Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Pärnu Maakohtu 10.07.2019. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Keio Toppasiale Pärnu Maakohtu 15.02.2018. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o seitse kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.08.2019. a ja lõpp on 12.04.2020. a. Keio Toppasia kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta esimest korda. Praegune kuritegu on joobes juhtimine. Isik paneb kuritegusid toime grupi mõjul, soodusteguriks alkohol ja teo tagajärgedele mõtlematu käitumine. Varavastaste kuritegude puhul lisandub majanduslik kasu ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuna isikule on määratud alla aastane karistus, siis individuaalset täitmiskava ei koostata. Vanglas olles kinnipeetav töötab vangla majandustöödel ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud viisakas. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile Xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava xxxx. xxxx on nõus kinnipeetava elama asumisega nimetatud aadressile. Hetkel elavad antud korteris alaliselt kinnipeetava xxxx koos oma xxxx. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral asuda tööle ettevõttesse xxxx OÜ. Isikul on K-Raha andmetel võlanõudeid 7245,29 eurot ja vabanemisfondis on 155,86 eurot. Käesoleval hetkel töötab Tallinna Vangla majandustöödel köögi abitöölisena. Nii kinnipeetava xxxx kui ka xxxxx on valmis teda vabanemisjärgslet majanduslikult toetama. Keio Toppasia taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Marika Kreutzberg esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Keio Toppasia vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub põhimõtteliselt vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja selgitab, et isikuga on kõvasti tegeletud. Ta läheb nüüd alkoholi ravile, kuigi ta käis psühhiaatri juures ja seal temale anti tabletid, mis teda ei aidanud. Kui ta saab alkoholisõltuvusest lahti, siis rohkem tal teisi probleemi ei ole. Kõik on juhtunud tänu sellele, et ta tarvitas alkoholi ja siis ta muutub vastutustundetuks. Kaitsja palub isiku vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Keio Toppasia võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Keio Toppasia isikut iseloomustavad

andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Keio Toppasia tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Keio Toppasiale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning tema käitumine on olnud viisakas. Kuigi isikule ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, siis ta töötab majandustöödel ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kohus peab positiivseks ka asjaolu, et kinnipeetav tunnistas kohtuistungil enda alkoholisõltuvust ja soovib sellega tegeleda. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et vangistus on käesolevaks hetkeks täitnud enda eesmärgid ning kinnipeetava vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Keio Toppasial olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Keio Toppasia, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.