Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-13533
Kohtuasi
X maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Usaldusisik C
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 11.01.2023 määruse põhjendusi, jättes maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.
2.Lisada tsiviilasja toimikusse usaldusisiku C 31.10.2022 aruande lisad.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (võlgnik) esitas 12.09.2022 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Maakohus võttis 07.10.2022 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri C ja kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
3.Usaldusisik esitas 31.10.2022 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku varanimekirjaga ja oma seisukoha võlgniku avalduse osas. Võlgnik viibib Viru Vanglas, kus ta töötab koristajana. Tema igakuine sissetulek on 6,73 eurot. Tal on kolm alaealist last. Võlgniku vara suuruseks on 32,44 eurot, mis on Viru Vangla vabakasutuskontol olev raha. Teadaolevad kohustused moodustavad kokku ligikaudu 57 268,83 eurot. Võlgnikul puudub vara kohustuste katteks. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on asjaolu, et võlgnikult on kriminaalasjades välja mõistetud suured summad ja mittepiisava sissetuleku tõttu ei ole ta suutnud kohtu poolt väljamõistetud kohustusi täita. Võlgnik viibib vanglas kuni 03.11.2030. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul võimalus tulutoova tegevusega tegelemiseks ja võlgadest vabastamine või võlausaldajate nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Usaldusisik palus pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõttu.
4.Võlgnik väitis, et tal on võimalus 2023. aastal asuda tööle vangla tööstusse, kus palk on 500– 1000 eurot kuus, millest 50% läheks võlausaldajatele. Pankrotti ei saa jätta välja kuulutamata, kui võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse.
5.Maakohus määras 15.12.2022 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1000 eurot tähtajaga 02.01.2023. Deposiiti ei tasutud. Maakohtu määrus
6.Maakohus lõpetas 11.01.2023 määrusega võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, vabastas C usaldusisiku kohustustest, määras usaldusisiku tasuks 752,40 eurot ja määras tasu hüvitada riigi vahenditest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
7.Võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg-le 2, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja esineb alus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
8.Võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt umbes 57 500 eurot, rahuldada. Võlgniku igakuine sissetulek on 6,73 eurot, mis ei ole piisav kohustuste täitmiseks. Võlgnik viibib vangistuses kuni 03.11.2030. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o asjaolu, et võlgnikult on kriminaalasjades välja mõistetud suured summad ja mittepiisava sissetuleku tõttu ei ole ta suutnud kohtu poolt väljamõistetud kohustusi täita.
2-22-13533
9.Usaldusisiku esitatud võlgniku võlanimekirjast nähtuvalt moodustavad enamiku võlgadest kriminaalasjades välja mõistetud nõuded kuriteoga saadud vara ja menetluskulude hüvitamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest (57 268,83 eurot) ei ole võlgnikku võimalik võlgadest vabastada 53 098,21 euro ulatuses (kriminaalasjas 1-18-1588 välja mõistetud põhinõude jääk 9982,58 eurot + täitekulu 1132,63 eurot + kriminaalasjas 1-19-2118 välja mõistetud põhinõude jääk 39 391 eurot + täitekulu 2592 eurot), kuna tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustega ja nende nõuetega seonduvate täitekuludega. Eeltoodule lisandub 3667,64 eurot kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja sunniraha. Tsiviilasja alusel välja mõistetud nõude jääk koos täitekuludega on kokku üksnes 502,98 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist põhjendatuks. Menetlust ei ole põhjendatud algatada üksnes selleks, et võlgnik saaks vangistuses viibides vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja sunniraha. Võla osa, mille suhtes kohtul oleks võimalik ja põhjendatud kaaluda võlgniku kohustustest vabastamist on vaid 502,98 eurot. 500 euro suurusest võlast vabastamine ei loo võlgnikule võimalust alustada uut majanduslikku elu, kuivõrd tegemist on niivõrd väikse võlaga, mis ei oma võlgniku majandusliku olukorra parandamisel erilist tähtsust.
10.Lisaks ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 15.12.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot hiljemalt 02.01.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Määruskaebus
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
12.Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata FiMS § 45 lg 2 ja kohaldas ebaõigesti FiMS § 50 lg 2, järeldades, et 53 098,21 euro ulatuses ei ole võimalik võlgnikku võlgadest vabastada. Vara konfiskeerimise rahasummadega asendamise näol ei ole tegemist õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetega FiMS § 50 lg 2 mõistes. Samuti ei ole sellisteks nõueteks menetluskulude, ekspertiisikulude, täitemenetluse ja advokaadi kulude ning sunniraha nõuded.
