Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Advokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

kohtuistungil kätteandmise võimatusel Ivan Tšernõhhile (Ivan Chernykh) tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

otsest valdajat asja üle andma asja omanikule, andes AÕS § 80 lg 1 alusel Põhja prefektuuri territooriumil Rahumäe tee 6 Tallinnas asuva sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga zZ (VIN: Z) koos sõiduki registreerimistunnistuse ja võtmega välja asja omanikule X Xile. Asitõendid ja salvestised

kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidxada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidxatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidxatava kohtumääruse teinud kohtule.

kõik L. Xi auto ümberregistreerimiseks vajalikud dokumendid (välja arvatud auto registreerimistunnistus), s.t registriandmete muutmise taotlus, mille noorem I. Tšernõhh täitis C C esindajana; M. C poolt koostatud volikiri sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ registreerimiseks tema nimele; müügileping, mille kohaselt 01.06.2016 X X justkui müüs (võõrandas) oma sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ OÜ-le K vanema I. Tšernõhhi isikus ning müügileping, mille kohaselt 31.08.2018 OÜ K vanema I. Tšernõhhi isikus justkui müüs (võõrandas) kõnealuse sõiduauto edasi C Cle. Jõudnud Maanteeameti teenindusbüroo juurde jäi noorem I. Tšernõhh ootama vanemat I. Tšernõhhi ja tema tuttavat M. Komisaruki, et viivitamata pärast nende saabumist registreerida L. Xilt ära võetud auto ümber M. C nimele, milleks oli vajalik selle auto registreerimistunnistus. 31.08.2018 kella 11:30 paiku saabus L. X oma sõiduautoga Toyota Avensis reg.nr zZ LääneHarju politseijaoskonna ette ning jäi oma autosse ootama, kavatsedes minna politseijaoskonda viis minutit enne kokkulepitud kellaaega. Kella 11:40 paiku astus tema auto juurde M. Komisaruk, kes esinedes L. Xi ees politseiametnikuna palus L. Xit politseiuurimise ettekäändel anda talle üle sõiduki registreerimistunnistus, süütevõti ja isikut tõendav dokument ning minna politseijaoskonna fuajeesse, selgitades, et peatselt tuleb ka kannatanu või tunnistaja, kellega M. Komisaruk soovib rääkida ja siis tuleb ta koos kannatanu või tunnistajaga ka politseijaoskonna fuajeesse. L. X, uskudes, et M. Komisaruk on politseiametnik, kes vajab tema auto registreerimistunnistust, võtit ja isikut tõendavat dokumenti seoses mingisuguse asja menetlusega, andis M. Komisarukile üle oma auto registreerimistunnistuse nr X, süütevõtme ja oma Eesti kodaniku passi nr X ning läks politseijaoskonna fuajeesse, kus viibides jälgis L. X klaasseina kaudu oma autot, mis oli pargitud politseijaoskonna ees. M. Komisaruk andis L. Xilt saadud registreerimistunnistuse, süütevõtme ja passi üle politseijaoskonna juures viibinud vanemale I. Tšernõhhile, kes istus viivitamata L. Xi auto Toyota Avensis reg.nr zZ rooli ja kella 11:46 paiku sõitis sellega politseijaoskonna eest ära, suundudes Tallinnas Heli tn 6 asuvasse Maanteeameti teenindusbüroosse, kuhu sõitis ka M. Komisaruk tema kasutuses oleva sõiduautoga Chevrolet Nubira reg.nr xX ja kus neid ootas juba noorem I. Tšernõhh. Sõites politseijaoskonna eest ära pidasid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk võimalikuks ja möönsid, et L. X näeb klaasseintega politseijaoskonna fuajeest oma auto ärasõitu ning seega andsid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk endale aru, et nad panevad auto varguse toime, s.t võtavad võõra sõiduauto selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära avalikult. L. Xi sõiduauto äravõtmises osalemise eest oli vanem I. Tšernõhh eelnevalt lubanud M. Komisarukile maksta rahasumma kõnealuse auto poole turuväärtuse ulatuses, selgitades seejuures M. Komisarukile, et auto turuväärtus on vähemalt 13 000 (kolmteist tuhat) eurot. Koos sõiduautoga Toyota Avensis reg.nr zZ varastasid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk selles autos olnud, L. Xile kuuluvad asjad väärtusega kokku 772 (seitsesada seitsekümmend kaks) eurot ja nimelt: taksomeeter HALE MICROTAX-06 (seerianumber x) ja printer HALE TPD-01 (seerianumber x) üldväärtusega 552 eurot; musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy J3 (IMEI-kood x) väärtusega 90 eurot; musta värvi nahast rahakott väärtusega 25 eurot, milles oli sularaha summas 70 eurot, Swedbanki pangakaart L. Xi nimele, ühiskaart, partnerkaart (s.t Selver kaupluse kliendikaart), Maxima ja Rimi kaupxe kliendikaardid; 35 eurot müntides, mis olid esiistmete vahelises sahtlis; varalise väärtuseta musta värvi riidest rahakott, milles oli juhiluba nr X L. Xi nimele ja taksojuhi ametikoolituse kursuse läbimist tõendav tunnistus L. Xi nimele; teenindajakaart nr X L. Xi nimele; suvila võtmed (võtmekimp kahe võtmega); X tänaval asuva korteri võtmed (võtmekimp nelja võtmega, mille hulgas on üks magnetvõti); X tn x asuva tõkkepuu võti, samal aadressil asuva garaaži võti ja pesula kaart. Varastatu väärtus on kokku 16 772 (kuusteist tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) eurot. 31.08.2018 kell 11:52 saabusid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk Tallinnas Heli tn 6 asuva Maanteeameti teenindusbüroo ees olevasse parklasse – vanem I. Tšernõhh sõiduautoga Toyota Avensis reg.nr zZ ja M. Komisaruk sõiduautoga Chevrolet Nubira reg.nr xX –, kus neid ootas

oma autos Opel Astra Caravan reg.nr xX noorem I. Tšernõhh. Vanem I. Tšernõhh parkis L. Xi sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ Maanteeameti teenindusbüroo ees olevasse parklasse, kuhu parkis oma sõiduauto Chevrolet Nubira ka M. Komisaruk. M. Komisaruk jäi Maanteeameti teenindusbüroo lähedusse, et jälgida sõiduautot Toyota Avensis reg.nr zZ ja selle ümber toimuvat ning hoiatada vanemat I. Tšernõhhi ja nooremat I. Tšernõhhi politsei saabumise korral ja välistada auto äraviimist selle omaniku L. Xi poolt, kellel oli teine sõiduauto Toyota Avensis süütevõti ja kes võis autot otsides tulla Maanteeameti juurde. Noorem I. Tšernõhh ja vanem I. Tšernõhh läksid Maanteeameti teenindusbüroo sisse, kus ootasid ära oma järjekorra ning kella 12:14 ja 12:35 vahelisel ajal lasid Maanteeameti töötajal ümber registreerida sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ X Xi nimelt noorema I. Tšernõhhi sõbranna C C nimele, milleks noorem I. Tšernõhh esitas vanema I. Tšernõhhi juuresolekul ja osalusel Maanteeameti töötajale vajalikud dokumendid ja nimelt registriandmete muutmise taotluse, mille noorem I. Tšernõhh esitas C C esindajana; M. C poolt koostatud volikirja kõnealuse auto registreerimiseks tema nimele; sõiduki registreerimistunnistuse nr X, milles oli auto omanikuna märgitud X X; müügilepingu, mille kohaselt 01.06.2016 X X justkui müüs (võõrandas) oma sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ OÜ-le K vanema I. Tšernõhhi isikus ning müügilepingu, mille kohaselt 31.08.2018 OÜ K vanema I. Tšernõhhi isikus justkui müüs (võõrandas) kõnealuse sõiduauto edasi C Cle. Kell 12:35 sai noorem I. Tšernõhh sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ uue registreerimistunnistuse nr EL501660, kus oli auto omanikuks märgitud C C ning kell 12:36-12:37 istus noorem I. Tšernõhh sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ rooli ja sõitis selle autoga ära, kehtestades autole kokkulepitult vanema I. Tšernõhhiga oma otsese valduse ja asudes autoga ümber käima oma äranägemise järgi (auto faktilise omanikuna). Alates 31.08.2018 kuni 26.11.2018 oli kõnealune auto kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks, kuivõrd auto asukoht ei olnud teada ei politseile ega kannatanule X Xile. Nimetatud ajavahemikul oli sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ noorema I. Tšernõhhi valduses, kes varjas selle auto asukohta politsei ja kannatanu eest ning kasutas seda autot, sõites sellega ise või võimaldades seda teha teistel isikutel, ehkki teadis, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et auto kasutamine toimub ebaseaduslikult, s.t selle tegeliku omaniku X Xi nõusolekuta. Kahtxatavana ülekuulamisel 19.09.2018 esitati nooremale I. Tšernõhhile kahtxuse 31.08.2018 isikute grupis toimepandud kuriteos, mille tulemusena on kannatanu L. X jäänud oma autost ilma. Kahtxuse kohaselt oli sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ kannatanu X Xilt 31.08.2018 ära võetud tema tahte vastaselt, sõiduauto äravõtmine toimus vahetult enne auto ümberregistreerimist L. Xi nimelt C C nimele ning auto äravõtmise ajal 31.08.2018 oli auto omanikuks L. X, kes ei ole sõlminud 01.06.2016 kuupäevaga dateeritud müügilepingu, mille kohaselt oli ta justkui müünud kõnealuse auto OÜ-le K ja mis tegi võimalikuks auto ümberregistreerimise L. Xi nimelt teise isiku nimele. Nimetatud ülekuulamisel 19.09.2018 keeldus noorem I. Tšernõhh üle anda sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ politseile ja nimetada politseile auto asukoht. Hoides ajavahemikul 31.08.2018 kuni 26.11.2018 kõneax autot enda valduses kasutas noorem I. Tšernõhh sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ ise või võimaldas seda teha teistel isikutel muu hulgas 04.10.2018 õhtul kella 19:28 paiku, millal see auto sõitis Harju maakonnas X vallas X alevikus X mnt 7 asuva maja juures, mööda Tallinn-RannamõisaXranna maanteed suunaga Xranna poole ning 05.10.2018 hommikul kella 09:43 paiku, millal see auto sõitis Harju maakonnas X vallas X alevikus X mnt 7 asuva maja juures, mööda TallinnRannamõisa-Xranna maanteed suunaga Tallinna poole. Selliselt toimides oli noorem I. Tšernõhh teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et auto tegelik omanik on X X ning auto kasutamine toimub selle tegeliku omaniku tahte vastaselt ja nõusolekuta. Selline noorema I. Tšernõhhi tegevus vastab KarS § 215 lõikes 1 ettenähtud kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise tunnustele. Arvestades seda, et noorema I. Tšernõhhi süüdistatakse auto varguse toimepanemises, on auto omavolilise kasutamise näol tegemist mittekaristatava järelteoga, mis neeldub põhiteos, s.o auto varguses. Sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ oli noorem I. Tšernõhhi valduses ja kasutuses kuni 26.11.2018 õhtuni, millal see auto oli politsei poolt ära võetud Harju maakonnas X vallas X

alevikus x asuvalt territooriumilt, kus noorem I. Tšernõhh seda autot tol ajal hoidis, olles eelnevalt eemaldanud sõiduautolt mõlemad registreerimismärgid. Hoides kõneax autot ajavahemikul 31.08.2018 kuni 26.11.2018 enda valduses, oli noorem I. Tšernõhh teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et auto oli 31.08.2018 tegelikult omanikult ja eelmiselt seaduslikult valdajalt X Xilt ära võetud tema tahte vastaselt ja ebaseaduslikult eesmärgiga see omastada ning seega on tegemist süüteo tulemusena saadud varaga. Kehtestades kõnealusele autole 31.08.2018 oma otsese valduse ja asudes autoga ümber käima oma äranägemise järgi (auto faktilise omanikuna) ning hoides autot ajavahemikul 31.08.2018 kuni 26.11.2018 enda valduses pani noorem I. Tšernõhh toime teo, mis vastab KarS § 202 lõikes 1 ettenähtud kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise tunnustele. Arvestades seda, et noorema I. Tšernõhhi süüdistatakse auto varguse toimepanemises, on auto kui süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise näol tegemist mittekaristatava järelteoga, mis neeldub põhiteos, s.o auto varguses. Sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ oli 31.08.2018 X Xi valdusest ära võetud ja ümber registreeritud C C nimele X Xi tahte vastaselt. X X ei ole oma sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ OÜ-le K ega kellelegi teisele müünud (võõrandanud), s.t ei ole kunagi teinud tahteavaldust, mis oleks suunatud kõnealuse auto suhtes müügilepingu sõlmimisele ja selle auto omandiõiguse üleandmisele OÜ-le K või teisele isikule. Vanem I. Tšernõhh, noorem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk, tegutsedes eelkirjeldatud viisil, olid nendest asjaoludest teadlikud. Maanteeameti veebilehelt kättesaadava sõiduki müügilepingu eestikeelse tüüpblanketi põhjal koostatud müügileping, mille kohaselt 01.06.2016 X X justkui müüs (võõrandas) oma sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ OÜ-le K vanema I. Tšernõhhi isikus, oli vormistatud täpselt tuvastamata ajal ja kohas selliselt, et L. X, kes ei valda eesti keelt, allkirjastas selle lepingu või tühja lepingublanketi andmata endale aru, et tegemist on sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ müügilepinguga ning soovimata teha mingeid tahteavaldusi, mis oleks suunatud kõnealuse auto suhtes müügilepingu sõlmimisele ja selle auto omandiõiguse üleandmisele OÜ-le K või teisele isikule. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega panid vanem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1950), noorem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1993) ja Mykhailo Komisaruk toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupi poolt. Ivan Tšernõhhi (sünniaasta 1950, nime praegune kirjapilt rahvastikuregistris Ivan Chernykh, edaspidi nimetatud vanem I. Tšernõhh) süüdistatakse samuti selles, et täpselt tuvastamata kohas ja ajal, ajavahemikul 03.02.2016 kuni 28.11.2018 võltsis ta kirjaliku rendilepingu, mille kohaselt 01.06.2016 OÜ K andis X Xile üheks aastaks rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ, VIN-kood Z, koos sellesse autosse paigaldatud taksovarustusega. Tegelikult ei ole X X seda lepingut sõlminud, koostanud ega allkirjastanud. Selle rendilepingu koostas vanem Ivan Tšernõhh, kes kirjutas rendilepingu blanketile lepingu sõlmimise kuupäeva ja koha, lepingupoolte ja auto andmed, renditasu suuruse (numbritega) ja lepingu tähtaja ning allkirjastas lepingu rendileandja OÜ K esindajana. Samuti kirjutas vanem I. Tšernõhh rendilepingule allkirja rentniku X Xi nimelt või lasi seda teha kolmandal tuvastamata isikul. Kõnealuse rendilepingu kohaselt on rendileandja (OÜ K) kohustatud andma rentnikule (X Xile) üle sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ koos tehnilise passi ja muude vajalike dokumentidega (lepingu punkt 2.1) ning rentnik on kohustatud kasutama eelnimetatud autot ainult reisijate vedamiseks, hoidma auto korras, kasutama autot ainult vastavalt valmistajatehase juhendile ja liikluseeskirjadele, teostama oma arvelt auto remonti ja hooldust, välja arvatud juhul, kui remondi vajadus on tekkinud rendileandja süül; õigeaegselt maksma renditasu summas 250 eurot nädalas; mitte andma teistele isikutele juhtima autot ilma rendileandja nõusolekuta,

lepingu lõppemisel tagastama korras auto rendileandjale, võttes arvesse loomuliku kulumise (lepingu punktid 2.2 ja 3). Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani vanem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1950) toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

nimel enam ei ole ning vanem Tšernõhh sai selle ümbervormistamisega niimoodi hakkama, et ta ise ei pidanud kuskile mingit allkirja andma ega lepingut sõlmima. Küll aga olid dokumendid VW puhul. VW müümisega seotud dokumendi allkirjastas ta talle kuuluvas X 1a, Tallinn garaažis. Seal aadressil oli maaaxe garaažide kompleks ning dokumendi allkirjastamine toimus garaažiboksis. Kõik see toimus 2016. aastal vist veebruaris. Dokumendi sai ta vanem Tšernõhhilt. Dokument oli eesti keeles ning seda oli üks ainus eksemplar, kuid ta ei mäleta, kas see oli juba üleni täidetud või osaliselt ja kas seal oli juba mingisuguseid käsikirjalisi kandeid. Dokumenti ta ei lugenud, kuid sai aru millele ta alla kirjutab, kuna garaažis oli VW Golf. Vanem Tšernõhh ei selgitanud talle lepinguga seonduvalt, millele ta alla kirjutas, et mis on dokumendi tagajärjed, kuid ta sai aru, et dokumendi allkirjastamise järel jääb sõiduk VW Golf vanem Tšernõhhi kätte. Kannatanu kinnitas, et tol hetkl oli tal soov VW maha müüa vanem Tšernõhhile. Kedagi teist seal samas tol hetkel ei viibinud. Dokument oli ühel lehel ning dokumenti ta läbi ei lugenud, kuna garaažis oli halb valgustus. Ta ei mäleta kas üheleheline dokument ka mingisugust käsikirjalist teksti sisaldas. Ta mäletab, et vanem Tšernõhh ütles talle: „ma tulin sinu ema juurest, me temaga leppisime kokku, kirjuta dokument alla, tema lubas“. Pärast võttis ta ühendust enda emaga ja ema ütles talle, et ta pole vanem Tšernõhhile midagi rääkinud ning et ärgu ta mingeid dokumente allkirjastagu. Selleks ajaks oli ta aga juba jõudnud dokumendi allkirjastada ning vanem Tšernõhh oli selleks ajaks ära läinud. VW Golf kuulus talle endale ning selle maha müümisel sai raha endale ema summas 3000 eurot ja 1000 eurot aasta peale kuumaksetena. Kannatanu sõnul oli see 29. augusti õhtupoolikul, kui tema telefonile helistas tundmatu number. Kuna telefoni helistaja telefoninumbrit näha ei olnud ning ka tema enda tervis oli halb, siis ta kõnesid vastu ei võtnud ning pani telefoni hääletu peale. Vastamata kõnesid oli tundmatult numbrilt 29.08.2018 tehtud kas 4 või 5. 30.08.2018 peale kella 12 helistati talle uuesti ning ta mäletab, et helistajaks oli politsei uurija, kes küsis, et kas ta on Toyota Avensise omanik. Uurija telefonis selgitas, et autoga on probleemid ning et ta peab minema Rahumäe tee 6. Nimetatud aadressil asub politseijaoskond. Ta küsis politsei uurijalt, et kas ta peab tingimata kohale tulema koos sõidukiga, kuna ta ei tahtnud seda teha, sest ta tervis oli halb. Politsei uurija ütles, et kindlasti tuleb kohale tulla koos sõidukiga ning kaasa tuleb võtta tehniline pass ja isikut tõendav dokument. Rohkem talle telefoni teel ei selgitatud, vaid öeldi, et kui ta kohale tuleb siis jõutakse selgusele. Uurija teiselpool telefoni rääkis vene keeles, ilma aktsendita. Samal päeval helistas ta ka enda emale ja rääkis selle telefonikõne kohta, mis ta politseist oli saanud. Ta ise uskus tol hetkel, et helistajaks oli tõepoolest uurija politseist, sest muidu ta poleks järgmine päev sinna kohale sõitnud. 31.08.2018 kell 12 sõitis ta politseijaoskonda nagu kokku leppis. Ta jõudis enda sõidukiga Toyota Avensis zZ sinna juba pool 12, kuna ta jalg väga valutas ning sõiduk seisis garaažis, siis ei osanud ta ajaga arvestada ning pigem otsustas varem kohale minna. Auto parkis ta Rahumäe tee 6 peasissekäigust vasakule, umbes 30-50 meetri kaugusele peasissekäigu ukse juures. Rahumäe tee 6 juurde läks ta üksinda. Kuna ta jõudis sinna varem, siis mõtles ta oodata kuni kell saab 5-10 enne 12, et siis politseijaoskonda sisse minna. Enne seda tuli tema juurde üks mees, kes hakkas autot ja numbrimärki vaatama ning ta sai aru, et see isik tuli tema juurde. Mehel olid seljas erariided, peas oli tal hele sonimüts. Kuna ta nägi meesterahvast umbes 3 minutit, siis ei jäänud talle rohkem tema välimus meelde. Kohtuistungil osutas kannatanu Mykhailo Komisarukile. Kannatanu selgitas, et meesterahvas käis ümber sõiduki, nagu oleks otsinud, kas autol on mingeid vigastusi või mitte. Kannatanu sõnul rääkisid nad ning samuti soovis ta koos meesterahvaga minna politseijaoskonda, kuid meesterahvas ütles talle, et praegu on vara ja et kohe tulevad kannatanud ning et ta peab nendega rääkima ilma tema juuresolekuta. Meesterahvas palus tal sõiduki registreerimistunnistuse ja isikut tõendavat dokumendi talle jätta. Samuti palus meesterahvas telefoni autosse jätta, kuna seda ei lähe vaja ja ainult segab jutuajamist, kuna ees ootab umbes 1,5 tunnine pikk jutuajamine. Kuna tal oli kaasas pass, siis jättis ta meesterahvale auto tehnilise passi ja oma isikut tõendava dokumendi ehk passi. Ta pani nimetatud dokumendid ja võtme pooleldi mappi või kohvrisse, mis oli meesterahval kaasas. Telefoni pani ta sõidukisse. Telefon oli Samsung J3 koos SIM kaardiga numbriga x. Telefoni

ostis ta 7-8 kuud enne 31.08.2018 ning see maksis 129-130 eurot. Autosse jäid talle kuuluvad järgmised asjad: mobiiltelefon 90 eurot, rahakott, mille sees 75 eurot sularaha (rahakoti maksumus 25 eurot), kaupxe kaardid, Swedbank pangakaart X Xi nimele, ühistranspordi kaart. Rahakott paiknes istmete keskel topsihoidja juures, mille all on olemas spetsiaalne koht rahakoti jaoks. Topsihoidjas oli müntides 35 eurot. Rahakoti sees oli veel ka juhiluba ja taksojuhi tunnistus, mõlemad X Xi nimele. Teeninduskaart X Xi nimele oli kinnitatud esiklaasile. Autos kindalaekas oli veel ka kaks suvila võtit, sõiduki kindxus, päikeseprillid vutlaris maksumusega 120 eurot, võtmed X 40, 3 võtit ja üks magnet, X 6 tõkkepuupult, X 6a garaažikompleksis asuva pesula võti ning kaart, mille abil saab lülitada selles boksis veevarustuse sisse. Taksovarustusena oli autoga kaasa plafoon, magnetiga kleebised, taksomeeter ja printer. Plafoon oli katusel ja kleebised olid paremal ja vasakul esiuksel. Pärast seda läks ta ise politseijaoskonda (kohtuistungil nimetas kannatanu seda vestibüüliks). Ta ei näinud, mida Komisaruk välja tegema jäi. Vestibüülis olles ta ise istus, siis aga tõusis püsti ja vaatas sõidukit. Püsti tõustes ja uksele lähenedes oli osa sõidukit näha, kuna vestibüül oli klaasist. Umbes 5, 6, 7 minuti möödudes ta nägi, et tema sõiduk hakkas kohapealt liikuma Rahumäe kalmistu suunas. Seda nähes hakkas ta korrapidajale, kes samal ajal istus vestibüülis leti moodi asja taga, selgitama mis juhtus. Korrapidaja oli naine. Ta selgitas korrapidajale, et teda oli sinna kutsunud uurija ja nüüd tema sõiduk ärandati. Korrapidaja peale seda kutsus välja uurija, kes teatud aja möödudes tuli tema juurde ja nad läksid koos kabinetti. Uurijaga rääkides küsis uurija ta käest, et kas ta oskab auto ärandamisel kedagi kahtxada, aga ta oli öelnud, et ta ei tea keda kahtxada. Samuti küsis uurija ta käest, kas ta on kellelegi raha võlgu, kui ta vastas, et ei ole. Uurija olevat talle öelnud, et kuna sõiduk ärandati politseijaoskonna eest, et siis on võimalik, et tegutsesid endised politseiametnikud. Samuti ei rääkinud ta vanem Tšernõhhist uurijale, kuna ta oli juba selleks ajaks vanem Tšernõhhiga toimunu ära unustanud. Samuti kui ta asus tööle firmasse K oli tema jaoks tavapärane allkirjastada dokumente, mille sisust ta täiel määral aru ei saanud, kuid praegusel hetkel ta seda enam normaalseks ei pea. Kannatanu sõnul ei olnud tal 31.08.2018, s.o päeval kui temalt võeti politseijaoskonna juures ära tema sõiduk Toyota Avnesis, vanem Tšernõhhiga telefonikõnet ning viimati enne 31.08.2018 oli ta vanem Tšernõhhiga suhelnud ning teda kohanud vist üle 2 aasta tagasi ehk juuli, august 2017. Samuti ei ole ta vanem Tšernõhhiga suhelnud pärast 31.08.2018. Ka ei ole ta kunagi laenanud rahasummasid vanem Tšernõhhilt ega ka temaga seotud firmadelt. Kannatanu sõnul läksid tal vanem Tšernõhhiga suhted halvaks, kuna vanem Tšernõhhi juures töötades puudusid tal sotsiaalkindxus ja tervisekindxus, kuna vanem Tšernõhh ei maksnud raha sinna kuhu vaja, vaid võttis raha endale. Olukorda, kus ta oleks jätnud vanem Tšernõhhile mõni kuu tasumata, ei olnud, kuna siis ei oleks vanem Tšernõhh teda tööle lasknud. Kohtuistungil näidati kannatanule X X eestikeelset müügilepingu originaali kuupäevaga 01.06.2016 ja sama kuupäevaga rendilepingu originaali (I kd tl 18, 55). Kannatanu sõnul on müügilepingul tema allkiri (kannatanu osutas kohtuistungil allkirjale lepingu alumises vasakus nurgas), kuid ta üldse ei mäleta seda blanketti ega midagi selle müügilepingu allkirjastamise asjaolude kohta. Samuti ei tehtud mingisuguseid muudatusi tema autodokumentides, kuna see oli koguaeg temaga kaasas ning tema oli lõpuni tehnilises passis auto omanikuna märgitud. Tehnilisse passi oli peale tema märgitud veel ka tema ema. Samuti sõnas ta istungil, et ta iga kahe-kolme nädalat tagant pani oma allkirju mingitele paberitele. Lepingud millele ta allkirju andis olid nii eesti keeles kui ka vene keeles. Eestikeelse lepingutega seonduvalt selgitas vanem Tšernõhh nende sisu kahe sõnaga enamasti. Kohtuistungil palus prokurör tal lugeda müügilepingu punkti nr 4 ning küsis, kas kannatanu sai aru, mis selles punktis kirjas oli. Kannatanu vastas, et ta ei saa aru, mis selles punktis kirjas on. Samuti ei saanud ta ka aru, mis müügilepingu punktides 2, 3 ja 5 kirjas oli. Edasi näitas prokurör kannatanule vene keeles koostatud rendilepingut, mis oli allkirjastatud. Kannatanu sõnul ei ole tema seda rendilepingut allkirjastanud ega osanud ka öelda, kes, kus ja millal selle rendilepingu vormistas. Kannatanu sõnul ei ole ta vanem Tšernõhhi ettevõttes taksojuhina töötamise ajal ühtegi rendilepingut sõlminud ning sõiduki Opel Astra andis vanem Tšernõhh talle kasutada 10 päevaks ilma

lepinguta. Ülejäänud aja vanem Tšernõhhi juures töötades kasutas ta alati enda sõidukeid. Kannatanu sõnas kohtuistungil, et ta oskab eesti keelt vähesel määral ning et 10 aastat tagasi sooritas ta A2 kategooria eksami. Samuti üritas ta sooritada ka B1 eksami, aga ta kukkus sellest läbi ning lõpptulemuseks jäi A2. Enda sõnul 2016. aastal oskas ta eesti keelt väga halvasti. Samuti rääkis ta eesti keeles väga harva, kuna ei olnud kellegagi suhelda. Samuti ei lugenud ta raamatuid ega ajalehti eesti keeles. Kannatanu sõnul puutub ta enda töös kokku klientidega, kes räägivad ainult eesti keelt, aga kliendid räägivad ainult elementaarseid asju ning nimetavad aadressi ja kus peatuda ning sellest saab ta aru. Kannatanu sõnul on nii temal kui tema emal Xrannas suvila aadressiga X 5, X. Suvilas käivad nad suvel väga tihti. Kannatanu sõnul ei ole suvilas käinud tema juuresolekul inimesi, keda ta ei tunne. Samuti ei tunne ta isikut nimega X X ning järelikult selline inimene nende suvilas ka ei viibinud. Vanem Tšernõhh on aga nende suvilas käinud mitmel korral. Ta käis suvilas 2016. aastal umbes 5 korda paberite allkirjastamiseks ja kuumaksu saamiseks. Esimene kord käis suvilas enne kui kannatanu oli Avensise omandanud, kuid viimast korda ta ei mäleta, kuid see oli pärast Avensise omandamist, kui ta tuli nende suvilasse töölepinguga. Suvilas oli sel ajal ka tema ema. Kannatanu sõnul oli vanemal Tšernõhhil iga 2 nädala tagant vaja midagi allkirjastada – kord Mupo jaoks, kord millegi muu jaoks. Enda sõnul ta paberitele enda allkirja ka pani. Pabereid allkirjastas ta enne neid läbi lugemata. Tunnistaja sõnul ei ole vanem Tšernõhh kunagi andnud talle üle 15 tuhat eurot sularaha ega ka muid rahasummasid. Ainult tema ise tegi vanemale Tšernõhhile kuumakseid. Tunnistaja F F kohtuistungil antud ütxe kohaselt on ta kannatanu X Xi ema. Tunnistaja sõnul tutvus ta vanema Tšernõhhiga umbes 7 aastat tagasi oma töökohas Lääne-Tallinna Keskhaigla juures, kui ta tuli tema juurde ja ta pidi vanemale Tšernõhhile üle andma nn kuutasu enda poja palvel summas 246 eurot. Tunnistaja sõnul oli poeg talle helistanud ja öelnud, et tal ei ole võimax tasuda oma tööandjale ja palus temal teha seda. Ta teab, et poja tööandja sai iga kuu esimestel tööpäevadel eelnimetatud summa. Tema poeg X töötas tol ajal firmas K, mille omanikuks oli Ivan Tšernõhh. Ta mäletab, et andis vanemale Tšernõhhile tookord üle 246 eurot. Mõnikord läks raha ülekandega pangast, mille kohta on ka vastavad väljavõtted. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et ta kasutab telefoninumbrit x ja on seda kasutanud umbes 15 aastat või isegi rohkem ning teisi mobiiltelefoninumbreid ta kasutanud ei ole. Tunnistaja sõnul elab ta põhiliselt aadressil X . Mõnikord ja seda eriti suvel ka korteris X . 2016 elas ta põhiliselt Xs, siis oli veel elus tema abikaasa ja X tänava korter oligi tema abikaasa oma. Pärast abikaasa surma tegi ta poja X Xi korteris X remonti ja elas siis ka ise X . Tema sõnul on Xil korter ka X , Tallinn ning aastatel 2016, 2017 ja 2018 elas poeg ka nimetatud aadressil. Aastatel 2016, 2017 ja 2018 veetis ta väga palju aega ka suvilas aadressiga X küla, X vald, AÜ X maja nr x. Samuti käib ka tema poeg väga tihti suvilas ja eriti pärast seda kui tunnistaja abikaasa detsembris 2016 suri. Tunnistaja sõnul räägib tema poeg talle avameelselt enda rahaasjadest. Oma rahaasjadest rääkis tema poeg ka 2016, 2017 ja 2018. Tema poeg X X ei ole talle kunagi rääkinud, et on laenanud kelleltki mingi rahasumma, kuna vajadust laenamiseks X Xil ei ole. Samuti ei rääkinud X X 2016, 2017 ja 2018, et soovib raha laenata ja võlgu võtta, kuna tal on hoiused ja selleks ka vajadus puudus. Nimetatud aastatel ei olnud X Xil vajadust raha võlgu võtta, kuna tal on võimalused saada raha pankadest, kus on nende ühised hoiused. Aastatel 2016, 2017 ja 2018 oli nende hoiused umbes 100 tuhat eurot. See raha on töötamise eest, ta on töötanud 50 aastat meditsiinis, poolteist kohaga arstina haiglates ja veel erakliinikutes. Samuti pärineb raha abikaasalt kui ta elas, samuti tema enda vanemate hoiustest, poja sugulaste hoiustest peale nende surma ja enda abikaasa hoiustest, mis ta sai pärast abikaasa surma. Päranduse sai tema poeg X X pärast enda vanaisa surma. Pärandus oli rahaline, millest ta jättis endale 16 tuhat ja ülejäänud 20 tuhat eurot pani X X Swedbanki tema arvele. Tunnistaja ei osanud öelda, kas tal on pojaga ühine või eraldi eelarve, aga ta selgitas, et ta aitab poega rahaliselt kui tal on vajadust ja samuti aitab poeg teda toidukraami ostmisel ja mõningates muudes ostudes. Tunnistaja sõnul on tema poeg X X töötanud umbes 10 aastat juba taksojuhina ning hetkel töötab firmas X. X on tema sõnul töötanud Tallinnas X Takso, x Taksos ja kolmas

oli K. Kohtuistungil näidati tunnistajale tema enda Swedbanki arvelduskonto väljavõtet ja seal kajastatud ülekanded OÜ-le K. Tunnistaja sõnul on ülekanded OÜ-le K tema teinud. Ta tegi neid maksed iga kuu K omanikule. Tegemist oli igakuise kuumaksega summas 246 eurot, mille sai endale K omanik. Ta tegi neid makseid, kuna ta poeg X X palus. Raha oli sotsmaksude, haigekassa ja selles firmas töötamise katteks. Samuti peaks SEB panga väljavõtetest nähtuma, et ülekanded on tehtud ka A ja K kontole tema kontolt. Ka nimetatud ülekanded olid tema poolt tehtud ja need olid seotud X Xi tööga Ks. Tunnistaja sõnul tegi X X augustis 2018 tööd Toyota Avensis reg.märg zBRG. Nimetatud auto omanikuks sai X X 3. märtsil 2016. Auto ostis X X Elke Autost 3. märtsil 2016. Auto hind oli 19 800 eurot umbes. Tunnistaja sõnul tasus auto eest tema ise. Auto ostmisel said nad kaasa kaks originaal võtit. Üks võti jäi X Xile ja teine võti jäi tema kätte. Elke Autos vormistatud dokumendid ja üks võtmetest jäi tema kätte ja ta pani need X tn x asuvasse sahtlisse suures toas. Ostmisel olid nad kolmekesi – tema, tema abikaasa ja X X. Pärast ostmist sõitsid nad suvilasse. Kohtuistungil näidati tunnistajale Danske Banki arvelduskonto väljavõtet ning millelt on näha, et 03.03.2016 on tehtud ülekanne Elke Auto ASile summas 19 026 eurot. Tunnistaja selgitas, et see oli ülekanne Elke Autole auto Toyota Avensis eest. Tunnistaja selgitas, et tehtud ülekanne oli veidi väiksem auto ostuhinnast, sest sõiduki saamiseks pidid nad tegema ettemaksu ning ülekande tegi ta hiljem arvestades auto ostuhinnast maha summa, mis ta oli eelnevalt juba ettemaksuna sularahas tasunud. Tunnistaja sõnul ei olnud tal X Xiga kokkulepet, et viimane peab Toyota ees tasutud summa talle tagastama, pealegi maksis X X 20 tuhat eurot ise. Samuti ei ole ta kunagi nõudnud, et X X annaks Toyota Avensis tema valdusse, kätte või omandisse, kuna talle jäi abikaasa auto ning tal ei olnud vajadust. Samuti selgitas tunnistaja kohtuistungil, et pärast sõiduauto Toyota Avensis omandamist Elke Autos paigaldati autole lisavarustusena nahkkatted, printer, taksomeeter ja plafoon. Taksovarustus paigaldati märtsikuus 2016. aastal. Taksovarustus oli ostetud Kadaka teelt Tuuliku tänavalt. Taksomeetri nimetus oli Hale. Nad ostsid ja lasid paigaldada varustuse ühes ja samas firmas. Ta ise oli samal ajal X Xiga kaasas. Samuti sõnas tunnistaja, et kui nad taksovarustust paigaldama läksid, siis vanem Tšernõhh oli selles firmas juba enne neid kohal olnud, mis imestas teda ennast väga. Ta küsis taksovarustus paigaldanud mehelt, et miks vanem Tšernõhh seal oli ning firma töötaja ütles, et vanem Tšernõhh oli tema juures käinud ja palunud, et printer saaks K firma nimele. Taksovarustus maksis 600 euro ringis, x eurot või midagi. Ta ei mäleta, kas maksis pangakaardiga või sularahas, aga vist oli ikkagi sularahas. Taksovarustuse eest maksis ta ise, aga dokumendid, mis anti, allkirjastas X X. Samuti on neil olemas Hale pass taksovarustuse paigaldamise kohta. Tunnistaja sõnul ei ole talle teadaolevalt X X kunagi kellelegi müünud sõiduautot Toyota Avensis reg.märgiga zZ. Samuti ei ole X X kunagi võtnud selle sama auto tagatisel laenu. Ka ei ole X X talle rääkinud, et ta müüs auto ja võttis selle auto tagatisel laenu. See oleks ka absurd, et märtsis ostab auto ja juunis müüb. Tunnistaja kinnitab, et nende suvilas on vanem Tšernõhh käinud mitu korda ning et ükskord käis ta võtmas X Xilt allkirja mingisugusele dokumendile seoses X Xi tööga, aga see dokument oli allkirjastatud valesti vanem Ivan Tšernõhhi poolt, kuna seal kus pidi olema Xi allkiri, oli Ivan Tšernõhhi allkiri. Dokument oli koostatud eesti keeles ja kuna X X ei valda eesti keelt, siis ta luges selle dokumendi ise läbi ja ütles Ivan Tšernõhhile, et dokument on ebaõigesti vormistatud. Tegemist oli mingisuguse töökorraldusega, kus oli kirjas, et X X töötas poole kohaga, aga nüüd peab töötama terve kohaga. Ivan Tšernõhh aga dokumendi sisu X Xile ei seletanud. Ivan Tšernõhh rääkis Xiga vene keeles, aga dokument ise oli koostatud eesti keeles ja tema poeg kippus kohe dokumenti allkirjastama. Ta teab, et vanem Tšernõhh on dokumendi allkirjastamisega seonduvalt nende suvilas käinud ühe korra, aga ta on veel teistelgi juhtudel käinud X Xi seal külastamas. Need olid üksikud korrad, umbes 5 korda. Vanem Tšernõhh ei ole tema juuresolekul mitte kunagi andnud üle mingeid rahasummasid X Xile, ei suvilas ega ka kusagil mujal mitte. Samuti ei ole X X kunagi talle üle andnud 15 tuhat eurot sularaha või muud rahasummat vanem Tšernõhhi juuresolekul nende suvilas ega ka mujal mitte. Kohtuistungil näidati tunnistajale 1.06.2016 sõiduki müügilepingu originaali ja sama kuupäevaga rendilepingu originaali. Tunnistaja sai aru, et müügilepingus on kirjas, et X X, kui müüja müüs oma auto 30 000 euro eest OÜ-le K, keda esindab Ivan Tšernõhh. Enda sõnul tema selle

müügilepingu vormistamise juures ei viibinud ning ta ei tea, kes, millal ja kus vormistas selle müügilepingu. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et ta ei oleks heaks kiitnud tehingut sellisel kujul ehk siis 30 tuhande euro eest, kuna vajadust Toyota Avnesist müüa üldse ei olnud. Samuti on see naeruväärne, kuna nemad ostsid sõiduki salongist 20 000 euroga ja puudub mõistlik seletus, miks peaks Ivan Tšernõhh tahtma osta seda 30 000 euroga. Sellisel juhul oleks Ivan Tšernõhh võinud minna salongi ja endale täiesti uue auto osta. 01.06.2016 rendilepingut nähes sõnas tunnistaja, et rendilepingul olev allkiri ei ole tema poja X Xi allkiri ja et tema ei viibinud rendilepingu vormistamise juures ega tea kes, millal ja kus vormistas selle lepingu. Tunnistaja sõnul enne uue sõiduauto Toyota Avensise ostmist 2016.a oli X Xi omandis olnud ka teisi autosid. Esialgu kui ta axas tööd taksojuhina, oli X Xil Opel Zafira, mille numbrimärgi number oli samasugune nagu Toyota Avensisel – z. Opel Zafira oli X Xi omandis 2011. aastal. Kuna Opel Zafira oli juba vana ning selle auto remontimisel kulus palju raha, otsustas X X selle auto Ivan Tšernõhhile müüa. Tunnistajale teadaolevalt müüs X X selle ära 500 euro eest. Järgmise auto ostis ta koos pojaga Kadaka turult, see oli VW Golf ning aasta oli siis 2013, 2014 või 2015, enne uue auto ostmist igaljuhul. Ka VW vajas remonti ja ta ütles enda pojale, et ta ei saa enam töötada selle autoga ning X X võttis ühendust oma tööandja Ivan Tšernõhhiga ja küsis temalt, et kas ta ei sooviks autot ära osta. Ivan Tšernõhh ütles, et nad tema juurde X järve äärde läheksid, kus Ivan Tšernõhhil oli auto parandusboks. Ta sõitis koos pojaga sinna. Sinna jõudes nägi ta seal Ivan Tšernõhhi poeg X Tšernõhhi, kes vaatas autot, mis oli koos taksovarustusega ja ütles, et jah, nad võivad auto ära osta 3000 euro ees. Talle ja temale pojale see summa väga ei meeldinud, kuna nad ostsid auto 3 aastat tagasi 10 tuhande euro eest. X Tšernõhh pakkus 3000 eurot, aga vanem Ivan Tšernõhh tuli nende juurde, pojast natukene eemale ja ütles: „Ärge muretsege, ma ostan teilt selle auto 4000 eest, 3000 annan teile sularahas ja 1000 jääb selle kuumaksu ettemaksuks“. Tunnistaja sõnul ta ei tea, mis dokumente vormistas X X Opel Zafira müümiseks, aga VW suhtes ta mäletab, et talle helistas X X enda garaažist ja ütles, et Ivan Tšernõhh oli talle öelnud, et ta vormistab ARK-is müügi-ostulepingu ilma Xita ja et Ivan Tšernõhh oli öelnud, et ta helistas tunnistajale ehk F Fle ja palus luba selle auto vormistamiseks. Tunnistaja sõnul oli ta Xile öelnud, et talle Ivan Tšernõhh ei helistanud ja ütles Xile, et ta oleks ettevaatlik dokumentide allkirjastamistega. Ta sai aru, et kogu eelnev oli garaažis toimunud. Enda silmaga ta seda dokumenti igaljuhul ei näinud, kuna ta oli kodus ja ei viibinud seal koha peal. Telefonikõne VW kohta käiva dokumendi ja Toyota Avensis ostmise vahel oli lühike, vaid mõni nädal. Tunnistajale teadaolevalt on praegusel hetkel Toyota Avensis zZ politsei parklas. Kohtuistungil teadis tunnistaja rääkida, et see oli augusti lõpus, kui ta oli suvilas ja talle helistas poeg X ja ütles, et keegi teeb talle anonüümseid telefonikõnesid, kus ei ole näha numbrit. Kõnesid oli viis ja vastu ta neid ei võtnud. Järgmine päev, so augusti lõpus helistas talle X uuesti ja ütles jälle, et keegi helistas talle ja et esimesel korral ta ei võtnud vastu, kuna numbrit ei olnud, aga teine kord kui ta kõnele vastas oli meesterahvas teisel pool telefoni tema pojalt küsinud, et kas ta räägib X Xiga. Tunnistaja sõnul oli X vastanud meesterahvale jaatavalt. Pärast seda oli meesterahvas Xilt küsinud, et kas tal on auto Toyota Avensis. X ütles, et on küll, mille peale oli meesterahvas palunud tema pojal minna järgmine päev kella 10ks Rahumäe 6 aadressile koos autoga ning kaasa võtta auto dokumendid kui ka enda dokumendid. X oli meesterahvale vastanud, et nii vara ta ei saa peale öötööd. Selle peale pakkus meesterahvas uue aja – kell 12. Tunnistaja sõnul oli ta teadlik, et ta poeg X peab sõitma politseijaoskonda. Ta ise oli samal ajal suvilas. Järgmisel päeval, s.o 31. augustil 2018 poeg helistas talle hommikul ja ütles talle, et ta hakkab sõitma Rahumäe tee 6 aadressile. Selle peale küsis ta Xilt, et miks nii vara, mille peale X ütles, et ta tahab täpselt olla kohal isegi natukene varem, sest tervisega ei ole kõik korras ja võib olla ta ei jõuagi sinna nii ruttu. Nii sõitiski ta poeg X umbes peale kella 10 välja. Aeg läks ja umbes kell 13 aeg tundis ta muret, sest poeg X ei olnud talle tagasi helistanud. Ta helistas Xi telefonile ja telefon vastas talle: „number ei ole kasutamisel, palun kontrollige numbrit“. Ta oli segaduses, kuna alles oli poeg talle helistanud ja öelnud, et sõidab politseijaoskonda ja äkki nüüd selline vastus. Veerand tunni pärast helistas ta uuesti, aga vastus oli sama. Tal oli suur

mure ja helistas Elisasse, kelle operaatori juures nad mõlemad on ja ta palus tõlgendada, mida tähendab, et number ei ole kasutusel kuna 2 tundi enne seda oli number kasutusel. Temalt küsiti, et kus poeg viibib ning ta ütles, et poeg sõitis politseijaoskonda, mille peale talle öeldi, et politseijaoskonnas võivad olla sellised ruumid, kus levi ei ole. Aeg läks ja kella 2 või poole 3 paiku oli ta endiselt väga mures ja ta helistas numbrile 112 politseisse ja ütles, et ta poeg X X sõitis autoga politseijaoskonda Rahumäe 6 ja temast ei ole midagi teada ja ka tema telefoni number ei ole kasutusel. Häirekeskus kuulas ta ära ning küsis, kas poeg on terve, mis haigused tal on, millises riietuses ta oli ja öeldi, et ärge muretsege, et nad annavad andmed kõik edasi ja teatavad kui midagi teada saavad. Mingisugust teadet ta ei saanud ja tunni aja pärast helistas ta uuesti Elisasse ja ütles, et tema poja number oli hommikul kasutusel, kuid enam mitte. Elisast öeldi talle, et ta ei pea muretsema, kuna X oli neile helistanud umbes kell 12 ajal ja öelnud, et tema telefon varastati. Tal hakkas kergem ja ta mõtles, et küll siis poeg suvilasse tuleb autoga ja räägib, mis politseijaoskonnas siis ikkagi juhtus. Õhtul poeg X suvilasse aga ei tulnud ning järgmise päeva hommikul sõitis ta X tänavale, X ning sealt edasi Rahumäele. Korteri uks oli kinni, helistas telefoni, aga keegi ei vastanud. Seejärel läks ta naabrite juurde ja sai enda poja Xi sealt kätte. X magas naabrite juures, kuna kõik võtmed, sh korteri ja garaaži võtmed ja telefoni oli ta jätnud Toyota Avensisesse. Samuti ei saanud X talle helistada, kuna ei teadnud ta numbrit peast. Seejärel sõitsid nad naabrite juurest X tänavale ja X rääkis talle, kuidas Rahumäe tee 6 maja ette jõudes oli tema juurde tulnud meesterahvas, kes oli esitlenud end uurija või politseinikuna ja kes palus Xil anda autodokumendid tema kätte. Kui X küsis, et millega seoses ta peab enda dokumendid tema kätte andma, siis meesterahvas oli öelnud, et varsti tulevad inimesed, kes on kannatada saanud tema käest ja et nad tahavad seda autot vaadata. Kuna auto vaatamisega pidi aega minema, siis paluti Xil politsei fuajees oodata. Ka mobiiltelefoni võttis meesterahvas Xilt ära öeldes, et majas mobiiltelefoni vaja ei lähe. Politseijaoskonna juures lõppes kõik sellega, et auto varastati ära ning viidi minema. Tunnistaja sõnul on X X kasutanud juba aastaid ühte ja sama telefoninumbrit – x. Kohtuistungil sõnas tunnistaja, et ta ei tea, kes kasutab telefoninumbrit x, kuid ta mäletab, et 2018. a augustis ühel päeval oli ta suvilas, kui talle helistas keegi meesterahvas, kes küsis, et kas ta on müünud maha enda auto. Selle peale ta hakkas naerma ja kuna abikaasa auto Toyota Corolla nad müüsid juba 1,5-2 aastat tagasi maha ütles ta meesterahvale, et jah see auto on juba müüdud. Tema jaoks oli see ebatavaline kõne ja ta rääkis sellest ka enda pojale ja arutas, et kes see võis selline olla, kes tundis huvi Toyota Corolla vastu, mis oli juba müüdud 1,5 aastat tagasi. Meesterahvas kes helistas rääkis vene keeles. Kõne oli enne seda, kui tema pojalt Xilt võeti ära Toyota Avensis. Rohkem talle aga ei meenu, et oleks keegi 2018. aasta augustis talle helistanud ja küsinud, kas ta müüb mingeid asju. Tunnistaja sõnul nägi ta sõiduautot Toyota Avensis nr zZ, mille ta poeg omandas 2016. aastal 26.11.2018 viimati X alevis autoparklas või autolammutusparklas. Tema sõnul jõudis nende auto varastamise lugu Kuuuurija saatesse, kus saatejuht X X küsitles neid, et kuidas see vargus toime pandi ning enda saate lõpus pöördus ta Eestimaa rahva poole ja ütles, et kui keegi näeb autot Toyota Avensis nr zZ, siis olgu see inimene nii kena ja helistagu tema saatesse. Peale seda saadet helistas talle X X ja ütles: „F, pane ruttu riidesse, auto on leitud, ma tulen sulle järgi umbes 10 min pärast. See auto seisab X alevikus, tule välja, me sõidame su juurde ja sõidame sinna, kus asub teie varastatud auto“. X X tuligi talle järgi ja nad sõitsid sinna parklasse. Autos oli X, tema ise ja autojuht. See parkla kuhu nad õhtul pärast kella kümmet jõudsid oli hästi suur territoorium kus olid üksikud autod. Territoorium oli piiratud aiaga. Ta ei tea, kas värv oli lukustatud, aga vähemalt oli see kinni ning väravat inimeste jaoks ei olnud. X ütles talle, et territooriumile minna ei tohi, kuid ta ütles, et peab auto üles leidma. Ta läks territooriumile, seal oli auk, kust pääses parklasse ligi. Ta möödus kolmest masinat ja väravast umbes 70 meetri kaugusel nägi ta musta värvi Toyota Avensist seal seismas, millel numbrimärke küljes ei olnud. Ta valgustas enda mobiiltelefoniga autosse sisse ja nägi istmetel nahkkatteid. Samuti ta teadis, et ta poeg X esimesel või teisel päeval pärast auto ostmist oli teinud pagasniku ülemisele äärele pisikese mõlgi, see mõlk on üks 0,3 cm suurune ja ta ajas oma sõrmega mööda seda pagasniku

ülemist osa ja tundis, et see mõlk on olemas ja nii ta saigi aru, et tegemist on tema pojale Xile kuuluva sõiduki Toyota Avensisega. Pärast seda helistas X X politseisse. Politsei tuli umbes 40 minuti pärast. X tänava korterist oli ta endaga kaasa võtnud ka auto võtmed ning proovis kaasas olnud võtmega auto uksed lahti teha. Auto uksed avanesid võtmega. Kuivõrd numbrimärke autol küljes ei olnud, siis vaatasid nad ka pagasnikusse ning leidsid sealt kaks numbrimärki, mis olid Toyota Avensise omad. Tunnistaja sõnul olid autos küll kaks numbrimärki ja autos sees olid nahast katted, aga autos ei olnud ei printerit, ei taksomeetrit ega mitte midagi, ka pardatšok oli tühi, plafooni katusel ei olnud ja auto oli absoluutselt tühi. Peale katete ei olnud mitte midagi autos sees. Tunnistaja X sõnas kohtuistungil, et ta töötab Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning et tema teenindab kõiki inimesi, kes pöörduvad politseijaoskonda oma murega, kuulab nad ära ja siis otsustab, mis moodi edasi tegutseda, kui tullakse kutsetega uurijate juurde, siis ta helistab uurijale. Tööpäeva jooksul viibib ta fuajees, kohe kui politseijaoskonna uksest sisse tulla asub tema töölaud. Isik nimega X X on talle tuttav, kuna tema sõiduk varastati politseijaoskonna eest. Juhtum leidis aset 31. augustil 2018. Seda ta ei näinud, millal X jaoskonda sisenes kuna X istus tema lauast vasakul pool ja rahvast oli palju, aga 11.46 pöördus X väga ehmunult tema poole, näitas käega akende poole ja ütles, et tema autoga sõideti praegusel hetkel minema. Samuti rääkis X X talle, et temale oli eelnevalt helistatud politseist ja öeldud, et tema autoga on toimunud mingi õnnetus või avarii ja seepärast kutsuti ta jaoskonda ja siis kui ta tuli sinna maja ette autoga, tuli tema juurde keegi erariides isik, kes tutvustas ennast politseinikuna, võttis temalt ära auto võtmed ja dokumendid ja palus oodata jaoskonnas. Siis sel hetkel kui X tema poole pöördus, ütles ta, et ta nägi kuidas üks mees istus tema autosse ja sõitis ära ja teine mees, kellega ta suhtles, istus teise autosse ja sõitis ka ära. X X nimetas oma auto margi, mudeli ja reg nr, mille ta pani kirja oma raamatusse, kuhu ta registreerib kõik tema poole pöörduvad isikud. Auto numbrimärk oli zZ, aga marki ta ei tea ja seda üles ei kirjutanud, kuna autot ennast ta ei näinud, kuna enda töökoha kohapealt ta maja ette ei näe. Fuajee seinad on küll klaasist, aga puud varjavad parkla ära. Ta koheselt helistas ka valveuurijale, rääkis jutu ära, ta tuli kohe alla ja hakkas X Xiga tegelema. Ta ei mäleta, mis keeles ta X Xiga suhtles, kuna ta valdab nii eesti kui ka vene keelt. Tunnistaja X Xu kohtuistungil antud ütxe kohaselt teab ta nooremat Ivan Tšernõhhi, kuna ta töötas nende ettevõttes X Grupp OÜ mõnda aega, see võib olla eelmise aasta lõpust selle aasta alguseni umbes, kui ta tuli umbes siis kui oli rehvivahetuse aeg oktoobris. Enne 31.08.2018 noorem Ivan Tšernõhh nende ettevõttes ei töötand. Vanem Ivan Tšernõhhi teab ta ka, kuna umbes 5 aastat tagasi rentis ta koos enda mehega tema käest garaažiruume X 9 aadressil Xs. Nende ettevõte X Grupp OÜ tegeleb transpordiga ning see asub X 9 Xs. Territoorium on aiaga piiratud umbes 500m2 suurune. Territoorium on aiaga piiratud ja aed lukus öösiti, kui keegi neid juhuslikult lahti ei unusta. See territoorium on avatud päris kaua hilisõhtuni kuna teise ettevõtte töötajad teevad tööd väga kaua ja nemad tavaliselt lähevad viimasena ja lukustavad väravad ja kui on mingi olukord, et sisse ei saa, siis läheb tema abikaasa ja teeb selle värava lahti. Territooriumil tegutsevad ka kaks teist ettevõtet – üks on X ja teise nime ei oska ta öelda. Tunnistaja sõnul nägi ta 26 novembril 2018 X alevikus, X 9 asuval territooriumil seismas musta värvi sõiduautot Toyota Avensis. See oli õhtune aeg ja pärast X Xi Kuuuurija saadet. Kuuuurija saates näitas vaidx selle auto üle ja samuti seda autot ka. Samuti näidati telekast vanemat Tšernõhhi. Vaidlus oli selle üle, kas auto on ostetud või ei ole ostetud, kas müügileping on õige või ei ole õige. Ta nägi saadet koos mehega ja mees läks vaatama, et kas see võib olla sama auto, sest tal tuli ette, et selline auto nende territooriumil seisab. Auto seisis nende hoone sissekäigu vastas oleval parkimisalal, väravast umbes 20m, sissekäigust umbes 10m. Ta ei oska öelda kas auto küljes olid reg.märgid. Samuti ta ei tea kes ja millal tõi selle sõiduki sinna territooriumile. Samuti ei näinud ta kedagi sellega sõitmas. Jõudes X aleviku X 9 asuvale territooriumile olid väravad suletud asendis, aga mitte lukustatud. Samuti territooriumile jõudes olid autost väljas kolm inimest, 2 naist, üks mees, kes olid värava ees. Tunnistaja sõnul tuli territooriumile vanem naisterahvas, kes ütles, et temalt varastatud auto on seal territooriumil.

Peale seda ilmusid tema juurde kaameramees, kes hakkas filmima ja X X, kes hakkas süüdistama varguses. Vanem naisterahvas üritas sealsamas avada ka Toyota Avensise uksi ja ta ukse lahti võtmega, mis tal kaasa oli. Sinna territooriumile tuli ka politsei, kes saabus 10-15 minutit hiljem. Politsei küsis nende andmeid ja ütles, et puksiir tuleb järele ja viib auto ära. Tunnistaja X Xu kohtuistungil antud ütxe kohaselt teab ta nii vanemat kui ka nooremat Ivan Tšernõhhi. Ivan Tšernõhh noorem oli 2018. aasta oktoobris või novembris tööl tema ettevõttes X Grupp ning vanemat Tšernõhhi teab ta läbi tema poja X, kellega ta tutvus umbes 5 aastat tagasi ja kes oli seotud äriühinguga K, kellelt ta rentis umbes 5 aastat tagasi ühte tuba X alevik, X 9 asuva hoones. Ta on X Grupp juhatuse liige ning tema ettevõte tegeleb transporditeenuste osutamisega ja autoremondiga. Ettevõte asub X 9 aadressil Xs. X 9 territooriumil asub kaarhall suurusega 500m2, siis üks värvitsehh, ka umbes 500m2, territoorium on piiratud aiaga. Autovärav on päeva ajal lahti ja öösel lukustatud. Kuna sellel territooriumil asub veel 2 ettevõtet – X ja teine on X Auto keretööd, siis värava võtmed on ka neil, kuid täpselt värava võtmete arvu ta öelda ei oska, samas ka kõikidel nende ettevõtte töötajatel on värava võti ning ka X Grupp töötajatel oli töövälisel ajal ligipääs sinna territooriumile, sh ka noorem Ivan Tšernõhhil. Väravad võisid olla avatud ka 8, 9 aeg õhtul, kuna teistel ettevõtetel võib tööpäev venida pikemaks. Noorem Ivan Tšernõhh viibis territooriumil ettevõttes X Grupp tööpäevadel kella 8 kuni 5ni. Põhiliselt tegeles tema autorehvide vahetusega ning abistas ka remonditöödel. Tunnistaja sõnul nägi ta 2018.a novembris X alevikus, X 9 asuval territooriumil seismas musta värvi sõiduautot Toyota Avensis. See oli kella pool 10 paiku õhtul. Auto Toyota Avensis seisis X territooriumil välisväravast umbes 200m paremat kätt. Autol numbrimärke küljes ei olnud. Ta ei näinud, millal ja kes selle auto sinna territooriumile tõi ning samuti ei näinud ta kedagi sellega sõitmas. Enda sõnul nägi ta autot peale Kuuuurija saadet, kus näidati vanemat Ivan Tšernõhhi seoses Toyota Avensise kadumisega. Tunnistaja sõnul võis ta olla varem ka seda sõidukit seal territooriumil näinud, aga täitsa võimalik, et ta ei pööranud sellele tähelepanu, kuna see ei olnud ainuke auto, mis seal seisis. Peale saate vaatamist otsustas ta koos enda abikaasa X Xuga minna kontrollima, kas see on sama auto, millest saates räägiti. Tunnistaja sõnul oli X X see, kes arvas, et see auto võib olla sama, millest Kuuuurija saates juttu. X X on tema ammune tuttav, kellega ta on olnud tööalaselt seotud. Samuti oli X X tal garaažis abis koos Ivan Tšernõhh nooremaga. Kui nad X 9 territooriumile sõitsid, oli tee ääres sõiduauto, millest tulid välja 3 inimest – 2 naisterahvast ja üks meesterahvas. Sõites territooriumile nägi ta, et värav oli kinnises asendis, aga väravalukk ei olnud kinni. Nad läksid Toyota Avensise juurde ja üritasid aru saada, kas see on see sama auto. Saates kirjeldati sõiduki istmeid, mis pidid olema natukene teist värvi. Numbrimärke ta auto küljes ei näinud. Samuti ei näinud ta auto küljes või sees midagi sellist, mis oleks viidanud sellele, et tegemist on taksoga. Samal ajal tuli väravast sisse üks vanem naisterahvas ja ütles, et see auto kuulub talle. Ta mäletab, et naisterahvas võis küsida, et kas nemad on varastanud selle auto ja ta küsis vastu, et kes tema on ja miks ta sellel territooriumil viibib. Vanem naisterahvas avas sõiduki pagasiruumi. Ta ei tea, kas tal oli selle jaoks võti või kasutas ta pulti, igal juhul pagasnik oli lahti ja seal olid sõiduki registrinumbrid. Umbes 15 minutit peale nende saabumist sinna territooriumile tuli ka politsei ja ütles, et nad teisaldavad selle auto sealt ära ja kui auto on ära teisaldatud, siis nad helistavad talle. Politsei helistas talle veel samal õhtul ning ta käis hiljem veel territooriumil vaatamas, et auto oli ära viidud ja ta pani väravad lukku. Ta ei ole pärast Toyota äraviimist X 9 territooriumilt suhelnud Toyota Avensise teemal vanema Ivan Tšernõhhiga. Järgmine päev, peale Kuuuurija saadet küsis ta noorema Ivan Tšernõhhi käest, et mis auto see oli ja millega tegemist on, kuna ta aga täpseid vastuseid ei saanud, siis jättis selle asja sinnapaika. Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütxe kohaselt teab ta põgusalt nooremat Ivan Tšernõhhi ja Ivani vanaisa. Ta sai noorema Ivan Tšernõhhiga tuttavaks X 9, Xs, töökojas, kui ta tuli X Grupp OÜ ettevõttesse 2018 augustis teda abistama, kuna tal oli tol hetkel suur töökoormus. Ainult tööalaselt on nad kokku puutunud. Noorem Ivan Tšernõhh töötas ettevõttes X Grupp OÜ umbes pool aastat. Alguses kui noorem Ivan Tšernõhh sinna tuli, oli ta seal igapäevaselt aga kuna see töökoormus vähenes, siis 3 päeva nädalas kindlasti. Noorem Ivan Tšernõhh oli rehvipingi

