lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-4151/81

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-4151/81
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
17.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1261
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-4151/139Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.03.20201-19-4151/169Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.11.20201-19-4151/283Viru Maakohus Narva kohtumaja19.04.20231-19-4151/289Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.05.20231-19-4151/306Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.01.20241-19-4151/315Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.02.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-25-7898/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.11.20252-21-7306/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-19-4151

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. novembri 2019. a määrus süüdistatavale aresti kohaldamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Kaido Vanatoa (isikukood 38404125230) kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 27. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Lugeda Kaido Vanatoa valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu summas 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot) menetluskuluks, mille hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 27. mai 2019. a määrusega anti Kaido Vanatoa kohtu alla süüdistatuna KarS § 264 lg 1 p-de 2 ja 3, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
2.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Viru Maakohtu 27. novembri 2019. a määrusega kohaldati K. Vanatoa suhtes KrMS § 267 lg 1 p 2 alusel aresti 7 päeva. Arest pöörati täitmisele viivitamatult 27. novembril 2019 kell 11.00.
3.Maakohtu määruse kohaselt ilmus K. Vanatoa 27. novembril 2019 kohtuistungile joobeseisundis. K. Vanatoal tuvastati alkoholijoove indikaatorvahendiga – tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,14 mg/l. Maakohus märkis, et K. Vanatoa joobeseisund oli lisaks tuvastatav visuaalselt ning süüdistatav kinnitas ka ise kohtule, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud. Kohtu hinnangul avaldas süüdistatav kohtuistungile

joobeseisundis ilmumisega kohtu vastu lugupidamatust. Seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada aresti KrMS § 267 lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Viru Maakohtu 27. novembri 2019. a määruse peale esitas määruskaebuse K. Vanatoa kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta arest kohaldamata, peatada määruse täitmine määruskaebuse läbivaatamise ajaks ning mõista riigilt välja määruskaebuse koostamise ja esitamisega K. Vanatoale tekkinud menetluskulu.
5.Kaitsja hinnangul on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud. Kaitsja leiab, et alkoholijoobes süüdistatava viibimine kohtuistungil ei ole käsitletav kohtuistungi korra rikkumise ega kohtuniku korralduse täitmata jätmisena. KrMS § 267 lg 1 punktis 2 toodud meetmete kohaldamine eeldab, et süüdistatav rikub kohtumenetluse korda ega täida kohtuniku korraldust. Kohtumenetluse kord tuleneb KrMS §-st 266, mille lg-test 1 ja 2 saab järeldada, et kohtunik kujundab oma korraldusega kohtuistungil toimuvat seeläbi, et korralduse adressaat teadvustab korralduse kohustuslikkust. Sellest johtuvalt ei saa kaitsja hinnangul käsitleda korrarikkumise ja võimaliku korraldusele mitteallumisena süüdistatava tervislikku seisundit, mille osas ei saa süüdistatav kohtuistungil viibides enam midagi ette võtta ning mille osas oleks kohtuliku korralduse andmine konkreetsel juhul tulemusetu. Kaitsja juhib tähelepanu, et erinevalt KrMS § 267 lg-test 4 ja 5, ei võimalda KrMS § 267 lg 1 punkt 2 kohaldada süüdistatava suhtes aresti pelgalt kohtu suhtes lugupidamatuse väljanäitamise motiivil.
6.Isegi kui eeldada, et süüdistatavalt vabaduse võtmiseks esines seaduslik alus, on kaitsja hinnangul tegemist ebaproportsionaalselt raske reaktsiooniga süüdistatava eksimusele. KrMS § 267 lg 1 jätab kohtunikule äärmiselt ulatusliku kaalutlusruumi. Rikkumise laadi ja raskuse hindamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et süüdistataval tuvastati enne istungi algust indikaatorvahendiga küll alkoholijoove, kuid see ei väljendunud süüdistatava käitumises sellisel määral, mis annaks alust süüdistatavale ette heita istungi korra rikkumist. Süüdistatav avaldas kohtule kahetsust oma seisundi osas, vastas kõikidele kohtuniku küsimustele viisakalt ja adekvaatselt ning täitis kõiki kohtuniku korraldusi. Seejuures ei nõustu kaitsja kohtumääruses märgituga, mille kohaselt oli süüdistatava purjusolekut ka visuaalselt näha. Kaitsja väidet kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lisa 1), milles on ainsate joobetunnustena märgitud silmade punetus ning alkoholilõhn suust. Just viimane oli põhjus, miks prokurör palus enne kohtuistungit politseil kontrollida süüdistatava joovet.
7.Kaitsja hinnangul puudus kohtul igasugune alus eeldada, et süüdistatav ilmub ka järgmisele kohtuistungile alkoholijoobes. Süüdistatav on osalenud kõikidel eelnevatel kohtuistungitel kainena ning kohtunik ei ole pidanud tegema süüdistatava suunal ühtegi märkust. Kahtlemata on alkoholi tarvitamise ebaõige planeerimise tulemusena alkoholijoobes kohtusse ilmumine kahetsusväärne, ent kaitsja hinnangul on seejuures oluline arvestada, et oma seisundist hoolimata ei asunud süüdistatav kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ega valetama. Aresti kohaldamine toob süüdistatavale kaasa ulatusliku põhiõiguste riive. Vabaduspõhiõiguse täieliku riive kõrval ei saa kohtunik mööda vaadata ka asjaolust, et aresti kohaldamise pikkus on planeeritud täpselt nõnda, et süüdistatav viibiks arestimajas kuni järgmise kohtuistungini, mis on planeeritud 3. detsembriks 2019. Nimetatud kohtuistungile on planeeritud süüdistatavat õigustavate tõendite esitamine ning süüdistatava