13.Asjaolu, et võlgnikul ei ole hetkel vara ega korralikku sissetulekut, mille arvel kohustusi täita, ei anna alust jätta pankrot välja kuulutamata ja kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
2-22-13533
14.Seda, kas võlgnik rikkus PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, saab kohus hinnata alles siis, kui otsustab võlgniku kohustustest vabastamise üle. Menetluse edasine käik
15.Usaldusisik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse põhjendusi.
18.Vaidlustatud määrusega lõpetas maakohus avaldaja pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna avaldajal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Maakohus tuvastas, et võlgadest vabastamise menetlus on perspektiivitu, kuna avaldajat ei saaks enamuse kohustuste täitmisest vabastada põhjusel, et tegemist on FiMS § 50 lg-s 2 sätestatud õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetega ja nendega seotud täitekulude ning kriminaalasjades väljamõistetud sunnirahade, esindajakulude ja muude sarnaste kuludega. Avaldaja hinnangul pidas maakohus ekslikult kohustustest vabastamise menetlust edutuks.
19.FiMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Sellisel juhul võib kohus jätta pankroti välja kuulutamata juhul, kui esinevad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Avalduse lahendamisel pidi maakohus seega tuvastama, lisaks PankrS § 29 lg 1 eelduste olemasolule ka selle, kas esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Praegusel juhul ei ole maakohus tuvastanud, et pankroti saaks jätta välja kuulutamata ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata mõnel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alusel. Asjaolu, et võlgnikul ei ole hetkel vara ega sissetulekut, mille arvel kohustusi täita, ei anna kohtule alust jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata ja kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
20.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine on kohtu diskretsiooniotsus ja seadus sätestab alused, mille esinemisel võib kohus jätta menetluse algatamata (FiMS § 45 lg 3). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Riigikohus on selgitanud, et selle eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on põhjendatud mh hinnata ka võlgniku kohustuste struktuuri (Riigikohtu 23.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9). Mh saab kohustustest
2-22-13533 vabastamise menetluse algatamisel arvestada asjaolu, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõppe FiMS § 50 lg 2 (varem kehtis sama sisuga PankrS § 176 lg 2) järgi õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Juhul, kui enamus avaldaja kohustusi on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused võib olla kohustustest vabastamine menetlus perspektiivitu.
21.Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et nõuded, mis tulenevad kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks raha väljamõistmisest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused.
22.Õigusvastaselt tekitatud kahjuks ei ole karistusseadustiku (KarS) § 832 lg 1 ning § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa väljamõistmine. KarS § 832 lg 1 ja § 84 järgi kriminaalasjas nr 1-18-1588 välja mõistetud rahalisest kohustusest on avaldajal tasumata 9982,58 eurot ja kriminaalasjas nr 1-19-2118 on tasumata 39 391 eurot. Konfiskeerimise puhul on tegemist võlgnikult kuriteoga saadud tulu äravõtmisega, mitte kahju hüvitamisega. Kahju juriidiline mõiste hõlmab üksnes kahjustatud isikul tekkivaid negatiivseid varalisi tagajärgi (vähenemine kannatanu varalise sfääris, mida mõõdetakse nn diferentsihüpoteesi alusel, mille raames võrreldakse kannatanu varalist olukorda enne kahju tekitavat tegu varalise olukorraga pärast kahju tekitavat tegu). Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamisel rahalise nõudega ei ole toimunud vähenemist kellelgi varalises sfääris. Avaldaja poolt toime pandud karistusõiguslikult hinnatavate tegude tulemusena on varalise tagajärjena tekkinud avaldaja vara suurenemine. Sellise positiivse tulemuse saabumist hinnatakse karistusõiguses diferentsihüpoteesi alusel (võrreldakse süüteo toimepanija varalist seisundit pärast süütegu sellega, milline see seisund olnuks siis, kui süütegu poleks toime pandud). Võlgnik on rikastunud alusetult tema poolt toimepandud õigusvastase teo tulemusena. Riik on esitanud selles ulatuses konfiskeerimise nõude, mis on asendatud KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel rahalise nõudega. Kannatanu arvel omandatud kasu väljaandmist reguleerib alusetu rikastumise õigus (VÕS § 1037-1038). Käesoleval juhul puudub personifitseeritav kannatanu, kellele on kahju tekkinud. KarS § 832 ja § 84 käsitavad konfiskeerimist karistusliku iseloomuga mõjutusvahendina, mida kohus kohaldab seoses kuriteoga, et takistada süüdlase kuriteoga rikastumist. Ringkonnakohus leiab, et eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võimalik sekkuda karistusliku iseloomuga mõjutusvahendite kehtivusse, mistõttu avaldajalt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud ja tasumata summa 49 373,58 eurot kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei lõpe vaatamata sellele, et tegemist ei ole õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustega.