operaator. Noorem Ivan Tšernõhhi vanaisa nägi ta esimest korda X 9, X töökojas, kui ta tuli juttu ajama noorema Ivan Tšernõhhiga. See oli samal ajal kui noorem Ivan Tšernõhh sinna tööle tuli. Noorem Ivan Tšernõhhi vanaisa käis neil seal töö juures umbes kord kahe nädala jooksul. X, X 9 territoorium on piiratud aiaga, värav käib lukku, sisse minnes paremat kätt asuvad remondieelsed autod, seal on 2 hoonet, üks on punast värvi angaar, teine selline töökoda, mis on telliskividest, mida täna kasutatakse värvitöökojana. Talle teadaolevalt kasutab seda territooriumi peale X Grupi veel 2 ettevõtet - X Auto OÜ ja X OÜ. Ta ei ole kursis sellega, kellel värava võtmed olemas on, aga kuna selles ettevõttes töötab päris mitmeid autojuhte, siis nii ettevõtte omanikul kui ka autojuhid, kes peavad autod sealt kätte saama ja veel teiste ettevõtete omanikud või siis töölised, kes samuti seal territooriumil töötavad peavad kuidagi sellele territooriumile ligi pääsema. Tema enda tööpäev lõppes tavaliselt kell 5 ja siis värav lukus ei olnud. Territooriumil viibis ta igapäevaselt ja kui vaja siis ka nädalavahetustel. Tunnistaja sõnul nägi ta X, X 9 asuval territooriumil 2018.a sügisel seismas musta värvi sõiduautot Toyota Avensis. Auto seisis väravast sisse minnes paremat kätt auto rivi vahel ja autode rivis ning umbes 100 meetri kaugusel väravast. Kui tema sõidukit nägi, siis tol hetkel olid autol registreerimismärgid küljes, aga kas need olid küljes ka hiljem seda ta öelda ei oska. Ta ise ei näinud kes ja millal selle sõiduki sinna territooriumile tõi, küll aga nägi ta 2018. a novembrikuus sellega nooremat Ivan Tšernõhhi sõitmas. Tol hetkel sõitis noorem Ivan Tšernõhh autoga vist territooriumilt välja, aga päris täpselt ei mäleta. Ta mäletab, et 2018. aastal ühel hommikul istus ta koos noorema Ivan Tšernõhhiga X 9, X alevikus X Grupi puhkeruumis, mis hakkas pihta tema küsimusest Ivan Tšernõhhile, et miks Ivan Tšernõhh nii tõsine on. Ivan Tšernõhh vastas talle selle peale, et on üks asi, mida ta tahab näidata. Nad läksid puhkeruumist välja ja ta näitas talle sõiduautot Toyota Avensis ning rääkis, et ta ei tea, kuidas selle sama ettevõtte omanikule X Xule seletada ning küsis tema käest nõu. Ta küsis Ivan Tšernõhhilt, et mis selle autoga siis on ja Ivan Tšernõhh seletas, et see auto kuulub nende perekonnale ja, et see auto on kuulutatud politseis tagaotsitavaks. Küsides siis, et kuidas see auto tagaotsitav saab olla, ütles Ivan Tšernõhh selle kohta, et see auto on ostetud nende ühele töötajale, kes jäi selle eest raha võlgu ja, et nad olevat selle auto siis töötaja käest ära võtnud ja see auto on kirjutatud Ivan Tšernõhhi elukaaslase või tüdruksõbra nimele. Ivan Tšernõhh ütles talle, et töötaja olevat jäänud võlgu ja et see auto olevat liisitud eesmärgiga, et töötaja ostab selle auto oma tööga välja, aga seda vist ei olevat juhtunud, sest töötaja olevat võlgu jäänud. Ta ei osanud rohkem midagi Ivan Tšernõhhile öelda ja ei saanud sellest teemast väga hästi aru, kuid ta soovitas Ivan Tšernõhhil rääkida sellest ettevõtte omanikuga X X, aga ta ei tea, kas Ivan Tšernõhh rääkis või mitte. Mitu nädalat hiljem, s.o novembri lõpupoole ja pärast tema ja Ivan Tšernõhhi vahel toimunud vestx rääkis ta autost enda tööandjale X Xule, kuna nägi seda sama autot Kuuuurija saates ja viis kokku nende hoovi peal seisnud auto ja saates näidatud Ivan Tšernõhhi vanaisa ning arvas, et tegemist on sama autoga. Tänu sellele helistaski Xule. Pärast seda nähtud Kuuuurija saadet rääkis ta noorem Ivan Tšernõhhiga Toyota Avensise kohta, aga ta vestluse sisu enam ei mäleta. Tunnistaja C Cle näidati kohtuistungil 31.08.2018 sõiduki müügilepinut ja sama kuupäevaga volikirja, millega C C volitas Ivan Tšernõhhi nooremat registreerida tema ehk C C nimele sõiduauto Toyota Avensis, maanteeametilt saadud registridokumendid. Tunnistaja sõnul on müügilepingul tema allkiri, mille ta ka ise allkirjastas. Ta ei mäleta, et ta oleks rohkem peale ostja allkirja veel midagi müügilepingule kirjutanud. Enda sõnul on ta võimeline ära tundma oma käekirja, kui vaadata mingisugust käsikirjalist teksti. Müügilepingut nähes ta tundis ära, et ta oli enda käega kirjutanud enda nime, isikukoodi ja aadressi. Ivan Tšernõhhi ja tema isikukoodi tõmbas ta maha. Rohkem mingit käsikirjalist teksti müügilepingul tema sõnul tema poolt kirjutatud ei olnud. Ta ei mäleta, kas müüja andmed, auto andmed, lepingu sõlmimise kuupäev ja koht olid kirjutatud müügilepingu blanketile juba tol hetkel, kui ta pani sinna oma allkirja või neid andmeid siis seal ei olnud. 31.08.2018 müügilepingu allkirjastas ta noorem Ivan Tšernõhhi soovil. Ta ei mäleta, kas ta pani allkirja sellele lepingule samal kuupäeval, mis on lepingul kirjas, s.o 31.08.2018 või oli see mõnel muul päeval. Ivan Tšernõhh noorem palus

tal panna müügilepingule allkirja samal päeval, millal ta selle allkirjastas. Selleks tuli noorem Ivan Tšernõhh tema töö juurde ja seal ta müügilepingu ka allkirjastas. Ta töötas tol hetkel Kristiine keskuse juures, aga tänavat ega firma või asutuse nime ta ei mäleta. Ta ei mäleta, mis kell lepingu allkirjastamine toimus ja ega ka seda mitte, kas oli päev või õhtu. Samuti ei mäleta ta kas noorem Ivan Tšernõhh helistas talle enne seda kui ta Kristiine kanti tuli. Ta ei mäleta kaua nende kohtumine kestis. Selle müügilepingu alusel ei ole ta kellelegi mingit raha maksnud lepingus märgitud auto eest. Samuti ei mõelnud ta lepingu allkirjastamisel, et kas see auto oli nüüd tema oma või kellegi teise oma. Ta ei soovinud autot endale saada ega mõelnud sellest. Tunnistaja ei osanud kohtuistungil vastata küsimusele, et kas ta pidas kedagi teist auto omanikuks peale seda kui ta pani oma allkirja lepingule. Samuti ei näinud ta sõiduautot Toyota Avensis reg nr z Z enne seda, kui allkirjastas müügilepingu. Samuti ei teadnud ta, kelle käes oli sõiduauto Toyota Avensis z Z tol hetkel kui ta allkirjastas müügilepingu. Samuti ei tea ta midagi OÜ-st K, mis on märgitud auto müüjana müügilepingule. Ta teab, et noorem Ivan Tšernõhhi vanaisa on seotud firmaga OÜ K, kuid ta ei tea, kuidas ta sellega seotud on. Ta ei oska öelda, kas noorem Ivan Tšernõhhi vanaisa töötab seal firmas või on firma omanik. Ta ei rääkinud Ivan Tšernõhh vanemaga kõnealuse Toyota Avensise müügist enne seda kui ta oma allkirja auto müügilepingule pani. Kohtuistungil näidati tunnistajale volikirja ning tunnistaja sõnas, et volikiri on tema poolt allkirjastatud 31.08.2018 nagu volikirjale on kirjutatud. Volikirja teksti kirjutas ta ise. Ta ei mäleta, kas volikirja peal oleva VIN koodi keskel olev parandus on tehtud tema poolt või mitte. Samuti ei mäleta ta kas VIN koodi lõpus tehtud parandus on tehtud tema poolt või mitte. Volikirja koostas ta seal kus ta töötas ehk Kristiine keskuse juures. Volikirja koostamine oli seotud 31.08.2018 müügilepinguga ning mõlemad dokumendid olid koostatud noorema Ivan Tšernõhhi juuresolekul, aga ta ei mäleta kumb dokument koostati enne. Volikirja peale auto reg.nr ja VIN koodi kirjutas ta Toyota Avensise auto dokumendist ümber, aga ta ei mäleta, kuidas auto dokumendid tema kätte sattusid, mis värvi autodokumendid olid ja mitmel lehel autodokumendid olid. Kohtuistungil avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused. Ülekuulamisel sõnas tunnistaja C C järgmist: „Ivan andis mulle valge paberilehe palus, et ma kirjutaksin volikirja selle kohta, et ma volitan teda autot minu nimele registreerima. Selle auto marki ega numbrit ma praegu enam ei mäleta, Ivan dikteeris mulle selle auto andmed, mina kirjutasin need volikirja“. Tunnistaja seletas kohtuistungil vastuolu sellega, et kohtuistungil öeldu, et kirjutas volikirja auto VIN koodi ja numbri mingisuguse dokumendi pealt, on tingitud sellest, et ta ei mäleta, see oli liiga ammu, sellepärast ta ütleski niimoodi. Prokurör juhtis tunnistaja tähelepanu sellele, et ta mitte ei öelnud, et ei mäleta vaid ütles, et ta kirjutas dokumendi pealt. Selle peale sõnas tunnistaja, et ta ei suuda vastuolu selgitada, sest on närvis. Samuti ei osanud tunnistaja öelda, kuhu suundus tema elukaaslane Ivan Tšernõhh noorem pärast seda, kui ta lahkus tema juurest. Ta ei mäleta, kas tol päeval kui ta pani oma allkirja Toyota Avensise müügilepingule ja koostas volikirja, helistas keegi talle ja küsis midagi müügilepingu ja volikirja kohta. Tema elukaaslane Ivan Tšernõhh ei selgitanud talle milleks neid dokumente vaja oli. Ivan Tšernõhh ei saanud või ei tahtnud registreerida volikirjas märgitud sõiduautot Toyota Avensis enda nimele, kuna tema kontod Swedbankis on arestitud. Ta ei tea, miks kontod arestitud on. Enda sõnul ei ole ta kunagi sõitnud müügilepingus ja volikirjas märgitud sõiduautoga Toyota Avensis ning pole seda sõidukit ka kunagi näinud. Samuti ei tea ta, kus kohas ja kelle käes oli Toyota Avensis reg.nr z Z 2018 sügisel. Tema elukaaslane Ivan Tšernõhh ei ole talle rääkinud midagi sõiduautost Toyota Avensis pärast seda kui ta pani oma allkirja müügilepingule ja koostas volikirja. Ta ei mäleta, kas ta elukaaslane töötas kusagil 2018. aasta augustis, septembris, oktoobris või novembris. Tunnistaja sõnul, kui ta täitis ostu-müügilepingut ja kirjutas volikirja, siis ta ei teadnud, et teeb midagi valesti. Pärast müügilepingu allkirjastamist ta seda sõidukit näinud ei ole ega tundnud ka huvi, mis tema ostetud autoga saanud on. Samuti ei mõelnud ta sellele, et teda kantakse omanikuna registrisse ja talle tuleneb sellest teatud vastutus. Tunnistaja X Xi kohtuistungil antud ütxe kohaselt töötas ta 2018 novembris patrullpolitseinikuna Lääne-Harju politseijaoskonnas. 26.11.2018 oli ta tööl ja mäletab, et nad

said said väljakutse selle kohta, et leiti üks sõiduk Toyota Avensis, mis oli varasemalt kuulutatud kadunuks. Väljakutse said nad kella 10 paiku õhtul. Aadressiks oli X vald, X alevik, X 9. X 9 aadressil oli tööstuslik hoone, mille territoorium oli aiaga piiratud. Väljaspool territooriumi, värava taga oli sõiduauto, marki, numbrit ei mäleta ning selle kõrval oli 2 inimest, kes pöördusid koheselt nende poole kui nad said aru, et saabunud auto on politseiauto. Kuna need isikud pöördusid nende poole, siis nad kõigepealt kuulasid inimesed ära. Üks naisterahvas tutvustas ennast ja ütles, et ta nimi on X X ning et ta on TV3 saatest Kuuuurija ning seletas, et samal õhtul oli neil olnud eetris saade, kus räägiti väljakutse objektiks olevast sõidukist ja seda saadet nähes oli üks televaataja teinud temale vihje, et ta teab kus see sõiduk asub. Selleks, et asjaolud välja selgitada läks ta territooriumile, kus oli veel 3 inimest ja siis veel mainitud musta värvi Toyota Avensis. Kolmest inimesest 2 olid naised ja üks mees. Üks naistest oli esialgne teataja, kes politseisse helistas ja teised, mees ja naine olid selle X 9 territooriumi valdajad, enda sõnul. Väravast seisis auto Toyota Avensis hinnanguliselt umbes 50 meetri kaugusel. Auto oli pargitud teiste autode vahele, autod olid ühes real kõrvuti aia äärde pargitud. Numbrimärke autol küljes ei olnud. Ta ei mäleta, kas sellel autol oli midagi, mis viitaks sellele, et tegemist on taksoautoga. Ta hakkas rääkima vanema naisterahvaga, kelle nimi oli F F ning teised esialgu lihtsalt vaatasid pealt. Vanem naisterahvas ütles, et see auto oli temalt varastatud ning ütles, et tal on selle auto võti kaasas, ta näitas neile puldiga võtit ning kui ta vajutas lülitile, siis auto tuled vilkusid, signalisatsioon läks maha ja uksed olid siis lahti, s.t lukustamata. Sealsamas sündmuskohal viibimise ajal tehti lahti ka sõiduki pakiruum. Seda nägi ta ise pealt aga ta ei mäleta, kas pakiruumi tegi lahti X X või tegi selle lahti see vanem naisterahvas, kes oli koha peal. Samuti avas ta ise sõiduki juhiukse ukselingiga ja sõiduki eesmise parempoolse ukse samamoodi ukselingi kaudu, et leida sõiduki tehase tähis, mille ta leidis lõpuks juhi poolt piilari küljes olevalt andmesildilt. Kuna sõidukil reg.märki küljes ei olnud, siis tehase tähise järgi otsis ta üles sõiduki andmed ja kuna pakiruumist tema enda nähes leidis X X ja see naisterahvas reg.märgid, siis võrdles ta neid nende reg.märkidega ja need kattusid ja see sõiduk oli sama sõiduk, mille märgid olid pagasnikus. Andmeid vaatas ta kasutades politseisõidukis olevat andmebaasi. Ta selle sõiduki andmete kohta väga täpselt ei mäleta, küll aga mäletab väga elavalt, et see sõiduk oli märgitud politsei andmebaasis tagaotsitavaks. Kaks teist inimest territooriumi valdajad suhtlesid ka temaga, aga jutu sisu enam ei mäleta, midagi põhjapanevat seal ei olnud, küll aga leppis ta nendega kokku, et kuna ta tegi otsuse sõiduk teisaldada ja palus kõigil lahkuda sealt selleks, siis vastavalt kokkuleppele ta andis territooriumi valdajatele hiljem helistades teada, kui nad olid lahkunud, et nad saaksid värava sulgeda. Puksiir tuli umbes pool tunni pärast ning sõiduk teisaldati Pärnu mnt 139 politseiprefektuuri territooriumile. Võtme võttis ta hoiule sündmuskohal ning võti läks koos aktiga Pärnu mnt-le. Võtme hoiule võtmine on kombeks, kui nad teisaldavad sõiduki. Võtme andis talle vanem naisterahvas F F. Süüdistatav Ivan Tšernõhh vanem kohtuistungil antud ütxe kohaselt on ta K OÜ ettevõtte omanik. Isikut nimega Mykhailo Komisaruk on ta näinud, aga ei tema nime ega perekonnanime, aga nägi seda inimest ning teab teda Miša nime all. K OÜ tegeleb taksoveoga. Inimest nimega X X tunneb ta kui tuttavat ja joodikut. X X oli alguses seotud ka ettevõttega K OÜ, sest autode sõidukikaart, millega ta töötas, oli tehtud OÜ K peale, vastavalt sellele tema tehniliselt varustas neid autosid ning sellepärast ta tundis X Xit. K OÜ osutas teenust X Xile alates 2006 kuni 2016. Ettevõttel K OÜ oli X Xiga sõlmitud tööleping. Töölepingus oli märgitud, et iga päev X X peab andma kassat mitte vähem kui 25 eurot päevas või vähemalt 600 eurot kuus. Sellest rahast sai ta palka ja maksis maksud. X X pidi kandma 600 eurot ja pidi märkima, et see on kassa näiteks veebruari eest või mõne muu kuu eest. Selgituses peab olema kirjutatud, millise perioodi eest kassa on, maksukorralduses peab olema selgituses see kirjas, kuid seda tegi X X ainult 2 korda. Vastavalt lepingule, kui inimene ei tasu, jääb tasumata üks nädal või maksimum kuu, siis automaatselt ta vallandatakse. OÜ K omalt poolt võimaldas X Xile auto tehnilise varustuse. Leping X Xiga oli sõlmitud eesti keeles. Süüdistatava sõnul sai X X eesti keelest aru. Igal taksojuhil peab olema teeninduskaart ning teeniduskaart antakse välja ainult sel juhul, kui autojuhil on eesti keele algtase. Selleks peab taksojuht esitama dokumendid ja täitma need eesti

keeles ning seejärel läbima vestluse keeleinspektsioonis, nii näeb ette Ühistranspordiseadus. X X eesti keelt valdas ja samuti tuli tal autojuhina suhelda eesti keeles reisijatega. Ta ei oska määratleda, kas X X valdab eesti keelt algtasemel või paremini, kuna ta ise eesti keelt ei valda. X Xil on dokument, kas A1 või A2 ja see vastab algtasemele. Ilma selleta ei oleks ta teeninduskaarti saanud. Lisaks töölepingule on ta X Xiga allkirjastanud ka 3 korda ostumüügilepingut. Esimene oli Opel Zafira peale leping, teine oli VW Golf ja kolmas Toyota Avensis. X X kõigil kolmel korral kirjutas dokumentidele alla oma ema juuresolekul, sest raha sai nende transpordivahendite eest tema ema. Ema kontrollis üle kõik tekstis, mis ostumüügilepingus olid ja siis ütles X Xile, et ta võib alla kirjutada. Opel Zafirat müüs selle omanik X X. Ta enam ei mäleta, kes soovis Opel Zafira endale osta ja ta ei mäleta, kas lepingu teiseks pooleks oli K OÜ või keegi kolmas isik. Opel Zafira müügiks sõlmiti kirjalik ostu-müügileping ilma selleta ei oleks saanud muidu autot osta. Samuti ei saanud ostu-müügileping olla vene keeles, sest seda ei võeta Maanteeametis vastu. X X ise tutvus lepinguga isiklikult ja sai sellest aru, ilma, et ema talle selgitaks. X Xil oli soov müüa maha ka VW Golf. VW vormistati tema lapselapse nimele, aga ta ei olnud ostja. Lepingule kirjutas alla X X, kes oli ostja. Leping VW Golfi müümiseks oli sõlmitud eesti keeles. K OÜ ostis 01.06.2016 X Xilt ka sõiduauto Toyota Avensis. Süüdistatava sõnul omandas X X sõiduauto Toyota Avensis reg nr zZ Elke Autost. Süüdistatava sõnul käis tema koos X Xi ja tema emaga autot valimas. Tema sõnul auto hind teda ei huvitanud ning ta ei maksnud auto eest, vaid andis nõu, millist autot osta soovitab. X Xi ema F F ei ole kunagi nimetanud talle ostuhinda, mille eest oli ostetud sõiduauto Toyota Avensis reg nr zZ, kuna ta ei küsinud ja nemad ei rääkinud. Isegi kui ta oleks kuulnud kuidas X Xi ema ütles auto hinda kellelgi teisele, siis ei ole ta seda tähele pannud. Kohtuistungil avaldati süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt ta sai aru, et Toyota Avensise ostis Xile tema ema, Xi ema sõnul auto maksis 27 000 eurot. Süüdistatav sõnas istungil, et kust tema peab teadma palju auto maksis, kuna X Xi ema ju maksis. Kui palju maksis, ta ei tea, ta võis kuulda, mis räägitakse, aga ta ei tundnud huvi, võib olla üldse ei maksnud midagi. Kohtuistungil näidati süüdistatavale Ivan Tšernõhh vanem 01.06.2018 sõlmitud müügilepingut X Xi ja OÜ K vahel ning samal kuupäeval sõlmitud sama auto rendilepingut. Müügilepingus on kõik käsikirjalised osad kirjutatud tema poolt, v.a allkirja osad ja VIN koodi koht, mille kohta Maanteeametis öeldi, et see on vale ning Maanteeametis tõmmati maha seal olevad kolm numbrit. Lepingus on müüja lahtris X Xi allkiri, mille X allkirjastas oma ema juuresolekul pärast seda kui ta ema ütles, et lepinguga on kõik korras ja et ta võib sellele alla kirjutada. X X kirjutas lepingule alla siis kui see oli täielikult täidetud. Pärast X Xi poolset lepingu allkirjastamist ei olnud lepingule midagi lisatud. Nii nagu see oli koostatud, nii ta selle allkirjastas oma ema käsul. X luges selle lepingu ka ise läbi ja tema ema ka luges. Xile selgitas ta lepingu sisu ise ja ema ka selgitas ning mõte oli selles, et X müüb ja tema ostab ning rohkem seal midagi ei olnudki, samuti tasus ta 15 000 eurot sõiduki eest. Müügilepingu ostja lahtris on tema enda allkiri. Tema enda perekonnanimi, eesnimi ja isikukood ei olnud lepingus kirjas tol hetkel kui X X pani lepingule oma allkirja. Enda perekonnanime, eesnime ja isikukoodi kirjutas ta Maanteeameti käsul autoregistris 31.08.2018. Müümise põhjuseks süüdistatava sõnul oli see, et X tarvitas väga tugevalt alkoholi, ja küsimus X Xile auto ostmises seisnes selles, et hakkab tasuma kõiki kommunaalmaksed korteri eest ja siis ta ostab endale auto. Seda juttu rääkis X tema juuresolekul ja andis sõna, et tasub ära kõik maksed. Kuskil augustikuu keskel 2016. aastal helistas X X talle ja palus sõita tema suvilasse. Suvilas rääkis X et, ta ei ole talle ükski kuu maksnud ja et ta tahab auto maha müüa ning, et kas ta ei tahaks seda ära osta. Kohtuistungil suunati süüdistatava tähelepanu sellele, et müügilepingul on kuupäev 01.06.2016, seega ei saanud talle X X talle augustikuus helistada. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta ütles, et 2016 oli see jutt ja maikuus tehti talle ettepanek ja 1. juunil ta juba ostis. X Xi tehtud ettepanekule ütles ta, et tal on piisavalt autosid ja et auto ei maksa ju 10 eurot vaid maksab raha. Ta küsis Xilt, et palju ta auto eest tahab ja X ütles, et vajab 15 000 eurot. Ta ütles Xile, et ta mõtleb ja et kui raha leiab, siis ostab. Ta leidis raha ja tasus auto eest 15 000 eurot ja viis raha Xi emale suvilasse. Temal endal oli ükskõik, kuidas ta tasub ning nii viis ta 3 pakki 50 eurostes sularahas. Süüdistatava sõnul leidis ta raha auto

ostmiseks 7 päevaga. Raha võttis ta enda isiklikest säästudest, kogu summa 15 000 eurot oli põhimõtteliselt isiklikud säästud. 4000 eurot oli firma raha, aga kuna firma kuulub talle siis oli ka raha tema oma. Ta ei hoia enda isiklikke sääste arvelduskontol, vaid see oli tal sularahas ning ta hoidis seda enda kodus X kapis. Tol hetkel, kui X Xi ema tegi talle ettepaneku osta Toyota Avensis nr z Z oli tal see sularaha 15 000 eurot juba kodus kapis X tänaval olemas. Xi ema luges raha üle ja ütles Xile et ta alla kirjutaks. Lepingu sõlmimise juures oli ta ise, Xi ema ja X X ise ning teda sõidutas sinna kohale X X ja oli koos temaga seal, kahjuks on aga X X surnud. Müügileping oli koostatud kahes originaal eksemplaris, milles üks jäi X Xi kätte ning teine eksemplar talle. Ta pakkus pr Xile teha ülekanne panga kaudu, aga ta oli kategooriliselt sellele vastu. Selle kohta, et lepingul on hinnaks märgitud 30 000 eurot, kuigi väidetavalt tasus ta Xile 15 000 eurot ütles süüdistatav, et tema jaoks lepingu summa ei loe midagi ja pr X (F) palus, et ta paneks sellise summa sinna. Ta maksis 15 000 eurot, sai ostu-müügilepingu, võtmed ja dokumendid ning teda ei huvita milline number seal lepingus on. Kui temalt oleks palutud, et ta kirjutaks sinna 100, siis olekski ta pannud sinna 100. Eesmärgi kohta, miks ta pidi panema sinna 30 000 eurot, ta ei oska öelda. Müügilepingus on ostajana märgitud K OÜ, kuid 15 000 euro maksmine selle auto eest, ei ole kuidagi vormistatud K OÜ raamatupidamise dokumentides, kuna see raha oli tema oma. Süüdistatava sõnul sai lepingu allkirjastamisel auto omanikuks OÜ K. Kokkulepet, et X X või keegi teine tema asemel pidi talle auto eest makstud summa 15 000 eurot kuidagi tagastama, ei olnud. Pärast müügilepingu allkirjastamist X rannas X Xi ja tema ema suvilas anti talle võtmed, ostu-müügileping ja tehniline pass, aga raha sai ta enne. F X ehk X Xi ema oli see, kes dikteeris talle tehnilisest passist ette VIN koodi ja tema kirjutas. F X eksis 2 korda, aga see on lubatav eksimus. Parandus VIN koodi keskel on tehtud Maanteeametis kui ta läks sõidukit vormistama. Kohtuistungil avaldati süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mis puudutab seda, kust võttis Ivan Tšernõhh vanem sularaha 15 000 eurot, mida ta maksis Toyota Avensise eest. Kohtueelsel menetlusel 30.11.2018 kahtxatavana ülekuulamisel sõnas süüdistatav: „X helistas mulle 2016 a mais, ütles, et ema võtab temalt auto ära, X küsis minu käest raha võlgu, mina olin huvitatud, et X jätkaks tööd minu juures kuna see on ka minu sissetulek, seepärast mina olen nõus andma temale raha võlgu. 1 juunil 2016 sõitsin nende juurde suvilasse X randa koos X Xiga (varem töötas minu firmas), mina tõin Xile raha 15 tuh eurot sularahas, sellest rahast 5 tuh eurot oli minu isiklik sääst, milline oli minu poolt kõrvale pandud, sellest rahast, millist ma teenisin osutades taksoteenust mitme aasta jooksul. 5 tuh eurot oli minu firma OÜ K raha, milline oli minu käes sularaha kujul, ülejäänud raha laenasin tädi/onupoja naise X X käest (tema sünniaastat täpselt ei tea, võib olla 1940, kes elab x), helistasin Xle, kohtusime temaga Petseris piiri peal, kus X andis mulle raha, mina pole Venamaa piiri ületanud. X sõitis Eestisse. X lubas, et 5a jooksul tema maksab mulle ära ja hakkab maksma igakuuliselt 500 eurot, 250 eurot lubas kanda minu firma kontole ja 250 eurot sularahas. 5 a eest summa moodustas 30 tuh eurot, seepärast antud summa figureeriski Toyota müügilepingus, millist meie koostasime koos Xiga ja kirjutasime alla nende suvilas, milline asub X rannas. Samal ajal koos Xiga koostasime ja kirjutasime alla Toyota rendilepingu, mille politsei leidis minu keldris 28.11.2018 läbiotsimise käigus. Nagu olen juba varem rääkinud, F viibis raha üleandmise ja Toyota müügi- ja rendilepingu allakirjutamise juures, samal ajal X andis Fle minu käest saadud raha“. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et raha 15 000 eurot, mille ta maksis Toyota Avensise eest 1. juunil 2016, olid tema isiklikud säästud, mis olid tal kapis kodus. Kohtueelsel menetlusel väitis süüdistatav, et 5000 eurot olid tema isiklikud säästud, ülejäänud 5000 oli OÜ K kassaraha ja puuduoleva 5000 eurot laenas ta lähedastelt isikutelt. Vastuolu selgitamiseks sõnas süüdistatav, et ta ei eita midagi, mida rääkis politseis ja praegu ja et kõik raha kuulub talle - kõik, mis asub Ks ja see, mis asub tal käes ja mis asub Venemaal. Süüdistatava sõnul on tal Venemaal firma X, mis annab talle põhisissetuleku ja mis on registreeritud x linnas. See firma tegeleb metsa majandamisega, saematerjaliga, seda müüakse Venemaal ja ka välismaal, tegevdirektor on hr X ning firma on 15 000 euroga seotud, kuna see raha kuulub talle. Samuti avaldati kohtuistungil süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, kuna kohtuistungil antud ja kohtueelsel menetluse antud ütxe vahel oli vastuolu, mis puudutas seda, millise rahasumma tasus Ivan Tšernõhh vanem selle müügilepingu alusel auto