ülekuulamine. Süüdistatava jaoks tähendab see kaitseõiguse olulist piiramist (arestimajas istudes on oluliselt piiratud suhtlemine, tõendite kogumine, istungiks ettevalmistamine) olukorras, kus isik on tema vastu esitatud süüdistusele täies ulatuses vastu vaielnud.

8.Kohtumäärusest ei nähtu, mis põhjusel ja mis eesmärgil otsustas kohus rakendada süüdistava suhtes esimesel korral just rangeimat meedet peaaegu maksimummääras. Kaitsja hinnangul on süüdistatava suhtes rangeima meetme kohaldamine selgelt ebavajalik. Eeltoodust lähtuvalt on kaitsja seisukohal, et kohtu valitud meede ei ole vajalik ega mõõdupärane süüdistatava põhiõiguste riive seisukohalt. Vaidlustatud määruses tegemisel on rikutud kohtu põhjendamiskohustust, kuivõrd sellest ei selgu meetme liigi ja määra valiku aluseks olevad põhjused. Kaitsja hinnangul peaks süüdistatavalt vabaduse võtmise aluseks olev määrus olema põhjendatud selliselt, mis võimaldaks hinnata vabaduse võtmise eesmärgi ja määra õiguspärasust ning kaitsta ennast ebaseadusliku vabaduse võtmise eest.
9.KrMS § 392 kohaselt võib määruskaebuse saanud kohus peatada kohtumääruse täitmise, kui sellega võib kaasneda isiku põhiõiguste raske ja pöördumatu rikkumine. Kaitsja hinnangul on määruskaebus toonud süüdistatava jaoks kaasa raskeima võimaliku põhiõiguste riive – tema vabaduse võtmise. Samuti omab nimetatud määrus kriminaalasja kui terviku seisukohast negatiivset mõju süüdistatava kaitseõiguse teostamisele. Kuivõrd aresti kohaldamine tuli süüdistatavale täieliku üllatusena, siis ei ole süüdistataval võimalik kolmandate isikute ees täita tema poolt võetud kohustusi, mis võib viia sissetulekute või elukoha kaotuseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
11.Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et alkoholijoobes kohtuistungile ilmumine ei ole käsitletav kohtuistungi korra rikkumisena. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab KrMS § 267 lg 1 p 1 alkoholijoobes kohtuistungile ilmunud süüdistatava saalist eemaldada ning KrMS § 267 lg 1 p 2 talle aresti või rahatrahvi kohaldada. Joove välistab sisuliselt isiku võime kohtulikust arutamisest osa võtta ning tingib viivituse kohtulikus arutamises. Maakohus jättis andmata korralduse osaleda kohtuistungil kainena seetõttu, et süüdistatav poleks saanud seda niikuinii enam kohapeal täita. Kuna tegemist oli rikkumisega, mida ei saanud oma olemuse tõttu korralduse andmisega lõpetada, võis kohus kohaldada süüdistatavale aresti ka ilma KrMS § 267 lg-s 1 nimetatud korraldust andmata. Maakohtu viidet K. Vanatoa poolt kohtu suhtes üles näidatud lugupidamatusele tuleb mõista kui kohtu hinnangut süüdistatava suhtumisele, mitte eraldiseisvat aresti kohaldamise alust. See ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
12.Ringkonnakohtu hinnangul oli K. Vanatoale kohaldatud seitse päeva aresti rikkumise raskust arvestades proportsionaalne tagajärg. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et K. Vanatoa poolt väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 1,14 mg/l. Järelikult ei olnud ta võimeline kohtumenetluses osalema. Arvestades joobe suurust ja seda, et K. Vanatoa käitumine põhjustas kohtuliku arutamise edasilükkamise ning kulutas asjatult teiste menetlusosaliste aega, on seitse päeva aresti kohane meede K. Vanatoa poolt toime pandud rikkumisele reageerimiseks. Vaid süüdistatava kohtusaalist eemaldamine, talle rahatrahvi või väiksemas määras aresti kohaldamine ei oleks taganud seda, et süüdistatav oleks jäänud järgmise, 3. detsembriks 2019 planeeritud kohtuistungini kaineks.
13.Kuna ringkonnakohtu hinnangul oli K. Vanatoale kohaldatud seitse päeva aresti põhjendatud, jääb kaitsja taotlus kohtumääruse täitmine peatada rahuldamata.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 27. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.K. Vanatoa kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist. Määruskaebusele lisatud arve kohaselt tuli K. Vanatoal maksta valitud kaitsjale määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 otsustatakse nimetatud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Juhan Sarv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-5299/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5419/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja