr Ušakovi väitesse, et tunnistaja S. T. oli see, kes teda provotseeris, siis ei ole see kohtu hinnangul kinnitust leidnud. Hindamaks, millal on tegemist lubamatu ja lubatud provokatsiooniga tuleb lähtuda süüdistatavale esitatud süüdistusest ja ulatusest ning teisalt matkija poolt mõju avaldamise viisist ja intensiivsusest. Paratamatult tuleb matkija puhul, kes käitleb vastava loa alusel narkootilisi aineid, lähtuda sellest, et matkijal on vaja otsida kontakti ehk ta peab olema aktiivne, sest vastasel juhul ei oleks jälitustoiming teostatav. Samas peab alati hindama matkija käitumist. Praegusel juhul ei ole asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et S. T. oleks avaldanud süüdistatav Aleksandr Ušakovile mõju, mille tulemusel Aleksandr Ušakov narkootilisi aineid käitles. Aleksandr Ušakov langetas ise selle otsuse nii käituda ning see ei toimunud S. T. mõjul või kihutamise tõttu, millest tulenevalt alles tekkis soov kuritegu toime panna. Aleksandr Ušakov oli ise huvitatud narkootiliste ainete müügist saadavas tulust, mis võimaldas tal vaatamata väikesele töisele sissetulekule hästi elada. Pealegi nähtub ka jälitustoimingute protokollist, et Aleksandr Ušakov ise otsis samuti S. T.ga kontakti ning mitte kordagi ei andnud Aleksandr Ušakov mõista, et ta ei tegele narkootiliste ainetega nagu ta ise kohtuistungil väitis. Vastupidi, telefonikõnedest ja kohtumistel räägitust nähtuvalt nõuab Aleksandr Ušakov S. T.lt müügitulemusi ja ei ole rahul sellega, et S. T. vaatamata korduvatele lubadustele müüdud aine eest raha ära ei too ja küsib ainet juurde. Kohtu hinnangul süüdistatavate väited, et S. T. oli Aleksandr Ušakovile võlgu jalgrataste eest ning Dmitry Proninilt laenatud raha eest, ei ole ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas muude kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega. Süüdistatavate Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini ütlused riimuvad küll omavahel, kuid pole eluliselt usutavad. Samuti on süüdistatavate antud ütlused diametraalses vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud materjalidega ning on kantud soovist pääseda vastutusest. Kuna süüdistatavate Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Pronini ütlused on selges vastuolus teiste tõenditega, mis puudutavad tõendamisesemeks olevat asjaolu, leiab kohus, et süüdistatavate Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Pronini ütlused tuleb jalgrataste võla ning laenatud raha osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Ühtlasi vastab jälitustoimingu protokollis räägitu kohtuistungil tunnistaja S. T. ütlustele ning mis on omavahel kooskõlas. Samuti puudub kohtul alus kahelda tunnistaja S. T. ütluste usaldusväärsuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin omandasid ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mida nad üheselt ja kooskõlastatult andsid edasi S. T.le. Kuivõrd kinnitust on leidnud, et S. T. juurest ära võetud amfetamiin ning 18.10.2018 ja 31.10.2018 peidikust leitud ained pärinevad tõenäoliselt samast laborist või on nende valmistamiseks kasutatud sarnaseid tingimusi, siis võib eeldada, et aine peidikusse asetamine toimus Dmitri Kudinoviga eelneva kokkuleppe alusel. Kohtueelses menetluses on süüdistatav Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini tegevus kvalifitseeritud grupi poolt toime pandud teona. Sellega seonduvalt selgitab kohus, et KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi. Tuginedes käesoleval juhul kriminaalmenetluse käigus tuvastatud teo tehioludele on täpselt määratletav tuvastatud käitumisaktides isikute roll. Kuigi kriminaalasjas on narkootilise aine päritolu jäänud välja selgitamata, kuid saades enda valdusesse narkootilise aine, andsid Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin narkootilist ainet peidiku kaudu edasi. Ainete omandamise kordasid leppisid nad omavahel kokku siis kui tunnistaja Aleksandr Ušakovile ning Dmitry Proninile raha üle andis ning suheldi ka telefoni teel. Peidiku koht oli üks ja sama ning see asus Xxxxs metsas ning selle asukoha näitas S. T.le ette kas Aleksandr Ušakov või

Dmitry Pronin. Samuti anti narkootilist ainet üle teistes kohtades. S. T.ga kohtumistel käisid Aleksandr Ušakov ja Dmitry Pronin kas koos või kumbki üksinda. Aine suhtes läbirääkimiste pidamisel olid tunnistaja sõnul Aleksandr Ušakov ning Dmitry Pronin oma rollides võrdsed. Süüdistatavatele on esitatud süüdistus narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistusaktis märgitud süüdistuse formuleeringu kohaselt süüdistatakse süüdistatavaid narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selle aine vahendamises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit) ja tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine metamfetamiini puhul 0,3 grammist (I kd tl 68-69 pöördel). Seega süüdistatavad Dmitry Pronin ja Aleksandr Ušakov, vahendades käitlesid narkootilisi aineid suures koguses, millest narkojoobe tekitamiseks piisaks sadadele inimestele. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitry Pronin ning Aleksandr Ušakov käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Dmitry Proninil või Aleksandr Ušakovil oleks olnud arsti ettekirjutust metamfetamiini tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatavad oleks neile inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Dmitry Proninil ning Aleksandr Ušakovil puudus seaduslik alus narkootilise aine, s.h ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootilise aine vahendamine oli ebaseaduslik KarS § 184 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (II kd tl 109-117) ja Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusest nr 1-18-1588 (II kd tl 118-122) nähtuvalt on Aleksandr Ušakovi karistatud KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3-aastase vangistusega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. Katseaeg 08.03.2018 kuni 07.03.2021. Menetlusesemeks olevad kuriteod pani süüdistatav toime Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega määratud katseajal. Seega ei olnud eelmine karistus KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest kustunud ning Aleksandr Ušakov oli menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemise ajal KarS § 184 lg 2 p 2 märgitud isikuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki. 1. jaos sätestatud kuriteo. Samuti nähtub ka Dmitry Pronini karistusregistri andmetest (II kd tl 145-146) ja Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusest nr 1-18-4820 (II kd tl 152-153), et Dmitry Proninit on karistatud KarS § 121 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti Dmitry Proninile liitkaristus Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega nr 1-1841

1588 mõistetud karistusega ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Dmitry Proninile liitkaristusena vangistus 4 aastat, milline karistus jäeti tema suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 4 aastase katseajaga kohaldamata. Seejuures karistati Dmitry Proninit eelnevalt Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega nr 1-18-1588 KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat, milline karistus jäeti tema suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata. Nimetatud otsusega oli kohtu poolt määratud katseaeg 08.03.2018 kuni 07.03.2021 ning Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega määrati mõistetud liitkaristuse osas katseajaks 4 aastat, s.o 27.08.2018 kuni 26.08.2022. Menetlusesemeks olevad kuriteod pani süüdistatav toime Harju Maakohtu 08.03.2018 ja 27.08.2018 otsustega määratud katseajal. Seega ei olnud eelmine karistus KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest kustunud ning Dmitry Pronini oli menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemise ajal KarS § 184 lg 2 p 2 märgitud isikuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki. 1. jaos sätestatud kuriteo. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et narkootilise aine metamfetamiini käitlemine Dmitry Pronini ning Aleksandr Ušakovi poolt on toime pandud teadlikult ja tahtlikult ning eesmärgipäraselt, s.t süüdistatavad olid teadlikud käitumise keelatusest ja nad seadsid süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma käitumise eesmärgiks, teades, et see saabub või vähemalt teevad nad kõik selleks, et see saabuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitry Pronin ning Aleksandr Ušakov panid toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (metamfetamiin) ebaseadusliku käitlemise grupis ja isikutena, kes on varem toime pannud KarS § 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Dmitri Kudinovi käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu kohta on kohus seisukoha võtnud juba ülalpool.

