Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

kannatanu maksis talle ettemaksu 2018. aasta veebruaris. Ta ei ehitanud püstkoda. Sellega tekitas ta kannatanule varalist kahju 250 eurot. Peale selle pakkus ta 2018. aasta augustis internetiportaalis www.soov.ee müügiks Võru maakonnas Setomaa vallas xxxxxxx külas asuvat M. T. kuuluvat palkaita kui enda oma. Palkaita soovis osta xxxxxxxxxx, kes andis 31. augustil 2018 Viljandi linnas Centrumi kaubanduskeskuse parklas talle palkaida eest 2700 eurot. Hiljem selgus, et palkait ei kuulu R. Lillmaale ning tegelik omanik ei soovi seda müüa. Seetõttu sai kannatanu varalist kahju 2700 eurot. Lisaks võttis ta meiliaadressilt [email protected] ühendust M. L. , kes otsis 2017. aasta 2017. aasta suvel interneti ehitusfoorumis roigasaia ehitajat. Hiljem loobus M. L. ehitamisest. 2019. aasta mais võttis M. L. temaga uuesti ühendust ja nad leppisid kokku, et ta ehitab M. L. 50 meetrise roigasaia 650 euro eest. Kavatsuseta roigasaeda ehitada küsis ta 13. mail 2019 Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul M. L. ettemaksuna 250 eurot ja M. L. maksis talle selle summa. Ta ei ehitanud roigasaeda. Sellega tekitas ta kannatanule varalist kahju 250 eurot. Seega pani R. Lillmaa toime kelmuse avalikkuse poole pöördudes isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin, süüdistatav Raivo Lillmaa ja tema kaitsja Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 6. veebruari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ja mõista R. Lillmaa liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista R. Lillmaalt välja 250 eurot I. T. kasuks ja 2700 eurot K. K. kasuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. R. Lillmaa kuulub KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb R. Lillmaalt välja mõista 250 eurot I. T. kasuks ja 2700 eurot K. K. kasuks. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 545,16 eurot, kaitsekulu kohtumenetluses 106,80 eurot ja sundraha 810 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta kaitsekulu kohtumenetluses 106,80 eurot riigi kanda.

Sundraha 810 eurot ja kaitsekulu kohtueelses menetluses 545,16 eurot (kokku 1355,16 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada R. Lillmaal menetluskulud kokku summas 1355,16 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. KrMS § 313 p 101 alusel tuleb otsuse resolutiivosas märkida, et kannatanu xxxxxxxxxx taotleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamist R. Lillmaa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.