eest. Vanem Ivan Tšernõhh 04.09.2018 kahtxatavana antud ütxes sõnas: „Mai lõpus või mai keskel X helistas mulle ja ütles, et tema ema tahab tagasi autot või raha. X palus tal auto ära osta 30 000 euro eest, vormistada auto K OÜ nimele ja ise lubas igakuiselt maksta 500-600 eurot 5 aasta jooksul, olin nõus, andsin Xile 30 tuh eurot ja vormistasime auto Toyota Avensis reg nr z Z ostu-müügilepingu, see oli 1 juuni 2016“. Uurija täpsustus: ülekuulamise käigus Ivan Tšernõhhile esitati auto Toyota Avensis reg nr z Z ostu-müügilepingu 1.06.2916 koopia, siis uurija küsimus, kas teile on tuttav see leping, vastus: „Jah, see on sama leping, mille vormistasime Xiga raha üleandmisel“. Vastuolu ülekuulamisel räägitu osas, et ta andis X Xile Toyota Avensise eest 30 000 eurot, aga kohtuistungil väitis, et andis auto eest 15 000 eurot, seletas süüdistatav sellega, et kõik mis ta kohtuistungil rääkis on nii nagu oli tegelikult. Süüdistatava sõnul ta ei ole midagi valetanud ning ainult summa oli vale. Ta usub, et ütles, et maksis 30 000 tuhat, aga tegelikult vaid 15 000. Samuti väitis süüdistatav kohtueelsel menetlusel, et rahasumma, mille ta maksis Toyota Avensise eest 1.06.2016 pidi vastavalt tema ja Xi kokkuleppele X X tagastama 5 a jooksul igakuiste maksetena summas 500 eurot. Kohtuistungil sõnas aga süüdistatav, et tegemist oli tavapärase ost-müügi tehinguga ja X ei pidanud midagi tagasi maksma. Süüdistatav selgitas vastuolu sellega, et tegemist oli X Xi ettepanekuega ning tema nõustus andma raha juhul, kui toimub ostu-müügileping ning et prokurör rebis selle hetkel kontekstist välja. Faktiliselt oli see ostu-müügileping, kuna raha oli üle antud, oli üle antud ostu-müügileping, võti ja tehniline pass. X Xile kätte ei andnud ta raha ühtegi senti, sest ta teadis, kes see inimene on ja tal oli tegemist ainult tema emaga ja ka siis ta rääkis niimoodi. Kohtuistungil avaldati ka süüdistatav kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mis puudutasid müügilepingu eksemplare, mille kohta ta kohtuistungil väitis, et müügileping kuupäevaga 1. juuni 2016 oli koostatud kahes originaaleksemplaris. Kohtueelsel menetlusel ülekuulamise käigus esitas uurija Ivan Tšernõhhile auto Toyota Avensis reg.nr zZ ostumüügilepingu 1.06.2016 koopia ning mille kohta uurija küsis, et kas see on tuttav leping. Süüdistatav vastas: „Jah, see on sama leping, mille vormistasime Xiga raha üleandmisel, lepingus kõik andmed täitsin mina, X vaid pani oma allkirja, leping oli ühes eksemplaris, X tegi vaid endale lepingust koopia“. Politseile väitis süüdistatav politseis, et leping 1.06.2016 oli vormistatud ühes originaaleksemplaris ja X X sai endale vaid koopia, tegi endale koopia ning kohtuistungil väitis süüdistav, et leping oli allkirjastatud kahes originaaleksemplaris ja X Xile jäi kätte üks originaaleksemplar. Süüdistatava selgituse kohaselt mingit vastuolu ei ole ja et kui tal oleks olnud koopiamasin, oleks koopia teinud, aga kuna ei olnud, siis ta kirjutas omakäeliselt, seda oli vaja ainult talle endale ning X Xile jätta koopia. Tal oli vaja originaali, mille ta saaks esitada maanteeametis auto vormistamiseks, X Xile ainult koopia, X Xil ei olnud koopiamasinat, kirjutas omakäeliselt ja andis X Xile üle. Seega pole mingit vastuolu. Ehkki süüdistatav sõnas politseis, et X tegi koopia, mitte et tema ise oleks midagi teinud, leidis süüdistatav, et ta ei saa kuidagi selgitada, kuna tal ei ole koopiamasinat ja et teine eksemplar on tema jaoks koopia. Süüdistatava sõnul jäi auto faktiliselt pärast ostusumma andmist Xi kätte, kuna ta jätkas töötamist. Lisaks müügilepingule sõlmiti samal kuupäeval, s.o 01.06.2016 rendileping sama autoga ning süüdistatava sõnul täitis tema selle rendilepingu. Rendilepingu käsikirjalist osa tema kirjutanud ei ole, kuna ta ei oska eesti keeles nii palju kirjutada. Küll aga on tema allkiri lepingu all vasakus nurgas. Ta ei oska öelda kelle allkiri on lepingu all paremas nurgas, kuna tal ei ole seda lepingut vaja. Tema sõnul on lepingut kõige rohkem vaja Xil, sest kui ta taksoga töötas, siis võidi kontrollida sellise dokumendi olemasolu. Talle tundub, et number eestikeelsete tähtedega on proua Xa ehk X Xi ema kirjutatud, ilmselt allkirjastas ka, sest see jäi Xi kätte. Kohtuistungil avaldati süüdistatava 28.11.2018 kahtxatavana antud ütlused rendilepingu allkirjastamise kohta, mis olid järgmised: „Täna 28.11.2018 minu keldris läbiotsimise käigus ära võetud dokumentide kohta seletan, et sõiduauto Toyota Avensis erg nr z Z rendileping oli koostatud ja allkirjastatud 1.06.2016 minu kui K OÜ esindaja ja X Xi, kui rentniku vahel, samal päeval kui me kirjutasime alla selle auto ostu-müügilepingu. Rendileping oli kirjutatud minu käega, peale lauset „eesti keeles 250“, millist minu palvel kirjutas minu tuttav, tema

perekonnanime ei tea, varem töötas Xs ja viibis minu kontoris x. Mina eesti keeles ei kirjuta, lepingus seisab minu ja Xi allkiri, X isiklikult kirjutas alla rendilepingu“. Süüdistatava sõnul ei saa ta vastuolu kohtueelsel menetlusel öelduga selgitada ning endiselt on ta seisukohal, et talle pole seda lepingut vaja. Pealegi leiti leping kusagilt keldrist, keegi seda ei kasutanud, kuskil keldris vedeles, ta isegi ei tea, kus ta seal vedeles. Süüdistatava ütxes esines vastuolu võrreldes kohtueelse menetlusega ka sellest, mis puudutas X Xi ema poolt number „250“ kirjutamist. Kohtueelses menetluses sõnas süüdistatav, et sõnad eesti keeles 250, oli kirjutatud tema palvel tema tuttava poolt, kelle perekonnanime ta ei tea, kohtuistungil aga sõnas süüdistatav, et ainukesed eestikeelsed sõnad lepingus 250, on kirjutatud X Xi ema poolt. Süüdistatav ei osanud ka sel korral vastuolu selgitada öeldes, et ta ei mäleta ja et võimalik, et keegi kirjutas aga tema ei kirjutanud, ta ei oska kirjutada, X X X 2 ei ole kunagi käinud sellel aadressil, ta nägi teda viimane kord 2016 ja ei tea kes kirjutas. Võimalik et kirjutas Xi ema, võib olla aga tema ise hoopis, ta ei oska öelda. Rendilepingus leppisid nad kokku, et X maksab 250 eurot nädalas. Leping oli sõlmitud aasta peale, kui ta nädala jooksul ei oleks maksnud raha, siis ta oleks Xilt auto ära võtnud. Tema sõnul oli rendilepingut kõige rohkem vaja Xil, sest kui ta taksoga töötas, siis võidi kontrollida sellise dokumendi olemasolu ning siis ta oleks saanud politseile näidata, et auto ei ole varastatud. X X tegi korralisi makseid 3-4 kuud kui maksis 250 eurot kuus, mitte nädalas. Kohtuistungil näidati Ivan Tšernõhh vanemale AS Swedbanki arvelduskonto väljavõtet, millel kajastuvad hulgaliselt raha ülekanded OÜ-le K, mis on tehtud F F poolt. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav öelda, mille eest need ülekanded olid tehtud, kuna tema hinnangul olid ülekanded tehtud ammu. Kuivõrd X X tegi maksed kuus mitte aga nädalas, siis tüütas see süüdistatava ära ja ta tahtis temalt autot ära võtta. Ta ei jõudnud Xilt autot tagasi küsida, sest X X helistas talle ise ja ütles, et kaotas auto võtmed ära. Pärast seda käis ta Elke Autos küsimas, et kuidas oleks võimalik teha teine eksemplar võtmeid ning talle öeldi, et tuleb kohale tuua auto, tehniline pass ja võtmed ning siis nad adapteerivad need võtmed ja valmistavad uued võtmed ja see maksab

autoregistrisse sõitis, oli ta esimest korda näinud ja kokku puutunud Mykhailo Komisarukiga. Ta ei teadnud, kas see oli 2018 või veelgi varem. Enda sõnul ei ole Mišal ehk Mykhailo Komisarukil olnud kunagi temaga töösuhet ega ka talle kuuluvate firmadega. Süüdistatava sõnul ei ole tal Mišaga sõbra suhted, vaid pigem teenindusalased. Miša palus tal varuosasid hankida ja ta aitas teda autoga. Sõbrad nad üksteisega ei ole. Ta ei mäleta, kas ta tol hommikul kui sai Toyota Avensise enda kätte rääkis ta Mykhailo Komisarukiga või enda lapselapse Ivan Tšernõhh nooremaga. Ta mäletab, et rääkis ainult X Xiga. Süüdistatava sõnul oli tema esimene, kes kohale jõudis ning et ta jalutas seal mööda kõnniteed umbes 25 minutit. X X tuli politseijaoskonna juurde Toyota Avensisega ja parkis auto ära. Paremal veel politseinikud midagi kontrollisid ühel autol ja ta lehvitas X Xile käega ning X X lehvitas talle vastu. Siis helistaski X X talle ja ütles, et annab mehikesele kõik dokumendid üle. Ta küsis X Xilt, et miks ta ise seda ei tee, mille peale X X ütles, et teda kutsub politsei välja ja siis ta nägigi kuidas X X tuli autost välja, läks Mykhailole vastu ja andis Mykhailole üle dokumendid. Süüdistatava sõnul nägi ta ise oma silmadega, kuidas X X andis dokumendid Miša kätte. Süüdistatava sõnul ei tulnud Mykhailo sinna koos X Xiga, aga ta ei tea kust ta tuli, sest palju rahvast oli seal. Ta ei tea, mis jutt oli Xil ja Mykhailol, aga ta sai dokumendid. Miša dokumente ja võtit üle andes ütles talle: „L andis sinu jaoks“. X X ise samal ajal läks jooksuga vestibüüli, aga ta sisse sinna ei läinud, vaid seisis seal ja vaatas. Ta ei oska vastata, kas Miša Xile oli tuttav, kuna tal ei ole õigust hinnata seda kõike. Tal ei olnud Mykhailoga eelnevalt kokkulepet, et Mykhailo läheb sinna ja võtab X Xilt auto dokumendid. Tema läks sinna Xi palvel. Ta ei tea, miks X andis dokumendid üle Mykhailo Komisarukile. Ta ei mäleta, kuidas Miša ehk Mykhailo Komisaruk andis talle võtme ja registri tunnistuse, kas see oli lihtsalt tema käes või kuskil kotis või ta võttis taskust. Mišalt ei saanud ta kellegi isikut tõendavat dokumenti, teda huvitas ainult tehniline pass ja võtmed. Miša andis talle üle ühe võtme. Kui ta dokumendid sai istus ta autosse ja märkas, et taksomeetrit ei ole ning helistas Mišale ja küsis, kus taksomeeter on. Miša ütles, et tema ei tea. Süüdistatava sõnul ta ei pööranud tähelepanu, kas Toyota Avensis katusel plafoon oli ning ta ei mäleta, et tema või keegi teine oleks selle auto katuselt maha võtnud. Samuti ei näinud ta, et autos oleks olnud mingit paberraha või münte nähtaval kohal. Ka ei olnud autos kellegi mobiiltelefoni ega isikut tõendavat dokumenti, juhiluba ega rahakotti. Samuti ei olnud kellegi fotoga dokumenti esiklaasi küljes seespool. Taksomeeteri kohta sõnas süüdistatav kohtuistungil, et kui tal oli kodus läbiotsimine, siis taksomeetrit ei olnud. Mingi hetk läks ta oma auto juurde, tegi pagasiruumi lahti ja nägi pagasiruumis väga nähtavas kohas taksomeetrit, printerit, juhiluba X Xi nimele ja teenindajakaarti X Xi nimele. Samal päeval läks ta politseisse ja ütles, et avastas oma autost need asjad. Taksomeeter ja printer asusid tema enda jope kapuutsi sees, mida ta oli tuhat aastat otsinud ning mille ta oli jätnud Xi juurde suvilasse maha. Auto, mille pagasiruumist ta kapuutsi sees olnud taksomeetri, printeri ja Xi dokumendid avastas oli Ford Mondeo 297, tähti ei mäleta. Auto omanik oli V V, keda ta ei olnud kunagi näinud. Nimetatud sõiduki sai ta enda kasutusse tema isalt V Vlt. Süüdistatava sõnul tegi ta iga päev pagasiruumi lahti, sest peab valama õli ja tosooli, mis asuvad pagasnikus. Samuti kasutas ta iga päev seda sõidukit sõitmiseks. Viimati enne seda, kui ta avastas kapuutsi koos asjade pagasiruumist sõitis ta autoga eelmine õhtu, kui parkis selle aadressil X 2 maja juurde, kus ta elab. Läbiotsimisele eelnenud õhtul ta pagasnikusse ei vaadanud ja ta ei mäleta millal viimati vaatas, sest siis kui ta autot parkis oli pime ja pealegi võis olla see kellegi provokatsioon, et politsei leiaks need asjad, kuna videokaameralt on näha, et keegi oli auto juures käinud. Tema sõnul ei lukustunud Ford Mondeo pagasiluuk kesklukustusest ja kogu see aeg, millal nimetatud sõiduk oli tema kasutuses oli võimalik tagumist luuki avada, kuna see ei lukustunud. Kui ta eelmise päeva hommikul pagasiruumi avas, siis tol hetkel neid esemeid seal ei olnud. Kohtuistungil avaldati süüdistatava ütxe usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel menetlusel antud järgmised ütlused: „Tehes pakiruumi kaane lahti, nägin pakiruumi keskel oma jope kapuutsi, milline varem oli varuratta kõrval, panin kapuutsi ratta alla, et see ei logiseks sõidu ajal, mina kapuutsi ei kanna, mul pole seda vaja, nägin, et kapuutsi sisse on midagi mähitud, tegin kapuutsi lahti, avastasin selle sees järgmised asjad: taksomeetri Hale mikrotakx06 nr x, printeri Hale, dokumente X Xi nimele (teeniduskaart, juhiluba), kõik need asjad koos

kapuutsiga edastan uurijale, kasutasin autot eile ja neid asju pakiruumis ei olnud“. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et Ford Mondeo tagavararatast ei ole näha, pagasiruum on lame, seda näha ei ole võimalik, panna sinna sisse midagi, seda ei ole näha, lame nagu laud, kui seal on niimoodi kirja pandud, et ta kogu aeg hoidis seal, siis see ei ole õige, sest auto sai ta pool aastat varem ning kohtuistungil annab ütlusi nii nagu tegelikult oli ja ta ei näe mingeid vastuolusid siin. Kohtuistungil näidati süüdistatav Ivan Tšernõhh vanemale maanteeametile adresseeritud poolikult täidetud seletuskirja ja eraisikule adresseeritud avaldust, mis oli leitud Ivan Tšernõhh vanema elukohas selle juurde kuuluva keldri läbiotsimisel 28.11.2018. Süüdistatav Ivan Tšernõhh vanema sõnul on käsikirjaline tekst sellel seletuskirja blanketil kirjutatud tema poolt. Ta kirjutas selle perioodil kui tahtis tagasi saada tehnilist passi ja võtmeid, mille pettuse teel sai tema käest X X. Ta ei mäleta täpselt, millal ta blanketi täitis, aga see oli koostatud siis kui ta lootusetult poolteist aastat üritas saada tagasi oma auto tehnilist passi ja võtmeid. Ta mäletab, et talle öeldi maanteeametist, et ta peab selle blanketi täitma ja see teine osa, kus on tühi koht, selle pidi täitma X, sinna oli vaja panna allkiri ja põhjus miks oli koostatud. X vastas talle, et tal on tehniline pass ja võtmed kaduma läinud ja kui ta tema poole pöördus, siis saatis X ta pikalt ja ei hakanud täitma. Ehkki seletuskirja kirjutamise ajaks ei olnud ta veel Maanteeametile 01.06.2016 ostu-müügilepingut esitanud, sõnas süüdistatav Ivan Tšerõhh vanem, et ta näitas seda spetsialistile ja ütles nii nagu X oli talle öelnud, et ta kaotas ära nii auto võtmed kui tehnilise passi ja spetsialist ütles, et vaja on koostada selline dokument ja kui teine pool on sellele alla kirjutanud, siis esitada see Maanteeametile ja Maanteeamet annab talle uue tehnilise passi. Kuivõrd pr X (mõtleb X Xi ema F Ft) ei vastanud ta helistamisele, siis trükkis ta sama teksti vene keelde ja pani selle X Xi ema postkasti aadressil X 159. Ta ei mäleta millisesse postkasti ta kirja pani, aga tal on see väidetavalt kuskil kirjas. Ta oli väga huvitatud sellest, et X Xi ema selle kirja kätte saaks. Trepikojas nägi ta üht naisterahvast, kes väljus ja kellelt ta küsis, kas ta pr Xit teab. Naisterahvas ütles, et ei tea ja seetõttu jättis ta kirja postkasti. Samas sõnas süüdistatav Ivan Tšernõhh vanem, et ta on käinud X korteris mitu korda, kuna nad olid head sõbrad, aga millegi pärast küsis ta trepikojas olevalt naiselt, et kus on pr Xa, arvates, et tegelikult on X Xa ema perekonnanimi X nagu seisis ka kirjal. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav Ivan Tšernõhh vanem vastata küsimusele, et kes oli Toyota Avensis registrijärgne omanik 1.06.2016, aga süüdistatava sõnul oli sõiduk vormistatud K OÜ nimele, kuid K OÜ nimele sõidukit registreeritud ei olnud ning seega ei oska ta öelda kes oli sõiduki registrijärgne omanik. Sõidukit sai süüdistatava arvates müüa X X, kuna dokumendid olid tema käes, mis ta pettusega oli temalt võtnud. Süüdistava arvates oli K OÜ-l õigus sõidukit müüa, kuna ostumüügileping oli olemas ja OÜ-le K läks 01.06.2016 omandiõigus üle. Kui ta auto kätte sai, läks ta sellega autoregistrisse ja vormistas auto enda nimele. Süüdistatava sõnul ei olnud tal autoregistrisse jõudes kaasas Eesti kodaniku passi X Xi nimele. Tema lapselaps Ivan Tšernõhh noorem oli juba autoregistris kui tema sinna jõudis Toyota Avensisega. Auto parkis ta autoregistri parklasse. Oma lapselapsele Ivan Tšernõhh nooremale näitas ta autoregistris viibides enda isikut tõendavat dokumenti, milleks oli ID-kaart, kuid kellegi teise isikut tõendavat dokumenti ta lapselapsele ei näidanud ning tal endal ei olnud passi kaasas, vaid olid ainult load ja ID-kaart ning tal ei olnud kaasas ka mitte ühtegi passi, ei enda oma ega kellegi teise oma. Riigilõivu Toyota Avensise ümber vormistamise eest Xi nimelt C C nimele tasus OÜ K. Ta ei mäleta, kes esitas autoregistri töötajale dokumendid, mis olid vajalikud Toyota ümber registreerimiseks C C nimele, aga autoregistri töötaja vaatas need läbi. Samal hetkel istus tema lapselaps tema vastas. Autoregistri töötaja helistas nende juuresolekul kellelegi samal ajal kui käis Toyota ümber registreerimise protesess, aga ta ei oska öelda kellele töötaja helistas. Ta ise ei andnud kellegi telefoninumbrit autoregistri töötajale ja ta ei tea, kas lapselaps andis või mitte. Ta ei mälea kas ta ise rääkis kellegagi telefoni teel kui ta koos oma lapselapsega Ivan Tšernõhh nooremaga viibis 31.08.2018 autoregistris või autoregistri juures asuvas parklas. Samuti ei mäleta ta, kas Komisaruk viibis autoregistri juures. Samuti ei mäleta ta, kas ta tol päeval, s.o 31.08.2019 nägi Mišat ehk Mykhailo Komisarukki veel kuskil lisaks

politseijaoskonnale, mille juures andis Miša talle üle võtme ja registritunnistuse. Süüdistatav ei mäleta, mis toimus sõiduautoga Toyota Avensis zZ pärast selle auto ümber vormistamist C C nimele. Dokumendid ja ühe võtme andis ta üle pojapojale ning pärast seda sõitis ta autoga x Opel Asta autoregistri juurest ära. Ivan Tšernõhh noorem lahkus autoregistri juurest Toyota Avansisega zZ, mis kuulus tema tüdrukule. Toyota Avensise uue registritunnistuse, kus auto omanikuna oli märgitud C C, andis ta oma pojapojale Ivan Tsernõhh nooremale. Peale auto ümber registreerimist sai tema arvates uueks omanikuks C C. Süüdistatava sõnul nägi ta Toyota Avensist 3 järgneva kuu jooksul pärast ümber registreerimist C C nimele, kuid ei mäleta, kus, millistel asjaoludel ja mitu korda. X Xiga ei ole ta pärast auto kättesaamist suhelnud, kuna kaotas huvi tema vastu. Samuti ei ole talle X X pärast seda helistanud ega rääkinud midagi selle kohta, et ta kirjutas politseisse auto ärandamise kohta avalduse. Kohtuistungil avaldati süüdistatava ütxe usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused, milles süüdistatav sõnas: „Lõppude lõpuks sai auto ikkagi vormistatud C C nimele, võtmed andsin lapselapsele, tehn pass oli tema käes, lapselaps sõitis ära autoga Toyota Avensis reg nr z Z, mina sõitsin ära autoga Opel Astra x X, sel päeval kella 16.17 X helistas mulle ja ütles, et ma petsin teda ja ta kirjutas avalduse, et ma ärandasin auto“. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta ei väida ei vastupidist ega üldse mitte midagi, ta ei mäleta, võib olla ta helistas aga ta ei mäleta. Mišaga on ta suhelnud ka pärast auto kättesaamist ning käinud kohvi joomas, kui Mišal oli vaja mingit küsimust lahendada, siis käis Miša ka tema juures. Ta teab, et Miša töötas taksojuhina, rohkem ta aga ei tea ja teda ei huvita kes millega tegeleb. Süüdistatav ei osanud öelda, kui tihti ta suhtles Komisarukiga enne 31.08.2018. Kui Mišal oli vaja, siis ta helistas talle ja kui temal oli Mišat vaja, siis ta helistas Mišale. Süüdistatava sõnul ei küsinud Mykhailo Komisaruk temalt tema nime tol hetkel kui ta andis talle politseijaoskonna juures üle Toyota võtme ja reg.tunnistuse. Kohtuistungil avaldati süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt süüdistatav sõnas: „Sõitsin Rahumäe tee 6 juurde kell 11.30, sõitsin autoga Opel Astra x X, minu tõi sinna lapselaps Ivan Tšernõhh, pani mu maha ja kohe sõitis ära, parklas nägin autot Toyota Avensis reg nr z Z, mille kõrval seisis mingi noormees. X samal ajal läks trepist üles pj fuajeesse, mul on raske kirjeldada meest, kes oli auto juures, välimuse järgi ta oli umbes 45 a kasv kas 175 või rohkem, normaalse kehaehitusega, ta rääkis vene keeles aga tundub, et eesti aktsendiga, mees küsis: kas te olete Ivan, vastasin jaatavalt, mees andis mulle auto tehnilise passi ja võtmed ning ütles, et X palus need üle anda. Pärast seda mees läks politseihoone välisukse poole“. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et ta ei saa vastuolule vastata ja ta ei tea, kust selline lause võeti. Enda arust ta ei saanud niimoodi politseis öelda ning et sai politseis öelda ainult seda, mida räägib kohtuistungil. Ta ei teadnud, et 31. kuupäeval oli Toyota Avensis tagaotsimisse pandud ning ta sai sellest teada septembris ning siis ta kohe ütles Mišale ka, et tema inimene kuulutas auto tagaotsitavaks. Ta andis auto lapselapsele ega ole toimetanud Toyota Avensist pärast selle enda kätte saamist X 9 territooriumile. Süüdistatava sõnul oli tema see, kes ostis Toyota Avensis autosse taksovarustuse. Taksoautodele on taksovarustus kohustuslik, muidu ei saa teenindada ning tema firma K OÜ tegeleb sõidukite tehnilise varustusega. Tema sõnul võivad taksovarustust osta ka tavaisikud, aga neid paigaldatakse ainult firmadele või FIE-dele. Süüdistatava sõnul tuli enne taksovarustuse paigaldamist olla järjekorras, tasuda ettemaks ja taksovarustus, siis nad määravad aja, millal tulla ja firma X peab teadma, millisele firmale kinnitatakse see varustus. Ta ei mäleta, kas taksovarustusega, mis oli paigaldatud Toyota Avensisele oli sama moodi ehk enne pidi maksma taksovarustuse ja selle paigaldamise eest ja alles siis toimus paigaldus, aga ta teab, et firma X kunagi oma traditsiooni ei muuda, mitte kunagi ning ta ei usu, et enne paigaldati taksovarustus Toyota Avensisele ja alles siis toimus selle eest maksmine. Kohtuistungil avaldati süüdistatava ütxe usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt süüdistatav sõnas: „Taksovarustus kuulub minu firmale OÜ K, minu firma ostis ja paigaldas taksovarustuse sõiduautosse Toyota Avensis reg nr z Z. Mina olen varem rääkinud, et sõiduauto Toyota Avensis z Z X Xile ostis tema ema F F, X läbis autoga tehno ülevaatuse, seejärel helistasin firmasse x, milline asub Tallinnas, x ja leppisin kokku, et X tuleb nende juurde paigaldama taksovarustust auto peale. X sõitis sinna ja firma X töötajad paigaldasid Toyota peale eelnimetatud

taksovarustuse minu firma OÜ K arvelt. Hiljem võib olla 3 päeva pärast peale taksovarustuse paigaldamist tasusin neile ära, sõitsin nende juurde ja andsin üle sularaha“. Süüdistatav üritas vastuolusid selgitada ning sõnas, et uurija ei saanud temast aru ja et X mitte kunagi ei tee nii, et kõigepealt paigaldab ja siis tasutakse. Ükskõik, kes tuleb seda taksovarustust paigaldama, kohe küsivad dokumenti, dokumentidest ta pärast nägi, et seal oli kirjutatud OÜ K. Süüdistatava sõnul maksis taksovarustuse paigaldamise ja taksovarustuse enda eest OÜ K ning Toyota Avensisesse paigaldatud varustuse eest pidi X X temale maksma ning sellepärast see väljaminek ei kajastu kuidagi ka OÜ K raamatupidamisdokumentides. Enda pojapojale rääkis ta enda soovist Toyota Avensis temale kinkida kohe 31.08.2018 ja ütles pojapojale, et väga võimalik, et see saab tema oma olema, aga et praegu annab võimaluse kasutada seda Xil, et ta tasuks selle seadme ja teiste kulude eest. Süüdistatava sõnul viibis ta sõiduki vormistamise juures ning pojapoja elukaaslane oli andnud ka volikirja sõiduki vormistamise jaoks. Ta aga ei mäleta ja teda ei huvita kuidas sellest volikirjast juttu oli. Kohtuistungil näidati süüdistatavale 31.08.2018 sõiduki müügilepingut, mille alusel oli müüdud Toyota Avensis K OÜ poolt C Cle. Süüdistatava sõnul oli tema üks müügilepingu allkirjastatest ning ta osutas enda allkirjale lepingu alumises vasakus nurgas. Süüdistatava sõnul on lepingus käsikirjalise tekstina tema poolt kirjutatud firma K, tema reg. number, asukoht ja isik, kellel on õigus autot kasutada. Ta ei mäleta, kelle kirjutatud on lepingu ülemises osas olev lepingu sõlmimise kuupäev ja koht, kuupäev ja sõna Tallinn. Ta ei tea, kes täitis lepingul ostja andmed ehk kelle poolt on kirjutatud ostja andmed ehk C C nimi, tema ik, aadress ja esindaja nimi ehk Ivan Tšernõhh noorema nimi ja ik, mis on maha tõmmatud. Tema kirjutas Toyota Avensis, VIN kood, auto number ja sõna kokkulepe, eesti keelne sõna kokkuleppel. Ta ei mäleta, mis päeval kirjutas ta kõik need andmed käsitsi sellele müügilepingu blanketile. Ta ei mäleta, kas see oli samal päeval, millal Toyota Avensis oli ümber registreeritud C C nimele või see oli enne seda päeva, varem. Samuti ei mäleta ta, kus kohas ta oli hetkel, kui täitis oma käega müügilepingu blanketti. Ta üldse ei mäleta midagi selle müügilepingu vormistamise asjaolude kohta, sest talle polnud see osa huvitav. Parandus selles müügilepingus VIN koodi keskel, kus on kolm numbrit maha tõmmatud oli tehtud autoregistris, aga see ei ole tehtud tema poolt. Ta ei mäleta mitmes eksemplaris oli müügileping 31.08.2018 koostatud. Süüdistatava sõnul C C ei ole kunagi maksnud mitte ühtegi senti selle auto eest. Enda sõnul ei ole ta suhelnud C Cga isiklikult selle müügilepingu sõlmimise teemal. Autoregistri juurde sõitis ta Toyota Avensisega zZ üksinda ning oli ise sõiduki roolis. Samuti ta ei tea kuhu pojapoeg autoga sõitis, kuna see ei ole tema asi. Pojapoeg ei küsinud temalt midagi tehingu osas, et kas on midagi kahtlast või valesti, sest pojapoeg teab, et ta ei luba ebaseaduslikku tegevust. 2016, 2017, 2018. aastatel kasutas ta telefoninumbrit x ning see oli ainus telefoninumber, mida ta nimetatud aastatel kasutas. Süüdistatava sõnul rentis ta enne 2016. aastat aadressil X alevik, X vald, X 9 asuvat hoonet ja territooriumi. Pärast teda hakkas seda tegema X, ei mäleta, mis selle firma nimi oli, kellelt ta rentis X 9 territooriumi. X aga rentis temalt väikese osa sealt. Xu perekonnanime ta ei tea. K tegeles seal territooriumil oma taksoautode remondiga. X 9, X territooriumi külastab ta koguaeg, et teretada Xu, muidu asja tal sinna ei ole. Ta ei mäleta, kas ta seal territooriumil ka 2018. aasta sügisel käis. Seal territooriumil nägi ta ka enda lapselast Ivan Tšernõhh nooremat, kui tal selleks vajadus oli. Ta teab, et tema lapselaps töötas seal territooriumil Xu ettevõttes. Ta käis X 9 X territooriumil ka ajal, kui Xu ettevõttes töötas tema lapselaps noorem Ivan Tšernõhh, aga ta ei mäleta mitu korda ta seal siis käis sel ajal. Ta käis seal autosid pesemas, et rattaid remontida. Ta ei vaadanud, kas seal territooriumil seisis Toyota Avensis musta värvi numbriga zZ, kui ta seal käis tol ajal kui seal töötas Ivan Tšerhõhh noorem, kuna teda ei huvita missugused autod seal seisavad. Teda ei huvitanud, kas Toyota Avensis seal seisis või mitte ning ta ei vaata, mis autod seal seisavad, kuna ta tuleb konkreetse eesmärgiga. Süüdistatav Ivan Tšernõhh nooremale näidati kohtuistungil 31.08.2018 sõiduki müügilepingut ja sama kuupäevaga volikirja, millega C C volitas Ivan Tšernõhh nooremat registreerima tema ehk C nimele sõiduautot Toyota Avensis. Süüdistatava sõnul viibis ta müügilepingu

allkirjastamise juures ning näitas C C allkirjale lepingu paremas alumises nurgas. Süüdistatava sõnul kirjutas C C lepingule enda nime, isikukoodi ja aadressi. Süüdistatava enda ees- ja perekonnanime, isikukoodi, mis mõlemad on maha tõmmatud, kirjutas C C. Müüja ja auto andmed ning lepingu sõlmimise kuupäev ja koht olid sellel müügilepingu blanketil juba kirjutatud tolleks hetkeks kui C C pani sellele oma allkirja. Ta ei mäleta, kas selleks ajaks kui C C allkirjastas selle lepingu ja täitis ostja osa, kas siis seisis juba müüja allkiri lepingu alumises vasakus nurgas. C C allkirjastas lepingu augustikuus enda töökohas juures Kristiine rajoonis, Tallinnas ning see toimus samal päeval, mis on märgitud müügilepingusse, s.o 31.08.2018. Allkirja pani C C lepingule tänaval auto Opel Asta xX juures auto kapotil. Nende kohtumine kestis umbes 10 minutit. Enne kui ta läks C C juurde müügilepingut vormistama, helistas ta C Cle. Telefonikõnes ütles ta C Cle, et ta jõuab 10, 15 min pärast, et ta tuleks välja ja on vaja dokumendid koostada. Kohale jõudes ütles ta C Cle, et ta koostaks volikirja, et tahab vormistada auto tema nimele. C C ei küsinud tema käest auto kohta midagi ja ta tegi nii nagu temalt paluti. C C ei ole selle müügilepingu alusel maksnud kellelegi raha auto eest ega teadnud midagi sõidukist Toyota Avensis ega polnud seda ka näinud. Süüdistatava arvates oli sõiduauto Toyota Avensis z Z tol hetkel juba tema vanaisa valduses kui ta kohtus C Cga 31.08.2018 lepingu allkirjastamiseks, sest tal oli vanaisaga sellest juttu, et see saab olema tema käes. Ta mäletab, et rääkis sellest vanaisaga päev enne auto ümber vormistamist kui vanaisa ütles talle, et ta kohtub inimesega, kes annab talle Toyota. Müügilepingus on tehtud VIN koodi juures parandus ja maha on tõmmatud 3 numbrit ning süüdistatav arvab, et see oli tema, kes need maha tõmbas, kuna seal kirjutatu sarnaneb tema käekirjale ja ta kontrollis läbi e-teeninduse, kas VIN kood on õigesti kirjutatud. Ilmselt toimus see pärast kohtumist C Cga. Süüdistatava sõnul kirjutas tema lepingusse kuupäeva, sõna „Tallinn“, müüja andmed, K OÜ, aadressi, Ivan Tsernõhhi ja isikukoodi, andmed ehk Toyota Avensise VIN koodi, reg nr-i ja sõna „kokkuleppel“. Müüja allkiri lepingul on pandud tema vanaisa Ivan Tšernõhh vanema poolt. Vanaisa kirjutas lepingule alla registri juures enne kui nad sinna läksid. Nad läksid autoregistrisse, et vormistada auto C C nimele. Kohtuistungil esitati süüdistatav Ivan Tšernõhh nooremale volikiri kuupäevaga 31.08.2018. Volikirja kirjutas C C tema juuresolekul ja volikiri oli vormistatud samal kohtumisel, millal oli C poolt allkirjastatud müügileping. C C kirjutas selles volikirjas oleva auto reg nr ja VIN koodi 31.08.2018 müügilepingult maha, mis oli kirjutatud sinna süüdistatava enda poolt. Ivan Tšernõhh noorema sõnul auto VIN koodi ja nr kirjutas ta maha tema vanaisa ja X Xi vahel sõlmitud müügilepingust. Ta mäletab, et tema vanaisa ja X Xi vahel sõlmitud müügileping oli 2016 tehtud ning sõlmitud firma K ja X Xi vahel. Pärast C Cga kohtumist läks ta autoregistrisse Mustamäel, et auto ümber vormistada C C nimele. Ta sõitis sinna Opel Astraga xX ja ta oli üksinda. Ta mäletab, et tol hommikul, s.o 31.08.2018 rääkis ta telefoni teel enda vanaisaga 2-3 korda. Esimene telefonikõne toimus pool 10, 10 või 11 paiku. Esimese kõne ajal oli ta Tallinnas, Õismäel, Mustamäe rajoonis, sest kohe kui ta Xs või Xs ärkas, sõitis ta sealt ära. Esimese kõne ajal käis jutt ainult autost ja selle ümber vormistamisest ja küsis, et mis kell ta Ivan Tšernõhh vanema kodust peale võtab ja viib kuhu vaja. Umbes 20-30 minutit hiljem helistas Ivan Tšernõhh vanem talle tagasi ja ta läks talle järgi X X 2-8 ning koos sõitsid nad autoregistri poole. Tondi Selveri juures läks ta vanaisa autost maha ja ta ise sõitis Lasnamäele. Ivan Tšernõhh vanem soovis saada ise autoregistri juurde, sest pidi seal kokku saama inimesega. Ise läks ta kohtuma enda tuttavaga Järvevana tee lõpus olevasse Statoili. Pärast kohtumist sõitis ta C juurde. Kohtuistungil näidati süüdistatav Ivan Tšerõhh nooremale 01.06.2016 kuupäevaga sõiduki müügilepingu originaali. Süüdistatava sõnul on võimalik, et ta on näinud seda müügilepingut vanaisa kodus aadressil X 2-8 aastatel 2016, 2017. Ilmselt nägi ta seda lepingut juhuslikult mapis kus olid ka teised dokumendid ja kui otsis midagi dokumentide hulgast. Vanaisa oli samal ajal kodus ja ta küsis, et mis auto see on ja vanaisa ütles, et auto on välja renditud, inimene ostab seda välja. X Xi nimi lepingul oli tuttav, kuna nad ostsid temalt ühe auto. Vanaisa Ivan Tšernõhh vanem ei rääkinud talle kus ja millal ja millistel asjaoludel oli see leping vormistatud. Midagi tema selles müügilepingus kirjutanud ei ole. Ta ei mäleta, kas tol hetkel kui ta nägi seda

lepingut vanaisa korteris, oli selles lepingus kirjas ostja esindaja nimi ja isikukood ehk Tšernõhh, Ivan ja vanaisa isikukood. Müügilepingus 1.06.2016 on VIN koodi keskele tehtud parandus, kus on 3 arvu maha tõmmatud ja see võis olla tema enda tehtud, aga ta ei mäleta täpselt. Kui ta jõudis 31.08.2018 C C juurde tööle, kus C C allkirjastas müügilepingu ja koostas volikirja, siis ilmselt oli müügileping 01.06.2016 tema käes, sest C pidi andmed kuskilt maha kirjutama, ta kirjutas maha 01.06.2016 müügilepingust, mis oli sõlmitud K OÜ ja X Xi vahel ning nimetatud müügilepingu sai ta enda vanaisa käest. Süüdistatava Ivan Tšernõhh noorema kohtuistungil antud ütxe kohaselt kui ta jõudis autoregistribüroo juurde, võttis ta büroost paberi, mis on vajalik sõiduki ümber registreerimiseks ja täitis selle enda autos ära. Umbes 10 minutit pärast tema saabumist autoregistrisse saabus sinna ka tema vanaisa. Ta ei teadnud täpselt millal vanaisa sinna kohale jõuab, aga enne registrisse sõitmist telefoni teel ütles vanaisa talle, et jõuab varsti. Kuna autoregistris on alati järjekorrad, siis võttis ta numbri ja sinise plangi, mille ta enne ära täitis. Kui vanaisa saabus, siis oli tema autoregistribüroos sees ja istus. Vanaisa andis talle Toyota Avensis zZ tehnilise passi. Ta ei mäleta, et vanaisa oleks talle autoregistribüroos näidanud Eesti kodaniku passi X Xi nimele ega ka kellegi teise passi või isikut tõendavat dokumenti. Kui tuli tema järjekord, esitas ta registri töötajale oma taotluse koos vanaisaga. Riigilõivud Toyota Avensise ümber vormistamise eest C C nimele tasus firma K, mille eest tasus vanaisa kaardiga. Samal ajal kui registri töötaja tegeles Toyota Avensise ümber registreerimisega Xi nimelt C nimele, helistas ta ka C C telefoninumbrile x. Numbri andis ta registri töötajale ise. Autoregistri töötaja küsis C C käest, kas ta on tõepoolest täitnud volikirja ja, et kas ta lubab registreerida sõiduk enda nimele. Tema vanaisa oli samal ajal tema kõrval. Toyota Avensise uus registreerimistunnistus, kus auto omanikuna oli märgitud juba C C, jäi tema kätte. Süüdistatav Ivan Tšernõhh noorema arvates peale seda kui auto Toyota Avensis oli registreeritud C C nimele jäi auto omanikuks tema vanaisa Ivan Tšernõhh vanem kui füüsiline isik. Kui Toyota Avensis sai ümber registreeritud C nimele ja ta sai enda kätte uue registreerimistunnistuse, istus ta autosse Toyota Avensis zZ ja sõitis ära. Sõiduki tõi autoregistribüroo parklasse tema vanaisa, aga ta ise tema saabumist ei näinud. Autoregistri juurest sõitis Tabasallu ja siis enda garaaži või siis vastupidi, kõigepealt garaaži ja siis Tabasallu. Toyota Avensisega sõitis ta üksinda ning vanaisa lahkus autoregistri juurest sõidukiga xX Opel Astra. Süüdistatava sõnul ei näinud ta Mykhailo Komisarukki autoregistribüroo juures tol ajal kui ta koos oma vanaisaga viibis autoregistri juures 31.08.2018. Ta ei mäleta, et Ivan Tšernõhh vanem oleks kellegagi rääkinud telefoni teel tol ajal kui nad viibisid koos autoregistris või selle juures väljas. Ta mäletab, et kui ta 31.08.2018 lahkus autoregistri juurest autoga Toyota Avensis, siis nägi ta auto istmel kollast värvi plafooni ja magnetkleebiseid, mis on vajalik taksoteenuse osutamiseks. Taksomeetrit ja printerit ta ei mäleta, et oleks sõidukis olnud. Samuti olid nähtaval kohal mündid topsihoidja juures, esiistmete keskel käsipiduri juures. Paberraha ta autos ei näinud, samuti ei näinud ta kellegi mobiiltelefoni, isikut tõendavat dokumenti, juhiluba, taksojuhi dokumenti isiku fotoga ega rahakotti. Süüdistatava sõnul oli tal plaanis sõita Toyota Avensise reg.nr zZ ning siis anda rendile, et see raha sisse tooks. Samuti püüdis ta välja selgitada, milline on sellise sõiduki hind kiirmüügi korras. Ta uuris Paldiski mnt sõiduki müügiplatsilt palju selline sõiduk võib maksta ning hinnaks öeldi 13 000 eurot. Ta tahtis hinda teada, et otsustada, kas on mõtet seda rendile anda või pigem tuleks see maha müüa. Koos enda isa Xga jõudsid nad arusaamale, et parem oleks sõiduk rendile anda. Umbes kuu aega pärast 31.08.2018 viis ta sõiduki X 9 X territooriumile. Kui kõnealune Toyota Avensis seisis X 9 asuval territooriumil Xs olid tal koguaeg küljes ka registreerimismärgid ning keegi peale tema ei saanud neid ka auto küljest ära võtta. Võimalik, et kui ta parandas tiiva ax plastmassist osa, mis oli ühenduses rattaga, siis võttis ta registreerimismärgid sõiduki küljest ära ja jättis need tagasi panemata ja pani need pagasiruumi, et mitte neid ära kaotada. Lõplik eesmärk, miks numbrid maha võeti oli selleks, et ei esitataks liigseid küsimusi, kuna ta teadis, et sõiduk on tagaotsitav. Ta sai 31.08.2018 õhtul teada, et sõiduk on tagaotsitav. Ta sai sellest teada kui läks Maanteeameti koduleheküljele, sisestas numbri, et kontrollida, kas on olemas tehniline ülevaatus ja et mis kuupäevani kehtib

liikluskindxus. Süüdistatav Ivan Tšernõhh noorema sõnul oli info tagaotsimise kohta Maanteeameti koduleheküljel olemas juba nii enne kui ka pärast müügiplatsil käimist, kuna müügiplats ei ole õhtuti kaua avatud. Süüdistatav Ivan Tšernõhh noorema sõnul tunneb ta X Xt, kuna nad töötasid ühes ettevõttes X Grupp, X 9, X. Ta sai temaga tuttavaks 2018 sügisel. Enda sõnul ei küsinud ta kellegi käest, kas ta võib panna oma auto mõneks ajaks X alevikus X 9 territooriumile. Kohtuistungil avaldati süüdistatava ütxe usalduseväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel menetlusel antud järgmised ütlused: „Umbes kuu aega tagasi läksin Xs, X 9 asuvale territooriumile, läksin seal autoservices töötanud töölise juurde, kelle nimi on X ja küsisin tema käest, kas ma võin panna oma auto mõneks ajaks nende territooriumile, X ei olnud vastu, ütles, et võib panna, siis viisin Toyota x ära Tabasallu X 9“. Vastuolu selgitamiseks sõnas süüdistatav kohtuistungil, et ta on veendunud, et ei küsinud mitte kellegi käest, sest ta siiani ei küsi kelleltki luba kui sõidab sinna territooriumile, võimalik, et ta ei saanud küsimusest õigesti aru või teda ei mõistetud õigesti või pandi midagi valesti kirja. Süüdistatav väitis kindlalt, et ei ole küsinud ei enne ega ka praegu ei küsi luba, et sõita sinna territooriumile. Sellest, et politsei viis sõiduauto Toyota Avensis nr zZ Xs X 9 territooriumilt ära sai ta teada järgmine päev kui ta tööle tuli ja ta seda sõidukit enam ei näinud. Enda tööandjalt X Xult sai ta sellest kõige esimesena teada ja tal oli Xuga ka lühike jutuajamine ja ta ei küsinud midagi juhtunu kohta temalt. Süüdistatava Ivan Tšernõhh noorema sõnul teadis Ivan Tšernõhh vanem, et Toyota Avensis seisab X X 9 territooriumil, kuna neil võis olla vestlus, mille käigus ta ütles vanaisale, et tõi auto töökohta. Ajavahemikul alates 31.08.2018 kuni 26.11.2018 sõitis ta autoga Toyota Avensis zZ mõned korrad – esialgu viis ta sõiduki Tabasallu X 2-8 maja juurde, kus elab tema vanaisa, sealt edasi viis ta garaaži Paldiski mnt 120C ja siis mingi hetk viis ta sõiduki X 9 X territooriumile. Keegi teine selle autoga sõita ei saanud, sest võtmed ja dokumendid oli alati tema käes. 4. oktoobril ja 5. oktoobril 2018, kui see auto oli nimetatud päevadel fikseeritud videovalvekaamerates Xs, sõitis sõiduautoga Toyota Avensis z Z tema või tema isa, aga ta arvab, et see oli tema isa ja et nad olid koos. Süüdistatav Ivan Tšernõhh noorema sõnul ei näinud ta autot Toyota Avensis enda vanaisa Ivan Tšernõhh valduses ega tema käes enne 31.08.2018, millal oli see auto ümber registreeritud C C nimele. Samuti ei ole ta näinud selle auto Toyota Avensise registritunnistust enda vanaisa Ivan Tšernõhhi valduses ega tema käes enne 31.08.2018, millal see auto oli ümber registreeritud C nimele. Süüdistatav Mykhailo Komisaruki kohtuistungil antud ütxe kohaselt tunneb ta Ivan Tšernõhh vanemat alates aprillist 2018. Nad tutvusid, kuna ta remontis tema juures Paldiski mnt 120c sõidukit. Pärast seda tegi Ivan Tšernõhh vanem talle ettepaneku töötada taksos tema firmas K. Kuna tal ei olnud sel momendil tööd, siis võttis ta Ivan Tšernõhh vanema pakkumise vastu. Ivan Tšernõhh vanem pakkus talle aparatuuri, mida on vaja taksoteenuse osutamiseks, ta ostis selle tema käest ära ning siis viis Ivan Tšernõhh vanem ta taksosõidukile mõeldud tehnilisele ülevaatusele ja hiljem siis juba varustuse paigaldamiseks. Taksot sõitis ta enda autoga. Ivan Tšernõhh vanemaga sõlmis lepingu, mis oli ühel lehel, kuhu oli kirjutatud kuupäev, millal ta tööle asub ja et kord nädalas või kord kuus pidi tasuma kindla summa ning võis kasutada tema firma marki ja saada tellimusi dispetšerilt. Ta ei pidanud Ivan Tšernõhh vanema korraldusi täitma ja võis kohe pärast varustuse paigaldamist tööle hakata. Nad tegid kõik load ja hakkas õhtul tööd tegema. Kuna kliente ei olnud, siis otsustas ta Mustakivi Statoilis natukene magada, kui kohale saabus MUPO, kes ta üles äratas ja küsis, et mis õigus tal on autole plafoon ja kaubamärk panna, kui taksoveoks luba ei ole. Nähes kaubamärki viisid ametnikud ta arvuti juurde ja näitasid, et auto ei ole kuskil registreeritud. Ta püüdis tõendada, et talle öeldi, et kõik on korras ja et ta võib tööle hakata. Siis sai ta esimest korda teada, et konkreetselt selle firmaga ja konkreetselt Ivan Tšernõhhiga on neil varem probleeme olnud. Ta töötas seni kuni auto rikki läks, vist oli kuu aega. Talle öeldi, et neil on hea remondimees jumala poolt ja hinnad ei ole suured. Remondimeheks osutus vanem Ivan Tšernõhhi poeg X. Ta küsis Ivan Tsernõhh vanemalt, et miks ei olnud teda vastavalt kokkuleppele kuskile registreeritud ja nüüd peab maksma 180 eurot trahvi. Ivan Tsernõhh vanem ütles, et praegu tulevad puhkepäevad ja

esmaspäeval saab kõik korda ja esmapäeval võib ta jälle tööd teha. Enne esmapäeva ta helistas Ivan Tsernõhh vanemale ja sai teada, et kõik on korras, ta läks tööle ja sai jälle trahvi. Päras teist trahvi Ivan Tšernõhh siis tunnistas, et tema poolt on asjad pooleli ja mõningad toimingud tegemata. Pärast teise trahvi saamist ei jätkanud ta enam Ivan Tšernõhhi firmas tegutsemist. Vahejuhtumiga seoses nende suhted eriti ei muutunud, kuna tal oli ikka vaja Ivan Tsernõhh vanema juures autot remontida ja enda sõnul on ta ise süüdi, et ei kontrollinud. Ta ei tea, kas teistel taksojuhtidel vanem Ivan Tšernõhhi firmas olid dokumendid korras või mitte. Tema sõnul ei olnud neil Ivan Tšernõhh vanemaga isiklikul pinnal suhtlemist ega mingite ürituste tähistamist ja külas käimist, vaid nad lihtsalt käisid koos kohvi joomas Kallaste kohvikus. Aprillist 2018, kui ta Ivan Tšernõhh vanemaga tuttavaks sai, kuni augustikuu lõpuni 2018 kohtusid nad Kallaste kohvikus kord nädalas. Kohtumisi leppisid nad kokku telefoni teel. Nendel kohtumistel andis Ivan Tšernõhh talle üle ka rahasummasid takso sõitmise eest, aga see ei olnud palk, vaid see oli seotud ühe Okidokist leitud firmaga ning kuna tal endal ei olnud mugav sinna käia, et raha kätte saada, siis tõi raha talle Ivan Tšernõhh. Raha maksis teine firma, mitte Ivan Tšernõhhi firma K. Süüdistatava sõnul ei ole ta varasemalt mitte kordagi kokku puutunud X Xiga, kuid mäletab, et Ivan Tšernõhh vanem rääkis talle ükskord Kallaste kohvikus kohvi juues, et X X on inimene, kes sai raha auto eest ning kes kirjutas sõiduki müümise kohta ostu-müügilepingu firmale K. Siis aga hakkas jooma, lõpetas töötamise, lõpetas raha toomise ja Ivan Tšernõhh vanem otsustas võtta oma sõiduki tagasi. Ivan Tšernõhh rääkis sellest sõidukist nagu oma sõidukist. Ivan Tšernõhh vanem rääkis, et käis politseis, aga politseist mitte mingit kasu ei olnud ja vastust ta ei saanud. Ivan Tšernõhh vanema sõnul kui ta politseikabinetist lahkus, siis politseinik ütles, et võtke auto niisama ära. Pärast seda ta läks ARKI, et X Xilt sõiduk ära võtta, aga ka seal ei tulnud see välja, sest X ei tagastanud võtit ja oli selle ära kaotanud. Ivan Tšernõhh ei rääkinud seda juttu talle selleks, et kurta oma muret ega selleks et saada mingit abi, vaid jutt hakkas pihta sõidukite müümisest ja ta rääkis Ivan Tšernõhhile, et ta ka tihti ostab autosid ja et alguses talle meeldivad need ja pärast enam ei meeldi ja ta ka tihti vormistas selliseid dokumente. Mingil korral näitas Ivan Tšernõhh talle seda ostu-müügilepingut. Ostu-müügilepingut näitas Ivan Tšernõhh lihtsalt niisama jutu jätkuks. Tegemist oli tavalise ostu-müügidokumendiga. Samuti sisestas ta internetti sõiduki andmed - VIN koodi, numbri, värvi, mudeli ja kõik mis oli müügilepingusse kirjutatud, kõik andmed klappisid, kõik oli täpne. Ta kontrollis sõiduki andmeid, kuna ta hakkas selle vastu huvi tundma ja Ivan Tšernõhh tegi talle ettepaneku aidata sõiduk tagastada. Tol momendil dokumentide järgi tuli välja, et Ivan Tsernõhh firma K esindajana on tõesti sõiduki omanik. Ehkki ta ei teadnud, milline näeb välja Xi allkiri, uskus ta Ivan Tšernõhh vanemat sel hetkel. Samuti oli ta ka varem kuulnud, et on olnud selliseid juhuseid, et võetakse raha, tehakse ostumüügileping ja pärast otsi kust tahad. Ivan Tsernõhh siiralt rääkis sellest ja ta ei osanud arvata ja ka praegu ei arva, et nad ei vormistanud seda lepingut. Ivan Tšernõhh vanem palus temalt abi nagu oli talle politseist soovitatud ehk siis sõiduk füüsiliselt ära võtta, teisisõnu isik peatada tee peal mingil põhjusel, oodata kuni ta tuleb autost välja ja Ivan samal ajal istub sisse ja kõik. Tema jaoks oli see plaan sobiv ja vastuvõetav, aga kõik ei pruukinud minna nii sujuvalt, võis minna mitte nii nagu vaja ja mingit füüsilist tegevust ta kasutada ei tahtnud. Ta oli nõus Ivan Tšernõhhi aitama, sest Ivan Tšernõhh pakkus talle natukene raha, mida ta sel hetkel vajas. Ivan Tšernõhh pakkus talle pool sõiduki müügihinnast. Kiirmüügi hind oleks sõiduki puhul olnud vist 13 000 eurot, seega oleks ta saanud 6500 eurot. Sellel momendil ta uskus, et see raha ka reaalselt temani jõuab sõltumata varasematest probleemidest Ks. Talle tundus aus tehing 50:50 ja ta arvestas sellega, et Ivan Tšernõhh soovis tagasi saada autot, mis oli tema oma täiesti seaduslikul teel. Samuti ei tundunud talle, et Ivan Tšernõhhil oleks muid tema jaoks vähem kulukaid mooduseid veel oma auto tagasi saada. Oli variant pöörduda kohtusse, tasuda riigilõiv, kohtukulud ja nagu ta kuulis, siis võis see maksma minna kuni 9000 eurot, sellepärast tundus 9000 eurot asemel 6500 euro maksmine odavam ning Ivan Tšernõhhile mõttekam. Ta oli nõus Ivan Tšernõhhi abistama sellisel viisil, et kuidagimoodi saada isik, kelle käes auto oli, autost välja, nii, et isik ise viga ei saaks. Alguses oli ainult jutt, üks kord sõitsid nad ka koos Xranda, et vaadata, et kuidas võiks mida teha. Nad arvasid, et auto on Xrannas, kuna Ivan Tšernõhhi

juttude põhjal pidavat X X seal jooma. Süüdistatava sõnul viibides Xrannas helistas ta ka Xi emale enda telefoninumbrilt x eesmärgiga saada teada, kas Ivan Tšernõhh on kodus või mitte. Teine kord Ivan Tšernõhh vanem helistas talle ja nad said kokku ning Ivan Tšernõhh ütles, et on selline variant, et võib kannatanult saada võtmed ja dokumendid ilma teda füüsiliselt kahjustamata. Tegevusplaan oli selline, et tema helistab Xile ja lepivad kokku kohtumise politseijaoskonna ees mistahes ettekäändel ja võtab seal temalt ära dokumendid ja võtmed ning annab üle Ivan Tšernõhhile. Ta oli sellega nõus ning helistaski X Xile. Ta helistas kaks päeva, kuna esialgu ei võtnud X toru. Järgmisel päeval võttis ning ta tutvustas ennast Xile politseiametnikuna. Ta ütles Xile, et laekunud on avaldus, et tema sõiduk kriimustas hoovis teist transpordivahendit ja tunnistajad teatasid sõiduki numbri ja informatsiooni kontrollimiseks on vajalik tema kohaletulek Rahumäe tee 6 aadressile. X oli nõus tulema koos emaga, aga ta ütles, et ema tulek ei ole vajalik, kuna teda roolis sellel momendil ei olnud ning nad leppisid, et saavad kokku kell 10 hommikul, aga X ütles, et ei saa nii vara ja saab tulla alles kell 12. Ta teavitas sellest ka Ivan Tšernõhh vanemat helistades talle. Ta täpselt ei mäleta, kes kellele helistas, aga ilmselt helistas tema Ivan Tšernõhh vanemale. Ta küsis Ivan Tšernõhh vanemalt, et kus ta asub ja kuhu tal sõita tuleb. Ta sai Paldiski mnt-l kokku Ivan Tšernõhh vanemaga kokku kella 11-11:15 aeg. Ta sõitis sinna enda endise autoga xX Chevrolet Nubira, musta värvi. Ta parkis oma auto vasakule poole praktiliselt seal kohas kus sõidukid sõidavad politseijaoskonna territooriumile sisse ning uksest umbes 70 meetri kaugusele. Tema autost Chevrolest parkis X X oma auto Toyota Avensise maksimaalselt 25 meetri kaugusele. Ivan Tšernõhh vanem viibis sel ajal tema sõidukis Chevrolet Nubira x X, kui tema Xiga kohtus ning kui X andis talle mapi vahele auto tehnilise passi ja võtmed. Ivan Tšernõhh vanem ise sõidukist välja ei tulnud. 31.08.2018 oli esimene kord kui tema X Xit nägi ning varem ta temaga kohtunud ei ole. Kohtumise kohta sõnas süüdistatav, et ta seisis ja ootas ning mingil hetkel tahtis korraks eemale minna ning kui ta tagasi tuli, siis nägi, et X on autoga kohal, aga ta seisis nii ebamugavalt, et seal olid politseinikud, kes midagi otsustasid, pildistasid seoses avariiga ning ta ei näinud võimax Xi juurde minna nagu politseijaoskonnast. Seega otsustas ta oodata ja vaadata, mis saab edasi. Kui ehtsad politseinikud lõpetasid oma töö ja lahkusid, siis ta nägi, et X keeras ennast ringi teises suunas ja tal tekkis võimalus väljuda justkui politseiosakonnast. Ta läks Xi juurde, käis ümber sõiduki ja vaatas seda. X tuli autost välja ja küsis, et teie vist mulle helistasite, mille peale ta ütles jah. X temalt mingeid dokumente ei küsinud ning ta ütles Xile, et neil tuleb minna kabinetti, et rääkida sellel teemal. Ta küsis, et kas see on tal ainuke võti, ta vastas, et ei, et on veel üks. Ta küsis Xilt, et kas keegi võib veel seda kasutada, ta ütles, et ei. Ta palus tal mapi sisse panna tehnilise passi ja võtmed ekspertiisi tegemiseks. Ta avas mapi ja X ise pani sinna tehnilise passi ja võtmed ja nad suundusid politseijaoskonna poole. Süüdistatava sõnul olid tal kaasas mustast plastikust kaaned. Ta ei näinud X Xi käes mobiiltelefoni, aga arvab, et ta ikkagi võttis selle endaga kodust kaasa. Ta palus Xil jätta asjad autosse, va pass, tehnilise pass ja võtmed. Kohtuistungil avaldati süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt pani X mapi vahele Toyota tehnilise passi ja ühe võtme. Ülejäänud asjad palus ta Xil jätta autosse. Ta võttis välja mobiiltelefoni, rahakoti ja pani need Toyota juhiistmele. Süüdistatava sõnul politseis uurijale ütlusi andes pöördusid nad korduvalt asjade juurde ja võib olla pani uurija lihtsalt niimoodi kirja, kuid ehkki ta nägi, et X pani autosse mõned asjad tagasi, aga et seal oli kindlasti ka tema telefon, seda ta täpselt öelda ei saa. Süüdistatava sõnul oli Toyota Avensises kogu taksovarustus – plafoon, kleebised, seade, kust tulevad tšekid välja ja taksomeeter. Ta ei tea, kuidas seda nimetatakse, seda masinat kust tulevad tšekid välja, aga see oli musta värvi vidin. Ta ei saa kindlalt väita, kas esiklaasil seespool oli ka taksojuhi dokument isiku fotoga. X X andis talle politseijaokonna juures üle tehnilise passi, enda passi ja auto võtme. Kuna ta ütles, et vaja on ka isikut tõendavat dokumenti või passi, siis võttis kõik need vajalikud dokumendid X autost kaasa koos rahakotiga ning ta palus Xilt võtta sealt kaasa pass, tehniline pass ja võtmed ning ülejäänud asjad jätta autosse. Rahakoti pani X tagasi juhiukse taskusse. Ta ei näinud kas Xil oli rahakotis raha, aga palju kaarte oli seal küll. Alguses ta kõndis koos Xiga politseijaoskonna poole, aga siis teatas Xile, et talle helistab kannatanu ja et mingu tema sisse seniks kuni räägib kannatanuga. Ta nägi, et X

läks sisse, ta ootas mõnda aega, võib olla 10 sekundit, pöördus siis tagasi sõiduki juurde, andis mapi üle Ivan Tšernõhh vanemale, kes istus rooli ja sõitis Toyotaga ära. Ivan Tsernõhh sõitis politseiosakonna juurest Maanteeametisse ning tema ise sõitis ka Maanteeametisse, sest tal oli huvi vaadata mis edasi saab. Enne kui vanem Ivan Tšernõhh autoregistrisse sisse läks võttis ta Toyota Avensisest enda musta mapi. Mapp oli seest tühi ning tegemist oli sama mapiga, kuhu X pani auto võtme, registreerimistunnistuse ja oma passi. Ta autoregistrisse sisse vaatama ei läinud, vaid parkis väljas auto ära ja seisis seal. Ta mäletab, et sel ajal kui noorem ja vanem Ivan Tšernõhh olid büroos sees, siis ta helistas vanem Ivan Tšernõhhile ja küsis, et kaua neil seal sees veel läheb. Umbes poole tunni pärast väljusid autoregistrist nii Ivan Tšernõhh noorem kui ka vanem. Ta nägi Ivan Tšernõhh vanema käes dokumente ja küsis, et kas nad vormistasid sõiduki ümber ja ta ütles jah. Autoregistri juures sõitis Toyota Avensisega ära Ivan noorem. Ta teadis, et Ivan noorem pidi kuskile sõitma ja uurima, et palju auto maksab. Autoregistri juures vanem Ivan Tšernõhh konkreetselt taksovarustuse mahavõtmisest ei rääkinud aga ütles, et ilmselt tuleb auto müügiks ette valmistada. Süüdistava sõnul oli ta juba eelnevalt Ivan Tšernõhh vanemaga kokku leppinud, et viimane sõidab ka selleks kellaajaks politseiosakonna juurde. Kui ta sai tehnilise passi ja võtmed enda kätte, siis läks ta sõiduki juurde tagasi. Süüdistatava sõnul tema Ivan Tšernõhh vanemalt lubatud tasu ei saanud ning alguses pakkus Ivan Tšernõhh talle 2000 eurot, aga sellega ta rahul ei olnud ning reaalset mingisugust raha ta ei saanudki. Ta ei võtnud midagi ka ette, et lubatud tasu saada. Algselt pidi Ivan Tšerõhh vanem sõiduki realiseerima, et raha saada ning Ivan Tšernõhh vanem helistas talle 31.08.2018 kella 16-17 aeg ning nad said kokku ja Ivan Tšernõhh vanem ütles, et sõiduk on ärandatud sõiduki staatuses, et läheb nädal või kaks aega, kuniks see asi lahendatakse ja tema saab siis enda raha kätte. Seoses nende selgitustega tekkisid tal kahtlused ja ta ei teadnud kaua see asi venib ja et pealegi võib see asi kohtusse minna. Aja möödudes oli tal aega mõelda ja ta sai aru, et ta ei oleks pidanud abistama, sest see tõi ainult negatiivseid asju kaasa. Puhtinimlikult ta kahetseb tehtut. Samuti sõnas süüdistatav kohtuistungil, et esimesel ülekuulamisel politseis ta ei olnud veel kindel, kas soovib tõtt rääkida, kuid mingi aja möödudes ta mõtles järele, et vaja on rääkida nii nagu asjad olid. Nii ta läkski politseisse ja rääkis kõik ära, sest tal tekkisid juba kodus probleemid selle juhtumi pärast. Ta arvab, et X Xi ja Ivan Tšernõhh vanema vahel olid tööalased arusaamatused ja pärast seda nad ei saanud autot jagatud - üks räägib, et andis raha, teine räägib, et pole raha saanud. 31.08.2018 politseijaokonna juures X Xiga rääkides ei öelnud ta talle, et Ivani nimeline isik rääkis talle mingisugusest Toyota Avensisega seotud probleemist. Samuti ei öelnud ta X Xile, et ta on teadlik, et X ei maksa Ivanile Toyota Avensise eest. Ka ei rääkinud ta, et ta kohtus temaga Ivan Tšernõhh vanema palvel ega maininud nendevahelises jutuajamises üldse Ivan Tšernõhh vanemat. Süüdistatava ütxe usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt kahtxatavana ülekuulamisel sõnas Komisaruk, et ta läks Xi juurde, ütles, et on see, kellega ta eile telefonis rääkis ja et Ivan rääkis mulle oma probleemist selle Toyota Avensisega ja teab, et X ei maksa Ivanile Toyota eest ja samal ajal ei anna talle autot ära. Tal oli tunne, et X oli välja magamata, tal oli väsinud nägu, isegi küsis temalt, mis te ei maganud välja või, temast tuli pohmelli lõhna, püüdis Xi südametunnistusele koputada, see ei olnud eriti raske, vaikides X nõustus temaga, kurva näoga X sirutas talle autovõtme, siis küsis ka tehnilist passi, mille X talle andis. Ta täpsustas Xilt, kas ainult üks autovõti on, ta vastas, et jah üks ja nad jätsid hüvasti. X läks politseijaoskonda, miks, ei tea, ta ei öelnud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav vastuolu sellega, et tol momendil ei tahtnud ta politseijaoskonnas rääkida, et ta oli politseinik, aga pärast protsessi käigus ta mõistis, et parem on rääkida tõtt. Ta kahetseb, et esimene kord ei rääkinud ta nii nagu asjad olid. Ta ei ole näinud pärast seda juhtunud ei nooremat ega vanemat Ivan Tšernõhhi sõitmas Toyota Avensisega, kuna kaotas huvi selle vastu. Samuti ei tea ta kus kohas ja kelle käes oli see Toyota 2018 sügisel. Kohtuistungil näidati süüdistatav Mykhailo Komisarukile 01.06.2016 sõiduki müügilepingut ning süüdistatava sõnul oli see sama müügileping, mida ta nägi Kallaste kohvikus ja mida näitas talle Ivan Tšernõhh vanem. Süüdistatava sõnul oli müügilepingus VIN koodi keskel maha

kriipsutatud 3 arvu ja kui ta müügilepingut nägi, oli VIN koodi keskel siis juba parandus olemas. Ivan Tšernõhh vanem rääkis talle, et leping oli vormistatud Xrannas ja et Ivan Tšernõhh vanem sõnul maksis ta selle auto eest selle lepingu vormistamisel 15 000 eurot ning samal ajal olid seal Xi ema ja Ivan Tšernõhh vanem ning Xi ema rääkis, et X joob ja ta soovib sõiduki ära võtta, sellepärast ta soovis raha, et ema käest välja osta ja seepärast vormistasid selle paberi. Tema sõnul ei rääkinud Ivan Tšernõhh vanem talle vahepeal, et Toyota eest on ta maksnud 30 000 eurot. Süüdistatava sõnul ei tekitanud temas see kahtx, et lepingus oli kirjas 30 000 eurot, aga makstud oli 15 000 eurot. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et teo toimepanemise hetkel ei tundnud ta, et paneb toime kuriteo, see on ka põhjuseks, miks ta ei muutnud enda telefoni numbrit ega välimust, sest ta tõepoolest arvas, et Toyota Avensis kuulub Ivan Tšernõhh vanemale. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 31.08.2018 läks kannatanu X X Tallinnas Rahumäe 6/1 asuva politseijaoskonna juurde, kus sai kokku ennast politseinikuna esitlenud Mykhailo Komisarukiga, kellele andis üle Toyota Avensise võtme ja registreerimistunnistuse, pärast mida läks politseijaoskonna fuajeesse. Süüdistatav Mykhailo Komisaruk andis kannatanult saadud autovõtme ja registreerimistunnistuse üle sealsamas parklas viibinud süüdistatavale vanem Ivan Tšernõhhile, kes istus Toyota Avensisesse ja sõitis sellega Maanteeameti teenindusbüroosse. Maanteeameti teenindusbüroos ootas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi tema lapselaps süüdistatav noorem Ivan Tšernõhh. Vanem Ivan Tšernõhh andis nooremale Ivan Tšernõhhile üle Toyota võtme ja registreerimistunnistuse. Noorem Ivan Tšernõhh esitas vanem Ivan Tšernõhhi juuresolekul Maanteeameti töötajale taotxe Toyota Avensise ümberregistreerimiseks kannatanu X Xi nimelt oma elukaaslase C C nimele. Selleks oli C C eelnevalt süüdistatav noore Ivan Tšernõhhi palvel ja juhendamisel koostanud ja allkirjastanud sõiduki ümberregistreerimiseks vajalikud dokumendid. C C koostas ja allkirjastas müügilepingu, mille kohaselt oli ta justkui ostnud Toyota Avensise OÜ-lt K 31.08.2018. Samuti kirjutas ta volikirja, millega sai süüdistatav noorem Ivan Tšernõhh endale õiguse esindada C Ct Maanteeametis. Saanud Maanteeametis uue registreerimistunnistuse, millele oli Toyota Avensise omanikuks märgitud C C, võttis süüdistatav noorem Ivan Tšernõhh sõiduauto Toyota Avensise oma valdusse ja käitus justkui sõiduki omanikuna, sõites autoga ise ning võimaldades seda kasutada ka kolmandatel isikutel, näiteks enda isal. Peamine vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, et kes oli sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ omanik hetkel kui sõiduk kannatanu X Xi valdusest 31.08.2018 politseijaoskonna juures aadressil Rahumäe tee 6/1 välja läks. Vaidlus puudub selles, et alates 2011. aastast töötas X X ettevõttes K OÜ, mida juhtis tol ajal Ivan Tšernõhh. Nii kannatanu, tunnistaja F F kui ka Elke Auto AS müügilepinguga (I kd tl 157-159) on tõendamist leidnud, et sõiduki Toyota Avensisega reg.nr zZ ostis kannatanu 03.03.2016 Elke Auto esindusest Mustamäe tee 22, Tallinn ning nimetatud sõiduk oli kannatanu igapäevaseks töövahendiks taksojuhina. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh väidab aga, et Toyota Avensis kuulus tema firmale OÜ-le K, viidates selle tõestuseks 01.06.2016 müügilepingule (I kd tl 18), mille kohaselt kannatanu X X justkui müüs kõnealuse Toyota Avensise 30 000 euro eest OÜ-le K, keda esindas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh. Tegemist on müügilepinguga, mille esitas Toyota Avensise ümberregistreerimisel Maanteeametis ka Ivan Tšernõhh vanem kui omaniku, ehk OÜ K seaduslik esindaja 31.08.2018. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh sõnul helistas talle 2016. aasta augustikuus kannatanu X X ja kutsus ta enda suvilasse, mis asub Xrannas. Suvilas rääkis X X talle, et tal on raha vaja ja soovib Toyota Avensise maha müüa ning tegi ettepaneku Ivan Tšernõhhile sõiduk ära osta 15 000 euro eest. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi sõnul luges X selle lepingu ka ise läbi ja tema ema ka luges. Xile selgitas ta lepingu sisu ise ja ema ka selgitas ning mõte oli selles, et X müüb ja tema ostab ning rohkem seal midagi ei olnudki ning samuti tasus X Xile 15 000 eurot. Lepingu sõlmimise juures oli ta ise, Xi ema ja X X ise ning teda sõidutas sinna kohale X X. Kohtuistungil näidati süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile 01.06.2018 sõlmitud müügilepingut

X Xi ja OÜ K vahel (I kd tl 18). Süüdistatava vanem Ivan Tšernõhh kohtuistungil öeldu kohaselt müügilepingus on kõik käsikirjalised osad kirjutatud tema poolt, v.a allkirja osad ja VIN koodi koht, mille kohta Maanteeametis öeldi, et see on vale ning Maanteeametis tõmmati maha seal olevad kolm numbrit. Lepingus on müüja lahtris X Xi allkiri, mille X allkirjastas oma ema juuresolekul pärast seda kui ta ema ütles, et lepinguga on kõik korras ja et ta võib sellele alla kirjutada. X X kirjutas lepingule alla siis kui see oli täielikult täidetud. Pärast X Xi poolset lepingu allkirjastamist ei olnud lepingule midagi lisatud. Nii nagu see oli koostatud, nii ta selle allkirjastas oma ema käsul. Samas mõni hetk hiljem ütles süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et ostja andmete lahtri, kus on kirjas tema ees-ja perekonnanimi, isikukood täitis ta alles Maanteeametis 31.08.2018. Sootuks teisel seisukohal 01.06.2016 müügilepingust on kannatanu. Kannatanu X X vaatas kohtuistungil müügilepingu originaali kuupäevaga 01.06.2016 ning kinnitas, et müüja allkirja lahtris on tõepoolest tema allkiri. Seda, et müügilepingul on tegemist kannatanu allkirjaga kinnitab ka käekirjaekspertiisi akrt nr 18EDL0088 (II kd tl 1-7), mille kohaselt sõiduki Toyota Avensis reg.nr zZ müügilepingul 01.06.2016 allkirja X Xi nimelt on tõenäoliselt kirjutanud X X ja allkirja Ivan Tšernõhh nimelt on tõenäoliselt kirjutanud Ivan Tšernõhh. Kuigi olemas on müügileping, millele on kannatanu ise allkirja kirjutanud ja mida ta ka tunnistab, ei muuda ainuüksi müügileping kui võlaõiguslik leping asja omandilist kuuluvust, kuivõrd kehtiva seaduse järgi eristatakse võlaõiguslikku kohustustehingut asjaõiguslikust käsutustehingust, mille alusel toimub omandi üleandmine. Ainuüksi müügilepinguga ei saa tekkida õiguslikke tagajärgi ning lisaks müügilepingule peab kannatanu tahteavaldus olema suunatud Toyota Avensise müümisele ja selle sõiduki omandiõiguse üleandmisele OÜ-le K ehk teisisõnu tuleb müügilepingu tuvastamisel määratleda, kas selle sisuks on võõrandamise kohustus või mitte. Kohtu hinnangul on tõendite uurimise käigus ilmnenud asjaolusid, mis kogumis seavad kahtluse alla kannatanu tahte sõlmida müügileping Toyota Avensise müümiseks ning sõiduki üleandmise OÜ-le K või kellelegi teisele. Kannatanu X X kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole kunagi müünud enda sõidukit Toyota Avensis ning kannatanule ei meenunud millal, kus ja millistel asjaolude võis ta kirjutada müügilepingule oma allkirja. Kannatanu X Xi ja tunnistaja F F ütxest tuleneb, et süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh on juba aastaid nende tuttav olnud ning nad on olnud seotud tööalaselt. Samuti on nii kannatanu X X kui ka tunnistaja F F öelnud, et süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh andis mitmel korral kannatanule erinevaid dokumente allkirjastada ning mida kannatanu ka tegi, süvenemata seejuures nende sisusse. Tol hetkel kui X X taksojuhina tööd axas, oli tal Opel Zafira. Kuna Opel Zafira oli juba vana ning selle auto remontimisel kulus palju raha, otsustas X X selle auto Ivan Tšernõhhile müüa. Mõlema isiku sõnul müüs X X sõiduki vanem Ivan Tšernõhhile 500 eurot eest. Kannatanu sõnul Zafira müümisel ta mingeid dokumente ei allkirjastanud ning ta ei tea kuidas vanem Ivan Tšernõhh sai ilma temata sõiduki ümber registreerida ilma, et ta ise oleks selleks vajalikud dokumendid allkirjastanud. Järgmise auto ostis X X Kadaka turult, see oli VW Golf ning aasta oli siis 2013, 2014 või 2015, enne uue auto ostmist. Ka VW vajas remonti ja nii otsustasid nad võtta ühendust vanem Ivan Tšernõhhiga ja küsida, et kas ta ei sooviks autot ära osta. VW Golfi müük toimus 2016. aasta veebruaris. X Xi sõnul toimus lepingu allkirjastamise temale kuuluvas X 1a, Tallinn garaažis ning kedagi teist peale tema ja vanem Ivan Tšernõhhi seal ei viibinud. Ka kannatanu ema F F sõnas, et VW Golfi müümiseks sõlmitud lepingut tema ei näinud, kuna viibis samal ajal enda kodus. Kannatanu sõnul oli dokument eesti keeles ning seda oli üks ainus eksemplar, kuid ta ei mäleta, kas üheleheline dokument ka mingisugust käsikirjalist teksti sisaldas. Dokumenti ta ei lugenud, kuna garaažis oli halb valgus, kuid ta sai aru millele ta alla kirjutab ja et allkirjastamise järel jääb sõiduk VW Golf vanem Tšernõhhi kätte. Nii kannatanu kui ka F F sõnul sai kannatanu VW Golf müümise eest 3000 eurot ja 1000 eurot aasta peale kuumaksetena. Kannatanu sõnul helistas ta pärast lepingu allkirjastamist enda emale F Fle ja ütles, et vanem Ivan Tšernõhh oli talle öelnud, et ta helistas F Fle ja palus luba selle auto vormistamiseks ja et F F oli loa selleks andnud. F F sõnul aga talle Ivan Tšernõhh ei helistanud ja ta ütles Xile, et ta oleks ettevaatlik dokumentide

allkirjastamistega. Ka süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh sõnas kohtuistungil, et X X müüs talle Zafira ja VW Golfi, kuid erinevalt kannatanust ja tunnistaja F Fst ütles süüdistatav, et mõlema sõiduki kohta koostati ka ostu-müügileping. Samuti sõnas süüdistatav erinevalt kannatanust ning tunnistaja F Fst, et X Xi ema F F kontrollis mõlemal korral üle ostu-müügilepingutes kirjutatu, pärast mida kirjutas X X dokumentidele alla oma ema juuresolekul. Kannatanu sõnul olid lepingud nii eesti keeles kui ka vene keeles ning eesti keelsete lepingute sisu selgitas vanem Ivan Tšernõhh paari sõnaga enamasti. Kannatanu sõnas kohtuistungil, et ta oskab eesti keelt vähesel määral ning et 10 aastat tagasi sooritas ta A2 kategooria eksami. Samuti üritas ta sooritada ka B1 eksami, aga ta kukkus sellest läbi ning lõpptulemuseks jäi A2. Enda sõnul 2016. aastal oskas ta eesti keelt väga halvasti. Samuti rääkis ta eesti keeles väga harva, kuna ei olnud kellegagi suhelda. Ehkki puutub ta enda töös kokku klientidega, kes räägivad ainult eesti keelt, on sellisel juhul tegemist lihtsasti mõistetavate ja elementaarsete asjadega ning peamiselt nimetavad kliendid talle ainult aadressi kuhu soovivad sõita ning selle arusaamisega ei ole tal probleeme. Kannatanu põhimõtteliselt olematut eesti keele oskust näitas kohtuistungil ka see, kui prokurör palus tal lugeda müügilepingu punkte, kuid kannatanu ei saanud aru, mis punktides kirjas oli. Seega on eeltoodu ilmekas näide sellest, et kannatanu X X võis eesti keelt oskamata alla kirjutada ka 01.06.2016 müügilepingule või tühjale blanketile, kuivõrd ei ole teada, kas lepingublankett oli tühi või täidetud selle allkirjastamisel kannatanu poolt, andmata endale seejuures aru, et tegemist on Toyota Avensise müügilepinguga ja soovimata teha tahteavaldusi, mis oleks suunatud sõiduki müümisele ja selle omandiõiguse üleandmisele OÜ-le K. Samas nähtub tunnistaja F F ütxest, et tema poeg X X kippus dokumente allkirjastama nende sisu mõistmata. Mõndade lepingute puhul kui ta oli nende sõlmimise juures, siis selgitas ta ise enda pojale lepingute sisu, aga tuli ette ka olukordi, kus alles pärast lepingu allkirjastamist võttis X X ühendust oma emaga ja ütles, et ta allkirjastas lepingu, mille peale soovitas F F tal pigem ettevaatlik olla. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh sõnas kohtuistungil, et pärast ostu-müügilepingu allkirjastamist 01.06.2016 sai ta enda valdusse Toyota Avensise võtmed, tehnilise passi ja ostumüügilepingu. Kannatanu sõnul ei ole tema aga vanemale Tšernõhhile kunagi andnud oma Toyota Avensise võtit ega ka sõiduki tehnilist passi. Kannatanu X Xi ütlusi toetavad süüdistatav Mykhailo Komisaruki kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt 31.08.2018 andis ta süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile Maanteeameti juures kohtudes üle Toyota Avensise võtme ja tehnilise passi, mille oli talle andnud kannatanu X X. Seega on süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega ning ta üritab enda ütxega luua muljet, et kannatanu X Xil lisaks müügilepingu allkirjastamisele oli ka tahe sõiduki omandiõiguse üleandmiseks. Lisaks on oluline märkida, et kannatanu X X on esitanud hooldusraamatu lehe Elke Auto AS templitega (I kd tl 60), hooldustööde ajaloo väljatrükid (I kd tl 61-65) ning 30.07.2018 Toyota esinduse poolt väljastatud arve nr 272483 summale 284 eurot ja selle summa tasumist kinnitava kviitungi (I kd tl 66-67), mis kinnitavad, et kannatanu X Xil ei olnud soovi anda sõiduki omandiõigust süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile, kuivõrd vastasel juhul ei oleks ta teinud eelnimetatud kulutusi sõidukile. Lisaks sellele registreeriti sõiduki Toyota Avensis autoregistribüroos alles 31.08.2018 OÜ K nimele, kuid süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi sõnul omandas ta sõiduki juba 01.06.2016. Seega tekib õigustatud küsimus, et miks ei registreerinud vanem Ivan Tšernõhh kohe sõidukit enda või siis K OÜ nimele. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu X Xi ja tunnistaja F F ütxes ning ehkki pole võimalik välja selgitada ja teada saada, kas müügileping oli algselt tühi või täidetud selle allkirjastamise hetkel kannatanu poolt, on siiski kannatanu järjepidevate ning eluliselt usutavate ütxega tuvastatav, et kannatanu ei teinud tahteavaldust, mis oleks suunatud Toyota Avensise müümisele ja selle auto omandiõiguse üleandmisele OÜ-le K ega kellelegi teisele. Seevastu süüdistatav Ivan Tšernõhhi ütlused on olnud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses lahknevad ning seda oluliste asjaolude osas. Samuti on süüdistatav Ivan Tšernõhhi väited tõendamiseseme asjaolude osas ümber lükatud tunnistajate ja kannatanu ütxega ning muude kogutud tõenditega.

Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi sõnul helistas kannatanu X X talle 2016.a mais ja ütles, et ema võtab temalt auto ära ning tahab raha võlgu. Kohtuistungil sõnas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et 01.06.2016 sõitis ta kannatanu X Xi palvel Xranda tema suvilasse ning et samal kuupäeval oli vormistatud tema ja X Xi poolt müügileping, mille juures viibis ta ise, kannatanu X X, kannatanu ema F F ning X X. Kohtuistungil väitis süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et ta maksis sõiduki eest 15 000 eurot sularahas ning andis selle raha üle X Xi emale. Samas nähtub süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi kohtueelsel menetlusel antud ütxest, et raha andis ta üle kannatanule, kes omakorda andis raha üle enda emale F Fle. Tunnistaja F F ning kannatanu X Xi sõnul ei ole süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh nende juuresolekul mitte kunagi andnud üle mingeid rahasummasid X Xile, ei suvilas ega ka kusagil mujal mitte. Samuti ei ole X X kunagi F Fle üle andnud 15 000 eurot sularaha või muud rahasummat vanem Tšernõhhi juuresolekul nende suvilas ega ka mujal mitte. Ka ei tunne kannatanu X X ja tunnistaja F F isikut nimega X X. Lisaks sellele avaldati kohtuistungil süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh kohtueelsel menetlusel antud ütlused, kuna need ei riimunud tema kohtuistungil antud ütxega. Kohtuistungil väitis süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et ta maksis sõiduki eest 15 000 eurot, kuid müügilepingus oli ostuhinnaks märgitud 30 000 eurot. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh ei osanud selgitada, mis eesmärgil ta lepingusse sõiduki hinnaks 30 000 eurot märkis. Samuti on tunnistaja F F öelnud, et ta ei oleks kiitnud tehingut sellisel kujul heaks, kuna vajadust Toyota Avensise müümiseks ei olnud. Samuti puudub igati mõistlik seletus, miks oleks süüdistatav Ivan Tšernõhh pidanud tahtma osta sõidukit 30 000 euroga, kui sõiduki turuväärtus ei olnud nii kõrge. Taolise hinnaga oleks saanud süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh täiesti uue sõiduki otse esindusest. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et 01.06.2016 müügilepingu kohaselt on ostjaks K OÜ, keda esindab Ivan Tšernõhh vanem, kuid süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh on ise öelnud, et sõiduki eest tasumine 15 000 euro suuruses summas ei ole K OÜ raamatupidamisdokumentides kajastunud, kuna raha oli tema oma. Mis puudutab 15 000 euro suurust rahasummat, mille süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh väidetavalt sõiduki ostmise eest tasus, siis selles osas väitis süüdistatav kohtus, et sõiduki eest tasutud 15 000 eurot olid tema isiklikud säästud, mida hoidis ta enda kodus kapis. Kohtueelsel menetlusel oli aga süüdistataval vanem Ivan Tšernõhhil hoopis teistsugusem arusaam enda rahaasjadest ja et 5000 eurot oli tema enda raha, teine 5000 eurot OÜ K raha ning puuduoleva 5000 eurot laenas ta enda lähedastelt isikutelt. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh sõnas, et nii politseis kui ka kohtuistungil räägitud jutt on õiged ja et kogu raha kuulub talle – nii see, mis asub Ks, see mis on temal endal kodus ja see, mis asub Venemaal. Venemaal oleva ning metsamajandamisega seotud ettevõtte kohta pole süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh esitanud ühtegi dokumenti, mis tema sõnu kinnitaksid. Kohtueelsel menetlusel on ta aga selgitanud, et selle osa rahast laenas ta hoopis oma sugulaselt X X, kes elavat Venemaal. Mõistmatul kombel peab süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh nii kohtueelsel menetluses kui ka kohtuistungil öeldud ütlusi raha päritolu osas õigeteks, kuid ometigi on nad omavahel selges vastuolus. Kohtuistungil avaldati ka süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mis puudutasid müügilepingu eksemplare, mille osas kohtuistungil väitis süüdistatav, et müügileping kuupäevaga 01.06.2016 oli koostatud kahes eksemplaris. Kohtueelsel menetlusel ülekuulamise käigus esitas uurija süüdistatavale vanem Ivan Tšernõhhile Toyota Avnesise reg.nr zZ 01.06.2016 müügilepingu koopia ning küsis, et kas see leping on süüdistatavale tuttav. Süüdistatav vastas: „Jah, see on sama leping, mille vormistamise Xiga raha üleandmisel, lepingus kõik andmed täitsin mina, X vaid pani oma allkirja, leping oli ühes eksemplaris, X tegi vaid endale lepingust koopia“. Kohtus väitis süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et müügileping kuupäevaga 01.06.2016 oli vormistatud kahes eksemplaris. Vastuolu selgitamise asemel sõnas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et vastuolu ei ole ja et kui tal oleks olnud koopiamasin, siis oleks ta koopia teinud, aga kuna ei olnud, siis ta kirjutas lepingu omakäeliselt. Originaali oli vaja talle endale ja esitamiseks Maanteeametis sõiduki vormistamiseks ning X Xile tahtis ta jätta lepingust koopia. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh selgias, et ta politseis ütles, et X tegi koopia ja tema ei teinud midagi. Ometi on nii kannatanu

X X ning tunnistaja F F öelnud, et neil ei olnud koopiamasinat, millest oleks saanud koopiat teha. Kohtuistungil väitis süüdistav vanem Ivan Tšernõhh, et 01.06.2016 müügilepingu puhul oli tegemist tavapärase ost-müügi tehinguga ja et kannatanu X X ei pidanud talle midagi tagasi maksma. Kohtueelsel menetlusel 04.09.2018 kahtxatavana antud ütluses sõnas süüdistatav: „Mai lõpus või mai keskel X helistas mulle ja ütles, et tema ema tahab tagasi autot või raha. X palus tal auto ära osta 30 000 euro eest, vormistada auto K OÜ nimele ja ise lubas igakuiselt maksta 500-600 eurot 5 aasta jooksul, olin nõus, andsin Xile 30 tuh eurot ja vormistasime auto Toyota Avensis reg nr z Z ostu-müügilepingu, see oli 1 juuni 2016“. Süüdistatava selgituste kohaselt oli tegemist X Xi ettepanekuga ning tema nõustus andma raha juhul, kui tehakse ostumüügileping ja et prokurör rebis selle lihtsalt kontekstist välja. Süüdistatava sõnul oli faktiliselt ikkagi tegemist ostu-müügilepinguga, kuna raha andis ta üle ning sai enda kätte tehnilise passi ja sõiduki võtme ning temale jäi ka ostu-müügileping. Tunnistaja F F ning kannatanu X Xi sõnul ei ole X X müünud kunagi sõidukit Toyota Avensis ega võtnud laenu selle sõiduki tagatisel. Samuti ei ole kannatanu X X andnud süüdistatavale vanem Ivan Tšernõhhile Toyota Avensise võtit ega võtmeid ning ka sõiduki registreerimistunnistust ehk tehnilist passi mitte. Kohtuistungil väitis süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et kuna X X tegi talle makseid kuus mitte aga nädalas, siis tüütas see süüdistatava ära ja ta tahtis temalt autot ära võtta. Ta ei jõudnud Xilt autot tagasi küsida, sest X X helistas talle ise ja ütles, et kaotas auto võtmed ära. Auto tagasisaamiseks üritas ta X Xiga kokku saada, kuid ühtegi kokkusaamist ei olnud. Ta pöördus politseisse, sealt öeldi talle, et ta pöörduks Maanteeametisse. Siis läks ta Maanteeametisse, kuid X X otsis välja miljon põhjust. Kui ta teist korda politseisse läks, siis avaldust tema käest ei võetud, vaid saatsid Maanteeametisse või kohtusse. Talle selgitati, et avalduse esitamine läheb poolteist tuhat maksma ja ta hakkas raha koguma, et kohtusse asi anda. Lõpuks sai ta auto enda valdusse, kui X X lubas, et ta toob dokumendid, võtmed ja tehnilise passi. Ta ei mäleta, kuidas see alguses oli, aga igatahes augustikuus X helistas talle ja ütles, et 25 augustil või võis olla ka mõnel muul päeval, tuleb ta McDonaldsi juurde Rocca-al-Maresse ja toob sinna auto, dokumendid ja võtmed. Ta läks sinna, ootas X Xit kuskil 1,5 tundi, aga X X ei tulnud. Siis sõitis ta tema juurde suvilasse Xranda, aga seal ta nägi puhkavaid inimesi ning kuulis muusika mängimist ja ta sõitis sealt ära. Mingil päeval X X helistas (numbrile x), vabandas ja ütles, et tuleb 31. kuupäeval politsei juurde. Kokku helistas X X enne kokkusaamist ja ka kokkusaamise päeval 3-4 korda. Ta küsis X Xilt, et miks politsei juurde ja X X ütles talle: „Sa keerad mul pea otsast“. Politseijaoskonna juures nägi süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh kannatanut ning nad lehvitasid teineteisele ning kannatanu X X andis sealsamas olnud Mišale ehk Mykhailo Komisarukile Toyota Avensise võtme ja registreerimistunnistuse. Eeltoodud süüdistatava vanem Ivan Tšernõhhi väiteid ei kinnita aga kumbki selles sündmuses osalenud ja süüdistatava nimetatud isik, ei kannatu X X ega ka süüdistatav Mykhailo Komisaruk. Kannatanu sõnul oli see 29. augusti õhtupoolikul, kui tema telefonile helistas tundmatu number. Kõnet kannatanu tol päeval vastu ei võtnud. 30.08.2018 peale kella 12 helistati talle uuesti ning ta mäletab, et helistajaks oli politsei uurija, kes küsis, et kas ta on Toyota Avensise omanik. Uurija selgitas telefonis, et autoga on probleemid ning et ta peab minema Rahumäe tee 6 ning kaasa võtma tehnilise passi ja isikut tõendava dokumendi. Järgmisel päeval läks kannatanu X X Toyota Avensisega politseijaoskonna juurde, andis politseinikuna esinenud süüdistatav Mykhailo Komisarukile üle Toyota Avensise võtme, registreerimistunnistuse ja oma passi. Samuti palus meesterahvas kannatanul jätta telefoni autosse, kuna seda ei lähe vaja ja ainult segab jutuajamist, kuna ees ootab umbes 1,5 tunnine jutuajamine. Kannatanu X X läks süüdistatav Mykhailo Komisaruki korraldusel politseijaoskonna fuajeesse ning jäi ootama kuniks temaga tegelema hakatakse. Politseijaoskonna fuajees oodates tõusis ta püsti ning vaatas välja politseijaoskonna maast laeni klaasist akendest ning nägi, et tema sõiduk hakkas kohapealt liikuma Rahumäe kalmistu suunas. Kannatanu X X pöördus koheselt fuajee valvelauas olnud teenindaja poole, kus tol hetkl oli Ene X. Kannatanu X Xi ütlusi kinnitavad politseijaoskonna

fuajee turvakaamerate salvestused (I kd tl 145-152), millelt on näha, et Lääne-harju politseijaoskonna fuajees on klaasis esisein, mille ääres paremal toolid ühes reas ja nende ees kolm ümmargust ühe jalaga lauda. Esiplaanil on valvelaud ja tagaplaanil sisse/väljapääs fuajeesse. Valvelauas on naisisik (töötaja). Töötaja istub laua taga. 31.08.2018 kell 11:44:38 siseneb fuajeesse meesterahvas, seljas helehalli värvi valge kirjag T-särk, jalas tumedad püksid. Meesterahva isikus on ära tuntav kannatanu X X. X X liigub klaasist esiseina äärel paremal olevate istmete juurde, peatub seal, algul vaatab läbi klaasist esisesina hooviesise parkla suunas, seejärel istub sissepääsust neljandale istmekohale. Kell 11:45:11 X X tõuseb üles, tema pilk on suunatud hooviesise parkla poole. Ta liigub väljaüääsu juurde ning väljub fuajeest ja hoonest. Kell 11:46:25 X X liigub tagasi ning kiire sammuga liigub valvelaua suunas. X X on erutatud. Ta pöördub valvelaua töötaja poole ning närviliselt seletab talle midagi, žestikuleerides kätega korduvalt näitab käega hooneesise parkla suunas. Seejärel X X liigub klaasist esiseina juurde, pingsalt vaatab läbi klaasseina hoovi ning astub tagasi valvelaua juurde. Samuti sõnas ka tunnistaja Ene X kohtuistungil, et tema poole pöördunud isik, kelleks oli kannatanu X X oli väga ehmunud, näitas käega akende poole ja ütles, et tema autoga sõideti just minema. Seda, et kannatanu X Xi kutsus telefonitsi politseijaoskonda süüdistatav Mykhailo Komisaruk kinnitavad ka süüdistatav Mykhailo Komisaruki kohtuistungil antud ütlused. Süüdistatav Mykhailo Komisaruki sõnul telefonivestlusel ja kohtumisel kannatanuga politseijaoskonna ees esitles ta end politseiametnikuna ning saanud kannatanult Toyota Avensise võtme, registreerimistunnistuse ja passi, andis ta need üle süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile. Süüdistatav Mykhailo Komisaruki sõnul oli just süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh see, kes käis välja idee, kutsuda kannatanu X X politeisse ja esinedes politseinikuna võtta kannatanult auto ära. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I kd tl 188-199) nähtub, et 30.08.2018 kell 11:18 helistas süüdistatav Mykhailo Komisaruk kannatanule, rääkis temaga 2 minutit ja 37 sekundit ning seejärel helistas viivitamata kell 11:21 süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile. Telefonikõnet süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhiga mainis süüdistatav Mykhailo Komisaruk ka kohtuistungil, öeldes, et kohe pärast telefonivestx kannatanuga helistas ta süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile ja teavitas teda, et kohtumine kannatanuga sai kokku lepitud. Eelnimetatud protokollist nähtub, et süüdistatavad vanem Ivan Tšernõhh ja Mykhailo Komisaruk olid telefonitsi ühenduses ka siis kui süüdistatav Mykhailo Komisaruk kohtus kannatanuga politseijaoskonna juures. Nii nähtub, et süüdistatav Mykhailo Komisaruk ja süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh suhtlesid telefonitsi 31.08.2018 kell 11:37, 11:38, 11:42 ja 11:44 viibides samal ajal Rahumäe tee 6 asuva sidemasti levialas. Samuti nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I kd tl 188-199), et 30.08.2018 ega ka 31.08.2018 ei olnud kannatanul X Xil ainsatki telefonikõnet süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhiga, mis ühtlasi lükkab ümber süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi väite, et politseijaoskonna juurde kutsus teda kannatanu X X, kes talle helistas vahetult enne sõiduki üleandmist, s.o 31.8.2018 kui ka varem. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi ütlused olnud kriminaalasja lahendamisel tähtsust omavates tõendamiseseme asjaoludes vastuolulised ning süüdistatav ei ole enda ütxes olnud üheselt järjepidev ning usutav kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil. Samuti ei suutnud süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh veenda kohut uskuma tema vastuolulistele ütxele antud selgitusi, kuna süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi ütlused on selgelt ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh ei ole tõendiallikana usaldusväärne ning tema ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Seejuures on kannatanu X X ja tunnistaja F F andnud algusest peale riimuvaid ütlusi ning kohtul ei ole põhjust nimetatud isikute ütxe usaldusväärsuses kahelda. Sellest tulenevalt on tõendatud, et kannatanu X X ei ole enda sõidukit Toyota Avensis kunagi müünud ning seega oli ta 31.08.2018 seisuga ja on ka praegu sõiduki omanik. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et ostes endale täiesti uue sõiduki 2016.a märtsi alguses tekkis kannatanul vaid kolme kuu möödudes mõte sõiduk, mis oli tema töö tegemise vahend, maha müüa ja seda ostuhinnast tunduvalt soodsamalt. Pealegi on hulk tõendeid, mille kohaselt ei olnud kannatanult mitte vähimatki põhjust autot müüa. Auto omandamisel maksis kogu ostuhinna ära süüdistatava ema F F, mis

nähtub viimase arvelduskonto väljavõttest ning samuti ei leidnud kinnitust süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi väide selle kohta, et kannatanu X X vajas raha ning küsis temalt võlgu. Tunnistaja F F sõnul olid tema ja tema poeg X Xg materiaalselt väga hästi kindxatud, omades mitut kinnisvara ja suuri summasid pangakontodel, millele mõlemad ligipääsu omasid. Kohtuistungil sõnas kannatanu X X, et koos sõidukiga varastati temalt tema isiklikud esemed ja dokumendid, mis olid autos. Varastatud asjade hulka kuulusid: mobiiltelefon 90 eurot, rahakott, mille sees 75 eurot sularaha (rahakoti maksumus 25 eurot), kaupxe kaardid, Swedbank pangakaart X Xi nimele, ühistranspordi kaart. Sõiduki topsihoidjas oli münte 35 eurot. Rahakoti sees oli veel ka juhiluba ja taksojuhi tunnistus, mõlemad X Xi nimele. Sõidukis oli ka teenindaja kaart X Xi nimele, mis oli kinnitatud esiklaasile. Autos kindalaekas oli veel ka kaks suvila võtit, sõiduki kindxus, päikeseprillid vutlaris maksumusega 120 eurot, võtmed X 40, 3 võtit ja üks magnet, X 6 tõkkepuupult, X 6a garaažikompleksis asuva pesula võti ning kaart, mille abil saab lülitada selles boksis veevarustuse sisse. Taksovarustusena oli autoga kaasas plafoon, magnetiga kleebised, taksomeeter ja printer. Plafoon oli katusel ja kleebised olid paremal ja vasakul esiuksel. Kannatanu ütlusi varastatud asjade osas kinnitavad osaliselt süüdistatavate Mykhailo Komisaruk ja noorem Ivan Tšernõhhi ütlused ning Maanteeameti teenindusbüroo kaamerate salvestised. Süüdistatav Mykhailo Komisaruki ütxe kohaselt nägi ta politseijaoskonna juures, et Toyota Avensise aramtuurlauale oli kinnitatud printer. Samuti nägi ta kannatanu käes rahakotti kaartidega, mille kannatanu jättis sõidukisse. Süüdistatava Mykhailo Komisaruki käes olnud mapi sisse pani kannatanu lisaks autovõtmetele ja sõiduki registreerimistunnistusele ka enda passi. Süüdistatava Mykhailo Komisaruki sõnul andis ta mapi koos sinna eelnevalt kannatanu X Xi poolt pandud esemetega süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile. Süüdistatav Mykhailo Komisaruk, kui ta mõni hetk hiljem Maanteeameti teenindusbüroo juures võttis sõidukist tagasi enda mapi, oli see mapp tühi. Maanteeameti videokaamerate salvestistelt (I kd tl 88-134) nähtub, et järjekorda oodates näitas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh süüdistatav noorem Ivan Tšernõhhile passi, milles olev pilt on sarnane kannatanu passifotoga. Kohtuistungil väitis süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et kui ta viibis 31.08.2018 koos noorem Ivan Tšernõhhiga Maanteeameti teenindusbüroos, siis kellegi passi tal kaasas ei olnud. Mis puudutab esiistmete vahelises sahtlis olevaid münte, mis samuti kannatanu sõnul koos autoga varastati, siis nende olemasolu kinnitavad süüdistav noorem Ivan Tšernõhhi ütlused, mille kohaselt nägi ta Toyota Avensisega autoregistri juurest ära sõites, et esiistmete vahelises sahtlis oli münte. Kannatanu X Xi väidet, et koos autoga varastati temalt ära ka taksomeeter, printer, kannatanu juhiluba ja teenindajakaart tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 74-79), millelt nähtub, et vaatluse objektiks olevad esemed, st. taksomeetri, printeri, kannatanu juhiloa ja teenindajakaardi andis politseile üle süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh kahtxatavana ülekuulamisel 28.11.2018. Nende asjade üleandmist politseile kinnitas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh ka kohtuistungil, selgitades, et need asjad pandi salaja tema kasutuses olnud sõiduki Ford Mondeo pagasiruumi. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh väitis, et kapuuts, mille sees olid taksomeeter, printer ja dokumendid pagasiruumist avastamise hetkel, oli varasemalt unustatud kannatanu suvilasse. Kohtueelsel menetlusel oli süüdistataval vanem Ivan Tšernõhhil aga teine versioon rääkida ning ta sõnas, et kapuuts oli koguaeg Ford Mondeo pagasiruumis ning kapuutsi pole temal vaja ning et kapuutsi, millesse olid asetatud taksomeeter, printer ja kannatanu dokumendid, kasutas ta varuratta all, et see sõidu ajal ei logiseks. Lisaks väitis süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et Toyota Avensises olnud taksomeeter ja printer olid ostetud ja paigaldatud sõidukisse OÜ K raha eest. Kannatanu ning tunnistaja F F on andnud riimuvaid ütlusi selles, et pärast Toyota Avensise omandamist märtsikuus 2016. aastal lasi kannatanu sõidukisse paigaldada lisavarustusena printeri, taksomeetri ja plafooni. Paigaldamine ja ostmine toimus ettevõttes X ning kannatanu ning tunnistaja F F viibisid seal koos. Mõlemad isikud juhtisid tähelepanu sellele, et kui nad taksovarustust paigaldama läksid, siis vanem Ivan Tšernõhh oli selles firmas juba enne neid kohal olnud, mis pani neid imestama. Nad küsisid taksovarustuse paigaldanud mehelt, et miks vanem Ivan Tšernõhh seal oli ning firma töötaja ütles, et vanem Tšernõhh oli tema juures käinud

ja palunud, et printer saaks K firma nimele. Mõlemad kinnitavad, et taksovarustus maksis 600 euro ringis ning dokumendid allkirjastas X X. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi sõnul selleks, et X X saaks taksot sõita, võimaldas OÜ K X Xi autole tehnilise varustuse. Tema sõnul võivad taksovarustust osta ka tavaisikud, aga neid paigaldatakse ainult firmadele või FIE-dele. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi sõnul tuli enne taksovarustuse paigaldamist olla järjekorras, tasuda ettemaks ja taksovarustus, siis nad määravad aja, millal tulla ja firma X peab teadma, millisele firmale kinnitatakse see varustus. Süüdistatava sõnul sõnul maksis taksovarustuse paigaldamise ja taksovarustuse enda eest OÜ K ning Toyota Avensisesse paigaldatud varustuse eest pidi X X talle tagasi maksma. Kohtuistungil avaldati süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi kohtueelsel menetluse antud ütlused, et kontrollida kohtuistungil öeldu usaldusväärsust. Kohtueelsel menetlusel sõnas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et taksovarustus kuulub tema firmale OÜ K ning et tema firma ostis ja paigaldas taksovarustuse sõiduautosse Toyota Avensis reg nr zZ. Enda sõnul helistas ta ettevõttesse X, milline asub Tallinnas, Tuuliku 4 ja leppis kokku, et X tuleb nende juurde taksovarustust paigaldama. X sõitis kokkulepitud ajal sinna ja firma X töötajad paigaldasid Toyota peale eelnimetatud taksovarustuse tema firma OÜ K arvelt. Hiljem võib olla 3 päeva pärast peale taksovarustuse paigaldamist tasus neile ära, sõitis nende juurde ja andis üle sularaha. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi ütlused on omavahel vastuolus, kuivõrd kohtuistungil sõnas süüdistatav, et X ei paigalda enne ettemaksu tegemist taksovarustust, kuid kohtueelsel menetlusel ütles süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et arve tasus tema ja tegi seda võib olla 3 päeva pärast taksovarustuse paigaldamist, kui ta X ettevõttesse koha peale sõitis ja neile sularaha andis. Vastuolude selgitamiseks ütles süüdistatav kohtuistungil, et uurija sai temast valesti aru ning ta jäi seisukohale, et X alati võtab enne ettemaksu ja alles siis paigaldab varustuse. Et taksovarustus, s.o printer ja taksomeeter kuulusid süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh firmale OÜ K on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega. Nii kannatanu kui ka tunnistaja F F sõnul ostsid nemad Xst taksovarustuse, mida ühtlasi tõendab ka arve-kviitung (II kd tl 84-86), millel on näha, et maksjaks on X X. Samuti nähtub ka X OÜ direktori Urmas Maasiku saadetud kirjast (II kd tl 83), et autole ostis taksovarustuse nende juurest 04.03.2016 X X. Hinna deklareerimise aktil on ostja allkiri. Kohandamistunnistusele on märgitud K OÜ põhjusel, et kasutati K taksoveo luba. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega ning võttes arvesse eeltoodud põhjuseid, mille alusel luges kohus süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi ütlusi ebausaldusväärseteks, leiab kohus, et ka taksomeetri, printeri ja dokumentide avastamise asjaolude kohta, et need ei ole veenvad ega eluliselt usutavad. Samuti puudub alus kahelda kannatanu, tunnistaja F F ning X OÜ direktori Urmas Maasiku poolt öeldus, et taksomeetri ja printeri ostjaks oli X X. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditest nähtuvalt, s.h kannatanu L. Xi, süüdistatava M. Komisaruki ütxest nähtub, et L. Xi valdusest läks sõiduk välja koos taksovarustusega ning Maanteeameti teenindusbüroo kaamerate salvestusest tehtud fotodest nähtuvalt oli vaidlusalusel sõidukil katusel taksoplafoon. Seega oli taksovarustus sõidukil ka Maanteeameti parklas kui sõidukit ümber vormistati. Seega oli taskovarustus alguses Ivan Tšerõhh vanema ja pärast Maanteeametist lahkumist Ivan Tšernõhh noorema valduses ning kuna kannatanul puudus ligipääs nii sõidukile kui ka sõidukis olnud taksovarustusele, ei saanud keegi võõras peale Ivan Tsernõhh vanema vaidlusax taksovarustust oma sõiduki pagasiruumi paigutada. Politseile autost taksovarustuse leidmise versiooni esitamine viitab pigem sellele, et süüdistatav Ivan Tšernõhh vanem soovis sellega endalt kahtlusi kõrvale juhtida. Kohtuistungil antud ütxe kohaselt ei tunnistanud süüdistatavad vanem Ivan Tšernõhh, noorem Ivan Tšernõhh ja Mykhailo Komisaruk end sõiduki Toyota Avensis zZ varguses süüdi. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Vanem Ivan Tšernõhhi poolt 31.08.2018 kella 11:46 paiku Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuva Lääne-Harju politseijaoskonna juures X Xi omandis ja otseses valduses oleva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ varguse toimepanemine on tõendatud nii kannatanu ütxega kui ka muude kirjalike

tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kriminaalasjas leiduvate tõenditega, mille kohaselt 30.08.2018 helistas X Xile kokkulepitult vanema Ivan Tšernõhhiga Mykhailo Komisaruk, kes esitles end politseiametnikuna ja kutsus X Xi Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuva Lääne-Harju Politseijaoskonda, öeldes X Xile, et ta peab politseijaoskonda tulema 31.08.2018 kell 12:00 oma sõidukiga Toyota Avensis reg.nr zZ. 31.08.2018 hommikul, hiljemalt kell 10:53 saabusid vanem Ivan Tšernõhh ja Mykhailo Komisaruk viimase kasutuses oleva autoga Chevrolet Nubira reg.nr xX Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuva Lääne-Harju politseijaoskonna juurde, kus vanema Ivan Tšernõhhi, Mykhailo Komisaruki ja noorema Ivan Tšernõhhi eelnevalt kokkulepitud plaani kohaselt Mykhailo Komisaruk, esinedes X Xi ees politseiametnikuna, võttis politseiuurimise ettekäändel X. Xilt ära viimasele kuuluva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ võtme ja registreerimistunnistuse ning saatis X Xi politseijaoskonna fuajeesse ootama, misjärel Mykhailo Komisaruk andis võtme ja registreerimistunnistuse üle vanemale Ivan Tšernõhhile, et viimane sõidaks autoga Toyota Avensis reg.nr zZ Tallinnas Heli tn 6 asuva Maanteeameti teenindusbüroosse, kus toimus auto ümberregistreerimine X Xi nimelt noorema Ivan Tšernõhhi elukaaslase C C nimele, milline ümberregistreerimine oli vajalik auto omastamise eesmärgi realiseerimiseks. Noorem Ivan Tšernõhh valmistas 31.08.2018 hommikul ette X Xile kuuluva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ ümberregistreerimiseks vajalikud dokumendid, tehes seda vastavalt eelnevale kokkuleppele vanema Ivan Tšernõhhiga. Seega leiab kohus, et kannatanu ja tunnistajate ütxega ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist vanem Ivan Tšernõhhi poolt X Xile kuuluva sõiduki Toyota Avensis reg.nr zZ äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütxe kohaselt kuulusid varastatud sõiduk ning selles olnud asjad kannatanule ehkki süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh seda eitab. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud sõiduk, selles asunud taksovarustus ja L. Xi isiklikud esemed olid süüdistatava vanem Ivan Tšernõhhi jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et sõiduki äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava vanem Ivan Tšernõhhi poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleks soovinud sõidukit ja seal olnud esemed kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Käesoleva kriminaalasja peamisele vaidlusalusele küsimusele, et kes oli sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ omanik hetkel kui sõiduk kannatanu X Xi valdusest 31.08.2018 politseijaoskonna juures aadressil Rahumäe tee 6/1 välja läks, saab kohtule esitatud tõendite pinnalt vastates öelda, et sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ oli 31.08.2018 seisuga ja on ka käesoleval hetkel kannatanu X Xi omandis. Tõenditega on üheselt tuvastatud, et koos sõidukiga varastati ka kannatanule kuuluv taksovarustus, dokumendid, raha, rahakotid, mobiiltelefon, pass ja muud isiklikud esemed. Samuti on tuvastatud, et peamine initsiaator ja varguse organisaator oli süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, kes lootis, et tal õnnestub kuritegelikul teel saada Toyota Avensis endale tänu müügilepingule kannatanu ja Toyota Avensise omaniku allkirjaga ehkki süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh teadis, et kannatanu ei müünud enda sõidukit Toyota Avensis OÜ-le K ega tasunud sellest eest 15 000 eurot ega ka muud summat. Kohus leiab, et süüdistatav vanem Ivan Tšerõhh puhul on tegemist etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh süüteo toime pannud kavatsetusega.

Kohtueelses menetluses on kõigi süüdistatavate tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Süüdistatav noorem Ivan Tšernõhh kohtuistungil öeldu kohaselt nägi ta 01.06.2016 kuupäeva kandvat Toyota Avensise müügilepingut 2016. või 2017. aastal oma vanaisa vanem Ivan Tšernõhhi kodus. Noorem Ivan Tšernõhhi ütxe kohaselt tegeleb ta tööalaselt autodega ning puutub nendega pidevalt kokku, mistõttu pidi olema talle selge, et müügilepingusse märgitud Toyota Avensise ostuhind 30 000 eurot ei saa olla reaalne, kuna selline ostuhind ei olnud sõidukil ka esindusest ostmise hetkel. Ehkki müügilepingu kohaselt oli sõiduki Toyota Avensis kohaselt justkui OÜ K ettevõte, mis kuulus süüdistatav noorem Ivan Tšernõhhi vanaisale ei olnud süüdistatav noorem Ivan Tšernõhh enne Toyota Avensise ümberregistreerimist C C nimele sõidukit enda vanaisa valduses näinud ega teadnud sõidukist midagi enne müügilepingu nägemist, mille peale sattus ta kogemata ajal, kui ta otsis teiste dokumentide hulgast mingeid muid dokumente. Sellest hoolimata valmistas noorem Ivan Tšernõhh ette ümberregistreerimiseks vajalikud dokumendid, 31.08.2018 müügilepingu (I kd tl 8) ja volikirja (I kd tl 9) ning saabus dokumentidega Maanteeameti teenindusbüroo juurde arvestades samal ajal teiste süüdistatavatega, kes pidid kannatanult auto koos registreerimistunnistusega enda kätte saama ja seejärel sõiduki koos registreerimistunnistusega viivitamata autoregistri büroo juures ootavale noorem Ivan Tšernõhhile viima, et viimane saaks sõiduki omastamise eesmärki realiseerida ja sõiduki enda elukaaslase nimele registreerida, näitamaks oma elukaaslast heauskse omandajana, kellelt sõidukit enam kätte ei saaks. Kohtuistungil süüdistatav noorem Ivan Tšernõhhi ütxest nähtub, et kui tema vanaisa vanem Ivan Tšernõhh autoregistri juurde jõudis ja talle Toyota Avensise registreerimistunnistuse tõi, oli süüdistatav noorem Ivan Tšerõhhil juba täidetud Maanteeametile esitatav taotlus sõiduki registreerimiseks registriandmete muutmiseks (I kd tl 5). Süüdistatav noorem Ivan Tšernõhhi ütxe kohaselt sõitis ta Toyota Avensisega samal päeval kui sõiduk ümber registreeriti müügiplatsile, et uurida sõiduki kiirmüügihinda, kuid autot siiski maha ei müünud, kuna sai samal päeval teada, et Toyota Avensis on tagaotsitav. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et KarS § 199 sätestatud teo toimepanemise osas tegutses süüdistatav noorem Ivan Tšernõhh asja äravõtmise osas vähemalt kaudse tahtlusega, s.o ta pidas oma elukogemuse pinnalt võimalikuks, et sõiduk Toyota Avensis reg.nr zZ ei kuulu OÜ-le K ega tema vanaisale süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile ja ta möönis seda, samuti et enda elukaaslase nimele sõiduki registreerimisel ning selleks vajalike dokumentide hankimisel täidab ta olulise osa varguse toimepanemisel, kuivõrd sõiduk oli kõigile asjaosalistele võõras. Isikuliste tõendiallikate ütxest saab järeldada, et juba eelnevalt oli plaanitud varastatav sõiduk müüa ja kiirmüügi hinna vastu huvi tundmine viitab sellele, et varastatud sõidukist sooviti kiiresti vabaneda, kuid sõiduki müümine osutus võimatuks, kuivõrd sõiduk oli juba samal päeval kuulutatud tagaotsitavaks. Seega ei saanud seda sõidukit ei võõrandada ega kasutada ning sõiduk peideti X 9 asuvale territooriumile. Selline eelnevalt planeeritud varastatava sõiduki kiire müügi soov pärast sõiduki L. Xilt äravõtmist viitab sellele, et asja ebaseadusliku omastamise eesmärgi saavutamiseks tegutseti

kokkulepitult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetusega. Süüdistatavate I. Tšernõhh vanema ja I. Tšernõhh noorema objektiivne käitumine näitab rollide jaotust ja iga rolli täitja arusaama oma rolli olulisusest. I. Tšernõhh vanema roll oli organiseerida L. Xi valduse murdmine sõiduki üle, kaasates selleks M. Komisaruki ja I. Tsernõhh noorema roll oli organiseerida sõiduki ümberregistreerimine oma elukaslase nimele ja sellele järgnevalt sõiduki müümine. Kuigi vaidlusalune ostu-müügileping oli väidetavalt olemas juba 2016. aasta juunist, ei registreerinud I. Tšernõhh vanem kui ostu-müügilepingu järgse äriühingu esindaja sõidukit äriühingu nimele kahe aasta jooksul, et näidata äriühingut sõiduki omanikuna nagu ei olnud see sõiduk ka äriühingu bilansis. Selline asjaolu viitab sellele, et ostu-müügileping oli koostatud oluliselt hiljem ja I. Tšernõhh vanem ei saanud seda sõidukit müüa ei iseendale ega ka I. Tšernõhh nooremale, kuivõrd viimase pangakontod olid kohtutäiturite poolt arestitud ning I. Tšernõhh noorema nimele sõidukit registreerides oleks sõiduk võlgnevuste tõttu arestitud. Seega oli vaja ostjana registreerida I. Tšernõhh noorema elukaaslane, et valdus varastatud sõiduki üle säiliks, kusjuures M. C tehingutes ise ei osalenud ja tema nimele registreeritavat sõidukit kunagi ei näinud. Tehingus osales volikirja alusel I. Tšernõhh noorem, millega M. C osalus ajade ajamisel välistati ja seda ilmselge sooviga sõidukk järgmise tehinguga maha müüa. Seega oli I. Tšernõhh vanema ja I. Tšernõhh noorema roll oluline ning nendest ühe rolli äralangemisel poleks saanud võõrast vallasasja ära võtta nagu ka võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärki realiseerida. Mykhailo Komisaruki poolt kohtuistungil antud ütxe kohaselt pidas ta OÜ-d K, keda esindas vanem Ivan Tšernõhh, Toyota Avensise omanikuks, kuna vanem Ivan Tšernõhh näitas talle OÜ K omandiõigust tõendavat auto müügilepingut ja rääkis Mykhailo Komisarukile autoga seotud probleemist, mille kohaselt jättis OÜ K sõiduki eelmise omaniku X Xi kasutusse, kes pidi autoga töötama OÜ-s K taksojuhina ja tasuma OÜ-le K regulaarseid makseid, kuid mõne aja möödudes raha laekumine lõppes ja seega oli vaja sõiduk X Xilt ära võtta, milleks süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh palus Mykahilo Komisaruki abi. Seejuures toimus selline vestlus kolm nädalat enne menetlusesemeks olevat sündmust. Kuivõrd süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh näitas Mykhailo Komisarukile lepingut, mis oli täidetud nii ostja kui müüja andmetega ning ka allkirjastatud, siis tal lepingu osas mingeid kahtlusi ei tekkinud. Samuti kontrollis süüdistatav Mykahilo Komisaruk ka interneti vahendusel sõiduki andmeid, kui sisestas internetti sõiduki VIN koodi, reg.nr-i, värvi ja mudeli ning kuna kõik klappis müügilepingus kirjas olevate sõiduki andmetega, siis ei olnud tal põhjust süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi sõnades kahelda. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et ka Maanteeametis ei tekkinud kellelgi müügilepingu osas kahtlusi. Mykhailo Komisaruki ütxe kohaselt tegi süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh esialgu ettepaneku Toyota Avensis X Xilt jõuga ära võtta, peatades X X tee peal ja ta autost välja visata. Peagi mõistis Mykhailo Komisaruk, et kõik ei pruugi minna nii sujuvalt ja plaanipäraselt ning ta ütles süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhile, et ta ei taha mingit füüsilist tegevust, kuna selle tagajärjel võib X X viga saada. Teine kord Ivan Tšernõhh vanem helistas talle ja nad said kokku ning Ivan Tšernõhh ütles, et on selline variant, et võib kannatanult saada võtmed ja dokumendid ilma teda füüsiliselt kahjustamata. Tegevusplaan oli selline, et tema helistab Xile ja lepivad kokku kohtumise politseijaoskonna ees mistahes ettekäändel ja võtab seal temalt ära dokumendid ja võtmed ning annab üle Ivan Tšernõhhile. Nii helistaski Mykhailo Komisaruk X Xile, et leppida temaga kohtumine kokku. Helistamiseks kasutas Mykahilo Komisaruk enda tavapärast telefoninumbrit, mis näitab, et ta ei püüdnud ennast mitte kuidagi moodi variata. Kokku saamiseks sõitis süüdistatav Mykhailo Komisaruk politseijaoskonna juurde, mis samuti kinnitas talle, et tegemist ei ole millegi ebaseaduslikuga, sest vastaselt juhul ei oleks ta seda ometi politseijaoskonna eest teinud. Mis puudutab rahasummat, mis talle tema tegevuse eest lubati, siis selles osas oleks võinud tal tõepoolest mõningad kahtlused tekkida, kuid samas on ebaselgus selles osas, et kui suurt summat süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh Mykahilo Komisarukile lubas. Esialgsetel andmetel oli I. Tšernõhh lubanud pool müügisummast, hiljem aga vähendas 2000 eurole, millega M. Komisaruks enam nõus ei olnud, pidades summat liiga väikeseks. Samas kui võtta arvesse tema rasket rahalist olukorda, siis ilmset oleks ta leppinud