KONTROLL

SAADUD

TÕENDITE

SEADUSLIKKUSE

Süüdistatava Aleksandr Ušakovi kaitsja taotles kohtule esitatud kaitseaktis, et kohus kontrolliks jälitustoimingutega tõendite saamise seaduslikkust. Kohus kontrollis jälitustoimikut ning tuvastas, et kaitseaktis mägitud viited süüdistusakti punktidele tõendite loetelus ei vasta süüdistusaktis loetletud tõenditele ja suuremalt jaolt viidatud tõenditest on hoopis teised tõendid, millistel jälitustoimingutega puudub igasugune seos, kuid kohus kontrollis sellele vaatamata kogu jälitustoimikut. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalasja lahendav kohus õigustatud ja kohustatud kontrollima, kas prokuratuuri määratud jälitustoiminguga tõendi saamisel on järgitud seaduse nõudeid, s.h jälitustoimingu lubatavuse eeldusi. Seejuures peab kohus eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates poole taotlusel kontrollima, kas tõendi kogumisel järgiti seaduse nõudeid ja tuvastama kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid jälitustoimingu tegemise materiaalsed eeldused täidetud. Seejuures lasub kohtu kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohtule esitatud jälitustoimikust nähtuvalt on avatud kaks jälitustoimikut, milledest ühes oli üheks seotud isikuks D. Kudinov ning teises D. Pronin ja A. Ušakov. Jälitustoimikute avamisele eelnenud informatsioon andis aluse arvata, et eemärgitud, samuti teised isikud, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud, tegelevad suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Seejuures taotles prokuratuur D. Kudinovi suhtes jälitustoimingute läbiviimiseks maakohtult luba juba 2018. aasta jaanuari lõpus, milleks Harju Maakohus ka loa andis (KM5086).

Samaaegselt andis prokuratuur loa ka D. Kudinovi varjatud jälgimiseks (PL5084). Lisaks sellele taotles prokuratuur Harju Maakohtult luba täiendavate jälitustoimingute läbiviimiseks, millisteks samuti luba anti (KM5422), kuivõrd jälitustoimingutega tuvastati D. Kudinovi seos A. Ušakoviga. Sellele järgnevalt esitas prokuratuur taotlusi jälitustoimingute pikendamiseks, millisteks andis Harju Maakohus vastava loa (KM5474). Samuti pikendas prokuratuur antud lubasid jälitustoimingute tegemiseks (PL6341, PL5444, PL5798). Lisaks eelmärgitud jälitustoimingutele taotles prokuratuur Harju Maakohtult lubasid ka teiste jälitustoimingute tegemiseks, milliste tegemiseks Harju Maakohus ka loa andis ning vastavate taotluste alusel lubasid ka pikendas, kuid kuivõrd kriminaalasjas nende lubade alusel läbi viidud jälitustoiminguid ei realiseeritud ja need toimingud ei ole süüdistusaktis olevate tõendite nimekirjas ning jälitustoimingutega kaasatud isikuid ei ole kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud, ei pea kohus vajalikuks nendel jälitustoimingutel peatuda. D. Kudinovi suhtes läbi viidud jälitustoimingud on jälitustoimikus olevate menetlusdokumentide kohaselt läbi viidud nii prokuratuuri poolt KrMS § 1265 lg 1 alusel antud lubade kui ka prokuratuuri poolt KrMS § 1265 lg 1 alusel pikendatud lubade alusel. Samamoodi on toimunud D. Kudinovi suhtes KrMS § 1267 ja § 1268 alusel läbi viidud jälitustoimingud prokuratuuri taotluse läbivaatamise tulemusel antud eeluurimiskohtuniku loa alusel, milliseid lubasid on vastavalt prokuratuuri taotlustele ka pikendatud. Puutuvalt D. Pronini ja A. Ušakovi suhtes läbi viidud jälitustoimingutesse peab kohus vajalikuks märkida, et prokuratuuri loa (PL6333) alusel alustati eelmärgitud isikute suhtes KrMS § 1265 lg 1 sätestatud jälitustoiminguid. Lisaks sellele taotles prokuratuur Harju Maakohtult luba KrMS § 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbiviimiseks (JT2764) ning Harju Maakohus sellekohase loa ka andis. KrMS § 1262 lg 2 on esitatud ammendav loetelu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisudest, milliste puhul võib teha jälitustoiminguid ning sellesse loetellu kuuluvad nii Dmitri Kudinovi kui ka Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Pronini suhtes tõusetunud esialgne kahtlustus, so KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt ei ole jälitustoiminguid läbi viidud loast tuleneva ajavahemiku väliselt. Osa jälitustoimingutest on aga lõpetatud enne loas mägitud tähtaega. Tõendite kogumise järgselt on nii Dmitri Kudinovile, Aleksandr Ušakovile ja Dmitry Proninile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises, milline kuriteokoosseis samuti kuulub eelmärgitud ammendavasse loetellu (§ 183-185), milliste kuriteokooseisude esinemisel võib jälitustoiminguid teha. KrMS § 1261 lg 2 sätete kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Jälitustoiminguteks loa taotlemisel on prokuratuur ja eeluurimiskohtunik oma lubade andmisel määrustes asunud seisukohale, et isikutele süüks arvatavate kuritegude toimepanemist iseloomustab kõrge konspiratiivsuse tase. Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt olid süüdistatavad telefonikõnedes napisõnalised ja kasutasid väljendeid, mis peaks välistama nende suhtluse põhjuste tuvastamise. Kriminaalmenetluse käigus tuvastatud peidiku juurde sõitmisele eelnevalt jätsid süüdistatavad telefonid maha, samuti käskis D. Kudinov ka A. M.il telefon maha jätta enne kui peidiku juurde mindi. Seega tehti kõik enesest olenev, et nende asukohta ei oleks võimalik telefoni asukoha järgi positsioneerida ja peidiku asukohaga seostada, samuti vahetasid süüdistatavad telefoninumbreid ning tunnistaja S. T.ga suhtlemiseks soetati tunnistajale uus kõnekaart, et S. T.t ei oleks võimalik jälitada. Lisaks sellele määrati kohtumisi S. T.ga erinevatesse kohtadesse, kus nende jälgimine on raskendatud. Peidikutes olnud narkootiliste ainete pakenditega vahetut kokkupuudet välditi ja peidikutes olnud pakendid lasti välja võtta tunnistajatel, et vältida enda bioloogilise aine sattumist pakenditele. Seetõttu ei andnud tulemusi ka korduvalt määratud DNA ekspertiisid. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, siis põhilisteks tõenditeks ongi vaid jälitustoimingute tulemusena talletatud teave, millega riimuvad jälitustoimingutesse kaastatud