23.Ülejäänud avaldaja kohustused on eelmises lõigus toodud nõuete täitmisega seotud täitekulud summas 3724,63 eurot ning kriminaalasjades väljamõistetud esindajatasu, sunniraha ja ekspertiisitasud ning nendega seotud täitekulud kokku 3667,64 eurot. Nimetatud nõuded ei ole avaldaja õigusvastase tegevuse tulemusel tekkinud kahju hüvitamise nõuded ja nende täitmisest oleks iseenesest võimalik avaldaja vabastada. Ebaõige on maakohtu vastupidine järeldus. Esindaja- ja kaitsjatasu on lepingulisele esindajale töö eest makstav tasu avaldaja ja teenust osutava isiku lepingu täitmisest, ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu ja täitemenetluse kulud on tekkinud seoses kohtuotsuse sundtäitmisega täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse alusel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vabastada saaks avaldaja võla 502,98 eurot täitmisest. Seega oleks ringkonnakohtu hinnangul võimalik avaldajal kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda kohustustest summas 7895,25 eurot, mis moodustab avaldaja kohustustest ca 13,7%.
2-22-13533
24.Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et avaldajat ei ole põhjendatud kohustustest vabastada. Arvestades avaldaja kohustuste struktuuri, ei täidaks avaldaja kohustustest vabastamine oma eesmärki, kuna avaldajat ei ole võimalik vabastada ca 87% kohustustest. Lisaks on enamus käesoleva määruse eelmises punktis loetletud kohustustest kriminaalmenetluse kulud, millest pikka aega vangistuses viibiva avaldaja vabastamist ei saa pidada samuti kooskõlas olevaks seaduse eesmärgiga. Ainult alla 1% avaldaja täitmata kohustusest on sellised, mis on tekkinud tsiviilasjas tehtud kohtulahendist ja selle täitmiseks alustatud täitemenetluse kuludest. Riigikohus on selgitanud, pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (Riigikohtu 23.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 10). Kriminaalasjas nr 1-18-1588 tehtud otsusega avaldajalt välja mõistetud kriminaalkohtumenetluse kulude nõue on avaldaja vabanemise ajaks TsÜS § 157 lg 1 järgi aegunud ja kriminaalasjast nr 1-19-2118 tulenevad menetluskulude hüvitamise kohustused aeguvad mõne kuu jooksul pärast avaldaja eeldatavat vabanemist. Seega neist kohustustest vabastamine ei ole eelviidatud Riigikohtu lahendi järgi kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi ja mõttega kooskõlas. Eeltoodut arvestades ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus isikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada talle uue majandusliku alguse, andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldaja poolt esiletoodud asjaoludel ei ole tal ka võimalik vangistuses viibides täita oma kohustusi.
25.Võlgnik viitab määruskaebuses PankrS § 175 lg 2 p-le 2 ja § 173 lg-le 1, mis on kehtetud sätted. Alates 01.07.2022 reguleerib võlgniku tulutoova tegevuse leidmise kohustust FiMS § 47. Võlgnik väidab, et tal on vanglas viibides võimalik teha tööd ja saada selle eest tasu. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik seni teeninud 6,73 eurot kuus, kuid loodab tulevikus teenida 500–1000 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel hinnata ka võlgniku reaalseid võimalusi sissetulekut teenida. Ringkonnakohus nõustub usaldusisiku ja maakohtu hinnanguga, et vanglas viibides ei ole võlgniku väidetud suuruses sissetulek reaalne. See, et avaldaja töötasu võiks vangistuse ajal oluliselt tõusta, on hüpoteetiline. Lisaks on võlgnik ärakuulamisel märkinud, et tal on 3 alaealist last, kelle ees on tal ülalpidamiskohustus, mida ta seni ei ole sissetuleku puudumise tõttu täitnud, kuid suurema sissetuleku korral plaanib täitma asuda, mis vähendab peaaegu olematuks sissetuleku osa, mis võiks ka teoreetiliselt jääda võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (FiMS § 47 lg 5).
26.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega on õige.
27.Usaldusisik C on esitanud 31.10.2022 aruande, millele on lisatud 8 dokumenti. Tsiviilasja toimikus aruandele lisatud dokumendid puuduvad. TsMS § 56 lg-te 1-2 järgi tuleb kohtule edastatud dokumendid lisada ajalises järgnevuses toimikusse. Kuna maakohus ei ole aruandele lisatud dokumente lisanud tsiviilasja toimikusse, siis ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse ja lisab dokumendid toimikusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
2-22-13533
29.Usaldusisik kinnitas kohtule, et ei soovi tasu taotlust esitada. Seega määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.