Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest. Lk 1 / 4

1-18-1102

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K. Toppasia mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 15.02.2018.a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistusena 8 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 03.10.2017. a. otsusega mõistetud ära kandmata karistuse, 7 kuud vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendati vangistus 450 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kakas aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel kohustati K. Toppasiat üldasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitada alkoholi, tema eelneval nõusolekul alluma alkoholi sõltuvusravile, kui see kriminaalhooldusametniku hinnangul peaks osutuma vajalikuks ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 15.02.2018.a ja K. Toppasia on kriminaalhooldusel alates 15.02.2018.a. 18.12.2018.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande K. Toppasia suhtes, sest K. Toppasia ei sooritanud ajavahemikul 25.06.-26.06.2018.a ÜKT tunde kokkulepitud ajakava kohaselt ega teavitanud juhendajat ega ametnikku mitte ilmumise põhjustest, millega seoses koostati kirjalik hoiatus. Samuti ei sooritanud ta ajavahemikul 25.09.-27.09.2018.a ÜKT tunde, väites et on haige. 01.10.2018 ei ilmunud K. Toppasia kokkulepitud ajal korralisele registreerimisele, tuues põhjusena taaskord haigestumise. Järelpäringuna Rapla PAK arst Kadri Lugale selgus, et K. Toppasial ei ole selleks perioodiks haiguslehte avatud. 01.11.2018 koostati K. Toppasiale teine kirjalik hoiatus. 26.11.201830.11.2018 ei sooritanud K. Toppasia taaskord ajakavas ettenähtud ÜKT tunde, põhjendades seekord tundide mittesooritamist rolleriavariiga, kuid arstitõendit esitada Toppasial ei olnud. 06.12.2018 ja 13.12.2018 ei ilmunud K. Toppasia taaskord ÜKT tunde sooritama, teavitamata põhjustest ametnikku ja juhendajat. Alates kriminaalhoolduses arvel olemise algusest on K. Toppasiat esinduses kontrollitud pidevalt isikule määratud lisakohustuse, kohustuse mitte tarvitada alkoholi, täitmist. Kõigil viiel korral osutus alkoholi tarvitamise kontroll negatiivseks. 26.10.-31.10.2018.a viibis K. Toppasia alkoholi sõltuvuse statsionaarsel ravil Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, mis katkes kuna patsient nõudis koju saamist. K. Toppasia suunati ambulatoorsele ravile, millest ta loobus. Alates 26.07.2018.a arvati Keio Toppasia sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid kahel korral järjestikku puudumise tõttu arvati taa programmist välja. K. Toppasia esitas nende puudumiste kohta haigestumise kohta arstitõendi, katseaja jooksul on tal võimalus sotsiaalprogramm uuesti läbida. Käitumiskontrolli nõudeid on K. Toppasia täitnud katseaja jooksul rahuldavalt. Ühel korral (01.10.2018) jättis K. Toppasia ilmumata registreerimisele. K. Toppasia võttis ennast kasteaja jooksul arvele Töötukassas, kuid aktiivselt tööotsingutega ta ei tegelenud. Võrgustikutööna on ametnik suhelnud katseaja jooksul vahetult K. Toppasia ÜKT juhendajatega, kes iseloomustavad K. Toppasiat kui äärmiselt vastutustundetut ja oma kohustustesse ükskõikselt suhtuvat isikut. Mõlemad tööandjad keeldusid edaspidi K. Toppasiaga koostöö jätkamisest, mis seab kriminaalhooldusametniku ühiskondliku töö korraldamisel väga keerulisse olukorda. ÜKT tunde on K. Toppasia läbinud seisuga 11.12.2018.a ajakavas ette nähtud 225 tunni asemel 124 tundi. Lk 2 / 4

1-18-1102 Eelnevalt on kohus määranud Keio Toppasiale kahel korral ühiskondliku töö kohustuse, mis on lõppenud reaalse karistuse täitmisele pööramisega, kuna isik on äärmiselt ükskõikselt suhtunud enda poolt võetud kohutuse täitmisesse. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele, kuna Keio Toppasia on rikkunud korduvalt ja jätkuvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise korda. Menetlusosaliste seisukohad 08.01.2019.a toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde ja leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Tegemata on 326 ÜKT tundi. Kaitsja palub erakorralist ettekannet mitte täitmisele pöörata. K. Toppasia on lastega üksi, on küll kaks vanaema, aga see on laste jaoks trauma, et nüüd ei ole ema ja siis pikaks ajaks ka isa. Süüdimõistetu K. Toppasia palus karistust mitte täitmisele pöörata ja tunnistas, et on rikkunud ÜKT kohustust. Tööl ei käinud kuna on lapsehoolduspuhkusel. 02.11.2018.a suri naine. Juhendaja ei olnud nõus koostööd tegema, ei võtnud rohkem tööle. Haiguslehte esitada ei olnud, sest ei läinud arsti juurde. Novembris tegi rolleriga avarii, haiguslehte ei esitanud. Telefon oli välja lülitatud, kuna number pandi kinni, see oli naise nimel. Hoolitseb laste eest.

KOHTU SEISUKOHT

Arvestades asjaolu, et K. Toppasia on rikkunud jõustunud kohtuotsusega temale määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust, on igati põhjendatud kriminaalhooldusametniku poolt käesoleva ettekande esitamine. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Erakorralisest ettekandest võib järeldada, et kriminaalhooldaja hinnang K.Toppasia isikule, registreerimiskohustuse täitmisele ja ÜKT sooritamisele on negatiivne. Ta on kohustuse rikkumise tagajärgedest teadlik ja talle on varem tehtud kirjalikke hoiatusi. Üldkasuliku töö juhendajad ei ole nõus temaga koostööd jätkama. Nõutavaid haiguslehti hooldusalusel esitada ei olnud ja temaga kontakt puudus. Kohus näeb vaatamata kriminaalhooldaja negatiivsele hinnangule ja rikkumistele võimalust kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks, juhul, kui K. Toppasia otsustab kohtu poolt määratud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt sooritada: Kohtu hinnangul on enam kui ühe aastane katseaeg selleks piisav et tegemata ÜKT tunnid tähtaegselt sooritada. 08.01.2019.a toimunud kohtuistungil avaldas K. Toppasia kindalt soovi üldkasuliku töö sooritamiseks, samuti selgitas kriminaalhooldaja, et katseajal on K. Toppasial võimalik läbida sotsiaalprogramm. Lk 3 / 4

1-18-1102 Kohus leiab, et K. Toppasia ärakandmata karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud, sest K. Toppasia on ka osaliselt määratud tunnid sooritanud ning 2018.a lõpus toimunud traagilise sündmusega seonduvalt on ka mõneti arusaadav, et tekkis probleeme tundide sooritamisega ja kontakt kriminaalhooldusega katkes. Kohtu hinnangul tuleb K. Toppasiale anda võimalus jätkata üldkasuliku töö tegemist ning võimaldada tal osaleda sotsiaalprogrammis. Eeltoodu alusel jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse K. Toppasiale mõistetud karistus täitmisele pööramiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.