ja tunnistajatena üle kuulatud isikute ütlused ning muid isikulisi tõendeid kogutud ei ole. Seega on tegemist süütegudega, mille toimepanemise täpseid asjaolusid teavad vaid süüteo toimepanijad ise ning kriminaalmenetluses on tuvastatud vaid see osa, mida oli võimalik tuvastada jälitustoimingutega. Seega ei olnud tõendamiseseme asjaolusid võimalik tuvastada ega fikseerida teiste tõendikogumisviisidega. Seetõttu võib antud juhul väita, et käesoleval ajal tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei olnud võimalik ja ka jälitustoimingutega oli nende kogumine oluliselt raskendatud. Tõendite kogumine jälitustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna narkootilise aine käitlemise kohta tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate käitumise suure konspiratiivsuse tõttu võimatu. Kontrollides kohtuliku arutamise ajal kohtule esitatud jälitustoimikut ning võrrelnud nii prokuröri taotlusi kui ka eeluurimiskohtunike määrusi, samuti prokuröri lubasid muude, kuid eeluurimiskohtuniku luba mittevajavate jälitustoimingute läbiviimiseks kohtule kohtuistungil esitatud kriminaaltoimiku materjalidega, mida kohtuistungil vahetult uuriti, asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute teostamine käesolevas kriminaalasjas oli nii vajalik kui ka vältimatu. Kui kriminaalmenetluse alustamisel oli tekkinud kahtlus ühe isiku suhtes suures ulatuses narkootilise aine käitlemise kohta, siis täiendava informatsiooni kogumisel isikute ring suurenes ja saadi kinnitust KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise kohta, milliste kuritegude kohta ei oleks avalike menetlustoimingutega süüdistatavate käitumise suure konspiratiiivsuse tõttu mingit informatsiooni saadud. Jälitustoimingute tegemata jätmisel ei oleks neid tõendeid olnud võimalik koguda. Seejuures oli just jälitustoimingute tulemusena võimalik kindlaks teha kuritegude toimepanemisega seotud isikute konkreetne ring, kuritegude toimepanemise ajavahemik ja ulatus ning iga isiku osavõtu aste ja roll kuritegude toimepanemisel. Avalike menetlustoimingutega ei oleks olnud võimalik selliseid tõendeid koguda. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et just jälitustoimingute tulemusel saadud informatsiooni tõttu oli võimalik välja selgitada ka võimalikud tunnistajad, kes saavad anda ütlusi teatud asjaolude kohta, kuid sedagi vaid jälitustoimingute alusel kogutud informatsiooni kinnitamiseks. Tunnistajaid kui selliseid, kes jälitustoimingute väliselt teavad täpselt tõendamiseseme asjaolu, ehk kuritegu ennast või selle tehiolusid, tuvastada ei olnud võimalik, kuivõrd süüdistatavad võtsid tarvitusele kõik meetmed, et enda liikumist ja kokkusaamisi varjata ning välistada nende seotust narkootiliste ainetega. Seetõttu piirdus asjaga seotud isikute ring süüdistatavatega käesolevas asjas ja jälitustoimingutesse kaasatud isikutega. Seega oli tegemist suletud isikute ringiga, kes oma tegemistesse kedagi teist ei pühendanud. Väliselt jäi D. Kudinovi, A. Ušakovi ja D. Pronini käitumine tavaliste tuttavate suhtluse raamidesse ega osutanud sellele, et tegemist oleks õigusvastase käitumisega. Seejuures ei olnud enne jälitustoimingute läbiviimist üldse võimalik süüdistatavaid kuritegude toimepanemisega otseselt seostada. Samas on süüdistusaktis nimetatud tunnistaja, kes on teadlik vaid üksiku asjaolu ja ajaperioodi kohta, kuid mitte süütegude konkreetsete asjaolude kohta, mistõttu prokurör loobus selle tunnistaja ülekuulamisest. Seega pelgalt tunnistaja ütlustele tuginedes ei oleks saanud kuritegude toimepanemise asjaolusid tõendada. Ka narkootiliste ainete avastamine ja äravõtmine ning käibest kõrvaldamine sai võimalikuks vaid tänu jälitustoimingutega saadud informatsioonile ning just jälitustoimingutega saadud informatsioon ja selle realiseerimine andis kogutud teabele tähenduse ja omavahelise seose. Menetluse alustamise ajal kogutud tõendid andsid informatsiooni võimalikust õigusvastasest käitumisest, kuid selle informatsiooni alusel ei oleks olnud võimalik ei kuriteo kahtlust kõrvaldada ega ka kuriteo toimepanemist tõendada. Jälitustoimingu lubade taotlustes ja nende läbiviimiseks antud lubadest nähtub üheselt põhjendatud kahtlus KrMS § 1262 lg 2 märgitud kuritegude toimepanemise kohta ning jälitustoiminguid tegemata ei oleks olnud võimalik kuriteokahtluse kontrollimiseks tõendeid koguda. Seejuures just tänu jälitustoimingutele suudeti tuvastada õigusvastaselt käitunud konkreetsed isikud ja hoiti ära suure koguse narkootilise aine müük. Seetõttu leiab kohus, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kui jälitustoimingutega ei olnud võimalik ja alustades avalike menetlustoimingutega oleks ilmselgelt kahjustatud alustatud kriminaalmenetluse huve ja olulised tõendid oleks jäänud kogumata.

Kuigi Aleksandr Ušakovi kaitsja ei ole otsesõnu jälitustoiminguid kahtluse alla seadnud, on ta kaitseaktis leidnud, et jälitustoimingu protokoll, millega oli vastavalt kohtu otsusele KM6337/2018 antud luba pealtkuulamiseks ja jälgimiseks, on lubamatu tõend, kuna see sisaldab tähtaega, mis ületab 2 kuud. Luba on antud 24.09.2018 kuni 24.11.2018, s.t ületab rohkem kui ühe päeva. Lisaks leiti, et on lubamatu pealtkuulamise teostamine ja lisamine protokolli isikuid, keda ei ole kohtumääruses nimetatud, s.t D. M., kes ei ole nimetatud kui pealtkuulatav isik, samuti isik, kes võib olla seotud. Nimetatud etteheite kohta peab kohus vajalikuks märkida, et prokuratuuri koostatud jälitustoiminguteks loa taotluses oli taotletud luba ajavahemikuks 24.09.2018 kuni 24.11.2018. Vaidlusaluse kohtumääruse kohaselt on luba jälitustoiminguteks antud samaks ajavahemikuks, s.t taotluses ja kohtumääruses märgitud tähtaeg kattuvad. Seejuures on luba antud 24.09.2018 kuni 24.11.2018 kaasaarvatud, s.t loa alusel võib juhul, kui luba ei pikendata, teha viimase toimingu 24.11.2018. Nii KrMS § 1267 lg 3 kui ka § 1268 lg 3 sätestavad, et paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Kaitsja märgitud ajavahemik mahub kolme kalendrikuu sisse, millistest oktoobris on 31 päeva. Vastavalt KrMS § 171 lõikele 4 lõpeb kuudes arvutamise korral tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval ning kui tähtaja lõpp langeb kalendrikuule, millel vastav kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Käesoleval juhul, kuivõrd taotluses märgitud ajavahemikku jääb kuu, millises on 31 päeva, ongi kahekuuline tähtaeg rohkem kui 60 päeva. Seejuures, sõltuvalt sellest, mitu 31 päevast kalendrikuud tähtaja sisse mahub võib selleks tähtajaks olla nii 62 kui ka 63 päeva. Kui aga tähtaja sisse jääb veebruar, milles on vaid 28 päeva, võib kahekuuline tähtaeg olla ka 60-päevane. Seetõttu kohus leiab, et ei taotluse esitamisel ega ka loa andmisel ei ole ületatud eelmärgitud sättes märgitud kahekuulist tähtaega. Kohtu arvates on oluline see, et jälitustoimingud oleks tehtud loas märgitud tähtajal, mitte selle väliselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt KrMS § 1264 lg 1 viimasele lausele vaatab eeluurimiskohtunik prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest. Seega loa andmisel ei saa kohus taotluses märgitut muuta ei menetlustoimingute, nendele allutatavate isikute ega tähtaegade osas, s.t kohus ei saa taotluse piiridest väljuda, seda ka tähtaja osas. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks viidata KrMS § 12617 lg-le 1, mille kohaselt peetakse riigi infosüsteemis jälitustoimingute andmete töötlemiseks elektroonilist andmekogu, mis ei võimalda esitatava taotluse rahuldamisel taotluse ajalistest piiridest väljuda. Seega juhul, kui taotluses on jälitustoiminguks taotletud luba, mille pikkuseks on 62 päeva, ei saa luba andev kohtumäärus sisaldada luba muuks ajavahemikuks. Isegi kui lähtuda põhimõttest, et kahekuuline tähtaeg sisaldab endas vaid kuni 61 päeva ja pikem tähtaeg oleks seadusega vastuolus, väljuks kahekuulisest tähtajast vaid üks päev, kuid see ei muudaks kogu jälitustoiminguks antud luba tervenisti seadusevastaseks ja selles tulenevalt kõiki loa alusel saadud tõendeid lubamatuks, vaid küsimus tõendi lubatavusest saaks tõusetuda vaid tähtaega ületava ühe päeva osas. Puutuvalt kaitsja etteheitesse, et pealt on kuulatud M. D.t, keda ei ole jälitustoimingule allutatud isikuna ei taotluses ega kohtu loas märgitud, peab kohus vajalikuks märkida, et vaidlusaluse jälitustoimingu taotlusega taotleti ja eeluurimiskohtuniku antud loaga anti luba pealt kuulata Aleksandr Ušakovi, Dmitry Pronini ja S. T. telefone. Seega ei kuulatudki pealt M. D. telefoni, vaid S. T. telefoni, mistõttu kaitsja etteheide M. D. telefoni lubamatu pealtkuulamise kohta on alusetu, kuivõrd telefonikõne, milles osales ka M. D., fikseeriti S. T. telefoni pealtkuulamise käigus. Kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditest ei nähtu ka seda, et tegemist oleks olnud M. D.le ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaoludega, milliste tõendina kasutamine oleks KrMS § 1267 lg 2 kohaselt lubamatu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimise eeldused olid täidetud, jälitustoimingud oli seaduslikud ja jälitustoimingutega saadud tõendid on lubatavad.

