Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

1 (3)

Tartu Vangla edastas 21.11.2019 kohtule Juri Hohlovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil avaldas Juri Hohlov, et tal puudub vabanemise korral elukoht Eestis. Ta selgitas, et tal oleks olnud elukoht ennetähtaegse vabanemise korral, kuid praegu enam mitte. Süüdimõistetu kavatseb minna välismaale tööle, kuid oma täpseid plaane ta avaldada ei soovinud. Vangistuse jooksul esinenud arvukate rikkumiste eest ta vastutust ei võtnud, vaid süüdistas vanglat. Kinnipeetav väitis, et vabanedes ta ei hakkaks niikuinii kontrollnõudeid järgima, sest ta on oma karistuse ära kandnud ja soovib ise oma elu korraldada. Prokurör leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on vajalik, arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja hulgalisi distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal. Kuna esineb uute kuritegude toimepanemise oht, pidas prokurör vajalikuks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist 1 aastaks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Juri Hohlov kannab praegu 6 aasta pikkust karistust tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on kandnud ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Seega on täidetud formaalsed alused Juri Hohlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Tartu Vangla esitatud Juri Hohlovi isiklikust toimikust ning süüdimõistetu kohtuistungil jagatud selgitustest tuleneb, et tal puudub vabanemise korral elukoht. Sellest tulenevalt ei ole Juri Hohlovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Juri Hohlovil elukoht puudub ning vangla iseloomustuse ja süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt puuduvad ka väljavaated seda leida. Kuigi süüdimõistetu

2 (3)

senise elukäigu põhjal võib olla oht uute süütegude toimepanemiseks vabaduses, ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.