ükskõik mis summaga. M. Komisaruki rahalisest olukorrast oli aga I. Tšernõhh vägagi hästi teadlik, mis andiski võimaluse M. Komisarukki oma plaanidesse kaasata. Võttes arvesse Mykahilo Komisaruki tegevust, leiab kohus, et süüdistatava tegevus enne kannatanult auto äravõtmist ja tema käitumine pärast, kui ta ise ilmus menetleja juurde ja andis ütlusi, osutavad üheselt sellele, et ta ei olnud teadlik, et ta paneb toime sõiduauto Toyota Avensise varguse. Sellisele seisukohale asumiseks annavad kohtu arvates tuge ka süüdistatava M. Komisaruk ütlused kohtuistungil, millede kohaselt näitas Ivan Tšernõhh vanem talle vaidlusaluse sõiduki allkirjastatud ostu-müügilepingut ja selgitas, et sõiduki müünud isik ei täida oma rahalisi kohustusi ja I. Tšernõhh vanem tahab autot tagasi saada, kuid sõiduki müüja sõidukit tagasi ei anna. Kui M. Komisaruk oli kontrollinud sõiduki namdeid, veendus ta sellise sõiduki olemasolus ning I. Tšernõhh vanema selgituste kohaselt oli ta pöördunud nii politseisse kui ka Maanteeametisse sõiduki tagasisaamiseks. Seejuures oli I. Tšernõhh vanema sõnade kohaselt politseis soovitatud auto ise ära võtta ja Maanteeametis käik ei olevat samuti tulemusi andnud, kuivõrd võlgnik oli väitnud, et kaotas sõiduki võtme ära. I. Tšernõhh vanema selgituste kohaselt aga läheks kohtu kaudu sõiduki tagasisaamine maksma 9000 eurot, mis ei tasuks enam ära. Seejuures mõtles kõik võimalikud sõiduki tagasisaamise viisid välja just I. Tšernõhh vanem, s.h ka politseijaoskonna juures sõiduki dokumentide ja võtme kättesaamise variandi, mis lõpuks ka käiku läks. Kohus leiab, et taolistest ütxest saab üheselt tulla järeldusele, et I. Tšernõhh vanem viis M. Komisaruki tegelikest asjaoludest teadlikult eksitusse, kasutades ära M. Komisaruki kergeusklikkust ja rasket majanduslikku olukorda, olles teadlik sellest, et M. Komisarukil ei ole püsivat ja piisavat sissetulekut. Et M. Komisaruki kergeusklikkust ka varasemalt ära kasutati, nähtub M. Komisaruki enda ütxest, millistest nähtuvalt asus ta taksojuhina tööle I. Tsernõhh vanema äriühingus OÜ K ning uskudes I. Tšernõhh vanema kinnitusi ja lubadusi, et kõik dokumendid on vormistatud ja ta võib taksoteenust osutada, määrati talle nädala jooksul kaks rahatrahvi, kuivõrd I. Tšernõhh oma lubadusi ei täitnud ja vajalikke dokumente ei vormistanud. Kohtu arvates sai oluliselt M. Komisaruki arusaamist asjast mõjutada ka I. Tšernõhh vanema väide, et just politseis oli talle öeldud, et võtku auto ise ära, mistõttu ei saanud M. Komisarukil tekkida ka äratundmist tegevuse ebaseaduslikkusest. M. Komisarukile inkrimineeritud vargus grupi poolt ja mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata eeldab võõra vallasaja äravõtmise tahtluse osas vähemalt kaudset tahtx ning võõra vallasasja ebaseaduslik omastamine kavatsetust. Kohtus kontrollitud tõenditest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuigi vaidlusalune sõiduk oli M. Komisaruki jaoks võõras, siis tegutses ta teadmises, et sõiduk kuulub I. Tšernõhh vanema äriühingule ja I. Tšernõhh tahab tema äriühingule kuuluvat vallasaja tagasi. Kuivõrd M. Komisaruki teadmise kohaselt kuulus sõiduk I. Tšernõhh vanema äriühingule, ei saanud ta realiseerida ka võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärki, kuivõrd I. Tšernõhh võis temale kuuluvat asja käsutada omal äranägemisel. Seega ei olnud M. Komisarukil tahtx ei võõra vallasaja äravõtmiseks ega ka selle ebaseaduslikuks omastamiseks või enda kasuks pööramiseks. Mis puudutab süüdistatavale M. Komisaruk inkrimineeritud varguse toimepanemist grupis, saab süüdistatava enda ütxest järeldada, et ta ei teadnud I. Tšernõhh noorema osalusest sündmustes enne kui nägi teda Maanteeameti liiklusbüroo juures, kui I. Tšernõhh vanem ja I. Tšernõhh noorem sealt koos väljusid ja I. Tšernõhh noorem vaidlusaluse sõidukiga ära sõitis. Seega ei saanud M. Komisaruk midagi teada I. Tšernõhh noorema rollist või osalusest enne kui teda Maanteeameti juures nägi. Kuivõrd M. Komisaruk oli I. Tšernõhh vanema poolt tegelikest asjaoludest eksitusse viidud, ei saanud M. Komisaruk ka süütegu toime panna grupi poolt, kuivõrd tal puudus teadmine süüteost, veel vähem teiste isikute teopanusest. Samamoodi leiab kohus, et ka avalikult süüteo toimepanemist ei saa M. Komisarukile süüks arvata, kuivõrd vargus pannakse toime avalikult siis, kui tegu pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja teo toimepanija arvab, et tema tegu nägev isik saab aru teo õigusvastasusest. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kuivõrd M. Komisaruk tegutses teadmises, et ta ei pane süütegu toime ja tema käitumine ei ole õigusvastane, ei pidanud ta ka mõtlema sellele, mida teised arvavad, mistõttu ei ole talle süüteo avalik toimepanemine omistatav. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav M. Komisaruk ei teadnud temale inkrimineeritud süütegu toime pannes asjaolusid, mis vastasid temale inkrimineeritud

süüteokoosseisu tunnustele ja temale inkrimineeritud tegu ei ole toime pandud tahtlikult. KarS § 17 lg 1 teise lause kohaselt vastutab isik sellisel juhul seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Kohus leiab, et kuivõrd varavastast süütegu ei saa üldjuhul toime panna ettevaatamatusest ning varguse eest saab isikut vastutusele võtta vaid juhul, kui isik on teo toime pannud tahtlikult ja ta on teadlik teo keelatusest, siis käesoleval juhul on tegemist koosseisueksimusega tahtluse puudumise tõttu ning süüdistatava käitumises puudub KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ettenähtud süüteokoosseis ja ta tuleb süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Puutuvalt vanem Ivan Tšernõhhi ja noorem Ivan Tšernõhhi poolt varguse toimepanemisse avalikult, kuid vägivalda kasutamata, leiab kohus, et kannatanult sõiduki registreerimistunnistuse ja sõiduki võtme äravõtmine M. Komisaruki osavõtul politseijaoskonna ees toimus vastavalt I. Tšernõhhi enda poolt väljatöötatud plaanile ja kuigi M. Komisaruk saatis L. Xi politseijaoskonna fuajeesse ootama, pidas ta ilmselgelt võimalikuks, et L. X näeb läbi fuajee klaasakende seda, kuidas ta L. Xi autoga politseijaoskonna eest ära sõidab. Süüdistatava M. Komisaruki ütxest tulenevalt oli eelnevalt välja töötatud ka teine plaan, mille kohaselt jäädaks teel seisma ja loodaks takistus mööda sõitvale L. Xile ja kui L. X oleks appi tulnud ja autost väljunud, oleks auto L. Xilt ära võetud ja autoga ära sõidetud. Seega mõlemad auto äravõtmise variandid nägid ette seda, et L. X saab aru, et temalt auto ära võetakse. Seetõttu leiab kohus, et I. Tšernõhh vanem oli üheselt teadlik sellest, et L. X näeb politseijaoskonna fuajee akendest autoga ärasõitmist ja saab aru süüteo toimepanemisest, kuid ta ei näe teo toimepanijat, s.t seda, kes ära sõitva auto roolis on. Selleks aga, et jõuaks Maanteeametis sõiduki ümber registreerida enne kui politseist mingi informatsioon auto kohta Maanteeametisse laekub, sõitis ta otse Maanteeametisse, kus ootas teda juba I. Tšernõhh noorem volikirja ja täidetud plankidega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav I. Tšernõhh vanem oli teadlik sellest, et L. X näeb süüteo toimepanemist, kuid ei jõua piisavalt reageerida ega teda takistada. Mis puudutab süüteo toimepanemist avalikult, kuid vägivalda kasutamata I. Tšernõhh noorema poolt, asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et I. Tšernõhh noorem ise vahetult sündmuskohal ei viibinud, oli ta I. Tsernõhh vanema kaudu teadlik süüteo toimepanemise asjaoludest ja sellest, millisel viisil L. Xi valdus sõiduki üle murtakse. Vastasel juhul puudunuks tal vajadus sõita eelnevalt elukaaslase töökohta, vormistada volikiri ja seejärel võtta Maanteeametis järjekorranumber ja asuda planke täitma enne kui I. Tšernõhh vanem kohale jõuab. Selline käitumine näitab, et I. Tšernõhh noorem oli teadlik viisist kuidas sõiduk L. Xilt kätte saadakse ning selleks, et vältida Maanteeametis sõiduki äravõtmise tõttu tekkivaid tõrkeid, tuli ümberregistreerimiseks valmis olla kohe, kui I. Tšernõhh sõiduki ja registreerimistunnistusega kohale jõuab. Seetõttu leiab kohus, et I. Tšernõhh noorem pidas võimalikuks, et süütegu pannakse toime plaanitu kohaselt avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja möönis seda. Seega on mõlema süüdistatava puhul tegemist avaliku vargusega, mis on toime pandud vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Ivan Tšernõhh (vanem) ja Ivan Tšernõhh (noorem) võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata, panid toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuliku uurimisega ei ole tõendamist leidnud Mykahilo Komisaruki poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemine, mistõttu tuleb süüdistatav temale KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

kohaselt 01.06.2016 OÜ K andis X Xile üheks aastaks rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ koos sellesse autosse paigaldatud taksovarustusega. Kohus selgitab, et võltsimine on nii dokumendi tegemine isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole oma sisult õiged. Seega KarS § 344 koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9). KarS § 344 lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Antud rendilepingu (I kd tl 20-54) puhul on tegemist dokumendiga KarS § 344 mõttes, kuna rendilepingust nähtub õigus saada lepingul märgitud tasu sõiduki rentimise eest, s.t see tõendab juriidilise tähtsusega asjaolusid. Nimetatud rendileping näitab rendileandja õigust saada tasu lepingu eseme, s.o Toyota Avensis zBFE kasutamise eest ning rentniku kohustust selle eest tasuda ning need õigused ja kohustused tulenevad lepingulistest suhetest. Edasi analüüsib kohus, kas kannatanu X X allkirjastas rendilepingu ning kas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi ja kannatanu X X sõlmisid rendilepingu. Kannatanule X X näidati kohtuistungil rendilepingut ning kannatanu kinnitas, et ta ei ole lepingut allkirjastanud ja ei tea, kes, kus ja millal selle lepingu on vormistanud. Kannatanu sõnu, et ta ei ole rendilepingut allkirjastanud, kinnitab ka käekirjaekspertiisi akt nr 18EDK0095 (II kd tl 91-98), mille kohaselt allkirja X Xi nimelt rendilepingule kuupäevaga 01.06.2016 tõenäoliselt ei kirjutanud X X. Oluline on siinkohal mainida, et käekirjaekspertiisi akt tõendab, et rendilepingu on tõenäoliselt vormistanud süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh. Ekspertiisiaktist tulenevalt on kogu käsikirjalise teksti, va tekst “KAKSSADA VIISKÜMMEND EUR” ja vasakpoolse allkirja tõenäoliselt kirjutanud vanem Ivan Tšernõhh, kes seda kohtuistungil ise ka kinnitas. Seega puudub rendilepingus tekst, mis oleks sinna kirjutatud kannatanu X Xi poolt. Käekirjaekspertiis ei suutnud tuvastada, kas rendilepingule allkirja kannatanu nimelt kirjutas. Tähelepanu väärib süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi poolt öeldu, et ta ei tea, kes kirjutas rendilepingule allkirja X Xi nimel, kuid kohtueelsel menetlusel teadis ta öelda, et kannatanu X X isiklikult allkirjastas kõnealuse rendilepingu. Mis pani teda erineval ajahetkel küsimusele erinevalt vastama süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh aga öelda ei osanud ning rendilepingut puudutava osas oskas ta järjekindlalt öelda, et talle pole seda lepingut üldse vaja. Kohtuistungil väitis süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh, et rendileping oli vormistatud samaaegselt koos müügilepinguga ehk siis 01.06.2016. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi ütxe kohaselt toimus rendilepingu ja müügilepingu vormistamine kannatanu suvilas kannatanu ema F F juuresolekul. Erinevalt süüdistatavast sõnas kannatanu X Xi istungil, et vanem Ivan Tšernõhhi ettevõttes taksojuhina töötamise ajal ei sõlminut ta ühtegi rendilepingut ning kui ta kasutas sõitmiseks Opel Astrat, siis selle andis vanem Tšernõhh talle kasutada kümneks päevaks ilma lepinguta. Ülejäänud aja süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi juures töötades kasutas ta alati enda sõidukeid. Tunnistaja F F sõnas ka, et allkiri ei ole tema poja X Xi allkiri ja et tema ei viibinud rendilepingu vormistamise juures ega tea kes, millal ja kus vormistas selle lepingu. Kohtul puudub alus kannatanu ning tunnistaja F F ütxes kahelda. Süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi ütlusi ei ole võimalik usaldusväärseks lugeda ka seetõttu, et rendileping leiti süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi keldri läbiotsimisel (I kd tl 20-54). Kui uskuda, et ainult kannatanul oli rendilepingut vaja, siis tekib paratamatult küsimus, et mida tegi rendileping, milles polnud sõnagi kirjutatud kannatanu poolt, süüdistatava vanem Ivan Tšernõhhi valduses. On tuvastatud, et kogu käsikirjalise teksti, v.a kolm eestikeelset sõna, kirjutas süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh. Rendilepinguga seonduva osas viitavad kõik faktilised asjaolud sellele, et süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh oli see, kes kirjutas rendilepingule paremas alumises nurgas oleva rentniku allkirja X Xi nimelt või lasi teha seda kellelgi kolmandal isikul. Seejuures nähtub rendilepingust nagu kuuluks nii sõiduk kui ka kogu

taksovarustus OÜle K, kuid kriminaalasja kohtuliku uurimisega on üheselt tuvastatud, et vaidlusalune sõiduk, mis on märgitud rendilepingus ja ka taksovarustus kuulusid L. Xile. Seega on kogu lepingu eseme osas lepingud tegelikkusele mittevastavad andmed. Kõigil eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh koostades rendilepingu, mis sisult ei vastanud tegelikkusele ja mis oli koostatud selleks õigust mitteomava isiku poolt, pani toime dokumendi võltsimise. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegemist kavatsetult toime pandud kuriteoga, kuna süüdistatav vanem Ivan Tšernõhh oli teadlik sellest, et rendilepingu sisu on ebaõige ning et tegelikult ei sõlminud kannatanu X X temaga Toyota Avensise kasutamiseks rendilepingut. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Seega pani Ivan Tsernõhh (vanem, sünniaasta 1950) rendilepingu koostamisega toime KarS § 344 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et kannatanule X X tekitasid vanem Ivan Tšerõhh ja noorem Ivan Tšernõhh kuriteoga varalist kahju, mis koosneb varastatud mobiiltelefonist Samsung Galaxy J3 väärtusega 90 eurot, nahast rahakotist väärtusega 25 eurot, sularahast summas 70 eurot, müntidest summas 35 eurot, mis moodustab varalise kahju summas 220 eurot. Lisaks sellele varastati koos autoga ära ka kannatanu võtmed, mis tingis lukkude vahetamise ja põhjustas kannatanule lukkude vahetamisest tekkinud kulu: korteri luku vahetamine väärtusega 72,30 eurot, garaaži luku vahetamine väärtusega 39 eurot, suvila kahe ukse luku vahetamine väärtusega 62 eurot, parkla puldi ja puutevõtme täiendav ostmine väärtusega 32,52 eurot, s.o summas 205 eurot ja 82 senti (kd 2, tl 159-161). Peale selle jäid varastatud sõidukisse isiklikud dokumendid, mis tuli samuti vahetada: isikut tõendava dokumendi vahetus summas 50 eurot, juhiloa vahetus summas 26 eurot, takso täiendav tehniline ülevaatus ELKE autos summas 15 eurot, teenindajakaardi vahetus summas 38 eurot, s.o kokku 129 eurot (kd 2, tl 162-163). Sõiduki varguse tõttu pidi kannatanu ka rentima uue sõiduki ja nädala rendisumma oli 180 eurot (kd 2 tl 164-168). Kuna need kahjud on otseselt seotud varguse toimepanemise tulemusena tekkinud varalise kahjuga ja varguse toimepanemisest kannatanul tekkinud lisakulutustega, siis leiab kohus, et tsiviilhagis on põhjendatult esitatud nõue varalise kahju summana 734 euro ja 82 sendi ulatuses. Puutuvalt varalisse kahjusse, mis sisaldab endas töötasu nõuet saamata jäänud töötasu näol peab kohus vajalikuks märkida, et sellise iseloomuga varalise kahju nõude puhul peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kannatanu on esitanud saamata jäänud töötasu nõude ning võtnud aluseks nädala rendisumma, mis ta pidi tasuma süüdistatav vanem Ivan Tšernõhhi firmas. Selleks pidanuks kannatama esitama eeldatava saamata jäänud töötasu arvestuse ja summa, aga hetkel on kannatanu esitanud rendisumma, mis ta pidanuks ise ettevõttes töötades ettevõttele ettevõtte nime kasutades tasuma. Seega ei ole teada, mis oleks olnud kannatanu sissetulek, s.o tulu ning millest ta ilma jäi seoses temalt varastatud sõidukiga. Juhul, kui kannatanul oli varem sissetulek, saanuks kannatanu esitada andmeid varasema sissetuleku suuruse kohta kuude lõikes või tööandja raamatupidamisdokumente varasema sissetuleku kohta, millest saanuks teha järeldusi keskmise kuu sissetuleku kohta, mida saanuks võtta aluseks saamata jäänud tulu arvestamisel. Selliseid andmeid kohtule esitatud ei ole. Viidatud rendisumma näitab aga väljaminekut, s.o summat, mida ta pidanuks tasuma taksoettevõttele, kelle nime all ta töötab ja kelle nime kasutamise eest tasub, mida ei saa sissetulekuna ega saamata jäänud tuluna arvestada. Kui rendisumma jäi tasumata, jäi ka kulu kandmata ning kandmata jäänud kulu ei saa hinnata saamata jäänud tuluna. Kannatanu ei ole samas tõendanud ega üheselt arusaadavalt põhjendanud, miks ta ei saanud 13 nädalat, s.o kuni uue auto rentimiseni 31.08.2018-28.11.2018 töötada. Seejuures rentis ta uue auto alles siis, kui varastatud auto asukoht kindlaks tehti. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanu X Xi esitatud tsiviilhagi saamata jäänud töötasu 3250 euro nõudes on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamisse puutuvalt hõlmab mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtupraktika on küll mittevaraliseks kahjuks lugenud ka isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kuid kannatanu põhjendab mittevaralise kahju nõuet sellega, et jäädes ilma töövahendina kasutatud autost ning selles olnud asjadest, pidi kannatanu muretsema kõik uued võtmed, vahetama lukud, hankima uued dokumendid, kulutades selleks hulga aega, taludes tekitatud närvikulu. Kannatanu põhjendused mittevaralise kahju nõude osas ei ole kohtu hinnangul sellised, mis oleksid kooskõlas mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiga. Lukkude ja dokumentide vahetamisest tingitud aja ja närvikulu ei saa olla pikaajaline. Pigem on vargusega ning sellest tuleneva asjaajamisega põhjustatud kannatanule ebamugavusi ning täiendavat kulu, kuid seda ei saa tõlgendada füüsilise ja hingelise valu ning kannatusena või

sellise heaolu langusena, mis põhjustaks talumatuid piiranguid senises elukorralduses või oleks tekitanud olulist majandusliku olukorra halvenemist. Tsiviilhagist enesest nähtub, et kannatanu ei töötanud pärast auto vargust pikemat aega, kuid siis rentis uue auto ning asus taas taksoteenust osutama. Seejuures ei ole toodud ühtegi põhjendust, mis takistas kannatanut pärast auto vargust koheselt sõidukit rentida ja senist tööd jätkata. Täiendav kulu on hinnatav ja hüvitatav varalise kahjuna ning selle tekkimine ja olemasolu on kriminaaltoimikus leiduvate tõenditega tõendatud. Seega ei ole tsiviilhagis toodud põhjendused kohtu arvates sellised, mis võiksid tingida mittevaralise kahju osas tsiviilhagi rahuldamise, seda ei 1000 euro nõudes ega ka mõnes muus summas. Seetõttu jätab kohus kannatanu X Xi esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot rahuldamata. Puutuvalt ülejäänud nõudesse, s.o taotlusse tunnustada X Xi omandiõigust sõiduautole Toyota Avensis registreerimismärgiga zZ ja taotx kohustada I. Tšernõhhi kui kaudset valdajat andma X Xi valdusse sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga zZ, selle sõiduki registreerimistunnistus ja võti ning sellest tulenevalt määrata, et Põhja prefektuuris hoiustatud sõiduk, registreerimistunnistus ja võti antaks välja X Xile, leiab kohus, et selles osas kuulub tsiviilhagis esitatud taotlus rahuldamisele. Kriminaalasja kohtuliku arutamisega on üheselt tuvastatud, et vaidlusalune sõiduk kuulus enne süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemist L. Xile ning kuulub L. Xile ka käesoleval ajal, mistõttu on asja omandisuhe selge ja asi kuulub koos registreerimistunnistuse ja võtmega tagastamisele omanikule. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tuleb tunnustada X Xi omandiõigust sõiduautole Toyota Avensis registreerimismärgiga zZ ning sõiduk tuleb koos registreerimistunnistuse ja süütevõtmega tagastada asja omanikule X Xile. Kuivõrd vaidlusalune sõiduk jäi kuriteo toimepanemise järgselt Ivan Tšernõhh noorema kätte ja Ivan Tšernõhh noorem sai valduse sõiduki üle enda kätte. Kuivõrd vaidlusalune sõiduk võeti menetxoimingute käigus ära, muutus Ivan Tšernõhh kaudseks valdajaks ja uurimisasutus, s.o Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur sai kui asitõendi hoiule võtnud asutus otseseks valdajaks. Kuna kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et sõiduk kuulub X Xile, tuleb sõiduk koos registreerimistunnistusega ja võtmega kaudsel valdajal Ivan Tšernõhh nooremal ja asja otsesel valdajal Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuril AÕS § 80 lg 1 alusel üle anda asja omanikule X Xile. Tsiviilhagis on taotletud ka sõidukis olnud taksovarustuse vargusest tekkinud varalise kahju hüvitamist ning kuigi taksovarustus on politsei poolt kätte saadud, siis L. X on rendiautole muretsenud uue, mistõttu taotletakse uuele taksovarustusele tehtud kulutuse 595 euro hüvitamist rahas. Kohus leiab, et taksovarustuse väärtuse hüvitamise kohustuse panemine süüdistatavatele olukorras, kus varastatu on kätte saadud ja asub menetleja valduses, ei ole põhjendatud. Kui menetluses ära võetud asitõendi kuuluvuses ei ole vaidx, tagastatakse asi omanikule või seaduslikule valdajale. Käesoleval juhul ei ole vaidx selles, et vaidlusalune taskovarustus kuulus L. Xile. Samas ei soovi L. X asjade tagastamist, kuivõrd on soetanud uued, kuid asjadel on kaubanduslik väärtus. Kohus leiab, et olukorras, kus kannatanu kuriteoga saadud vara tagastamist ei taotle, tuleb kohaldada KrMS § 126 lg 3 p 6 sätteid ning vaidlusalune taksovarustus tuleb võõrandada tsiviilhagi katteks, jättes selles osas tsiviilhagi rahuldamata. Seetõttu kuulub kannatanu X Xi esitatud tsiviilhagi varalise kahju 5674,82 euro nõudes osaliselt rahuldamisele ja süüdistatavatelt tuleb kannatanu kasuks välja mõista 734 eurot ja 82 senti, jättes ülejäänud osas tsiviilhagi rahuldamata.

kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Vanem Ivan Tšernõhh Süüdistatava ankeetandmete kohaselt on ta äriühingu OÜ K juhatuse liige, kuid kohtul puuduvad andmed tema igakuiste sissetulekute kohta. Lisaks sellele on süüdistataval tema enda ütxe kohaselt äriühing Venemaal, kust ta samuti saab väidetavalt tulu. Samas on ta Venemaalt tulu saamise versiooni esitanud alles kohtuistungil ja mingeid andmeid saadava tulu suuruse või regulaarsuse kohta süüdistatav esitanud ei ole. Seega puuduvad kohtul andmed süüdistatava tegeliku sissetuleku kohta. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtxatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval vanem Ivan Tšernõhhil oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 2017. aastal sissetulekuks 2992 eurot (II kd tl 119) ja 2018. aastal 3206 eurot (II kd tl 120), mis teeb igakuiseks sissetulekuks alla kolmesaja euro kuus. Seega olukorras, kus süüdistataval on legaaseks sissetulekuks kuus summa, mis moodustab vaid pool alampalgast ja süüdistataval puuduvad sisuliselt minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd selline karistus ei oleks täidetav. Sellele, et rahaline karistus ei oleks täidetav, viitavad ka süüdistatava karistusandmed, millede kohaselt on süüdistatav viimaste aastate jooksul temale liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Selline asjaolu viitab üheselt kas piisavate rahaliste vahendite puudumisele või siis sellele, et rahaline mõjutamine süüdistatavat ei mõjuta ja rahatrahvid jäetakse lihtsalt maksmata. Seega rahaline mõjutamine karistusliigina on osutunud ebaefeketiivseks ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 lg p 5 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, millega on tekitatud ka oluline varaline kahju, mille hüvitamiseks on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. Seejuures ei ole tuvastatud, et süüdistatav tegeles varavastaste süütegude toimepanemisega regulaarselt. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et vanem Ivan Tšernõhh täitis oma tegevusega kaks KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – teo toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupi poolt. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul vanem Ivan Tšernõhhi süü suurust. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimax mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, samuti ei tuvastanud neid ka kohus. Hinnates vanem Ivan Tšernõhhi süü suurust KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe dokumendi võltsimise toimepanemist, mille ilmselge eesmärk oli varavastase kuriteo toimepanemine või selle ettevalmistamine. Kuna võltsitud dokumendi alusel keegi varalist kahju otseselt ei kandnud ning süüdistatav ei saanud konkreetse dokumendi võltsimise eest kasu, leiab kohus, et kogutud tõendite pinnalt saab tulla järeldusele, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, samuti ei tuvastanud neid ka kohus. KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Antud juhul on need kuriteod toime pandud eri õigushüvede vastu. KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on käesoleval juhul sisuliselt tegemist KarS § 199 lg 2 p 5 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise ettevalmistamisele suunatud kuriteoga, kuivõrd see puudutab sama kannatanut ja sama sõidukit ning on toime pandud eesmärgiga, et vajadusel ja õigel ajal esitada selleks, et tõendada kannatanu rahalisi kohustusi süüdistatava äriühingu ees ja tõendada sõiduki kuulumist süüdistatava äriühingule. Seetõttu leiab kohus, et liitkaristus tuleb mõista raskeima üksikkaristuse suurendamise teel. Pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaox, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused (II kd tl 111-115). Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kriminaalkaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Seega peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava tema isikuandmete tõttu käitumiskontrollile allutamata ja kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid. Arvestades süüteo toimepanemisest pikema aja möödumist ja süüdistatava isikuandmeid, s.o seda, et kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatavat oleks vahepeal süütegude eest karistatud, leiab kohus, et määratav katseaeg ei pea olema pikaajaline ja võib jääda alla keskmise tähtaja. Noorem Ivan Tšernõhh Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ametlikult ei tööta ning kriminaaltoimiku andmetel on ta töötanud erinevates ettevõtetes aastate jooksul lühiajaliselt ning kohtul puuduvad andmed

tema igakuiste sissetulekute kohta. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtxatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Kriminaaltoimiku kohaselt oli süüdistataval noorem Ivan Tšernõhhil Maksu- ja Tolliameti andmetel 2017. aastal kogutulu 83 eurot (II kd tl 136), mis teeb igakuiseks sissetulekuks umbes kuus eurot. Seejuures ilmneb kriminaaltoimikust, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval oleks eelnevatel aastatel üldse mingit legaalset tulu olnud. Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Seejuures nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on 2018. aasta jooksul korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, kuid määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks ilmnes kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistataval on tema vastu esitatud rahaliste nõuete tõttu pooleli mitmed täitemenetlused ja pangakonto arestitud, mis viitab sellele, et süüdistatav ei ole temal lasuvate rahaliste kohustuste ja püsiva ning legaalse sissetuleku puudumise tõttu maksevõimeline. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et senine karistusliigina kasutatud rahaline mõjutamine on jäänud tulemuseta ja rahatrahvid on jäetud tasumata ning uue rahalise karistuse kohaldamine oma eesmärki ei täida. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 lg p 5 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on mõningal määral alla keskmise. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et vanem Ivan Tšernõhhiga võrreldes oli noorem Ivan Tšernõhhil kuriteo toimepanemisel täita väiksem roll, kuid ka tema panus teo toimepanemisse tõi kaasa kannatanule varalise kahju, mille hüvitamiseks on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi, mistõttu ei saa tema karistus olla oluliselt alla keskmise sanktsiooni määra. Seejuures ei ole tuvastatud, et süüdistatav tegeles varavastaste süütegude toimepanemisega regulaarselt, kuigi süüdistatav on tabatud ka varavastase süüteo toimepanemiselt väheväärtusliku asja vastu. Nimetatud asjaolu aga viitab pigem süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mitte omaks saanud eluviisile. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et noorem Ivan Tšernõhh täitis oma tegevusega kaks KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – teo toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupi poolt. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul noorem Ivan Tšernõhhi süü suurust. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimax mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, samuti ei tuvastanud neid ka kohus. Pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja

karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaox, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kriminaalkaristused (II kd tl 126-129), leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Seega peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava tema isikuandmete tõttu käitumiskontrollile allutamata ja kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid. Arvestades süüteo toimepanemisest pikema aja möödumist ja süüdistatava isikuandmeid, s.o seda, et kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatavat oleks vahepeal süütegude eest karistatud, leiab kohus, et määratav katseaeg ei pea olema pikaajaline ja võib jääda alla keskmise tähtaja

Kui sundraha hüvitamise eesmärgiks on menetlusega tekkinud üldiste kulutuste osaline hüvitamine ja määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamise eesmärgiks on riigi kantud konkreetsete kulutuste hüvitamine, siis kannatanu valitud esindajale makstud tasu hüvitamise eesmärgiks on kannatanul seoses menetlusega tekkinud kulutuste hüvitamine kannatanule, kuivõrd juhul, kui menetluse axamise ajendiks olevat tegu ei oleks toime pandud, ei oleks kannatanul oma huvide kaitsele asumiseks kulu tekkinud. Puutuvalt kannatanu esindaja tasu suurusesse peab kohus vajalikuks märkida, et kannatanu esindaja tasus sisaldub ka riigilõiv 175 euro ulatuses, mis on tasutud tsiviilhagis sisalduva mittevaralise kahju nõude eest summas 1000 eurot. Kuivõrd kohus jätab tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb tsiviilhagiga seotud menetluskuludest see summa välja jätta, jättes selle kulu KrMS § 182 lg 3 kannatanu enda kanda, vähendades selle summa võrra ka süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja mõistetavat menetluskulu. Ekspertiiside kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käekirjaekspertiisid 18E-DK0088 ja 18E-DK0095 olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati Ivan Tšernõhh vanema käitumises ka kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetavad süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatavate kanda. Seejuures leiab kohus, et kuivõrd mõlemad ekspertiisid puudutavad siiski vaid Ivan Tšernõhh vanema süüküsimust ja ühte ekspertiisiobjektiks olnud dokumenti kasutati kuriteo toimepanemisel ja teine ekspertiisiobjektiks olnud dokument leiti Ivan Tšernõhh vanema kasutatavast ruumist ja on ka üheks temale süüdistuse esitamise aluseks olevaks dokumendiks, tuleb ekspertiisikulu välja mõista vaid Ivan Tšernõhh vanemalt. Seega on kõigi eelmärgitud kulude tekkimise põhjuseks süüdistatavate käitumine, mis põhjustas menetluse ja sellega kaasneva kulu. Kohus leiab, et menetlusega tekkinud kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning on hinnatavad menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4 ja 9 mõttes, mis vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele peab hüvitama süüdimõistetu. Süüdistatavate poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on ax selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavate poolt toimepandud süütegu ei olnud n.ö juhuslik eksimus, vaid tahtlikult toimepandud süütegu, millega põhjustati teisele olulist varalist isikule kahju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavatelt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja mõista täies mahus. Seejuures tuleb riigi kantud kulud hüvitada riigile ja kannatanu kantud kulud kannatanule.

Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust välja mõistetava tsiviilhagi näol, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

soovi, kuid millel on kaubanduslik väärtus, tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt võõrandada süüdistatavatelt X Xi kasuks välja mõistetud tsiviilhagi katteks. Vanem Ivan Tšernõhhi kahtxatavana ülekuulamisel 28.11.2018 politseile üle antud ja Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas Politsei-ja Piirvalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud juhiluba nr X X Xi nimele ja teenindajakaart nr X, mis on uute dokumentide väljastamise tõttu muutunud kehtetuks ja milliste asjade tagastamist asjade omanik X X ei soovi, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Lisaks sellele on sõiduauto Toyota Avensise vaatluse käigus 27.11.2018 võetud kaasa DNA proovid (11 karpi). Kuivõrd otsuse jõustumise järgselt puudub neil edaspidiselt tõenduslik väärtus, on tegemist väärtusetute asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.