Dmitri Kudinov Seadusandja on KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud eranditult kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult omandatud ja vallatud narkootilise aine kogust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust. Kehtiva kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldava amfetamiini ning marihuaana kogust, s.o marihuaana puhul 918,26 grammi ning amfetamiini puhul 373 grammi puhtal kujul, siis oli tegemist küllaltki suure kogusega, kuivõrd sama sätte järgi mõistetaks karistus ka isikule, keda süüdistatakse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises koguses, millest piisanuks vaid paarikümnele inimesele. Seega on ka süüdistatava süü hinnatav keskmisest suuremana. Edasi hindab kohust karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav tunnistas vaid osaliselt süüteo toimepanemist, kuid tegelikult on tema süü leidnud tõendamist täielikult, mistõttu ei ole kohtu arvates kahetsus olnud siiras. Kohtu arvates peaks kergendava asjaoluna arvestatav kahetsus olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava enda hoiakus toimepandud teosse, mitte piirduma paljasõnalise kahetsusega ja vaid selles osas, mis on süüdistatava arvates vastuvaidlematult tõestamist leidnud. Puutuvalt karistust raskendavasse asjaolusse, on süüdistusaktis leitud, et raskendavaks asjaoluks on tegutsemine omakasu motiivil KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisel. Süüdistatava enese ütlustest tulenevalt soovis ta vaatamata väidetavalt igakuisele suhteliselt suurele sissetulekule narkootiliste ainete igakordse vahendamise eest saada vaheltkasu 200-300 eurot, olles teadlik sellest, et järgmine vahendaja saab omakorda samas suurusjärgus vaheltkasu. Seevastu ulatusid narkootiliste ainete käitlemisel summad tuhandetesse eurodesse iga korra eest. Kohus leiab, et arvestades inkrimineeritud kuriteo rahvatervisevastast iseloomu, soovi saada tulu tegevusest, mille eesmärgiks on kahjustada sadade kõrvaliste isikute elu ja taervist, süvendades sõltuvust, mis ongi tegutsemise liikumapanevaks jõuks, on tegemist omakasu motiiviga KarS § 58 p 1 esimese alternatiivi mõttes ja seda tuleb hinnata raskendava asjaoluna. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (I kd tl 206-211) nähtuvalt on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest on näha, et viimase kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat karistatud samamoodi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupis ning talle mõisteti 7 aasta pikkune vangistus, mille kandmiselt ta 28.09.2016 tingimisi enne tähtaega vabastati katseajaga kuni 04.01.2019 ning tema suhtes kohaldati elektroonilist järelevalvet ning ta määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla. Viimase otsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest (vabastati 28.09.2016) möödus vaid kaks aastat, kui isik peeti kinni seoses käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemisega. Käesoleva kriminaalasja tehiolud viitavad üheselt sellele, et ei ära kantud vangistus ega ka sellele järgnenud kriminaalhooldus ei ole sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele ega loobuma suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemisest. Seega ei ole senised karistused vangistuste näol ega ka karistuse järgselt kohaldatud käitumiskontroll ühes kohustusega suutnud süüdistatavat soovitud suunas mõjutada ning ta jätkas samalaadsete süütegude toimepanemist, mis näitab süüdistatava ükskõiksust võimaliku karistusõigusliku tagajärje suhtes. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et ka eripreventiivsed eesmärgid on saavutatavad vaid pikaajalist isiku vabaduse piiramist kohaldades.

Mis puudutab aga üldpreventiivseid eesmärke, arvestades, et rahvatervisevastased kuriteod kujutavad suurt ohtu ühiskonnale, siis näitab süüdistatava käitumine üheselt, et ta suhtub õiguskorda jätkuvalt ükskõikselt ja enesekeskselt iseenda materiaalsetest huvidest lähtuvalt ning käitub järjekindlalt õigusvastaselt. Seetõttu leiab kohus, et ka õiguskorra huvide kaitsmine nõuab süüdistatava karistamist range karistusega ning mõistetav karistus peab ühiskonnale andma selge signaali, et rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisele järgneb range karistus. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest ning antud juhul peab kohus seda narkootilise aine kogusest lähtuvalt vajalikuks. Samuti on tuvastamist leidnud, et isik tegutses laiahaardelisemalt ning tegeles erinevate narkootiliste ainetega suures koguses ja tal oli erinevaid kanaleid narkootiliste ainete realiseerimiseks. Hoolimata sellest, et ta kinnitas, et metamfetamiin ja marihuaana pärinesid ühelt ja samalt tarnijalt, ei ole olnud võimalik süüdistatavale narkootilist ainet vahendanud isikut tuvastada ning kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega on vaid Aleksandr Ušakovi ning Dmitry Pronini seos osa narkootilise ainega tuvastatav, kuid narkootiliste ainete algset allikat ei ole olnud võimalik tõsikindlalt tõendada. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat on varasemalt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, mistõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust, mis oleks võrreldav karistusega, mida kohaldati süüdistatava suhtes eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning kohtu arvates peab käesoleva otsusega mõistetav karistus olema eelmisest samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest rangem. Kõike eelnevat arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista vangistus mõningal määral üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Käesoleval juhul aga sellise võimaluse kaalumine kõne alla ei tule, kuivõrd süüdistatav on temale käesolevas kriminaalmenetluses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud kuriteod toime pannud alates 30.09.2018, s.o Viru Maakohtu 28.09.2016 määrusega määratud ja kuni 04.01.2019 kulgenud katseajal. Vastavalt KarS § 76 lg 8 sätetele kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Seega ei näe KarS § 76 sätted üldse ette võimalust jätta karistust kohaldamata või asendada seda karistust üldkasuliku tööga, vaid katseajal toime pandud kuriteo eest vangistuse mõistmisel tuleb igal juhul eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse osa täide viia ning liita uue kuriteo eest mõistetava karistusega. KarS § 424 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimisel narkojoove. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seejuures nähtub süüdistatava enda ütlustest, et ta oli narkootilisi aineid tarvitanud, tarvitades tuttava poolt pakutud sigaretti, teadmata täpselt mida see sisaldas. Seejuures on süüdistatav pidanud vajalikuks märkida, et aeg-ajalt tarvitas ta ka marihuaanat. Seega ei ole narkootilistest ainetest saavutatav joove süüdistatavale võõras. Kuivõrd tegemist oli inkrimineeritud kuriteo puhul narkojoobega, siis erinevalt alkoholijoobest ei saa süü suurust arvestada numbrilise näidu, s.o tõendusliku alkomeetri näidu alusel. Seetõttu tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmisena. Vaatamata süü osalisele tunnistamisele, ei saa seda süü tunnistamist kohus hinnata kahetsusena süüteo toimepanemises, mistõttu ei ole selle kuriteo puhul kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi KarS § 424 toimepandud kuriteo eest, samuti ei ole teda karistatud samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke, võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest mõistetakse KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on karistuste liitmisega eriliigiliste kuritegude eest, millega riivatakse erinevaid õigushüvesid, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades raskeimat karistust, kuid jättes karistused siiski täies ulatuses liitmata. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, mis muudab selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis on antud juhul tuvastatud süüdistataval narkojoove ja lisaks sellele on ta eelnevalt toime pannud ka teisi liiklusalaseid väärtegusid. Seega viitavad süüdistatava karistusandmed üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et süüdistatav võib liiklusalaseid süütegusid toime panna ka edaspidi ning tema käitumine liikluses annab aluse asuda seisukohale, et ta on sõiduki juhina ohtlik. Seega on täidetud lisakaristuse kohaldamise tingimused. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt vangistus ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on isik liikluses jätkuvalt ohtlik ja seda nii toime pandud süüteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ka peale vangistuse ära kandmist pikemaks ajaks, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süü suurust, leiab kohus, et proportsionaalne lisakaristus antud juhul on esmakordse sellelaadse kuriteo toimepanemise puhul alla KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra. Liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuste kogumis lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud alates 07.04.2018, s.o Viru Maakohtu 28.09.2016 määrusega määratud ja kuni 04.01.2019 kulgenud katseajal. Vastavalt KarS § 76 lg 8 sätetele kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse

vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Seega tuleb Harju Maakohtu 18.06.2012 otsusega nr 1-125185 mõistetud ja ära kandmata karistuse osa täide viia ning see karistuse osa tuleb KarS § 65 lg 2 alusel täies ulatuses liita uue kuriteo eest mõistetava karistusega. Käesoleval juhul tuleb see ära kandmata karistuse osa liita KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristusega. Aleksandr Ušakov Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldud metamfetamiini kogust, sealhulgas nii kohtuliku uurimisega tuvastatud aine kogust ning menetlustoimingutega äravõetud aine kogust, siis oli tegemist küllaltki suure kogusega. Seega on ka süüdistatava süü hinnatav keskmisest suuremana. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis märgitu kohaselt on prokuratuur leidnud, et raskendavaks asjaoluks on tegutsemine omakasu motiivil KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisel. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt nõudis A. Ušakov S. T.lt müügitulemusi ja üleantud narkootilise aine eest raha. Seejuures ei olnud tegemist sadade eurodega, vaid igakordse tehingu hind oli tuhandetes eurodes. Ilmselgelt ei vahendatud narkootilist ainet müümiseks heategevuslikul eesmärgil, vaid narkootilise aine käitlemise eesmärgiks oli rahalise kasu saamine. Arvestades S. T.le üleantud narkootiliste ainete koguseid ja üleandmiste kordade paljusust saab järeldada, et süüdistatava kuritegeliku käitumise kandvaks jõuks oli püsiv ja regulaarne rahaline kasu. Kohus leiab, et arvestades inkrimineeritud kuriteo rahvatervisevastast iseloomu, soovi saada tulu järjepidevast tegevusest, mille eesmärgiks on kahjustada sadade kõrvaliste isikute elu ja tervist, süvendades sellega sõltuvust, mis ongi tegutsemise liikumapanevaks jõuks, on tegemist omakasu motiiviga KarS § 58 p 1 esimese alternatiivi mõttes ja seda tuleb hinnata raskendava asjaoluna. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (II kd tl 109-118) nähtuvalt on süüdistataval viis kehtivat kriminaalkaristust, millest on näha, et viimase kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat karistatud samamoodi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning talle mõisteti 3 aasta pikkune vangistus, mille kandmiselt isik tingimisi käitumiskontrolliga vabastati 3 aastase katseajaga (katseaeg 08.03.2018-07.03.2021). Viimase otsuse kuulutamisest möödusid vaid mõned kuud, kui süüdistatav jätkas samalaadset kuritegelikku käitumist koos kaassüüdistatava D. Proniniga, kellega koos teda oli süüdi mõistetud. Käesolev kriminaalasi viitab üheselt sellele, et eelmine tingimuslik karistus ei sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele ega arusaamisele õiguskuulekuse vajalikkusest. Seega ei ole senised karistused ega ka kohaldatud käitumiskontroll ühes kohustustega mitte tarvitada ega omada narkootilisi aineid ega suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või omavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdismõistetud isikutega suutnud süüdistatavat soovitud suunas mõjutada ning ta jätkas süütegude toimepanemist koos isikutega, kellega tal kohtuotsusega oli pandud suhtlemise keeld. Taolised asjaolud näitavad süüdistatava ükskõiksust võimaliku karistusõigusliku tagajärje suhtes. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et ka eripreventiivsed eesmärgid on saavutatavad vaid pikaajalist isiku vabaduse piiramist kohaldades. Mis puudutab aga üldpreventiivseid eesmärke, arvestades, et rahvatervisevastased kuriteod kujutavad suurt ohtu ühiskonnale, siis näitab süüdistatava käitumine üheselt, et ta suhtub õiguskorda jätkuvalt ükskõikselt ja enesekeskselt iseenda materiaalsetest huvidest lähtuvalt ning käitub järjekindlalt õigusvastaselt. Seetõttu leiab kohus, et ka õiguskorra huvide kaitsmine nõuab süüdistatava karistamist range karistusega ning mõistetav karistus peab ühiskonnale andma selge signaali, et rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisele järgneb range karistus. Karistuse individualiseerimisel lähtub kohus asjaolust, et kuigi süüdistatava A. Ušakovi süü on teopanuselt võrdväärne teiste süüdistatavatega, leiab kohus, et A. Ušakovile võib võrreldes

teiste süüdistatavatega mõista karistuse mõningal määral leebemana. Sellisele seisukohale asumiseks annavad aluse süüdistatavate karistusandmed. Kui süüdistatav A. Ušakov pani kuriteo toime katseajal, siis teised süüdistatavad panid samuti kuriteo toime katseajal, kuid süüdistatav D. Kudinov pani toime ka teiseliigilise kuriteo ja süüdistatavat D. Proninit karistati eelnevalt ka teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis näitab seda, et nii D. Kudinov kui ka D. Pronin on lisaks rahvatervisevastasele kuriteole toime pannud ka teisi õigushüvesid riivavaid kuritegusid, mistõttu on nende õigusvastane käitumine laiahaardelisem ja nende käitumine näitab üldisemat õiguskuulekuse puudumist, mis viitab sellele, et nende käitumine ühiskonna suhtes on ohtlikum ja peab tingima mõningal määral rangema karistuse võrreldes A. Ušakoviga. Liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuste kogumis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesolev kuritegu on toime pandud juuni-juuli 2018 kuni 08.10.2018, seega Harju Maakohtu 08.03.2018.a otsusega määratud katseaja (08.03.2018 kuni 07.03.2021) alguses. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 08.03.2018.a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva täies ulatuses. KarS § 74 lg 5 on lisaks sätestatud, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on samalaadse narkootikumide käitlemisega seotud süüteo toimepanemise eest karistatud, kuid pärast karistuse tingimisi kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Seega ka varasemalt kohaldatud käitumiskontroll ja teadmine, et uue teo toimepanemine katseajal tingib uue karistuse ja liitkaristuse kohaldamise, ei sundinud süüdistatavat loobuma uue süüteo toimepanemisest. Vaid 2 kuud peale viimase kohtuotsuse jõustumist jätkas süüdistatav samalaadset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale karistustest vabastamistele, ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Kuivõrd ka üldkasulik töö eeldab käitumiskontrollile allumist ja eeldab, et ei panda toime ka uut kuritegu, siis on süüdistatav üheselt oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning tema suhtes kohaldatavat karistust ei saa ei asendada ega jätta kohaldamata. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei saa karistuse tingimisi kohaldamata

jätmisel mõistetav karistus olla ajaliselt suurem kui määratav katseaeg. Käesoleval juhul, kui isegi oleks alus mõista süüdistatavale karistus ettenähtud sanktsiooni miinimummääras, ületaks karistus kogumis maksimaalset võimalikku katseaega, mistõttu oleks karistuse tingimisi kohaldamata jätmine nii või teisiti välistatud. Seejuures rikkus süüdistatav eelmise karistuse täitmisele pööramata jätmise kõige olulisemat tingimust, s.t pani toime uue samalaadse kuriteo ning lisaks sellele jättis täitmata temale käitumiskontrolli ajaks pandud kohustused. Seega tuleb mõistetav liitkaristus pöörata täitmisele täies ulatuses. Dmitry Pronin Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldud metamfetamiini kogust, sealhulgas nii kohtuliku uurimisega tuvastatud aine kogust ning menetlustoimingutega äravõetud aine kogust, siis oli tegemist küllaltki suure kogusega. Seega on ka süüdistatava süü hinnatav keskmisest suuremana. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavate asjaolude olemasolu, kuigi süüdistatav möönis osaliselt kuriteo toimepanemist. Kohtu arvates saab kergendava asjaoluna arvestatav kahetsus olla siiras ja kajastuma ka süüdistatava enda hoiakus toimepandud teosse, mitte piirduma süü möönmisega selles osas, mis on süüdistatava arvates vastuvaidlematult tõestamist leidnud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises ei ole kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Süüdistusaktis märgitu kohaselt on prokuratuur leidnud, et raskendavaks asjaoluks on tegutsemine omakasu motiivil KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisel. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt nõudis D. Pronin S. T.lt müügitulemusi ja üleantud narkootilise aine eest raha. Seejuures ei olnud tegemist sadade eurodega, vaid igakordse tehingu hind oli tuhandetes eurodes. Kontrollitud tõenditest ei saa tulla järeldusele, et narkootilist ainet oleks S. T.le vahendatud tasuta, vaid narkootilise aine käitlemise eesmärgiks oli rahalise kasu saamine. Arvestades S. T.le üleantud narkootiliste ainete koguseid ja üleandmiste kordade paljusust saab järeldada, et süüdistatava kuritegeliku käitumise kandvaks jõuks oli püsiv ja regulaarne rahaline kasu. Kohus leiab, et arvestades inkrimineeritud kuriteo rahvatervisevastast iseloomu, soovi saada tulu järjepidevast tegevusest, mille eesmärgiks on kahjustada sadade kõrvaliste isikute elu ja tervist, süvendades sellega sõltuvust, mis ongi tegutsemise liikumapanevaks jõuks, on tegemist omakasu motiiviga KarS § 58 p 1 esimese alternatiivi mõttes ja seda tuleb hinnata raskendava asjaoluna. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (II kd tl 145-146) nähtuvalt on süüdistataval viis kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega karistati teda KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Sellele järgnevalt karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ning KarS § 65 lg 1 alusel moodustati raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristus Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat, millest KarS § 68 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. Seega on näha, et eelviimase otsusega karistati süüdistatavat samamoodi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning liitkaristusena kohtuotsuste kogumis mõisteti talle 3 aasta 11 kuud ja 28 päeva pikkune vangistus, mille kandmiselt ta tingimisi käitumiskontrolliga vabastati 4 aastase katseajaga (katseaeg 27.08.2018-26.08.2022). Viimase otsusega mõistetud karistusest möödus vaid mõni kuu, kui ta peeti kinni seoses käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemisega ning kuriteod pani ta toime nii 08.03.2018 kohtuotsusega määratud katseajal kui ka 27.08.2018 otsusega määratud katseajal. Käesolev kriminaalasi viitab üheselt sellele, et eelmised tingimuslikud karistused ei sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele. Lisaks sellele, et ta rikkus katseajal kuritegu toime pannes olulisimat tingimust karistuse täitmisele pööramata jätmiseks, jättis ta täitmata ka Harju Maakohtu 08.03.2018 ja 27.08.2018 otsustega määratud katseajaks määratud kohustused.

Seega ei ole senised karistused ega ka kohaldatud käitumiskontroll ühes kohustustega mitte tarvitada ega omada narkootilisi aineid ega suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või omavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdismõistetud isikutega suutnud süüdistatavat soovitud suunas mõjutada ning ta jätkas süütegude toimepanemist koos isikutega, kellega tal kohtuotsusega oli pandud suhtlemise keeld. Taolised asjaolud näitavad süüdistatava ükskõiksust võimaliku karistusõigusliku tagajärje suhtes. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et ka eripreventiivsed eesmärgid on saavutatavad vaid pikaajalist isiku vabaduse piiramist kohaldades. Mis puudutab aga üldpreventiivseid eesmärke, arvestades, et rahvatervisevastased kuriteod kujutavad suurt ohtu ühiskonnale, siis näitab süüdistatava käitumine üheselt, et ta suhtub õiguskorda jätkuvalt ükskõikselt ja enesekeskselt iseenda materiaalsetest huvidest lähtuvalt ning käitub järjekindlalt õigusvastaselt. Seetõttu leiab kohus, et ka õiguskorra huvide kaitsmine nõuab süüdistatava karistamist range karistusega ning mõistetav karistus peab ühiskonnale andma selge signaali, et rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisele järgneb range karistus. Liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuste kogumis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesolev kuritegu on toime pandud juuni-juuli 2018 kuni 08.10.2018, seega Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega määratud katseaja alguses (08.03.2018 kuni 07.03.2021) ja sellele järgnevalt Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega määratud katseaja (27.08.2018 kuni 06.08.2022) alguses. Kuivõrd Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega mõistetud karistus on liidetud Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega mõistetud karistusega, tuleb liitkaristuse mõistmisel lähtuda Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega mõistetud karistusest. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 27.08.2018.a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva täies ulatuses. KarS § 74 lg 5 on lisaks sätestatud, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on samalaadse narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest karistatud, kuid pärast karistuse tingimisi kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Seega ka varasemalt kohaldatud käitumiskontroll ja teadmine, et uue teo toimepanemine katseajal tingib uue karistuse ja liitkaristuse, ei sundinud süüdistatavat loobuma uue süüteo toimepanemisest.

Kolm kuud pärast viimase kohtuotsuse jõustumist peeti süüdistatav kinni ning teda kahtlustati samalaadses õigusvastases käitumises, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale karistustest vabastamistele, ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Kuivõrd ka üldkasulik töö eeldab käitumiskontrollile allumist ja eeldab, et ei panda toime ka uut kuritegu, siis on süüdistatav üheselt oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning tema suhtes kohaldatavat karistust ei saa ei asendada ega jätta kohaldamata. Puutuvalt karistuse tingimisi kohaldamata jätmise võimalusse, on kohus sellise võimaluse välistanud juba Aleksandr Ušakovi karistuse kohaldamise põhjendustes, kuivõrd põhjused on karistuse tingimisi kohaldamata jätmise võimatuse osas samasugused. Seejuures rikkus süüdistatav karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimusi, s.t pani toime uue samalaadse kuriteo ja jättis täitmata ka temale katseajaks pandud kohustused. Seega tuleb mõistetav liitkaristus pöörata täitmisele täies ulatuses. Lisakaristus Lisakaristusel, s.o riigist väljasaatmisel on preventiivne iseloom, mille eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt. KarS § 54 lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Rahvastikuregistri andmetel on Dmitry Pronin vallaline, alaealise lapse A. P. isa, kuid Dmitry Pronin ei elanud enne vahistamist lapsega koos, mistõttu ei ole tuvastatud, et Dmitry Proninil oleks Eesti Vabariigis püsivaid perekondlikke sidemeid. Seega puuduvad Dmitry Proninil perekonnaliikmed. Sellest tulenevalt ei riku riigist väljasaatmine Dmitry Pronini suhtes õigust perekonnaelule. Dmitry Pronini ei ole Eestis kindlat ja püsivat töökohta ega kontrollitavat sissetulekut, samuti ei ole ta püüdnud omandada Eesti kodakondsust. Dmitry Proninil on xxxx kodakondsus, mis tekitab tema ja xxxx vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lisaks on tema emakeel xxxx. Väljasaatmise põhitingimuseks on asjaolu, et isik kujutab asukohamaal tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, samuti on teda karistatud ka muude kuritegude toimepanemise eest, s.h korduvalt isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks sellele on teda kahel korral karistatud esimese astme kuritegude eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas rahvatervisevastaste kuriteo toimepanemises. Pärast viimase vangistuse kandmiselt tingimisi vabastamist ning käitumiskontrollile allutamist pani ta katseajal toime käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva rahvatervisevastase kuriteo, millega ta on näidanud seda, et talle on õigusvastane käitumine omane. Kohtuliku uurimisega tuvastatud isikud, kellega süüdistatav lävis, on kõik varem kohtu poolt karistatud. Seetõttu leiab kohus, et vältimaks Dmitry Pronini poolt uute kuritegude toimepanemist Eesti Vabariigis tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga maksimaalseks tähtajaks, s.o kümneks aastaks. Lisakaristust tuleb kohaldada pärast karistuse ärakandmist ning KarS § 55 lg 2 alusel arvestatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Dmitry Pronini faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Väljasaatmist reguleerivate rahvusvaheliste õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt on riigil kuriteo toime pannud isiku väljasaatmise õigus sõltumata sellest, kas isik saabus riiki täiskasvanuna, noorelt või sündis seal ning väljasaatmise kohaldamisel saadetakse süüdlane välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. Käesoleval juhul on süüdistatav saabunud Eestisse oma kodakondsusriigist, s.o xxxx, mistõttu tuleb ta välja saata tema kodakondsusriiki. Väljasaatmisega kaasneb automaatselt Eesti Vabariiki sissesõidukeeld. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja temale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, leiab kohus, et sissesõidukeeldu tuleb kohaldada maksimaalses määras, s.o kümneks aastaks.

Süüdistatava Dmitry Pronini menetluskuludeks on lisaks ekspertiisikuludele määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatava väidete kohaselt sai ta piisavat sissetulekut töökohast, mis võimaldas tal äraelamise, kuid kohtule esitatud registri andmetest tulenevalt olid tema töösuhted lühiajalised ja episoodilised ning sissetulek tühine. Sellele vaatamata oli ta suuteline nii üürima korterit kui ka kasutama sõidukit, mis viitab tuvastamata, kuid äraelamiseks piisavate sissetulekute olemasolule. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna ta on korduvalt süütegusid toime pannud ja teda on eelnevalt korduvalt kohtu poolt karistatud. Seega uusi süütegusid toime pannes oli ta teadlik asjaolust, et uue süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud jäävad taas tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamist. Pigem saab kohtule esitatud tõenditest teha järelduse, et süüdistataval oli piisavalt rahalisi vahendeid nii sõidukite kasutamiseks kui korteri üürimiseks ja sellised võimalused ületavad tavapärast keskmist sissetulekut. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda. Süüdistatava Dmitri Kudinovi menetluskuludeks on lisaks ekspertiisikulule määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatava enese ütlustest tulenevalt sai ta tööandjalt palka ja peale selle sai sissetulekut Venemaalt. Kriminaaltoimikus olevatest andmetest tulenevalt on süüdistatav töötanud suhteliselt lühiajaliselt erinevate tööandjate juures ja saanud tõepoolest töötasu, kuid selle töötasu suurus ei saa katta süüdistatava kulutusi ei eluaseme üürimiseks ega sõidukite rentimiseks. Venemaalt saadud ja väidetavalt tuhandetesse eurodesse ulatuva sissetuleku kohta süüdistatav tõendeid ei esitanud. Süüdistatava elustiil aga näitab tuvastamata allikast pärinevate sissetulekute olemasolu. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna ta on korduvalt süütegusid toime pannud ja teda on eelnevalt korduvalt kohtu poolt karistatud. Seega uusi süütegusid toime pannes oli ta teadlik asjaolust, et uue süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud jäävad taas tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamist. Süüdistatava enese ütluste kohaselt oli tal piisavalt rahalisi vahendeid nii erinevate sõidukite rentimiseks kui ka erinevate korterite üürimiseks ning süüdistatava enda nimetatud sissetulekute suurusjärk ületas tavapärast keskmist sissetulekut mitmekordselt. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda.

Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamine (protokoll nr 138/12), joobeseisundi tuvastamise saatekiri 488T ja selle lisa 2/488T (II kd tl 204-207) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove ja sellest tulenevalt ka kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud (II kd tl 204, 205) jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllalased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

omanik on teada, tuleb telefon jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule N. K.le. Nutitelefonist iPhone xxxx mudel xxxx leitud ja ära võetud Tele2 sim-kaart nr xxxx, mis kuulus Dmitri Kudinovile, tuleb kui kuriteo toimepanemisel kasutatud vahend KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. S. T. 13.09.2018 kinnipidamisel (I kd tl 75-80) ära võetud 1 suurem kilepakend, 2 väiksemat kilepakendit (pakend 217-1), kollast värvi plekist karp (pakend 217-2), 1 minigripp kilekott (pakend 217-5), 1 fooliumvoldik (pakend 217-6), tuleb kui tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 06.11.2018 Dmitry Pronini elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud kuriteo matkimiseks kasutatud sularaha summas 950 (üheksasada viiskümmend) eurot, milline on üle antud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talitusele, jätta KrMS § 126 lg 3 p 5 alusel matkimiseks kasutatud sularaha seaduslikule valdajale Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talitusele.

koodidega: 1 xxxx, 2 xxxx. Aleksandr Ušakovi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist (II kd tl 160-162) nähtuvalt esineb Aleksandr Ušakovilt ajavahemikul 01.01.2016 kuni 07.11.2018 eelduslikult kuriteoga saadud varasid kokku vähemalt 175 euro ulatuses, so tema kinnipidamisel leitud ja ära võetud vara väärtuse ulatuses. Aleksandr Ušakov ei ole esitanud tõendeid, et pihuarvuti Huawei xxxx on saadud legaalse sissetuleku arvel. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud pihuarvuti Huawei xxxx imeikoodidega: 1 xxxx, 2 xxxx, mis on Harju Maakohtu 07.12.2018 määrusega süüteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud, tuleb konfiskeerida kui süüteoga saadud ja otsuse tegemise ajal süüteo toimepanijale kuuluv vara KarS § 832 lg 1 alusel ja anda KarS § 85 alusel riigi omandisse. Nagu eelpool juba märgitud sai, nähtub 07.11.2018 koostatud Aleksandr Ušakovi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist (II kd tl 160-162), et ajavahemikul 01.01.2016 kuni 07.11.2018 esines Aleksandr Ušakovil eelduslikult kuriteoga saadud varasid kokku vähemalt 175 euro ulatuses. Samuti on kriminaalasjas koostatud Aleksandr Ušakovi elukaaslase M. D. varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll (II kd tl 163-168 pöördel), millest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2016 kuni 06.11.2018 esineb M. D.l teadmata allikatest pärit sissetulekuid ja/või eelduslikult kuriteoga saadud varasid kokku vähemalt 68 541,96 euro ulatuses. Perioodil 01.2016 kuni 03.2018 deklareeris M. D. miinimumpalka ettevõtjatelt J. B. ning pangakontole laekus igakuiselt kuni 400 eurot. 05.05.2017 on M. D. saanud madalapalgaliste toetust 2016. a eest, mis viitab teatud majanduslikele raskutele antud ajaperioodil. Alates 08.2017 esinevad pangakontol igakuised laekumised UAB-lt B summas 1500 eurot. 06.2018 deklareeritud ühekordne sissetulek OÜ-lt E, kuid pangakontol vastavat laekumist ei esine. Äriregistri andmeil on M. D. alates 05.04.2018 M.N UÜ täisosanik. Usaldusühingu nimele on 10.04.2018 avatud arveldusarve AS-is S, mille deebetkäive moodustab perioodil 10.04.2018 kuni 06.11.2018 1938 eurot ning kreeditkäive 1916,95 eurot, millest 1570,20 euro eest tasuti arvete alusel AS-ile S. Füüsilistelt isikutel laekus kokku 503 eurot, sularahas kanti kontole 960 eurot ning M. D. isiklikult pangakontolt laekus usaldusühingu kontole 475 eurot. Seega ei ole UÜ M.N puhul tegemist suurt kasumit toova ettevõttega, mis tõstaks oluliselt selle omaniku elatustaset või võimaldaks vähemalt keskmist sissetulekut ja elatustaset. Varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub, et M. D. nimele on registreeritud sõiduauto xxxx, reg.märgiga xxxx, turuväärtusega ca 16 950 eurot. Sõiduki omanik on alates 04.09.2017 mitmel korral vahetunud ning on alust arvata, et M. D. on vaid sõiduki registrijärgne omanik ning sõiduki tegelik omanik on Aleksandr Ušakov, kes võimaliku konfiskeerimise vältimiseks varjab temale kuuluvat vara. 15.02.2018 sõlmis Aleksandr Ušakov sõiduki müügilepingu oma endise abikaasaga J. U.ga (II kd tl 176), kuid seda ei ole registrist läbi kantud. Samal päeval võttis Aleksandr Ušakov M OÜ-st laenu summas 7000 eurot. Aleksandr Ušakovi sõnul soovis ta saadud raha kasutada korteri ostuks. Ka see asjaolu kinnitab, et sõiduk kuulus Aleksandr Ušakovile. Peale krediidisumma ennetähtaegset tagastamist vormistati sõiduki omanikuks M. D. (II kd tl 180-181). Eeltoodud andmetele tuginedes on alust väita, et tegemist oli näiliku müügilepinguga ning tehinguga ei kaasnenud M. D.le mingeid rahalisi kohustusi. M. D. pangakontodel sõiduki ostule viitavad tehingud puuduvad, samuti puudusid M. D.l rahalised vahendid, mis võimaldaks sellise hinnaga sõidukit osta. Seega tuleb Aleksandr Ušakovi kasutuses olnud ja M. D. nimele registreeritud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx konfiskeerida kui süüteoga saadud ja otsuse tegemise ajal kolmandale isikule kuuluv vara KarS § 832 lg 1 ja 832 lg 2 p 1 alusel ja anda KarS § 85 alusel riigi omandisse. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ostis M. D. 08.10.2018 korteri asukohaga xxxx. Korteri soetamise hind on 87 900 eurot, millest 1000 eurot tasuti enne lepingu sõlmimist sularahas, 16 590 eurot hoiustati enne lepingu sõlmimist notarikontole ning 70 310 eurot tasuti AS-ist S saadud eluasemelaenuga, mis maksti välja M. D. pangakontole. M. D. pangakontolt nähtub, et korteri ostule eelnesid sularaha sissemaksed, mis võimaldasid koguda notarikontole ülekantud raha summas 16 590 eurot. 19.09.2018 kanti pangakontole sularahas 1350 eurot ning

20.09.2018 neljas osas kokku 10 000 eurot. Enne nimetatud sularahatehinguid oli M. D. pangakonto jääk 7913,18 eurot, millest ei oleks piisanud korteri sissemaksu tegemiseks. Tuvastamist on leidnud, et 20.09.2018 M. D. pangakontole kantud sularaha kokku summas 10 000 eurot pärineb Aleksandr Ušakovilt. Nimelt nähtub AS S väljastatud videosalvestuselt, kuidas M. D. võimaldab Aleksandr Ušakovil kasutada oma pangakontot. Sularaha hoiab Aleksandr Ušakov enda käes ning neljas osas sisestab raha automaati. Pärast tehingu lõpetamist jääb pangakaart M. D. kätte. Sularaha summas 1000 eurot, mida kasutati enne lepingu sõlmimist, päritolu on teadmata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Aleksandr Ušakovi nimele ei ole registreeritud ühtegi vara, tema pangakontol on kohtutäiturite nõuded ning tema kasutuses olnud varad on vormistatud M. D. nimele. M. D. kohtuistungil selgitas, et ta kogus raha ning aastate jooksul tegi väiksemates summades kandeid oma isa arvele, kes siis 2017 juulis kandis raha tagasi tema arvele, et maksta see korteri sissemaksuks. M. D. kinnitas kohtuistungil, et ta tegi sel ajal panga taotluse laenu saamiseks. Kuivõrd pank aga tema sõnul laenu andmisest keeldus, võttis ta raha sularahas arvelt välja, kuna ei usaldanud panka ning hoidis seda kodus. M. D. selgitas, et enne seda kui ta hakkas teist korda laenu taotlema, pani Aleksandr Ušakov oma auto panti ning raha kanti läbi Anatoli Ušakovi M. D. arvele. Tehingu tegid nad igaks juhuks, et juhul kui pank peaks soovima suuremat sissemaksu kui 20%, on tal võimalik vastavat summat näidata. Saades teada, et pangale piisab ainult 20-st %-ist, võttis ta enda sõnul Aleksandr Ušakovi palvel 7000 eurot sularahas välja ning andis Aleksandr Ušakovile. Kohtu hinnangul ei vasta M. D. ütlused tõele ning need on kantud soovist vältida varade konfiskeerimist ja äravõtmist ning kindlustada sellega majanduslik heaolu. Ehkki M. D. on teinud väiksemates summades ülekandeid oma isa arvele, on see summa ajavahemikul 07.04.2016 kuni 18.05.2017 üksnes 5620 eurot. 26.05 ja 30.05.2017 kandis M. D. isa talle 11 800 eurot. M. D. kinnitas, et tagasimakstava summa sees oli vähesel määral ka vanemate poolne kingitus, kuid see on topelt eelnevalt M. D. isale üle kantud summast. Samas väärib tähelepanu, et enne isale ülekande tegemist on alati eelnenud sellele sularaha sissemakse. M. D. sõnul esitas ta 2017. mais pangale laenutaotluse ning pank tahtis näha sissemaksu raha tema kontol. Menetluse käigus kogutud täiendavatest tõenditest nähtuvalt tegelikult M. D. ei esitanud pangale 2017 laenutaotlust (III kd tl 195). Samamoodi jääb arusaamatuks M. D. käitumine selles osas, et sissemaksu summa, mida ta oli seni kogunud isa arvele, võttis ta sularahas välja, et seda mitte ära kulutada ning hoidis seda kuni augustini 2018, et pangale sissemaksu summa olemasolu näidata. M. D. sõnas istungil, et ta ei usalda pankasid ja et ta on varasemalt kaotanud ka enda pangakaarte, mistõttu ta pidas turvalisemaks hoida raha kodus. Samas on S pank AS, millises pankadest ainsas oli M. D.l arvelduskonto, vastuses päringule kinnitanud, et neil puuduvad andmed M. D.l kadunud või varastatud pangakaartide kohta (III kd tl 193). On igati põhjendatud alus arvata, et narkootilise aine edasimüügi eest saadud kriminaaltuluga rahastas Aleksandr Ušakov nii M. D. nimele ostetud kinnistu ostu-müügi tehingut, kui ka korterisse soetatud mööbli ostmist. M. D. ja Aleksandr Ušakovil puuduvad sellised legaalsed sissetulekud, mis võimaldaks omandada sellises väärtuses vara ning tagaks seejuures ka igapäevaseks toimetulekuks vajalikud vahendid. KarS § 84 sätestab, et kui kuriteoga saadud vara KarS § 832 tähenduses on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusle. Aleksandr Ušakovi ja M. D. kui leibkonna varalise seisundi vaatlusprotokollist nähtuvalt on kriminaaltuluna saadud vahendid ära kulutatud või segunenud muu varaga. Tulenevalt tuvastatud erinevusest isikute legaalse sissetuleku ja varalise seisundi vahel vähemalt 68 541,96 euro ulatuses, mille puhul on piisavalt alust kahtluseks, et vara on saadud Aleksandr Ušakovi poolt teenitud kriminaaltulu arvel, seega on M. D. isikuks, kellele kuuluva vara konfiskeerimine KarS § 832 lg 1, § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on vajalik konfiskeerida M. D. ja Aleksandr Ušakovi ühises kasutuses olnud sõiduautost leitud sularaha 300 eurot ning elukohast ära võetud kriminaaltulu kahtlusega vara: valget värvi söögilaud (väärtusega 399,00 eurot), neli halli värvi söögitooli (väärtusega 239,96 eurot), valge raami ja halli istumisosaga diivan (väärtusega 679,00 eurot), televiisor Samsung xxxx koos puldiga (väärtusega 499,00 eurot), valget värvi kummut (väärtusega 149,00 eurot). Kuivõrd on tuvastatud ka 10 000 euro ulatuses sularaha sissemakse M. D. kasutuses olevale pangakontole korteriomandi ostu-müügitehingu rahastamiseks, siis on M. D.le kuuluvale

korteriomandile asukohaga xxxx seatud kohtulik hüpoteek summas 10 000 eurot. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel tuleb kohaldada Aleksandr Ušakovi suhtes konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale summas 39 391 (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada üheksakümmend üks) euro ulatuses, millest tuleb arvata maha käesoleva otsusega Aleksandr Ušakovilt ja kolmandalt isikult M. D. konfiskeeritud vara väärtus kogusummas 19 325 eurot ja 96 senti ja Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega nr 1-18-1588 KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks Aleksandr Ušakovilt riigi kasuks välja mõistetud 10 000 eurot. Seetõttu tuleb lõppkokkuvõttes mõista Aleksandr Ušakovilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 10 065 (kümme tuhat kuuskümmend viis) eurot ja 4 (neli) senti. Dmitry Pronini 06.11.2018 kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 07.12.2018 määruse alusel on arestitud nutitelefon Samsung xxxx imei-koodiga xxxx (väärtusega 269,00 eurot), nutiseade Samsung xxxx (väärtusega 379, 00 eurot) ja kollasest metallist kaelakett kaaluga 119, 9 grammi (võimaliku minimaalse väärtusega 2 262, 51 eurot), sularaha summas 65 (kuuskümmend viis) eurot ja Dmitry Pronini elukoha xxxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 1490 (tuhat nelisada üheksakümmend) eurot, s.o kokku sularaha 1555 (tuhat viissada viiskümmend viis) eurot. Maksu-ja Tollimaetil puuduvad andmed Dmitry Pronini 2017 ja 2018 aasta tulude kohta (II kd tl 189,190). 09-10.2018 on deklareeritud tulud OÜ-lt V summades 250 eurot ja 193,18 eurot. Dmitry Pronini kahtlustatavana kinnipidamisel ja tema kasutuses oleva korteri ja sõiduki läbiotsimisel avastatud varade päritolu on teadmata. Dmitry Pronin ei ole menetluse käigus esitanud tõendeid, et vara on saadud legaalse sissetuleku arvel. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 07.12.2018 määruse alusel arestitud nutitelefon Samsung xxxx imei-koodiga xxxx (väärtusega 269,00 eurot), nutiseade Samsung xxxx (väärtusega 379, 00 eurot) ja kollasest metallist kaelakett kaaluga 119, 9 grammi (võimaliku minimaalse väärtusega 2 262, 51 eurot), sularaha summas 65 (kuuskümmend viis) eurot ja Dmitry Pronini elukoha xxxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 1490 (tuhat nelisada üheksakümmend) eurot, s.o kokku sularaha 1555 (tuhat viissada viiskümmend viis) eurot, tuleb konfiskeerida kui süüteoga saadud ja otsuse tegemise ajal süüteo toimepanijale kuuluv vara KarS § 831 lg 1 alusel ja anda KarS § 85 alusel riigi omandisse.

Olev Kõdar rahvakohtunik

Märt Toming eesistuja

Arvo Veskimets rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2020 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.01.2020 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.